3-24-1507/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Tartu Halduskohus

Kadri Palm

10. detsember 2024, Tartu

3-24-1507

Haldusasi

X-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 5. veebruari 2024. a otsuse

nr 17828-1 osaliseks tühistamiseks ja asja uueks

otsustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Asja läbivaatamine

Istungil 29. oktoobril 2024

RESOLUTSIOON

1. Keelduda X-i 30. septembri 2024. a avalduse alusel kaebuse muutmisest osas, milles

kaebaja soovib kaebust täiendada Sotsiaalkindlustusameti kohustamise nõudega

pensioni maksmiseks tagasiulatuvalt alates 29. märtsist 2009.

2. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Kuulutada menetlus haldusasjas nr 3-24-1507 kinniseks.

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses X-i nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 9. jaanuaril

2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata

3-24-1507

tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 18. detsembril 2023. a pensioniavalduse, et talle määrataks pension alates 18.

detsembrist 2023 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 119-122).

2. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegi 23. jaanuaril 2024. a otsuse nr 1 kaebajale pensioni

määramise kohta (dtl 149-150). Otsusest nähtub, et kooskõlas riikliku pensionikindlustuse

seaduse (RPKS) §-ga 32 ja § 10 lg 1 p-ga 6, on kaebajale määratud soodustingimustel

vanaduspension alates 3. augustist 2023 eluaegselt. Kaebaja pensioni suurus on 638,86 eurot

kuus.

3. SKA otsustas 5. veebruari 2024. a otsusega nr 17828-1 mitte määrata kaebajale

soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2019 (resolutsiooni p 1)

ja määras kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni alates 3. augustist 2023 (resolutsiooni

p 2) (dtl 60-61). Otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised:

3.1. RPKS § 10 lg 1 p 6 kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile hüpofüsaarse

kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt, kui isikul on olemas vanaduspensioni määramiseks

nõutav pensionistaaž.

3.2. RPKS § 32 lg 2 alusel määratakse riiklik pension pensioni taotlemise päevast, sama lõike

punkt 1 alusel soodustingimustel vanaduspension määratakse soodustingimustel

vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud

kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates.

3.3. Kaebaja on sündinud 29. märtsil 1964, 45-aastaseks sai ta 2009. aastal. 19. jaanuari

2024. a seisuga on kaebajal pensionistaaži 36 aastat 4 kuud ja 13 päeva.

3.4. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan tähtaja ennistada,

kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, sama paragrahvi lõike 3 alusel ei

ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud

tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta.

3.5. Antud juhul ei ole menetlustähtaja ennistamine põhjendatud ja soodustingimustel

vanaduspensioni ei määrata alates 1. aprillist 2019, vaid alates 3. augustist 2023, kui

kaebaja pöördus SKA klienditeenindusse sooviga saada nõustamist soodustingimustel

vanaduspensioni määramise tingimuste osas.

4. Kaebaja esitas SKA tegevuse peale vaide (dtl 62-64), mille SKA jättis 23. aprilli 2024. a

vaideotsusega nr 5.2-3/6586-2 rahuldamata (dtl 65-68).

5. Kaebaja esitas 20. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada asjaolu,

et juba esmasel SKA-sse pöördumisel 4. juunil 2004 oli kaebajal hüpofüsaarne kääbuskasv,

tühistada SKA 5. veebruari 2024. a otsus nr 17828-1 osas, millega otsustati mitte määrata

kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates 1. aprill 2019, kohustada

SKA-d tegema uue otsuse, määrates kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni

tagasiulatuvalt alates 29. märtsist 2009, lugeda kaebaja pensioniavaldus soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks SKA-le esitatuks 29. märts 2009 (dtl 3-6).

6. Tartu Halduskohus tagastas 24. mai 2024. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja on

esitanud tuvastamisnõuded (dtl 100-102). Sama määrusega võttis kohus menetlusse kaebaja

3-24-1507

tühistamis- ja kohustamiskaebuse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama

kirjalik vastus kaebusele ning haldusmenetluse toimiku materjalid.

7. SKA esitas 28. juunil 2024 vastuse kaebusele (dtl 115-117).

8. Tartu Halduskohus määras 2. septembri 2024. a määrusega haldusasja läbivaatamisele

kohtuistungil (dtl 159). Kohtuistung toimus 29. oktoobril 2024 (istungiprotokoll dtl 188-195).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja palub kaebuses SKA 5. veebruari 2024. a otsuse nr 17828-1 osalist tühistamist ja

asja uueks otsustamiseks saatmist, sest

9.1. alates 2017. aastast esitas kaebaja töövõime hindamise taotlused Eesti Töötukassale. 7.

novembri 2017. a taotluses tõi kaebaja välja lisaks digiloos olevatele andmetele ka

omapoolsed terviseandmed, et ta haigestus 9-aastaselt, hüpofüüsi on kiiritatud, et tal on

kasvupeetus ja pikkus 144 cm.

9.2. Kaebaja pöördus 26. veebruaril 2020 (vanus 56) Viljandi SKA klienditeenindusse, et

saada nõustamist pensionile jäämise võimalusest. Nõustamisel selgitati, et pensionile

saab jääda 60-aastaselt.

9.3. 22. septembril 2020 toimus järjekordne töövõime hindamine. Kaebaja täitis taotluse ja

märkis, et tervis on oluliselt halvenenud. Kaebajal on igapäevaselt raskused

tööülesannete täitmisel, kuna oma väikese kasvu tõttu ei ulata esemeid panema ega

võtma, sõrmed on jäigad, ei paindu ning valutavad. Küünarliigesed on paistes, vaevusi

põhjustab selja radikuliit. Kaebajale tundub, et eksperdid lugemisega niikaugele ei

jõuagi, kuna otsus on sama, mis eelmised.

9.4. 3. augustil 2023 oli kaebaja perearsti vastuvõtul Viljandis hüpofüsaarse kääbuskasvu

kohta tõendi saamiseks. Perearst saatis ilma tõendita Viljandi SKA-sse tagasi, öeldes, et

see on SKA teema. SKA ei osanud RPKS § 10 lg 1 p 6 mitte kuidagi kommenteerida.

9.5. Seejärel käis kaebaja endokrinoloogi dr Triin Egliti vastuvõtul ning 8. novembril 2023

uuesti oma perearsti vastuvõtul. Arstid hüpofüsaarse kääbuskasvu kohta tõendit ei

väljastanud.

9.6. 1. detsembril 2023 käis kaebaja Tartu Ülikooli Kliinikumi endokrinoloogia professori

Vallo Volke vastuvõtul. 28. detsembril 2023 väljastas professor V. Volke SKA-le tõendi

kaebaja tervisliku seisundi (diagnoos: hüpofüsaarne kääbuskasv) kohta.

9.7. SKA poolt palgatud ekspertarstide tegevusetuse tõttu ei jõutud (2004 –) 2009. aastal

terviseandmete hindamisel õige tulemuseni, milleks on soodustingimustel

vanaduspensioni määramine. Hüpofüsaarne kääbuskasv ei ole midagi, mis on varjatud

või raske märgata. Arstidel on kohustus kaasata eriala professionaale. Ekspertidel ei

olnud alust eeldada, et kaebaja peale 45. eluaastat veel kasvab.

9.8. RPKS § 10 lg 1 p 6 järgi soodustingimustel vanaduspensioni määramise peamine

kriteerium on kasvupeetus, inimese pikkus, mis ei ole delikaatsete isikuandmete hulka

kuuluv, kuna see on kõigile (ka arstidele) visuaalselt nähtav olnud, kaebaja on

komisjonidele samad andmed kirjalikult esitanud.

9.9. Seadusandja pole asjata võimaldanud hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul jääda

pensionile 45-aastaselt. Töökeskkond on kujundatud normaalpikkuses inimese järgi.

Hüpofüsaarse kääbuskasvuga inimese tervis tavainimesele mõeldud töökoormusele vastu

ei pea ja seetõttu on kaebajale lisandunud palju teisi terviseprobleeme.

3-24-1507

10. Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuses esitatud

seisukohtade juurde.

10.1.

Tulenevalt RPKS-st esitab riikliku pensioni taotleja SKA-le pensioniavalduse (RPKS

§ 31 lg 1) ja pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal SKA võtab

pensioniavalduse vastu (RPKS § 31 lg 3). Riiklik pension määratakse pensioni

taotlemise päevast (RPKS § 32 lg 2). Soodustingimustel vanaduspension määratakse

varasemast tähtajast ehk soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§

10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel

vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates (RPKS § 32 lg 2 p 11).

10.2.

Kaebaja ei esitanud pensioniavaldust 3 kuu jooksul soodustingimustel

vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast, mistõttu kohaldub tema puhul RPKS § 32 lg-

s 2 sätestatud üldreegel ning pension tuli määrata pensioni taotlemise päevast.

Pensioniavaldus esitati küll 18. detsembril 2023 ja pensioni sooviti saada alates samast

kuupäevast, kuid antud juhul peeti põhjendatuks määrata pension alates esmasest

pöördumisest seoses soodustingimustel vanaduspensionile jäämisega 3. augustil 2023.

10.3.

Tulenevalt RPKS-is sätestatust on pensioni määramiseks vajalik isiku avaldus, et ta

soovib pensioni saada ning lisaks on isikul õigus valida pensioniliiki (RPKS § 6) ja

pensionile jäämise aega (RPKS §-d 8 – 91).

10.4.

RPKS § 301 sätestab isiku teavitamise vanaduspensioni õigusest. Selle sätte kohaselt

kontrollib SKA sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel seaduses sätestatud

isiku vastavust vanaduspensioniõiguse tingimustele ja teavitab isikut RPKS §-s 7

sätestatud pensioniõiguse tekkimisest vähemalt kuus kuud enne selle õiguse tekkimisest.

10.5.

RPKS § 7 sätestab õiguse vanaduspensionile ehk vanaduspensioniea. Reeglina tekib

vanaduspensionile õigus 65-aastaselt, kuid teatud aastatel sündinud isikutel on erandina

kehtestatud õigus jääda sellest vanusest varem pensionile. RPKS § 7 lg 11 näeb erisusena

ette varem kui 65-aastaselt pensionile jäämise õiguse kuni aastal 1960 (kaasaarvatud)

sündinutele ja hilisemaid aastaid selles paragrahvis enam märgitud ei ole. Kaebaja on

sündinud aastal 1964 ja RPKS § 7 kohaselt saabub tema vanaduspensioniiga 65-aastaselt

ehk aastal 2029.

10.6.

Tulenevalt RPKS § 10 lg 1 p-st 6 on õigus soodustingimustel vanaduspensionile

45-aastaselt hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul.

10.7.

Seadus ei näe ette teavituste saatmist seoses pensioniõiguste tekkimisega muudel

alustel kui RPKS §-s 7 sätestatud vanaduspensionieast teavitamise. Nii ei näe seadus ette

ka RPKS § 10 lg-s 1 sätestatud soodustingimustel vanaduspensionist teavitamist. Lisaks

oleks tegemist isikuandmete töötlemisega, milleks peab olema õigusaktidest tulenev alus.

RPKS § 301 lg 2 sätestab andmekoosseisu, milliste andmete alusel kontrollitakse isiku

vastavust vanaduspensioniõiguste tingimustele. Terviseandmeid ei ole selles nimetatud ja

kui lähtuda praeguseks selgunud asjaoludest, ei oleks tõenäoliselt kaebaja

terviseandmetest leitud infot selle kohta, et tal on hüpofüsaarne kääbuskasv.

10.8.

RPKS ei anna SKA-le pädevust ega õigust isikuandmete töötlemiseks selleks, et

teavitada isikuid soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest. Seda enam, et

antud juhul ei nähtu ka ühestki kaebaja poolt esitatud tõendist, et kaebajal oleks

hüpofüsaarne kääbuskasv. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et vastavat tõendit ei

väljastanud ka kaebaja perearst ega endokrinoloog T. Egliti. SKA ekspertarstid lähtuvad

andmetest, mis on isiku kohta olemas tervise infosüsteemis (puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23) ja SKA ei teosta isikute läbivaatust ega tee ise

analüüse. Olemasolevatest andmetest nähtub, et esmakordselt on 22. detsembri 2023. a

tõendis välja toodud, et kaebajal on hüpofüsaarne kääbuskasv. Kaebusest järeldub ka, et

3-24-1507

hüpofüsaarse kääbuskasvu tuvastamine siiski nii lihtne ei ole nagu kaebaja tundub

järeldavat.

10.9.

Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni (töövõimetoetuse

seaduse (TVTS) § 12 lg 4) ja samaaegselt kahte pension liiki ühele isikule määrata ei ole

võimalik (RPKS § 6). Kaebajale oli kuni 31. detsembrini 2017 määratud

töövõimetuspension.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt (II)

ja jagab menetluskulud (III).

I

13. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud

muus avalduses nõutud ulatuses. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole

kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. HKMS § 162 lg 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata

taotlused.

14. Kaebaja on 30. septembril 2024 esitanud taotluse pensioni maksmiseks tagasiulatuvalt

alates 29. märtsist 2009, millal tal tekkis õigus soodustingimustel pensionile (dtl 167). Seda

taotlust tuleb käsitleda kaebuse nõude muutmise taotlusena, kuigi sisuliselt seda sama on

kaebaja taotlenud oma esialgses kaebuses 20. mail 2024, nõudes SKA kohustamist tegema

uue otsuse, määrates kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates 29.

märtsist 2009 (dtl 6). Kaebaja on kaebuses selgitanud, et „21.12.2023 pöördusin

Sotsiaalkindlustusameti poole e-kirjaga paludes määrata soodustingimustel vanaduspension

tagasiulatuvalt alates 01.04.2019 (kuupäev on määratud kompromissina, kuna õigus

vanaduspensionile tekkis minul tegelikult 29.03.2009).“ (dtl 5). Kohus on 24. mai 2024. a

kohtumäärusega võtnud menetlusse kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebuse SKA vastu

ning on tagastanud kaebuse osas, milles kaebaja on esitanud tuvastamisnõuded (dtl 100).

Seejuures on kohus selgitanud, et kuivõrd haldusasja materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja

SKA poole, et viimane määraks talle soodustingimustel vanaduspension tagasiulatuvalt alates

1. aprillist 2019 ning kaebaja ei ole SKA-lt taotlenud soodustingimustel vanaduspensioni

määramist tagasiulatuvalt alates 29. märtsist 2009, siis puudub kaebajal kaebeõigus

sellesisulise kohustamisnõude esitamiseks. Kaebaja ei esitanud Tartu Halduskohtu 24. mai

2024. a määruse peale määruskaebust Tartu Ringkonnakohtule, millest tulenevalt määrus

jõustus. Kuna 24. mai 2024. a jõustunud kohtumäärusest tulenevalt ei ole kohtu menetluses

kaebaja nõuet pensioni maksmiseks tagasiulatuvalt alates 29. märtsist 2009, on kaebaja 30.

septembri 2024. a avalduse puhul tegemist kaebuse nõude muutmise taotlusega.

15. Kohtuistungil palus kohus kaebajal selgitada, kas pärast 24. mai 2024. a kohtumääruse

tegemist on midagi muutunud, nt kas kaebaja on uuesti pöördunud SKA poole. Kaebaja

selgitas vaid, et 2009. a ei ole kaebaja SKA-le esitanud tagasimakse nõuet, „seda me palusime

kohtul, et teha uus otsus, kuna on tõendatud, et inimesel oli aastast 2009 juba see

dokumenteeritud pikkus“ (dtl 190). Kohus otsustas istungil, et võtab 30. septembri 2024. a

taotluse osas lõpliku seisukoha otsuses.

3-24-1507

16. HKMS § 49 lg 1 ls 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kohus keeldub HKMS § 49 lg 1

alusel kaebuse muutmisest osas, milles kaebaja soovib kaebust täiendada SKA kohustamise

nõudega pensioni maksmiseks tagasiulatuvalt alates 29. märtsist 2009. Kohus on jätkuvalt

seda meelt, et kaebajal puudub kaebeõigus sellesisulise kohustamisnõude esitamiseks.

Kaebaja ei ole pöördunud SKA poole, et viimane määraks talle soodustingimustel

vanaduspensioni tagasiulatuvalt alates 29. märtsist 2009. Sellise taotlusega on ta pöördunud

vaid kohtu poole.

17. Istungil selgitas kaebaja, et alternatiivne nõue on kohustada SKA-d maksma

tagasiulatuvalt pensioni alates 1. aprillist 2019 (istungiprotokoll, ajamärge 00:16:26, dtl 190).

Kohus selgitab, et see ei ole alternatiivne nõue. Alternatiivsed nõuded välistavad üksteist –

esmanõude rahuldamise korral puudub vajadus alternatiivnõude lahendamiseks (Riigikohtu 8.

aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-18-2244/36, p 23). Praegusel juhul on kohus 24. mai 2024. a

määrusega sellesisulise kohustamisnõude menetlusse võtnud (dtl 101). Alternatiivseid

nõudeid menetluses ei ole.

II

18. RPKS § 7 lg 1 sätestab, et õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 65-aastaseks

ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud RPKS 8. ptk-s sätestatud pensionistaaž.

RPKS § 7 lg 11 kohaselt tekib vanaduspensioniea järkjärguliseks tõstmiseks õigus

vanaduspensionile enne § 7 lg-s 1 sätestatud ea saabumist 1953.-1960. aastal sündinud

isikutele ja hilisemaid aastaid selles paragrahvis enam märgitud ei ole. Kuna kaebaja on

sündinud 29. märtsil 1964, saabub RPKS § 7 kohaselt tema vanaduspensioniiga 65-aastaselt

ehk aastal 2029.

19. RPKS § 10 lg 1 p 6 näeb ette, et õigus soodustingimustel vanaduspensionile on

hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt, kui neil on olemas vanaduspensioni

määramiseks nõutav pensionistaaž. Vaidlust ei ole, et kaebaja on hüpofüsaarse kääbuskasvuga

isik. Samuti pole vaidlust selles, et 19. jaanuari 2024. a seisuga oli kaebajal

pensioniõiguslikku staaži 36 aastat 4 kuud ja 13 päeva. Seega oleks kaebajal teoreetiliselt

olnud võimalik minna soodustingimustel vanaduspensionile 2009. aastal. Kuigi kaebajal olid

29. märtsi 2009. a seisuga täidetud soodustingimustel pensioniea ja nõutava staaži nõue, ei ole

vaidlust selles, et kaebaja nimetatud tähtpäevaks pensioniavaldust ei esitanud.

20. Vastavalt RPKS § 31 lg-le 3 loetakse pensioni taotlemise päevaks päev, millal SKA võtab

pensioniavalduse vastu. Kaebaja pöördus esmakordselt SKA poole alles 26. veebruaril 2020

(istungiprotokoll, ajamärge 00:42:11, dtl 191), kuid ei esitanud ka siis pensioniavaldust.

Kaebaja esitas soodustingimustel vanaduspensioni avalduse 18. detsembril 2023 ning SKA

määras vaidlusaluse 5. veebruari 2024. a otsusega nr 17828-1 kaebajale soodustingimustel

vanadusepensioni alates 3. augustist 2023 (dtl 60). Kaebaja on seisukohal, et talle tulnuks

soodustingimustel vanaduspensioni määrata ja maksta tagantjärele alates 29. märtsist 2009.

Seejuures heidab kaebaja SKA-le ette, et SKA poolt palgatud ekspertarstide tegevusetuse

tõttu ei jõutud (2004 –) 2009. aastal terviseandmete hindamisel õige tulemuseni, milleks on

soodustingimustel vanaduspensioni määramine. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ja leiab, et

RPKS ei anna SKA-le pädevust ega õigust isikuandmete töötlemiseks selleks, et teavitada

isikuid soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest. Kohus nõustub vastustajaga.

3-24-1507

21. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 13 lg 1 mõttes on pension rahaline hüvitis ning

juhul, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata, tuleb hüvitise saamiseks

esitada hüvitise andjale taotlus (SÜS § 24 lg 1). Ka RPKS § 31 lg-st 1 nähtuvalt tuleb

pensioni taotlemiseks esitada SKA-le pensioniavaldus. Seega määratakse pension isikule

ainult tema soovi korral ning ilma avalduseta ei ole talle võimalik pensioni määrata.

Riigikohus on selgitanud, et pensioni taotlemise üldise loogika kohaselt lasub pensioni

määramiseks vajalike dokumentide esitamise kohustus eelkõige taotlejal (Riigikohtu 18.

märtsi 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-4-09, p 17). Mingi õiguse realiseerimiseks või soodustuse

saamiseks haldusmenetluse alustamine isiku avalduse esitamisega on tavapärane. Pensionide

maksmisel võimaldab avalduse esitamise kohustus ja selleks tähtaja määramine planeerida

paremini riigieelarvet, mida saab käsitleda avaliku huvina (Riigikohtu 21. veebruari 2002. a

otsus asjas nr 3-3-1-6-02, p 16). Seega toimub riikliku pensioni määramise menetlus kui

haldusmenetlus pensioni saamise õigusega isiku algatusel, mitte riigi algatusel. Kohus

selgitab, et haldusorganile saab tegevusetust ette heita üksnes juhul, kui seadusest või muust

õigusaktist tulenes haldusorganile kohustus kindlal viisil tegutseda. Et ajal, mil kaebaja jõudis

soodustingimustel vanaduspensioniikka, vastustajal selline tegutsemiskohustus puudus, ei saa

pensioni saamise õiguse tekkimisest teavitamata jätmist pidada õigusvastaseks.

22. RPKS § 32 lg 2 p 11 kohaselt määratakse riiklik pension selle taotlemise päevast.

Varasemast tähtajast määratakse soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel

vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lg 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme

kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates. Nimetatud

säte jõustus 1. juunil 2022. Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide

seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et RPKS § 32 lg 2 p 11 eesmärk

on tagada selgem arusaam sellest, millistel juhtudel on pensionitaotlejal õigus saada

soodustingimustel vanaduspensioni arvates pensioniavalduse esitamisest. Seega enne 1. juunit

2022 ei olnud soodustingimustel vanaduspensioni varasemast tähtajast määramiseks

eriregulatsiooni ning riiklik pension määrati pensioni taotlemise päeval.

23. Ka õiguskantsler on 21. septembril 2020 selgitanud, et seaduse järgi on pensioni saamise

õigus seotud taotluse esitamisega (RPKS § 31 lg 1, § 32 lg 2). Seega, kui taotlust pole

esitatud, pole ka vastavat õigust tekkinud (SÜS § 16 lg 2, seletuskiri, lk 39). Sellist tingimust

on põhjendatud vajadusega tagada hüvitise eesmärgipärane kasutus. Samuti on seda

põhjendatud sotsiaalkindlustuse eelarve planeerimisega, mis võib osutuda keeruliseks, kui

inimestel on võimalus esitada ülemäära kaugele minevikku ulatuvaid nõudeid ja riik peab

nende potentsiaalsete nõuete rahuldamiseks igaks juhuks raha varuks hoidma (SÜS

seletuskiri, lk 39−40).1

24. Istungil palus kohus vastustajal selgitada, miks SKA pidas siiski põhjendatuks määrata

pension kaebaja jaoks soodsamalt, sest kuigi pensioniavaldus esitati 18. detsembril 2023 ja

avalduse kohaselt sooviti pensioni saada alates samast kuupäevast (dtl 119), peeti

põhjendatuks määrata kaebajale pension alates esmasest pöördumisest seoses

soodustingimustel vanaduspensionile jäämisega 3. augustil 2023. Vastustaja selgitas, et „tema

soov oli jääd soodustingimustel vanaduspensionile, oleks pidanud juba tol hetkel selle

avalduse vastu võtma. Saime isikule vastu tulla, aga mitte rohkem. Rohkem tagasiulatuvalt

tagasiminekuks meil põhjust ei olnud.“ (istungiprotokoll, ajamärge 01:05:19, dtl 193).

1 Vanaduspensioni tagasiulatuv maksmine. Kättesaadav:

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Vanaduspensioni

%20tagasiulatuv%20maksmine_0.pdf

3-24-1507

25. RPKS võeti vastu 5. detsembril 2001. Ka 29. märtsil 2009 kehtinud RPKS redaktsioon

nägi ette, et hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul on õigus minna 45-aastaselt

soodustingimustel vanaduspensionile (§ 10 lg 1 p 6), et riikliku pensioni taotleja esitab

pensioniavalduse elukohajärgsele pensioniametile (§ 31 lg 1), et riiklik pension määratakse

pensioni taotlemise päevast (§ 32 lg 2) ning et varasemast tähtajast, kui pensioni taotlemise

päevast, saab pensioni määrata järgmistel juhtudel: 1) vanaduspension määratakse

pensioniikka jõudmise päevast, töövõimetuspension ning rahvapension püsivalt töövõimetuks

tunnistatud isikule määratakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast, kui

pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates pensioniikka jõudmise või püsiva

töövõimetuse kindlakstegemise päevast; 2) toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma

päevast või politsei poolt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise

päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist (§ 32 lg 2 p-d 1-2).

26. Seega pensioni saamise eeldused oli võimalik selleks õigustatud isikutel endil välja

selgitada, nt kasutades selleks Eesti riigi ametlikku võrguväljaannet Riigi Teataja või SKA

veebilehte. Riigikogu poolt 22. aprillil 2010. a vastu võetud Riigi Teataja seaduse § 1 lg 1

sätestab, et Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse

õigusaktid ja muud dokumendid. SKA nagu enamik teisi riigiasutusi on kohustatud veebilehte

pidama oma tegevusega seotud teabe avalikustamiseks (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 31 lg

1). Veebilehel tuleb avalikustada AvTS § 28 lg-s 1 loetletud teave, samuti võib teabe

avalikustamise kohustus tuleneda teistest õigusaktidest. Kaebajal oli endal võimalik vajadusel

pöörduda SKA poole oma pensioniea lähenemisel ja paluda selgitada seaduses sätestatut.

Selle tegemata jätmist ei saa kaebaja ette heita vastutajale.

27. Kohtu hinnangul on vastustaja RPKS § 32 lg 2 õigesti kohaldanud. Olukorras, kus isik

esitas pensioniavalduse 18. detsembril 2023 (s.o 14 aastat hiljem), ei ole SKA-l kehtiva

õiguse kohaselt võimalik tagasiulatuvalt soodustingimustel vanaduspensioni määrata.

Avalikus õiguses kehtib seaduslikkuse põhimõte (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg 1),

millest tulenevalt on SKA õigustatud pensioni määrama ja maksma üksnes seaduses

ettenähtud tingimustel ega saa teha otsuseid, mis väljuksid seadusega lubatud raamidest.

Seadusandja tahe on kohaldatavast normist üheselt arusaadav ega jäta vastustajale sellise

kaalutlusotsuse tegemise võimalust nagu kaebaja soovib.

28. Tallinna Ringkonnakohus on 2. mai 2019. a otsuses asjas nr 3-18-1600 (p 13) selgitanud,

et nõue esitada pensioniavaldus on vajalik ka praktilistel põhjustel. Hüvitise maksmist

puudutava menetluse alustamine haldusorgani algatusel on põhjendatud eeskätt siis, kui

haldusorganil on olemas kogu vajalik teave hüvitise määramiseks. Vanaduspensioni õiges

suuruses välja arvutamine ja maksmine ei ole (vähemalt praegu veel) võimalik üksnes

riiklikesse registritesse kantud andmete põhjal. Pensioni saamiseks õigustatud isiku tahe saab

SKA-le teatavaks tema avaldusest. Kuigi SKA osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi

pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide hankimisel, peab pensioni saamise õiguse või

selle suuruse arvutamise kohta esmajoones asjakohaseid tõendeid esitama õigustatud isik ise

(SÜS § 21 lg 1 p 1; RPKS § 28, § 281, § 31 lg 6). SKA-l on vaja teada ka näiteks seda,

millisel viisil ja kuhu (nt millisele pangaarvele) isik pensioni maksmist soovib. Lisaks

kinnitab isik pensioniavalduse esitamisega, et tema esitatud andmed on õiged ning ta vastab

kõikidele pensioni saamise tingimustele. Need asjaolud õigustavad avalduse esitamise nõuet.

Eelpooltoodud ringkonnakohtu seisukohad on asjakohased ka soodustingimustel

vanaduspensioni taotlemisel.

3-24-1507

29. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et isikul on õigus valida, millist pensioni liiki ta

soovib. RPKS § 5 kohaselt on riikliku pensioni liigid vanaduspension, toitjakaotuspension ja

rahvapension. Kuni 1. jaanuarini 2017 kuulus riiklike pensionite hulka ka

töövõimetuspension, mis aga asendati töövõimetoetusega, mille tulemusel

töövõimetuspension enam riiklikku pensionikindlustust käsitlevate õigusaktide

kohaldamisalasse ei kuulu. RPKS § 6 kohaselt määratakse isikule, kellel on õigus mitmele

riiklikule pensionile, üks riiklik pension tema valikul, erandiks on kahe toitjakaotuspensioni

samaaegne maksmine. Viited RPKS-le osundavad põhimõttele, et ka isikud, kes üheaegselt

kvalifitseeruvad mitme riikliku pensioni saamiseks õigustatud isikutena, peavad valima ühe

pensioniliigi.

30. Kaebaja ei esitanud varasemalt taotlust soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks,

vaid ta esitas taotluse töövõimetuspensioni saamiseks (istungiprotokoll, ajamärge 00:10:51,

dtl 189). Ka ekspertiis oli vastustaja sõnutsi seotud töövõimetusega, mitte sellega, et määrata

isikule soodustingimustel vanaduspension (ajamärge 00:20:05, dtl 191). Ka kaebusest ja

kaebuse lisadest (dtl 11, 13, 15) nähtub, et Tartu Pensioniamet on juba 6. juunil 2004, 6.

juunil 2005 ja 7. juunil 2007 teinud seoses töövõimetuspensioniga otsused kaebaja püsiva

töövõimetuse osas. Kaebaja on küll 6. novembril 2017 taotlenud töövõime hindamist ja puude

raskusastme tuvastamist, aga seda taotlust ei saa samastada pensioniavaldusega

soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Selle taotluse alusel on Eesti Töötukassa 17.

novembril 2017 tuvastanud kaebajal töövõime vähenemise perioodil 6. november 2017 kuni

5. november 2020 ja selgitanud, et isikul, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime,

on õigus töövõimetoetusele (dtl 24-26). Eesti Töötukassa on 14. oktoobri 2020. a otsusega

tuvastanud kaebajal töövõime vähenemise perioodil 6. november 2020 kuni 5. november 2025

(dtl 40-42). Kui kaebaja ei olnud nende otsustega nõus ning neis olid vastuolud ja loogikavead

(dtl 179), oli kaebajal õigus esitada 30 päeva jooksul otsustest teada saamise päevast arvates

vaie Eesti Töötukassale või kaebus halduskohtule. Otsustes on sellisele vaidlustamise korrale

ka selgesõnaliselt viidatud.

31. Kuigi teatud juhtudel ning mõjuva põhjuse olemasolul võiks HMS kohaselt olla

menetlustähtaja ennistamine võimalik, ei ole need normid vaidlusalusel juhul kohaldatavad,

kuna esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast (s.o 29. juunist 2009)

on möödunud rohkem kui üks aasta (HMS § 34 lg 3). Seda on vastustaja vaidlustatud otsuses

ka selgitanud.

32. Pensioni tagasiulatuva maksmise piiramise legitiimse eesmärgina saab käsitada riigi raha

otstarbekat ja säästlikku kasutamist, mis hõlmab ka selle, et ühiskonna tegelikke võimalusi

arvestades oleks tagatud pensionisüsteemi kui terviku pikaajaline toimimine. Pensionid on

riigi pikaajaline kasvav kohustus, mis peab olema prognoositav ja milleks peavad olema

katteallikad (vrd nt Riigikohtu 21. veebruari 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-6-02, p 16; 26. juuni

2014. a otsus asjas nr 3-4-1-1-14, p-d 88 ja 112–115 ning 6. jaanuari 2015. a otsus nr 3-4-1-

18-14, p 59; samuti Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2018. a otsus nr 3-18-584, p-d 16,

20). PS § 28 lg 2 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse,

toitjakaotuse ja puuduse korral. Lõikes 2 nimetatud abi andmise tingimused ja kord hõlmavad

ka menetlusnorme, mille järgimist abi saajalt nõutakse. Pensioni maksmise taotluse esitamise

nõue ja selle tagasiulatuvalt pikema perioodi eest maksmise piirang on sätestatud seaduses ja

piirangul on legitiimne huvi. Selleks on huvi, et nõuded riigile esitataks mõistliku aja jooksul

riigi rahaliste vahendite planeerimise võimaldamiseks.

3-24-1507

33. Kaebaja on väitnud, et „Dr Hille Kruse poolt jäi diagnoosimine tegemata, kas

teadmatusest või mingil muul põhjusel“ (dtl 3); „3. augustil 2023 olin perearsti vastuvõtul

Viljandis hüpofüsaarse kääbuskasvu kohta tõendi saamiseks. Perearst saatis mind ilma

tõendita Viljandi Sotsiaalkindlustusametisse tagasi, öeldes, et see on Sotsiaalkindlustusameti

teema.“ (dtl 5) ja „Seejärel käisin endokrinoloogi dr Triin Egliti vastuvõtul ning 8. novembril

2023 uuesti oma perearsti vastuvõtul. Arstid hüpofüsaarse kääbuskasvu kohta tõendit ei

väljastanud.“ (dtl 5) Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle

üle, kas arstid on kandnud tervise infosüsteemi (TIS) õiged ja täielikud andmed või mitte, sest

see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus

tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus nr 3-17-1110, p 24).

34. RPKS § 10 lg 1 p 6 näeb ette, et soodustingimustel vanaduspensionile on õigus

hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja saanud 1.

detsembril 2023 kliinilise diagnoosi „Hüpofüsaare vaegkasv“ (RHK-10 kood ja nimetus

„E23.0 - Hüpofüsaarne vaegkasv“) (dtl 53) ja SKA on leidnud, et kaebaja vastab RPKS § 10

lg 1 p 6 tingimustele. RHK tähendab rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (ingl k ICD,

international classification of diseases).2

RHK-10 on rahvusvahelise haiguste

klassifikatsiooni 10. versioon, mis on kasutusel 1992. aastast. Seega kasutati RHK-10 ka

RPKS-i vastuvõtmise ajal 2001. aastal. Kohtu hinnangul eeldab RPKS § 10 lg 1 p 6

kohaldamine arsti diagnoosi ja ainuüksi pikkusele (144 cm) viidates soodustingimustel

vanaduspensioniõigust ei teki. Nagu kaebaja ja vastustaja istungil märkisid, võib kasvupeetus

tekkida ka muudel põhjustel (ajamärge 01:02:25). Seetõttu ei oma tähtsust ka kaebaja väited,

et digiloos on olemas kõik andmed selle kohta, et kaebajal oli juba aastal 2009 diagnoositud

tema pikkus, mis on kõigile nähtav ja ilmselge (istungiprotokoll, ajamärge 00:16:26, dtl 190)

ning et kääbuskasvu sümptomid on seadusandlikult piisav põhjus sooduspensioniks (dtl 179).

Aga isegi, kui kaebajal oleks hüpofüsaarne vaegkasv diagnoositud varem, eeldaks RPKS § 10

lg 1 p 6 kohaldamine ikkagi seda, et kaebaja oleks esitanud pensioniavalduse varem.

35. Kaebaja on istungil palunud kohtul arvestada, et viivitus taotluse esitamisel ei olnud tema

süü, vaid tulenes tervishoiutöötajate kohustuste rikkumisest ja tegevusetusest, mille

tulemusena ei saanud ta pensionit õigeaegselt taotleda (dtl 181). Paraku on nii, et praeguse

asja lahendamisel, kus vaidluse all on SKA 5. veebruari 2024. a otsuse nr 17828-1

õiguspärasus, ei ole sellel asjaolul tähtsust. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei ole SKA-l

kohustust isikuid teavitada soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest, ilma

avalduseta ei ole võimalik pensioni määrata ning SKA-le ei saa tegevusetust ette heita.

Pealegi nähtub asja materjalidest, et kaebaja sai asjaolust, et hüpofüsaarse kääbuskasvuga

isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile minna 45-aastaselt, teada alles siis, kui

kaebaja õde nägi Tervisemuuseumis 2021. a väljaannet (istungiprotokoll, ajamärge 00:46:33).

Nagu kaebajagi märgib oli tema juhtumi puhul probleemiks see, et teda ei teavitatud

soodustingimustel vanaduspensioni saamise võimalusest (dtl 182). Sellist kohustust aga SKA-

l ei olnudki.

III

36. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud otsus õiguspärane ning kaebaja kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Kuna kaebus SKA 5. veebruari 2024. a otsuse nr 17828-1 osaliseks

2 Tervise Arengu Instituudi veebileht. Kättesaadav:

https://www.tai.ee/et/instituudist/meditsiiniterminoloogia-kompetentsikeskus/who-

klassifikaatorid-rfk-ja-rhk/rhk-ehk

3-24-1507

tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse

uueks läbivaatamiseks.

37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

38. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3

kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel

kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks,

kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kuivõrd haldusasja nr 3-

24-1507 toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja eraelu kohta, ning

kohtu hinnangul on asja kinniseks kuulutamine vajalik seega kaebaja eraelu kaitseks ja antud

juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas

tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kuulutada kaebaja eraelu kaitseks

kinniseks.

39. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)