3-24-2173/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2173

Haldusasi

Menetlusosalised

PCG OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 26. aprilli 2024. a otsuse nr 13-

30.3/24/778 ja 25. juuni 2024. a vaideotsuse nr 13-

30.3/24/1000-1 tühistamiseks ning Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks teha uus

otsus

Kaebaja – PCG OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Keidi Kõiv

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, volitatud esindaja Lisbet Sadam

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta PCG OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. jaanuaril 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-2173

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 8. novembri 2022. a

otsusega nr 13-30.3/22/1662 (dtl 11-13) PCG OÜ-le (kaebaja) põllumajandusministri 13.

märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise

investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (meetme määrus või

määrus nr 25) alusel toetus 106 251,21 eurot. Toetus määrati tootmishoone

rekonstrueerimiseks (s.o olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks metallide töötlemise

tööstushooneks). Määratud toetusest on maksetaotluse alusel välja makstud 45 065,91 eurot.

2. PRIA tegi 26. aprillil 2024 otsuse nr 13-30.3/24/778 (dtl 34-40), millega tunnistas

kehtetuks 8. novembri 2022. a otsuse nr 13-30.3/22/1662, jättis PCG OÜ-le välja maksmata

maksetaotluste nr 13-30.3/24/133 ja nr 13-30.3/24/648 alusel taotletud toetuse kogusummas

50 585,75 eurot ning nõudis tagasi toetuse summas 45 065,91 eurot. PRIA leidis

kokkuvõtvalt, et kuna PCG OÜ-ga seotud isik ProfitOne OÜ on juba samal

programmperioodil samast meetmest toetust saanud, siis on meetme määruse § 8 lg-s 2

sätestatud maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta ületatud.

3. PCG OÜ esitas 23. mail 2024 PRIA-le vaide 26. aprilli 2024. a otsuse nr 13-30.3/24/778

kehtetuks tunnistamiseks. PRIA jättis 25. juuni 2024. a vaideotsusega nr 13-30.3/24/1000-1

PCG OÜ vaide rahuldamata, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused:

1) isikute seotuse ja valitseva mõju hindamisel on asjakohane tugineda nii

konkurentsiseaduse (KonkS) kui ka tulumaksuseaduse sätetele, sh TuMS § 8 lg 1;

2) valitseva mõju hindamisel ei ole oluline ainuüksi isikute õiguslik staatus ja asjaolu, kas

nad tegutsevad iseseisvate isikutena ja millises ulatuses üks isik teist isikut lähtuvalt osalusest

ja juhtorganite tegevuses osalemisest mõjutada saab. Valitsev mõju võib seisneda ka muudes

otsestes või kaudsetes sidemetes ja mõjutusvahendite kasutamise võimaluses ning selle

esinemisel ei ole vaja tõestada, kas otsustavat mõju tegelikult kasutatakse või hakatakse

kasutama. Vastavad asjaolud võivad sõltuvalt olukorrast muutuda;

3) maksimaalset toetuse suurust puudutavad piirangud täidavad eesmärki, et toetused ei

koonduks ühtede ja samade isikute või isikute ringi kätte, andes neile sellega põhjendamatu

konkurentsieelise teiste ettevõtjate ees. Ka määruses sõnaselgelt nimetamata seoste

tuvastamisel ei saa need olla automaatselt lubatavad, kui on tuvastatud asjaolud, mis näitavad

vastuolu sätte ja selle eesmärgiga;

4) käesolevas asjas on tuvastatud, et seotud isikutele on määratud määruses sätestatust

suuremas ulatuses toetust. PCG OÜ ja ProfitOne OÜ tegutsevad samas valdkonnas ühes

asukohas, ettevõtetel on omavahelised tehingud, nad kasutavad sama tootmisruumi ning kaup

liigub läbi üksteise tegutsemisala. Lisaks jagavad ettevõtted tegevuskulusid. Seotud isikute

juhtimine toimub läbi samade füüsiliste isikute, kes on vennad. Nad on mõlemad juhatuse

liikmed ja võrdsed osanikud ka Ringi Arendus OÜ-s. Isikute ühine tegutsemine kolmandas

äriühingus on oluline aspekt seotuse hindamisel, kuivõrd sellest nähtub vaide esitaja ja seotud

isiku ühine majanduslik huvi. Määrav ei ole nende äriühingute erinev EMTAK kood.

Mõlemad tegutsevad samas valdkonnas (metallitööstus). Vaide esitaja töökirjeldusest ilmneb,

et PCG OÜ teeb materjali eeltöötluse ja sellele järgneva tegevuse ProfitOne OÜ, st tegemist

on üksteisele vahetult eelneva või järgneva tegevusega;

5) ühiste sõidukite ja nende kulude jagamine on vaid üks asjaolu kogumist, mis näitab

ettevõtete tihedat seost;

6) PRIA on otsuse koostamisel arvestanud vaide esitaja jaoks võimalikult soodsate

tingimustega, st toetuslaega summas 200 000 eurot, ehkki määramise ajal kehtiva määruse

kohaselt oli toetuslaeks 150 000 eurot. Vaatamata kõrgema toetuslae arvestamisele ei ole

võimalik toetuse saajale alles jätta ka osa toetusest, kuna sel juhul ei oleks võimalik toetuse

jääk kooskõlas meetme määruse § 8 lg 1 tingimustega.

2(12)

3-24-2173

4. PCG OÜ esitas 25. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 26. aprilli 2024. a

otsuse nr 13-30.3/24/778 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ja 25. juuni 2024. a

vaideotsuse nr 13-30.3/24/1000-1 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks teha uus otsus

5. Kohus võttis kaebuse 29. juuli 2024. a määrusega menetlusse. Vastustaja esitas vastuse

kaebusele 26. augustil 2024.

6. Kohus määras 29. augusti 2024. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning

teatas asjas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kaebaja esitas täiendava seisukoha

ja menetluskulude väljamõistmise taotluse koos kuludokumentidega 28. oktoobril 2024.

Vastustaja esitas 11. novembril 2024 täiendava seisukoha vastuseks kaebaja seisukohtadele

ning vastuväite menetluskulude väljamõistmise taotlusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja väidab järgmist:

8.1 PRIA on teinud kaebajale otsuses ja vaideotsuses hulgaliselt faktilisi etteheiteid, näiteks

viidates valitseva mõju olemasolule või esinemisele kolmanda isiku poolt, kuid ei ole mitte

ühtegi sellist faktilist asjaolu suutnud tegelikkuses tuvastada ega nende esinemist tõendada.

8.2. PRIA on rikkunud motiveerimiskohutust, mis on eriti oluline põhiseaduslike õiguste

(prageuses asjas proportsionaalsuse põhimõtte) rikkumise korral.

8.3. PRIA ei ole arvestanud põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusega, mis kohaldub

ka ettevõtluses tegelevate isikute vara kasutamisest ja realiseerimisest tulu teenimise osas.

Kaebajal ei saa olla piiranguid, kuidas ta tegeleb ettevõtlusega või kuidas oma vara kasutab ja

parimal ning kasumlikul viisil realiseerib. Keelatud ei ole sealjuures teha ka koostööd enda

lähikondsetega, äriühingutel tegevuskulusid jaotada jms. PRIA ei ole toonud välja ühtegi

viidet regulatsioonile, millest selline keeld tuleneks. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud,

et PRIA peab rangelt kinni pidama õigusnormidest sätestatust.

8.4. PRIA tõlgendus valitseva mõju küsimuses ei ole õiguspärane ning on äritegevust oluliselt

pärssiv. Kaebaja ei kuulu ProfitOne OÜ-ga samasse kontserni ega ole temaga seotud valitseva

mõju kaudu. Seega puudub määruse nr 25 § 8 lg 3 esimene alternatiiv. Erinevalt KonkS § 4

lg 2 sõnastusest ei loeta Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses ühiseks

ettevõtjaks äriühinguid, kellel on õigus kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või

olulist osa sellest.

8.5. Kohaldada tuleb Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(edaspidi Komisjoni Määrus) artikkel 2 (2). Vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega tuleb jätta

kohaldamata Määruse nr 25 § 8 lg 3 koos tõlgendusega TuMS § 8 lg 1 kohaldamisest.

8.6. PCG OÜ ja ProfitOne OÜ ei vasta ühe ettevõtja tunnustele ka KonkS § 4 lg 2 alusel, mis

ei ole aga Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust arvestades käesoleval juhul kohalduv.

8.7. PRIA ei saa lähtuda valitseva mõju hindamisel üksnes formaalsest eeldusest ja peaks

erinevaid majanduslikke ja organisatsioonilisi aspekte sisulisemalt hindama. PRIA otsus

tugineb ekslikele asjaoludele ja ebaõigetele hinnangutele.

3(12)

3-24-2173

8.7.1. Kuigi äriühingute juhatajad ja omanikud on vennad, ei oma äriühingud vastastikku

valitsevat mõju. Ei esine piisavat ja tegelikku majanduslikku või organisatsioonilist mõju,

mis peab välistama olemasoleva juhatuse mõju. PRIA pole vastavaid asjaolusid tuvastanud.

Esineda ei saa valitsevat mõju äriühingu juhtide kui füüsiliste isikute üle. PCG OÜ on

asutatud 16. detsembril 2010 (ligi 6 aastat enne ProfitOne OÜ asutamist). PCG OÜ on olnud

kogu aeg enda valdkonnas tegev, ehitanud üles enda pädevuse ja klientuuri, omanud töötajaid

ja vara. Mõlemad isikud on iseseisvad ega oma mistahes viisil õigust kasutada või käsutada

teise kogu vara või olulist osa sellest. Vallo Loob ja Avo Loob ei kuulu samasse leibkonda

ega oma muul viisil ühist majanduslikku huvi, isikute ettevõtted ei aita kuidagi panustada

üksteise elu parendamisse (isikud on selles osas eraldiseisvad).

8.7.2. Eeltoodut ei väära, et alates toetuse alusel küüni renoveerimisest muutis PCG OÜ oma

asukohta seniselt rendipinnalt katastriüksusele, millel asub ka ProfitOne OÜ tegevus.

Teatavas ulatuses toimus alltöövõtt ProfiOne OÜ-le ka varem. Seega ei ole PCG OÜ tegevus

olnud kuidagi sõltuvuses asukohast, vaid reaalsest turuvajadusest tema poolt pakutavate

teenuste osas. PCG OÜ ja ProfitOne OÜ kasutavad erinevaid osasid katastriüksusest ja

tootmisruume erineval õiguslikul alusel - PCG OÜ tegevus toimub tähtajalise

hoonestusõiguse alusel, kuid ProfitOne OÜ tegevus rendilepingu alusel, mille lõpetamine ja

seetõttu tegevuskoha ümberasumine on oluliselt lihtsam.

8.7.3. Kummalgi ettevõtjal on oma tegevusvaldkond, töötajad ja klientuur. Ettevõtete

tootmisprotsessid ei ole omavahel seotud vaid iga ettevõte täidab oma rolli, nagu see toimus

ka varasemalt. Uus rendipind andis kaebajale võimaluse osaliselt transpordikulusid kokku

hoida, kuna puudub vajadus sedavõrd suures ulatuses materjali transpordi organiseerimiseks.

Ettevõtted ei liigu läbi üksteise tegutsemisala ega avalda mõju üksteise hinnapoliitikale,

tootmis- ja turustustegevustele, müügieesmärkidele, müügikulule, rahavoogudele, laoseisule,

turustamisele ega brutomarginaalidele.

8.7.4. PCG OÜ omab ühte-kahte sõiduautot, mida rendib lisaks ProfitOne OÜ-le ka muudele

ettevõtetele, deklareerides renditulu müügituluna nii nagu see on seaduse tasandil ette nähtud.

Tegemist ei ole ettevõtete tegevuskulude jaotamisega. Selline tegevus (sõidujagamine) on

kooskõlas kliimaeesmärkidega. Sõiduauto rendikulu on ettevõtte käibemarginali arvestades

väike.

8.8. Asjakohatud on PRIA väited Vallo ja Avo Loobi ühisest majanduslikust huvist muudes

äriühingutes (Ringi Arendus OÜ ei ole aktiivselt tegutsev ettevõte).

8.9. Vastustaja ei ole välja selgitanud otsustamiseks vajalikke asjaolusid ning on rikkunud

ärakuulamiskohustust ega ole arvestanud kaebaja esitatud argumentidega.

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, väites järgmist.

9.1. PRIA on nii otsuses kui ka vaideotsuses lahti kirjutanud kõik kaalutlused, millele

tuginedes ta loeb kaebaja ja ProfitOne OÜ meetme määruse tähenduses üheks taotlejaks.

9.2. Toetuse saamine ei ole isiku põhiõigus, vaid toetuse saamiseks tuleb täita vastavates

õigusaktides sätestatud tingimused. Muuhulgas on PRIA-l nende tingimuste täitmist õigus

kontrollida ka pärast toetuse määramist. Arusaadavalt võib juba määratud toetuse

tagasinõudmine põhjustada ebameeldivusi ja lisakulusid, kuid see on mittevastavuse

tuvastamisel lubatav. Toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise võimalus ette nähtud

4(12)

3-24-2173

ELÜPS-s (asjakohased ELÜPS § 65 lg 4 p 1, § 64 lg 4 p 1 ja § 123) ning meetme määruse §

18 lg-d 3 ja 4. PRIA on välja toonud, et heidab kaebajale ette toetuslae ületamist.

9.3. PRIA on nii otsuses kui ka vaideotsuses selgitanud, et valitsevat mõju sisustatakse

laiemalt, kui seda näeb ette vähese tähtsusega abi määrus. Kaebaja viidatud „üheks

ettevõtjaks“ lugemine puudutab vähese tähtsusega abi andmist, nt kumuleerimisreeglid ei luba

erinevate määruse alustel antud abi anda rohkem kui piirmäär ette näeb, ning nimetatud

reeglid kehtivad ka ettevõtete puhul, kes loetakse üheks kaebaja viidatud komisjoni määruse

alusel. Eraldiseisevalt on määruses reguleeritud toetuslagi maapiirkonna majandustegevuse

mitmekesistamise meetme määruse alusel samal programmperioodil toetuse andmisel ning

sel puhul loetakse valitseva mõju kaudu seotuks vastavalt konkurentsiseaduses sätestatule

(määruse nr 25 § 8 lg 3). Taolise piirangu eesmärk on tagada aus konkurentsikeskkond ning

toetuse ühtlasem hajutamine enama arvu erinevate ettevõtjate vahel. Vaatamata PRIA

korduvatele selgitustele on kaebaja menetluses järjepidevalt jätnud kõrvale nimetatud sätte

ning rõhutanud üksnes vähese tähtsusega abi määrust.

9.4. PRIA ei nõustu kaebaja käsitlusega, et määruse nr 25 § 8 lg 3 koosmõjus TuMS § 8 lg-le

1 antava tõlgendusega tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega. Vähese

tähtsusega abi määrusest tuleneb rangem käsitlus, millal loetakse isikud üheks ettevõtteks.

Konkreetse meetme ja konkreetse programmperioodi osas isikute seotuks lugemine oleks

vastuolus vähese tähtsusega abi määrusega. KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju

võimalus teist ettevõtjat mis iganes viisil otseselt või kaudselt mõjutada. Sättes on välja

toodud küll mõned võimalused, kuidas mõjutamine võib avalduda, mis aga ei tähenda, et

mõjutamine ei võiks avalduda teistsugusel, sättes välja toomata viisil. Kohtupraktikas ei ole

nähtud toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et

maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad.

Keskkonnasäästlikkuse ja majandusliku otstarbekuse varjus ei saa kalduda kõrvale meetme

määruses sätestatust. Kaebaja ärakuulamisel, otsuses ja vaideotsuses väljatoodud asjaolude

pinnalt on tuvastatud kaebaja ja ProfitOne OÜ seotus: äriühingud tegutsevad samas

valdkonnas ühes asukohas, neil on omavahelised tehingud ning kaup liigub läbi üksteise

tegutsemisala; äriühingute juhatuse liikmetel on isiklik seotus, kuna nad on vennad. Isikute

seotust näitab ka asjaolu, et äriühingus Ringi Arendus OÜ on nad mõlemad juhatuse liikmed

ja võrdsed osanikud.

9.5. Isikuid seob ühine majanduslik huvi. Kaebaja ja ProfitOne OÜ tegevus on üksteisele

vahetult eelnev või järgnev ning nende teenuse pakkumine moodustab kliendi vaates nn ühtse

terviku. Seega tegutsevad nad küll kahe juriidilise keha kaudu, kuid ühise majandusliku

huviga.

PRIA-le jääb arusaamatuks, kui kaebaja teostas väidetavalt alltöövõttu üksnes teatud

ulatuses, siis millisele suures ulatuses materjali transportimisele kaebaja viitab. Lisaks jääb

arusaamatuks, missuguse rolli täitmisele viitab kaebaja, kui tema sõnul on kummalgi

ettevõtjal oma klientuur.

9.6. Toetuse kaasabil investeeringu tegemisega kaasneb paratamatu risk, et taotleja, taotluse

ja tegevuse nõuetele vastavust võidakse pärast toetuse algset määramist täiendavalt

kontrollida ja rikkumise avastamisel toetus tagasi nõuda. Kui isik soovib toetust saada, peab

ta ise, toetatav tegevus ja toetusetaotlus vastama seaduses ja vastavas meetme määruses

sätestatud nõuetele (praegusel juhul määrus nr 25). Nõuetele vastavuse eest vastutab toetuse

saaja. Teadmatus, lohakus ega asjaolude kokkulangevus ei vabasta toetuse saajat vastutusest.

5(12)

3-24-2173

Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et mittevastavuse tuvastamisel jäetakse temalt toetus

tagasi nõudmata.

9.7. PRIA tutvus põhjalikult ärakuulamise vastusega ning käsitles seal esitatud argumente ka

osuses, selgitades, miks see seisukoht ei muuda PRIA hinnangut kaebaja ja ProfitOne OÜ

seotuse osas. Kaebaja seisukohtadega mittenõustumine ei tähenda, et ärakuulamise kohustust

oleks rikutud.

9.8. Oluline on eristada kahte erinevat meetme määruse tingimust – toetuse maksimaalset

suurust (määruse nr 25 § 8 lg 2 ja 3) ning vähese tähtsusega abi maksimaalset suurust

(määruse § 4 lg 4 ja § 8 lg 4–6).

KOHTU SEISUKOHT

10. Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega PRIA 26. aprilli 2024. aasta otsuse nr 13-

30.3/24/778 osas, millega PRIA tunnistas kehtetuks enda 8. novembri 2022. a. otsuse nr 13-

30.3/22/1662, millega kaebajale oli määratud toetus 106 251,21 eurot, jättis kaebajale välja

maksmata maksetaotluse nr 13-30.3/24/133 ja 13-30.3/24/648 alusel taotletud toetuse 50

585,75 eurot ning nõudis tagasi toetuse summas 45 065,91 eurot. Kaebaja on vaidlustanud ka

vaideotsuse, millega PRIA jättis rahuldamata kaebaja vaide eelnimetatud otsuse peale, ning

taotleb tema taotluse kohta uue otsuse tegemist.

11. Vaidluse tinginud toetus on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 6

„Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng” tegevuse liigi „Investeeringud

majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse

suunas” raames

antav

maapiirkonnas

majandustegevuse

mitmekesistamise

investeeringutoetus, mille andmise ja kasutamise täpsem kord on kehtestatud

põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määrusega nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“

(meetme määrus või määrus nr 25).

Kaebaja taotles toetust olemasoleva hoone (küün) rekonstrueerimiseks metallide töötlemise

tootmishooneks.

12. Vastustaja on vaidlustatud otsuses tuginenud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse (ELÜPS) § 64 lg 4 p-le 1, § 65 lg 4 p-le 1, § 66 lg-tele 2, 3 ja 4, §-le

123 ning määruse nr 25 § 8 lg-tele 1-3 ning § 18 lg-tele 3 ja 4.

13. ELÜPS § 64 lg 4 p 1 kohaselt jäetakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata, kui

taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud

taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene

teisiti. ELÜPS § 65 lg 4 kohaselt võib maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse

tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks selles lõikes loetletud

asjaoludest, sh kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud (p 1). PRIA teeb

toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse

maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused (ELÜPS § 66 lg 3). Kui pärast

toetuse maksmist selgub, et toetus on makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuetele

mittevastavuse tõttu alusetult, võib võib toetuse nõuda toetuse saajalt osaliselt või täielikult

tagasi ning toetuse tagasinõudmise otsuse teeb PRIA (ELÜPS § 123 lg-d 1 ja 4).

6(12)

3-24-2173

14. Määruse nr 25 § 8 lg-s 1 on sätestatud toetuse määr. Määruse § 8 lg 2 kohaselt on toetuse

maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 200 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku.

Määruse § 8 lg 3 kohaselt ei saa ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või KonkS § 2 lg 4

tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad taotleda toetust rohkem kui ühe

taotleja kohta sätestatud maksimaalse toetuse suuruse ulatuses programmiperioodil kokku.

PRIA on kaebajale toetust osaliselt välja maksmata jätmist ja osaliselt tagasi nõudmist

põhjendanud kokkuvõtvalt asjaoluga, et kaebaja koos temaga seotud ettevõtjaga on juba

saanud toetust ulatuses, mis ületab määruse nr 25 § 8 lg-s 2 sätestatud piirmäära. Kaebajaga

seotud ettevõtjaks on vastustaja pidanud ProfitOne OÜ-d. Vaidlust pole selle üle, et ProfitOne

OÜ on saanud sama meetme raames ning samas toetusvoorus toetust 2018. aastal 142 982,19

eurot.

15. Vaidluse põhiküsimuseks on, kas kaebajat ja ProfitOne OÜ-d saab ühise majandusliku

huvi kaudu lugeda seotud ettevõteteks eelpool viidatud sätete tähenduses, kellele antud toetust

saab lugeda määruse §-s 8 sätestatud määra ületanuks. Pooled vaidlevad nii seotud ettevõttena

määratlemisel kohaldatava õiguse kui ka tuvastatud asjaoludel ja kogutud tõenditel põhineva

järelduse põhjendatuse üle.

16. Kohus märgib esmalt, et ei nõustu kaebaja etteheidetega vastustaja poolt

põhjendamiskohustuse ebapiisava täitmise kohta. Kohtu hinnangul on vastustaja täitnud

piisava põhjalikkusega haldusakti põhjendamise kohustust, esitades juba vaidlustatud otsuses

toetuse osalist maksmata jätmist ja osalist tagastamist tingivad asjaolu, neist tehtud järeldused

ja kohaldatavad õigusnormid. Vastustaja on oma põhjendusi veelgi täiendanud kohustusliku

kohtueelse menetluse tulemusena tehtud vaideotsuses. Kohtupraktika on pidanud igati

õiguspäraseks põhjenduste sellist täiendamist (nt Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2021. a

otsus asjas nr 3-20-755, p 21).

17. PRIA on toetustaotluste halduskontrolli käigus tuvastanud järgmised asjaolud, millele ta

tugineb vaidlustatud haldusakti ja vaideotsust tehes ning kohtumenetluses:

1) PCG OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on Vallo Loob;

2) PCG OÜ tegevusala on metallitööstus. PCG OÜ on saanud varem samast meetmest toetust

43 724 eurot (19. aprilli 2015. a taotlustoimik nr 664015670073);

3) samast meetmest on varem toetust 142 982,19 eurot saanud ka samal katastriüksusel

tegutsev ProfitOne OÜ (13. septembri 2018. a taotlustoimik nr 64001800036), mille

ainuosanik ja juhatuse liige on Avo Loob. ProfitOne OÜ tegevusala on

metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine;

4) Vallo Loob ja Avo Loob on vennad;

5) PCG OÜ esitas 4. septembril 2023 PRIA-le toetustaotluse 64002300066, millega taotles 50

021,16 eurot toetust kahe sildkraana soetamiseks ning paigaldamiseks tootmishoonesse Pärnu

maakond, Pärnu linn, Ahaste küla, Tööstuse, katastriüksus (katastritunnus 62401:001:0753).

Toetustaotluse halduskontrolli käigus selgus, et tegevuseks samal katastriüksusel on varem

samast meetmest toetust saanud ka ProfitOne OÜ. PRIA rahuldas PCG OÜ 3. novembri 2023.

a pöördumise taotluse nr 64002300066 tagasivõtmiseks;

6) PCG OÜ kasutab nimetatud hoonet 19. septembril 2022 kümneks aastaks seatud tasuta

hoonestusõiguse lepingu alusel. Lisaks on hoonestusõiguse alusel sama hoone kasutajaks

Kolm Tigu OÜ. ProfitOne OÜ kasutab hoonet 1. augustil 2020 OÜ-ga SA2 sõlmitud

rendilepingu alusel. Lepingute lisadeks olevatelt plaanidelt nähtub, et ruumid asuvad samas

hoones kõrvuti. PCG OÜ ja ProfitOne OÜ kasutavad sama tootmishoonet ühiselt;

7(12)

3-24-2173

7) V. ja A. Loob on seotud veel erinevate ettevõtetega, sh Ringi Arendus OÜ, kus nad on

võrdsetes osades osanikud ning juhatuse liikmed. Neile kuuluvates ettevõtetes jagatakse sama

sõidukit ning kaetakse tegevuskulusid;

8) PCG OÜ majandusaasta andmetest nähtuvalt maksis ProfitOne OÜ maksis PCG OÜ-le

töösõitudeks määratud sõiduauto BMW 319 renti 2021. a jaanuar kuni juuli ning

MERCEDES-BENZ S 350 D renti august kuni detsember 2021 eest. PCG OÜ 2021. ja 2022.

majandusaasta pearaamatute andmetest selgub, et töösõitudeks määratud auto MERCEDES-

BENZ S 350 D kulud jagatakse võrdsetes osades ettevõtete Metalboss OÜ; OÜ SA2;

ProfitOne OÜ; Kolm Tigu OÜ ning Plekikoda OÜ vahel. Sõiduki kasutamiskulud

kajastatakse müügituluna. Kütust ostetakse Metalboss OÜ vahendusel;

9) lisaks PCG OÜ-le, kes taotles seitsmendast taotlusvoorust toetust 50 021,16 eurot, taotles

toetust ka Trans-Bool OÜ, mille juhatuse liige ja osanik on Avo Loob. Trans-Bool OÜ

taotles toetust 199 9448,19 eurot (taotlustoimiku nr 64002300086), kuid taotlus jäeti

rahuldamata, kuna ProfitOne OÜ oli juba samast meetmest toetust saanud.

18. PRIA on tuvastatud asjaolude pinnalt teinud järelduse PCG OÜ ja ProfitOne OÜ ühisest

majanduslikust huvist ja majanduslikust seotusest määruse nr 25 § 8 lg 3 tähenduses

kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: äriühingud tegelevad samas valdkonnas ühes

asukohas, neil on omavahelised tehingud, nad kasutavad sama tootmisruumi ning kaup liigub

läbi üksteise tegutsemisala; Vallo Loobile ja Avo Loobile kuuluvate ettevõtete vaheline

tegevuskulude jagamine algas juba enne toetustaotluse 64002200092 esitamist – tegemist ei

ole juhuslike tehingutega, vaid jätkuva ühistegevuse ja tegevuskulude jagamisega; tagatud ei

ole erinevate ettevõtete iseseisev majandustegevus (silmas pidades sh erinevate ettevõtete

tootmisressursse ning toodangu liikumist); seotud ettevõtete (lisaks ka Trans-Bool OÜ

(juhatuse liige ja osanik A. Loob; Tigu OÜ ja Osaühing Plekikoda, mille juhatuse liige ja

ainuomanik on V. Loob) majandustegevus toimub samade füüsiliste isikute juhtimisel, samas

piirkonnas, samal tegevusalal.

19. Pooled on erineval seisukohal selles, millistele õigusnormidele tuginedes sisustada

äriühingute seotust, mis on praegusel juhul tinginud kaebajalt talle määratud toetuse

tagasinõudmise ning osaliselt taotletud toetuse väljamaksmisest keeldumise.

19.1. Vastustaja on tuginenud vaidlustatud otsuse tegemisel määruse nr 25 § 8 lg 1 p-dele 1-3

ning p-s 3 viidatud KonkS § 2 lg-le 4 ning kujunenud kohtupraktikat arvesse võttes

kohaldanud ka TuMS §-s 8 sätestatut.

19.2. Kaebaja arvates on kohaldatav ja määrav nn vähese tähtsusega abi määrus – Euroopa

Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013 – ning selle art 2 lg-s 2 sätestatud „ühe ettevõtja“

määratlus. Kaebaja peab isikute seotuse üle otsustamisel ebaõigeks tuginemist TuMS §-le 8.

Kaebaja arvates on määruse nr 25 § 8 lg 3, mida kohus tõlgendab koosmõjus TuMS §-ga 8,

vastuolus Euroopa Liidu õigusega ning tuleb seetõttu jätta kohaldamata.

19.3. Vastustaja ei ole oma otsuses tuginenud määruse nr 25 § 8 lg-le 4, mis viitab vähese

tähtsusega abi andmisel kohaldatavatele normidele.

Kohus ei nõustu kaebaja lähenemisega, et seotud isikute määratlemine määruse nr 25

kontekstis on piiratud vähese tähtsusega abi määruse art 2 lg-s 2 sätestatuga. Nagu märgib

põhjendatult ka vastustaja, tuleneb vähese tähtsusega abi määrusest rangem ja konkreetsem

ühe ettevõtte määratlus, kus ettevõtete seosed on kitsamalt organisatsioonilist ja

ühinguõiguslikku laadi. Kohus nõustub vastustajaga, et samas on tegemist suurema üldistuse

astmega määrusega, mis ei välista konkreetse programmiperioodi ja meetme raames

8(12)

3-24-2173

täiendavate kriteeriumite sätestamist ja kohaldamist, mis aga ei tähenda vastuolu vähese

tähtsusega abi määruses sätestatuga. Iga toetusmeetme puhul tuleb silmas pidada ka selle

eesmärki, millele vastustaja on viidanud ka vaidlustatud otsuses. Määruses nr 25 käsitletud

toetusmeetme puhul on maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise

investeeringutoetuse eesmärk luua toetuse abil maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale

jäävates piirkondades, eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit1.

Toetuse piirmäära eesmärk on vältida toetuse koondumist omavahel seotud ettevõtjate kätte,

tagades õiglase konkurentsiolukorra (määruse nr 25 § 8 lg 3).

19.4. Kohus nõustub vastustajaga, et maksimaalse toetuse suuruse arvutamisel määruse nr 25

§ 8 lg 3 tähenduses peetakse silmas kas ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või KonkS § 2 lg

4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, aga ka seda, et kujunenud

kohtupraktika järgi on ettevõtjate seotuse hindamisel asjakohane arvesse võtta ka TuMS § 8

lg-s 1 sätestatut.

19.5. KonkS § 2 lg 4 kohaselt peetakse valitsevaks mõjuks võimalust ühe või mitme ettevõtja

poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade

omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viivõi kaudselt mõjutada teist

ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite

koosseisu, hääletamist või otsuseid või ka 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara

või olulist osa sellest.

Riigikohus on 18. märtsi 2021. a otsuses asjas nr 3-18-1287 (p 24) selgitanud, et valitseva

mõju all konkurentsiseaduse tähenduses tuleb silmas pidada mõju avaldamise võimalust,

mille esinemisel ei ole vaja tõestada, kas otsustavat mõju tegelikult kasutatakse või hakatakse

kasutama, kuid mõjutamise võimalus peab olema tõeline. Selleks, et teha kindlaks, kas

ettevõte määrab oma tegevuse turul kindlaks iseseisvalt, tuleb üldjuhul võtta arvesse kogu

asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta, mis seda

ettevõtjat teise ettevõtjaga ühendavad ja mis võivad sõltuvalt olukorrast muutuda, mistõttu ei

saa neid ammendavalt loetleda (viidatud lahendi p 25.5 ja seal viidatud Euroopa Kohtu

praktika).

19.6. Kohtupraktikas on põllumajandustoetustega seotud vaidustes korduvalt leitud, et KonkS

§ 2 lg 4 sisustamisel ja seotud isikute määratlemisel on asjakohane võtta analoogia korras

arvesse ka TuMS §-s 8 sätestatud kriteeriumid (vt nt Tartu Halduskohtu 31. mai 2024. a otsus

asjas nr 3-22-2311 p14 ja seal viidatud praktika; Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-

1474, p 24). Viidatud kohtupraktika ei ole näinud toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd

olulist olemuslikku eripära, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia

korras kohaldatavad.

20. TuM § 8 lg 1 p 1 kohaselt käsitletakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi või otse-

või külgjoones sugulasi ning isikud juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel

isikul on teise üle valitsev mõju.

Käesoleval juhul on PRIA tuvastanud, et äriühingute (PCG OÜ ja ProfitOne OÜ)

ainuosanikud ja ainsad juhatuse liikmed on vennad, kelle puhul näeb vastustaja ühise

majandusliku huvi olemasolu vastavalt käesoleva otsuse põhjenduste p-des 15 ja 16 loetletud

asjaoludele ja nende pinnalt tehtud järeldustele.

1 https://www.pria.ee/toetused/maapiirkonnas-majandustegevuse-mitmekesistamise-investeeringutoetus-

2023#s21683

9(12)

3-24-2173

Kohtu hinnangul on ka käesoleva vaidluse lahendamisel, sarnaselt ülal viidatud lahenditega

isikute seotust ja omavahelist mõju hinnates asjakohane arvestada nende majanduslikke,

organisatsioonilisi ja isikulisi tihedaid seoseid ning tegevust kogumis. Vastasel korral ei

teeniks piirmäära kehtestamine meetme eesmärki.

21. Kaebaja ei ole vaidluse alla seadnud vastustaja poolt tuvastatud asjaolusid, kuid ei nõustu

neist tehtud järeldustega.

Kohus möönab, et tuvastatud asjaolud üksikuna võttes ei pruugi luua veendumust

isikutevahelisest seosest, mida on võimalik käsitada ühtse ettevõttena või valitseva mõju

olemasoluna. Kohus on aga samas arvamusel, et isikutevahelisi seoseid käesoleva vaidluse

kontekstis tuleb hinnata asjaolusid kogumis arvestades (vt ka Tartu Halduskohtu otsus asjas nr

3-22-2659, p 17.7).

22. Tegutsemine samas valdkonnas (metallitööd) ega ka samal katastriüksusel või seal asuvas

tootmishoones ei viita iseenesest valitsevale mõjule. Kaebajal ettevõtjana on vaieldamatult

võimalus valida enda tegevusala ja sellel ka võimalikult optimaalsete kulutustega ning

kasumlikult tegutseda. Ka ei välista kehtiv õigus ettevõtjate vastastikust koostööd erinevatel

lepingulistel alustel. Küll aga omavad need asjaolud tähendust koosmõjus muude tuvastatud

ning eelpool kirjeldatud asjaoludega. Kaebaja lühike selgitus tööprotsesside ja detailide ning

toodete liikumise kohta (vastus päringule p-d 2.2 ja 2.5, dtl 67) ei veena, et samas

tootmishoones ProfitOne OÜ-ga ja SA2 OÜ-ga toimuv tootmine on eraldatud sel määral, et

välistada kaebaja ning ProfitOne OÜ vastastikune mõju ja ühine majanduslik huvi.

Tootmisprotsessi kirjeldusest ilmneb, et selle erinevad etapid on üksteisele järgnevad ning

tööoperatsiooni eripärast sõltuvalt toimuvad vastavalt erinevas järjestuses ning erinevate

detailide liikumine erinevate äriühingute vahel sõltub tööoperatsioonist. Vastupidiselt

kaebajale (vt kaebuse p 33.) ei välista kohus, et järjestikuste tööoperatsioonide puhul samade

toodete tootmisel on tootmisega tegelevatel äriühingutel ka ühine huvi lõpptulemuse vastu.

23. Vastustaja on põhjendatult pidanud isiskutevahelise seose hindamisel oluliseks ka A.

Loobi ja V. Loobi ühist tegevust kolmandate äriühingute juhtimisel ning nendega kujunenud

seoste kaudu. Vastustaja on tuvastanud ka kaebaja ning tema esindaja või esindaja vennaga

seotud äriühingute koostöö ning lepingulised suhted sõidukite kasutamisel ning kütuse

ostmisel (vt käesoleva otsuse põhjenduste p 16 alapunktid 8) ja 9)). Kolm Tigu OÜ ja

Osaühingu Plekikoda juhatuse liige ja ainuomanik on kaebaja ainus juhatuse liige Vallo Loob,

kusjuures Kolm Tigu OÜ kasutab sarnaselt kaebajaga sama tootmishoonet hoonestusõiguse

lepingu alusel. Kolm Tigu OÜ ja Osaühingu Plekikoda on aga äriühinguteks, kellega kaebaja

sarnaselt ProfitOne OÜ-ga sõidukite kulu jagab.Veendumust tihedatest omavahelistest

seostest kinnitab ka asjaolu, et V. Loob töötab omakorda tootmishoone omanikuks olevas

Metallboss OÜ-s, kellega jagatakse sõidukite kulu ning kelle vahendusel ostetakse sõidukitele

kütust. Kaebaja argumendid sõidukite ja nende kasutamise kulude jagamise

kliimasõbralikkuse ja majandusliku otstarbekuse kohta on iseenesesest asjakohased, kuid

kohus nõustub vastustajaga, et omanike ringi kaudu seotud äriühingute tegevuse

läbipõimumine viitab ühisele majanduslikule eesmärgile.

24. Kohus ei nõustu kaebajaga nagu poleks võimalik, et vennad erinevate äriühingute ainsate

juhatuse liikmetena ei võiks omada ühist majanduslikku huvi, sh soovi parandada ettevõtete

majandusseisu toetuse abil. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega nagu ei saaks äriühingute

vastustaja poolt tuvastatud läbipõimunud tegevus omada vastastikust mõju üksteise

hinnapoliitikale, tootmis- ja turustustegevustele, müügieesmärkidele, müügikulule,

rahavoogudele, laoseisule või turustamisele (kaebuse p 34).

10(12)

3-24-2173

25. Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud KonkS § 2 lg 4 kohaldamisel alusetult arvestamata,

et seadusandja on rõhutanud olulisuse kriteeriumit nii valitseva mõju kui ka teise ettevõtja

vara kasutamise või käsutamise võimaluse hindamisel. Kuigi vastustaja selliseid selgesõnalisi

järeldusi tõepoolest välja ei too, näitab vastustaja lõppjäreldus, et seoseid kogumis hinnates on

ta pidanud äriühingute vahelist mõju oluliseks. Vastsutaja ei ole otsustamisel silmas pidanud,

et A. Loobil oleks valitsev mõju teise füüsilise isiku (V. Loob) üle (nagu leiab kaebaja

kaebuse p-s 27), vaid et isikutevahelised seosed mõjutavad äriühingute toimimist.

26. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult jõudnud järeldusele

kaebaja ning ProfitOne OÜ ühise majandusliku huvi osas ning tuvastatud asjaolude pinnalt

saab neid toetuse taotlemise kontekstis käsitada ühtse ettevõttena, kelle puhul kohaldub

määruse nr 25 § 8 lg-s 3 sätestatud toetuslagi, mis oleks praegusel juhul ületatud.

Vaidlustatud otsuses (lk 4, kuues lõik; dtl 37) on vastustaja selgitanud, et toetustaotluse

64002200092 esitamise ajaks oli kaebajale koos temaga seotud ettevõttega määratud toetust

juba 186 706,06 eurot, mistõttu oleks vaba toetuse jääk 13 293,40 eurot (200 000 – 186

706,60 eurot). Seega saaks toetuseks määratav summa olla väiksem kui määruse nr 25 § 8 lg-s

1 sätestatud piirmäär, mille kohaselt antakse toetust vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse

abikõlbliku kulu maksumusest.

27. Kohtu hinnangul on vastustaja asjaolusid, millel põhineb tema järeldus isikute seotusest

läbi valitseva mõju, piisava põhjalikkusega välja selgitanud ning neid ka tõendanud. Kohus ei

nõustu seega kaebaja etteheitega asjaolude välja selgitamata jätmisest ja ebapiisava ning

eksliku teabe põhjal otsustamisest.

28. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega tema vastuväidete arvestamata jätmisest. Seejuures on

vastustaja taganud kaebajale võimaluse selgitada enda arvamust haldusmentluses tuvastatud

asjaolude kohta ning esitada vastuväiteid vastustaja õiguslikele argumentidele ning tuvastatud

asjaolude põhjal tehtud järeldustele.

Vastustaja on esmalt teinud kaebajale 6. oktoobri 2023. a kirjaga nr nr 13-30.3/23/1550-1

järelepärimise, milles märkis, et toetustaotluse läbivaatamisel ja nõuetele vastavuse

hindamisel on ilmnenud puudused, vastuolulised andmed või vajadus lisainformatsiooniks

(dtl 65-66). Vastustaja on andnud taotlejale võimaluse täpsustada taotluses märgitud töötajate

arvu ning palunud selgitada kaebaja koostööd teiste ettevõtetega (sh investeeringu asukohas

tegutsevatega), investeeringu kasutamist teise ettevõtte poolt, kaebaja ja tema venna

isikutevahelisi ning ettevõtlussuhteid. Kaebajal tuli esitada asendiplaan ja tehnoloogiline

skeem, kus on näha millist hoone osa kasutavad investeeringu asukohas tegutsevad ettevõtted

ning kas ja kuidas liigub hoones toodang, kui pakutakse detailide eel ja järelpuhastust;

ettevõtte kõigi pangakontode filtreerimata väljavõtted 01.01.2022- 31.12.2022, pearaamat

2022. majandusaasta kohta ning 2022. majandusaasta müügiarved. Projekti senise

majandustegevusega teenitud omavahenditega finantseerimise tõendamiseks tuli esitada ka

pangakonto andmed ajavahemiku 04.09.2023- 05.10.2023 kohta. Kaebaja on päringus

küsitule vastanud ja nõutud dokumendid esitanud (dtl 67).

Enne vaidlustatud otsuse andmist on vastustaja teavitanud taotlejat kavandatavast otsusest,

andes võimaluse ja tähtaja arvamuse ning vastuväidete esitamiseks (dtl 60-63).

Vastustaja on seega taganud haldusmentluses põhjalikult kaebaja ärakuulamise HMS § 40

tähenduses ning kaebaja on saanud oma seisukohti esitada täiendavalt veel vaidemenetluses.

11(12)

3-24-2173

29. Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et vastustaja on kohaldanud õigesti otsustamisel

aluseks võetud õigusnorme, tõlgendades neid kooskõlas kujunenud kohtupraktikaga, ning ei

esine vormi- ega menetlusnõuete rikkumisi, mis võiksid tingida vaidlustatud otsuse

tühistamise.

Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kohtu arvates ei ole vastustaja eksinud ka

vaideotsuse tegemisel ega teinud seejuures menetlusvigu, mis kaebaja õigusi iseseisvalt

rikuks, puuduvad ka alused vaideotsuse tühistamiseks.

Rahuldamata jääb ka kaebaja nõue toetustaotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks, kuna

pole täidetud üks kohustamisnõude rahuldamise esmaseid eeldusi – vastustaja tegevuse

õigusvastasus (vt riigivastutuse seaduse § 6).

30. Kaebus jääb eeltoodut arvestades tervikuna rahuldamata.

MENETLUSKULUD

31. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel

samuti tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

12(12)