1-11-6862/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-11-6862

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6862 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 8. septembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu J.K (J.K) ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebused RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:

1. jätta Tartu Maakohtu 8. septembri 2011 määrus

muutmata ning süüdimõistetu J.K ja tema

kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebused rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste

vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 38,35

eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti) vandeadvokaat Anu Pärtelile tema poolt J.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista

J.K-lt menetluskulud, so kaitsja tasu

vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest

38,35 eurot riigituludesse.

4. J.K tasuda väljamõistetud summa

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „J.K 1-11-6862 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

- 2 -

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse

Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 13.06.2011 otsusega mõisteti J.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning karistati KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 2 kuud. Karistusaja algus 10.03.2010 ja lõpp 10.05.2012.

Tartu Maakohtu 08.09.2011 määrusega jäeti J.K tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Määruse põhjenduste järgi ei kuulu J.K tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Maakohus hindas KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid ning võttis taotluse läbivaatamisel

arvesse kõiki J.K isikut iseloomustavaid andmeid – tema käitumine nii kuriteole eelnenud, järgnenud, kui ka toimepanemise ajal.

Maakohus tuvastas, et süüdimõistetut on korduvalt karistatud nii kriminaalkorras kui ka

väärtegude toimepanemise eest. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased teise astme kuriteod, kuid J.K on toime pannud ka esimese astme kuriteo,

mis seisnes narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses. Vangistuses on ta

viibinud korduvalt. J.K on temale Harju Maakohtu 19.11.2008 otsusega määratud katseajal toime pannud uue esimese astme kuriteo. J.K on vangistuse kandmise ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Maakohtu

hinnangul näitab rikkumiste arv, et J.K ei ole suutnud isegi range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale. Maakohus luges positiivseks, et J.K on osalenud sotsiaalprogrammis „XXXX“, tal on

olemas kindel elukoht ja tööle asumise võimalus. Samas leidis maakohus, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ning ei ole eelnevatest karistustest ega kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile allutamisest teinud vajalikke järeldusi, samuti on vanglas korduvalt eiranud kehtestatud sisekorra reegleid, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

J.K kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja J.K tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Määruskaebuses leiab kaitsja, et J.K on vabaduses olemas toetav lähivõrgustik,

elukoht ja töökoht. Toetava võrgustiku moodustavad õed M.S. ja S.H. ning isa A.H. . J.K on vabanedes võimalus asuda elama oma õe S.H. juurde XXX . Töökoha garanteerib J.K-le OÜ R E . Kaitsja leiab, et toetav lähivõrgustik ning kindel eluja töökoht on tagatised, mis hoiavad ära uute kuritegude toimepanemise J.K poolt. Ka Tartu Vangla

toetab J.K enne tähtaega vabastamist. J.K-le on määratud hulgaliselt distsiplinaarkaristusi, millest viimane on määratud 12.08.2011. J.K selgitas, et viimase distsiplinaarkaristuse kohta, et see oli seoses tema kapist võõraste jalatsite leidmisega. 2010.a

- 3 - määratud distsiplinaarkaristused olid seotud tema närvilise olukorraga eeluurimisel viibides. J.K on osalenud sõltuvusprogrammis „XXXX“.

J.K taotleb oma määruskaebuses samuti tema tingimisi enne tähtaega vabastamist.

J.K leiab, et maakohus ei ole arvestanud vangla arvamust tema ennetähtaegse

vabastamise osas. Samuti leiab J.K, et ta ei ole teinud järeldusi temale mõistetud

varasematest karistustest seetõttu, et varasemad karistused on olnud liiga leebed. Karistus,

mida J.K praegu kannab, on olnud piisavalt pikk. Ta on läbinud vanglas

sõltuvusprogrammi „XXXX“. Tema ülalpidamisel on XXXX last, kuid vanglas ei ole tal võimalik sissetulekut teenida. Vabaduses garanteerib töökoha OÜ R E . Elama on võimalus

asuda õdede juurde. Kriminaalkorras karistatud isikutega lubab J.K enam mitte suhelda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on J.K puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus märgib, et J.K varasemast elukäigust tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et J.K-le mõistetud karistus on täitnud eesmärgi, kuna J.K on korduvalt toime pannud samaliigilisi süütegusid (varavastased). J.K on korduvalt

toime pannud ka liiklusalaseid väärtegusid. Samuti on ringkonnakohtu arvates oluline, et

J.K on varasemalt 2-l korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud katseaega edukalt läbida, pannes katseajal toime uued kuriteod. Temale varasemalt mõistetud karistused ei ole mõjutanud isikut edasisest süütegude toimepanemisest hoiduma.

Toimikumaterjalidest nähtuvalt on J.K käesoleval ajal kaks kehtivat

distsiplinaarkaristust. Kuigi kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on suurem osa J.K-le määratud distsiplinaarkaristustest VangS § 65 lg 5 kohaselt kustunud, mistõttu

ei ole võimalik määratud karistusi arvestada, on sellegipoolest tegemist J.K

iseloomustava materjaliga. Siinkohal peab ringkonnakohus veel vajalikuks märkida, et käitumine vangistuse ajal on oluline eelkõige selle tõttu, et süüdimõistetu suhtes, kes ei suuda isegi karistuse kandmise ajal järgida kinnipidamisasutuse sisekorra eeskirju ja norme, puudub üldjuhul alus eeldada, et vabaduses suudaks ta käituda õiguspäraselt. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on J.K olnud vabaduses probleeme ka seoses alkoholija narkootikumide tarvitamisega. Ta on ka ise tunnistanud XXXX. Kuna J.K näol ei ole tegemist seadusekuuleka isikuga ning ta on kuritegusid toime pannud korduvalt, siis ei saa tema vabastamise aluseks enne tähtaega olla elukoha ja töökoha olemasolu ega lähedaste toetus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna J.K on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole J.K oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades J.K isikut ning toime pandud kuritegude rohkust,

samuti varasemalt katseaja mitteedukat läbimist, ei ole antud juhul põhjendatud tema enne

- 4 - tähtaega tingimisi vabastamine. J.K on näidanud oma käitumisega, et ta ei ole võimeline ühiskonnas kehtestatud reegleid järgima ega seaduskuulekalt käituma.

Määruskaebuses esitatud seisukoha kohta, mille kohaselt on vangla toetanud J.K

ennetähtaegset vabastamist, peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et ennetähtaegse vabastamise otsustamine on KarS § 76 kohaselt üksnes kohtu pädevuses ning sealjuures ei ole kohtule siduvad menetlusosaliste soovid või erinevate ametiasutuste arvamused. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole võimalik süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kui kohus ei ole veendunud, et karistuseesmärk on saavutatud, mistõttu ei ole süüdimõistetule ennetähtaegne vabanemine ka garanteeritud. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda.

Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab J.K

positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. J.K tuleb edaspidi hoiduda distsiplinaarrikkumistest, mis on ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. J.K peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 38,35 eurot määruskaebuse koostamise eest.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau