2-24-107027/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-107027

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi I K vastu põhivõla 40 euro,

viivise 11,12 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja alates

27.03.2024 viivise saamiseks VÕS §-s 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras

Tsiviilasja hind

86,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (11052490), esindaja S R

Kostja: I K (xxx), esindaja K K

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata AS ÜHISTEENUSED hagi I K vastu põhivõla 40 euro, viivise 11,12

euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja alates 27.03.2024 viivise saamiseks VÕS §-s 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2. Jätta menetluskulud AS ÜHISTEENUSED kanda.

3. Välja mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED I K kasuks menetluskuluna 585,60 eurot.

4. AS-il ÜHISTEENUSED tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda I Kile

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. AS ÜHISTEENUSED esitas 20.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 79,08 euro saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu lõpetas kohus

08.03.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja lahendamiseks üle Harju

Maakohtule.

2. 26.03.2024 esitas hageja hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 40 eurot, viivise

11,12 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja alates 27.03.2024 viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Hagi kohaselt parkis kostja 05.04.2021 sõiduki (reg.nr xxx) hageja opereeritavale

parkimisalale Pärnu mnt 23 parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu väljastati talle

leppetrahvinõue xxx summas 40 eurot. Hageja korraldab parkimist kinnisasja omaniku ning

hageja vahel sõlmitud lepingu alusel.

4. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees.

Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv

summas kuni 57 eurot. Leppetrahvi fotodelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile

kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Ei ole eluliselt usutav, et

hageja oleks kostja sõiduki kojamehe vahele asetanud midagi muud kui parkimistrahvi.

Kostjale kuuluv auto sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse. Parkimislepingu

poolel (kostjal) lasub hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja

seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri või veenduma, et tasuta parkimise korral on nähtaval

kohal luba/parkimiskell. Parklasse sisenemisel loetakse lepingu tingimustega nõustunuks ja

leping sõlmituks. Lepingut sõlmides aktsepteerib klient lepingu tingimusi, sealhulgas ka

leppetrahvi tasumise kohustust juhul, kui ta lepingut rikub (näiteks jätab tasumata

parkimistasu). Leppetrahvi ei saa käsitleda avalik-õigusliku parkimistrahvina ega

viivistasuna, millise tegemise õigus on ainult parkimisjärelvalve ametiisikutel, vaid

leppetrahvi näol on tegemist eraisikute vahel kokku lepitud lepingulise kohustusega.

Vastavalt kokkuleppele võib hageja leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist nõuda, kui klient

lepingut rikub.

5. Hageja arvestab viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast 20.04.2021

kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras summas 11,12

eurot. Hageja taotleb ka edasise viivise välja mõistmist.

6. Samuti nõuab hageja sissenõudmiskulu 30 euro hüvitamist. Kostjale on saadetud 8.04.2022

võlateatis maksumusega 15 eurot; 18.04.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot; 17.11.2022

võlateatis maksumusega 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis

sisaldavad järgmisi toiminguid: päringu tegemine Transpordiametile; nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja on

kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi kostja e-posti

aadressile xxx, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Kostjale on saadetud 36 meeldetuletust nii e-posti kui ka sms-i teel. Esimeses kostjale

edastatud e-kirjas nähtub selgelt, kelle nõudega on tegemist ja millisest kohustusest nõue

tuleneb (s.o leppetrahvi nr). Samuti on välja toodud leppetrahvi kuupäev, kellaaeg ning

sõiduki mark ja reg.nr. Kostja täiendavaid küsimusi kohtuväliselt esitanud ei ole. Hagejale

jääb selgusetuks kostja väide nagu ta ei oleks hageja meeldetuletuskirju kätte saanud, kuigi

kostja on hagejale saatnud e-kirja samalt e-posti aadressilt, millele hageja kostjale

meeldetuletuskirju saatis.

Kostja vastuväited

7. Hageja väited Pärnu mnt 23 kinnisasjal parkimise korraldamise õigusest ning

parkimistingimuste eksponeerimisest on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja ei ole

tõendanud ka asjaolu, et ta on edastanud kostjale leppetrahvinõude. Esitatud fotolt ei ole

võimalik tuvastada, et sõiduki kojamehe vahele oleks paigutatud leppetrahvinõue. Kostja ei

ole fotodel näidatud sõiduki asukohas hageja väidetud kuupäeval leppetrahvinõuet sõiduki

kojamehe vahelt leidnud. Kuivõrd hageja leppetrahvinõue on alusetu, on alusetud ka

kõrvalkulude ja sissenõudmiskulude nõuded. Isegi kui hagejal oleks mingi nõue, on

meeldetuletuskirjade saatmise sissenõudmiskulude nõudmise eeldused täitmata, kuivõrd VÕS

§ 113² lg 1 võimaldab sissenõudmiskulusid nõuda tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja alusel. Hagile lisana 4 lisatud väljavõte ei ole meeldetuletuskiri, vaid on

väljatrükk andmebaasist, millel puudub ka viide selle tasulisusele. Sellise sisuga e-kirju ei ole

kostja ka kunagi saanud. Isegi kui tegemist oleks kirjaga, ei saa seda pidada

meeldetuletuskirjaks, kuivõrd sellest kirjas ei selgu üldse, mida selle adressaadile meelde

tuletatakse. Viidatud on abstraktselt võlanõude alusdokumendina lepingu numbrile ja arvele

ning hagejale väljastatud väidetavale volitusele. Samas ei selgu viidatud tekstist üldse,

millistel asjaoludel ja millal ja millega seoses tekkinud võlga kostjale kui tarbijale meelde

tuletatakse. Sel põhjusel ei kvalifitseeru kõnealune tekst üldse meeletuletuseks, kuivõrd

tegemist on sedavõrd üldsõnalise ja sisutu tekstiga, mis kvalifitseerub pigem pettuse katset

sisaldavaks nn õngitsuskirjaks, mitte meeldetuletuseks võlast. Ka on tekstis ilmselge

väärinformatsioon võla suurusest. 08.04.2022 on viidatud 30 suurusele sissenõudekulule, mis

on selges vastuolus VÕS § 113² lg 2 p-ga 1, mis võimaldab esimese tarbijale saadetava

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot. Hageja nõue muude makseviivitustega tekkinud

kulude osas täielikult põhistamata ja tõendamata.

8. Isegi kui hagejal oleks nõue ja selle nõude sissenõudmiskulude nõue, soovib kostja, et kohus

vähendaks seda nõuet 5 euroni, kuivõrd hagejal ei saa olla õigustatud huvi 40 euro suuruse

põhivõlgnevuse sissenõudmiseks pea sama suure meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise

saamiseks. Lisaks nähtub esitatud meeldetuletuskirjade tekstides sisalduvatest saatmise

kellaaegadest, et tegemist on automatiseeritud tegevusega, kuivõrd eranditult kõikide kirjade

saatmise kellaaeg jääb väljaspoole tavapärast tööaega. Seega ei saa meeldetuletuskirja

saatmine olla seotud sedavõrd suurte kuludega.

9. 17.04.2023 leping ei anna hagejale õigust hagi esitamiseks kostja vastu. Lepingu puhul on

tegemist käsunduslepinguga, mille osapooleks on AS Ühisteenused ja xxx OÜ ja mille sisuks

on AS Ühisteenused poolt parkimiskorra täitmise kontrolli teostamine lepingus märgitu

kinnistul. Leping ei anna hagejale kinnisasja enda nimel allüürile andmise õigust ega sellisel

allüürisuhtel põhinevat hagemise õigust.

10. Ka ei anna viidatud leping hagejale õigust leppetrahvi nõudmiseks seoses parkimiskorralduse

eiramisega. Viidatud lepingu punkt 2.2. võimaldab leppetrahvi vormistamist üksnes nendele

sõidukijuhtidele, kes a) eiravad kehtestatud liiklusskeemi või b) eiravad liikluse reguleerija

korraldusi. Hageja on tuginenud kostja poolt parkimistingimuste eiramisele, mille eest

leppetrahvi nõudmise õigust kõnealune leping ei võimaldagi. Seega puudus hagejal üldse

leppetrahvide määramise õigus Pärnu mnt 23 kinnisasjal väidetava parkimiskorralduse

eiramise eest.

11. Hageja ei ole tõendanud, milline oli Pärnu mnt 23 kinnisasjale sissesõidu juures või

kinnisasjal endal parkimiskorralduse või väidetava parkimislepingu tingimuste tähistus

päeval, mil kostja kinnisasjal parkis. Hagile lisatud fotodel ei ole ühtegi sellekohast tähistust.

12. Erinevatel ajahetkedel tehtud täiendavatest fotodest mitte ükski ei ole tehtud 05.04.2021.

Seega ei tõenda need parkimiskorralduse tähistust või parkimislepingu tingimusi päeval, mil

kostja sõiduk kinnisasjal paiknes. Fotodest viimane ei ole tehtud Pärnu mnt 23 kinnisasjast,

vaid Pärnu mnt 21 kinnistust. Mitte ühelgi fotol ei ole parkimistingimused loetavad.

Täiendavate fotode kolmel esimesel fotol nähtavad tingimused erinevad olenemata nende

tingimuste loetamatusest silmnähtavalt nn eraldi juurde lisatud parkimistingimustest.

Täiendavates fotodest esimeselt ja kolmandalt nähtub silikaattellisest ehitatud hoone

metallustega ning metallaed, mis nähtub esialgsetest fotodest esimesel ja teisel. Ei ole

eluliselt usutav, et olukorras, milles parkimistingimusi tähistav plafoon oleks olnud samas

asukohas kui täiendavatelt fotodelt esimesel ja kolmandalt nähtuvas asukohas (kinnitatud

metallaiale), ei oleks parkimistingimuste kontrolli läbi viinud isik fotografeerinud sõidukit

nii, et näha oleks olnud ka parkimistingimused. Tegelikkuses seal ka mingeid

parkimistingimusi eksponeeritud ei olnud. Kostja lisab foto olemasolevas olukorrast, kus

sellist plafooni metallaia küljes ka ei ole. Kostja selgitab, et juba 2021. aasta märtsi algasid

Pärnu mnt 23 kinnisasja naaberkinnistutel - Pärnu mnt 21 ja Tatari tänav 6A ehitustööd.

Viited ehitustöödele on näha ka esialgse hagi viiendal fotol on näha ehituskonteineri ülemine

äär. Kostjale teadaolevalt ei 2021. aasta aprillis nendel territooriumitel nagu ka Pärnu mnt 23

kinnisasjal üldse eksisteerinud mingi parkimiskorraldust. See ei oleks olnud ka võimalik,

seda juba ainuüksi sel põhjusel, et Pärnu mnt 23 sisehoovi toimus sissepääs üle Tatari tn 6A

kinnistu ja asukohas, kus täna paikneb hoone ja kus eelduslikult toimusid ka ehitustööd.

Käesolevas asjas on vaidluse sisuks see, kas poolte vahel sai olla sõlmitud leping. Sellele ei

ole võimalik vastata jaatavalt, kuivõrd hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimise eelduseks

olevate lepingutingimuste teatavaks tegemist kostjale.

13. Hageja ei ole tõendanud leppetrahvi nõude esitamist kostjale. Hagile lisatud fotolt ei ole

võimalik tuvastada, mida hageja (kui üldse) on hageja sõiduki kojamehe vahele pannud.

14. Leppetrahvi nõude esitamisele kehtib ka mõistlik leppetrahvi nõudeõigusest teatamise

tähtaeg, mille mittejärgmine annab õiguse leppetrahvi tasumisest keelduda. Kostja kasutab

sellekohast õigust.

15. Hageja ei ole jätkuvalt tõendanud ka mitte ühegi nn meeldetuletuskirja esitamist. Väljavõte

hageja tööprogrammist ei tõenda mitte ühelgi juhul ei meeldetuletuse sisu ega ka mistahes

meeldetuletuse saatmist kostjale, rääkimata kokku 36 meeldetuletusest. Niisamuti on

jätkuvalt tõendamata nn muud makseviivitusega tekkinud kulud.

16. E-kirja, millest nähtuks, millisest kohustusest nõue tuleneb ei ole esitatud. Hagile lisana nr 4

lisatud väljavõtetes puudub üldse sõna leppetrahv, parkimine, viide sõiduki margile või

numbrile vms.

Kohtuotsuse põhjendused

17. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid,

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

18. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis 05.04.2021 sõiduki (reg.nr xxx) Pärnu mnt, 23

alale.

19. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja, parkides 05.04.2021 sõiduki (reg.nr xxx) parkimisalale

Pärnu mnt, 23, rikkus parkimiskorralduse nõudeid ja ta peab tasuma hageja määratud

leppetrahvi 1013005012 summas 40 eurot. Samuti vaidlevad pooled, kas 17.04.2023 leping

annab hagejale õigust hagi esitamiseks kostja vastu ja kostjalt leppetrahvi nõudmiseks seoses

parkimiskorralduse eiramisega. Samuti, kas poolte vahel oli sõlmitud leping.

20. Kohus tuvastas, et hageja ja xxx OÜ on sõlminud 17.04.2013 teenuse osutamise lepingu

10/1602, mille p 1.1. kohaselt lepingu objektiks on liiklemise ja parkimise reeglite täitmise

kontroll Pärnu mnt 23 asuval kinnistul ja punkti 1.3 kohaselt, hageja kui täitja tagab tellija

kinnistul kehtestatud parkimiskorra täitmise kontrolli (dtl 79-80). Lepingu punkti 2.8 kohaselt

täitjale jääb kogu leppetrahvidest saadav tulu. Lepingu punkti 2.2. kohaselt on täitja

kohustatud kutsuma kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi ja/või

leppetrahve. Leppetrahv (mõiste tuleneb võlaõigusseaduse § 158): täitja vormistab

leppetrahvi sõidukijuhtidele, kes eiravad tellija territooriumil kehtestatud liiklusskeemi või

liikluse reguleerija korraldusi.

21. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kostja väide, et hagejal puudub õigus hagi esitamiseks.

Hageja korraldab parkimist Pärnu mnt 23 asuval kinnistul xxx OÜ-a sõlmitud 17.04.2013

teenuse osutamise lepingu 10/1602 alusel ja hagejale jääb kogu leppetrahvidest saadav tulu.

Hagejal on õigus oma nõuete maksmapanekuks pöörduda kohtusse TsMS § 3 lg 1 tulenevalt,

mis sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras

kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

22. Riigikohus on 06.12.2017 lahendis 2-15-3430 p 18 leidnud, et leppetrahvinõude

tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda

rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on

parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.

Seega ei pea foto parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti

ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused

üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha.

23. Tallinna Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-19-123666, et kuna tegemist on

tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid,

siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et

sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud

seda tõendama. Kostja seda ei teinud. Lisaks kohtu hinnangul ei pea tingimusi igapäevaselt

pildistama.

24. Kohus tuvastas, et hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt sõiduki sisenemisel parklasse

loetakse sõidukijuhi ja hageja vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht

kasutama parklat vastavalt käesolevatele parkimistingimustele. Kohus leiab, et kostja,

parkides 05.04.2021 sõiduki (reg.nr xxx) Pärnu mnt, 23 parkimisalal, sõlmis hagejaga

parkimiskoha üürilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Kohus leiab, et hageja

esitatud fotodega on tõendatud, et parkimisala Pärnu mnt 23 parklas on tähistatud (dtl 89-90).

Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvi määramise kuupäeval kehtisid Pärnu mnt 23 parklas

teistsugused parkimistingimused kui hageja kohtule esitas (dtl 91). Ka ei ole kostja

täpsustanud, mis konkreetselt silmnähtavalt erineb, kui võrrelda hageja esitatud

parkimistingimusi kajastavaid fotosid (dtl 89-90) ja väljavõtet hageja parkimistingimustest

(dtl 91).

25. Kohus tuvastas, et 05.04.2021 on määratud leppetrahv sõiduki (reg.nr xxx) Pärnu mnt, 23

parkimisalal parkimiskorraldusnõuete eiramise eest. Parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha

(dtl 26-30). Kostja ei vaidle, et oli nimetatud sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi

määramise ajal ja et ta parkis sellel kuupäeval sellel alal. Kostja ei ole tõendanud, et

vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.

26. Kostja väidab, et hageja ja xxx OÜ vahel 17.04.2013 sõlmitud teenuse osutamise lepingu

10/1602 punkt 2.2. võimaldab leppetrahvi vormistamist üksnes nendele sõidukijuhtidele, kes

a) eiravad kehtestatud liiklusskeemi või b) eiravad liikluse reguleerija korraldusi. Kohus

tuvastas, et antud juhul on määratud leppetrahv parkimiskorraldusnõuete eiramise eest (dtl

26). Kostja leiab, et parkimiskorraldusnõuete eiramise eest ei ole võimalik leppetrahvi

määrata.

27. Kohus tuvastas, et hageja parkimistingimuste p 3 kohaselt peab parkimisõigust tõendav

dokument ja/või parkimiskell olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal; p 4 järgi

parklas tohivad parkida vaid registreeritud sõidukid; p 6 järgi kohustub sõiduki kasutaja

parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot.

28. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa leppetrahvi määrata parkimiskorraldusnõuete

eiramise eest. Hageja ei saa oma tüüptingimustega laiendada talle antud volitusi

leppetrahvide määramisel. Hagejal on sellest lepingust tulenevalt õigus määrata leppetrahv

olukordades, kus sõidukijuhid, kas eiravad kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija

korraldusi. Parkimiskorraldusnõuete eiramise eest ei ole võimalik leppetrahvi määrata.

29. Isegi kui lugeda, et kehtestatud liiklusskeemi eiramine on parkimiskorraldusnõuete eiramine

ja see annab aluse leppetrahvi määramiseks, siis ei ole kostjale määratud leppetrahvi põhjal

võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid parkimiskorraldusnõudeid kostja eiras.

Leppetrahvil täpsustus etteheidetava teo osas puudub. Seda rikkumist ei ole võimalik ka

tagantjärgi tuvastada või hageja poolt sisustada. Toodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

30. Menetluskulud

30.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

30.2.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg

1 järgi.

30.3.

Taotluse järgi on kostjale osutatud õigusabi 6 tundi ja 15 minutit, hinnaga 120 eurot tund,

millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu puudub tal

võimalus menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja vastuväitel on õigusabile

kulunud aeg ülepaisutatud, maksimaalselt sai esindaja kulutada 3 tundi 15 minutit. Esindaja

tunnihind on mõistlik.

30.4.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud

toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud

juhul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 4 tunni ulatuses. Kostja

esindaja on menetluses esitanud kaks sisulist menetlusdokumenti - vastuse hagile ja

arvamuse hageja vastusele, lisaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et asja keerukust

ja mahukust arvestades ei saanud nende dokumentide koostamisele kuluda kokku enam kui

4 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund+km, mis vastab keskmisele õigusabi

turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile. Toodust tulenevalt tuleb hagejalt kostjale välja

mõista õigusabikuluna 585,60 eurot (sisaldab käibemaksu).

30.5.

Kostja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

30.6.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik