2-24-117270/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-117270

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi K S vastu põhivõla 40 euro,

viivise 11,99 euro ja alates 19.06.2024 viivise saamiseks

VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

Tsiviilasja hind

76,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (11052490), esindaja S R

Kostja: K S (xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista K Slt AS ÜHISTEENUSED kasuks põhivõlg 40 eurot, viivis 11,6 euro ja

alates 19.06.2024 viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud K S kanda.

4. Välja mõista K Slt AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskuluna 280 eurot.

5. K Sl tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda AS-ile ÜHISTEENUSED

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. AS ÜHISTEENUSED esitas 08.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 79,49 euro saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu lõpetas kohus

07.06.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja lahendamiseks üle Harju

Maakohtule.

2. 18.06.2024 esitas hageja hagi, mida ta 16.07.2024 täpsustas, paludes kostjalt välja mõista

põhivõlg 40 eurot, viivis 11,99 eurot ja alates 19.06.2024 viivis VÕS §-s 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Hagi kohaselt parkis kostja 06.05.2021 talle kuuluva sõiduki (reg.nr xxx) hageja

opereeritavale parkimisalale Kalaranna tn, 7, Tallinn parkimiskorralduse nõudeid rikkudes,

mistõttu väljastati kostjale leppetrahvinõue xxx summas 40 eurot. Hageja korraldab parkimist

kinnisasja omaniku ning hageja vahel sõlmitud lepingu alusel. Kostja sõiduk oli pargitud

eraparklas, kus võivad parkida vaid xxx OÜ lubadega sõidukid, mida kostjal ei olnud. Kui

isikul ei ole xxx OÜ luba, siis puudub tal igasugune õigus seal parkida, kuna liiklusmärgid

keelavad seda.

4. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees.

Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv

summas kuni 57 eurot.

5. Leppetrahvi fotodelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega

on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud.

6. Hageja arvestab viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast 7.05.2021

kuni 20.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras summas 11,99 eurot. Hageja

taotleb ka edasise viivise välja mõistmist.

Kostja vastuväited

7. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja peatus selles parklas kauba mahalaadimiseks.

Hagile lisatud leppetrahv ei ole sama sisuga, mis oli pandud kojamehe vahele. Kostjal ei ole

säilinud trahvikviitungit, kus oli peal erinev asjaolude kirjeldus, kui hageja on kohtule

esitanud. Hageja esitas ise erineva selgituse maksekäsu kiirmenetluses. Üheltki tahvlilt ei

olnud võimalik leida infot, kuidas parkimise eest tasuda. Infotahvlil olevate

parkimistingimuste punkt 5 järgi “Sõidukijuht on kohustatud Operaatori parkimiskoha

kasutamisel omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba” saaks kostjalt

nõuda trahvi parkimisloa puudumise eest. Seda ei ole tehtud. Kui kohus teeb otsuse hageja

kasuks, siis palun vähendada hageja menetluskulusid, kuna hagiavaldus tundub olevat

ebaprofessionaalne.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid,

leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

9. Pooled ei vaidle, et kostja parkis 06.05.2021 talle kuuluva sõiduki (reg.nr xxx) hageja

opereeritavale parkimisalale Kalaranna tn, 7, Tallinn (dtl 29-34). Seega sõlmiti hageja ja

kostja vahel parkimiskoha üürileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes.

10. Riigikohus on 06.12.2017 lahendis 2-15-3430 p 18 leidnud, et leppetrahvinõude

tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda

rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on

parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.

11. Hageja esitatud fotodega parkimistingimustest on tõendatud, et parkimisala oli tähistatud ajal,

mil kostja sõiduk parkis antud kinnistul (dtl 83, 84). Kostja sõiduk oli pargitud eraparklas,

kus tingimuste kohaselt võivad parkida vaid xxx OÜ lubadega sõidukid (dtl 83, 84). Kostja ei

väida, et sõiduki parkimise kuupäeval kehtisid seal teistsugused parkimistingimused kui

hageja poolt esitatud. Vaidlust pole, et kostjal vastav luba puudus. Kohus leiab, et kuna antud

parklas võis parkida vaid xxx OÜ lubadega, siis ei pidanudki olema mingit viidet parkimise

tasumise korrale. Kostja saanuks parklas parkida vaid xxx OÜ loaga, mitte tasu eest. Kohus

tuvastas, et kostjale on määratud 06.05.2021 leppetrahv nr xxx summas 40 eurot

parkimiskorralduse nõuete eiramise eest (dtl 28). Parkimiskorralduse nõuete eiramine seisnes

selles, et kostjal puudus xxx OÜ luba sellel alal parkimiseks.

12. Kostja vastuväitel sai ta teise sisuga leppetrahvinõude kui hagile lisatud. Kohus tegi kostjale

29.10.2024 ettepaneku selle esitamiseks. Kostja teatas, et tal ei ole säilinud trahvikviitungit,

kus oli peal erinev asjaolude kirjeldus, kui hageja on kohtule esitanud. Kostja selgitas, et

hageja esitas ise erineva selgituse maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 230 lg 1 kohaselt,

kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole tõendanud muu sisuga

leppetrahvinõude saamist. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud selgitus asjaolude

kohta ei vasta küll leppetrahvis kirjeldatule, kuid tegemist ei ole tõendiga TsMS mõttes.

13. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks peatunud antud parkimisalal kauba mahalaadimiseks.

Samuti ei nähtu hageja esitatud fotodelt, et sõidukijuht oleks peatunud sõitjate või veose

peale võtmiseks või mahalaadimiseks, sellekohased märgised puuduvad, st sõiduki uksed on

kinni ning viited veose laadimisele puuduvad.

14. Hageja esitatud fotodega (dtl 29-34) on tõendatud, et ta esitas leppetrahvinõude kostjale kohe

peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Riigikohus on oma

lahendi punktis 2-17-117146 p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise

mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda

kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste

asjaoludega. Leppetrahvi esitatud piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile

kojamehe vahele, seega on leppetrahv kostja poolt kätte saadud.

15. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1

ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja

võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha

maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 40 eurot hagejale tasumata. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega

vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv 40

eurot.

16. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-08, p 24 kinnitanud, et seadus ei

keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud suuruses. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

17. Hageja on arvestanud viivist alates 07.05.2021 kuni 20.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lause

sätestatud määras. Hageja taotleb ka edasise viivise välja mõistmist.

18. Kohus leiab, et hageja leppetrahvinõue ei muutunud sissenõutavaks selle määramisele

järgnevast päevast, so 07.05.2021. Leppetrahvil on välja toodud, et leppetrahv tuleb tasuda 14

päeva jooksul käesoleva trahvinõude esitamise kuupäevast alates. TsÜS § 135 lg 1 sätestab,

et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse

saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

Seega algas 07.05.2021 kulgema leppetrahvitasumise tähtaeg, mis lõppes 20.05.2021 ja

leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks alates 21.05.2021. Seega saab viivist nõuda alates

21.05.2021. 20.05.2024 seisuga on viivisekalkulaatori järgi sissenõutavaks muutunud viivis

11,6 eurot.

19. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

20. Hageja on palunud mõista välja edasine viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

esitas hagi 18.06.2024 ja seega tuleb edasine viivis välja mõista alates 19.06.2024 VÕS §-s

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

21. Menetluskulud

21.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

21.2.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg

1 järgi.

21.3.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja

TsMS § 484² järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

21.4.

Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi ja 45 minutit, hinnaga 169 eurot tund.

21.5.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud

toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud

juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses.

Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud

maakohtusse korduvalt. Hageja on esitanud nõude ühe leppetrahvi osas ja sellega seotud

asjaolude esiletoomine ei võta kohtu hinnangul rohkem aega. Õigusabi on osutatud hinnaga

169 eurot tund ilma km, mis ei vasta samuti maakohtu hinnangul asja keerukusele ja

mahukusele. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem

mittekeerukas ja keskmise mahukusega, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu

määraks antud juhul 80 eurot ilma km. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus

oma lahendis 2-22-15592, p 60. Kohus peab põhjendatuks hageja esindajatasu vähendamist

ka sel põhjusel, et hageja ei ole asjaolusid koheselt selgelt esile toonud, vaid on juba

maksekäsu menetluses esitanud erineva asjaolude kirjelduse, millele kostja ka menetluses

viitas ja mida hageja ka ise 19.11.2024 menetlusdokumendis on möönnud.

21.6.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 160 eurot. Kokku

tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 280 eurot (100+20+160).

21.7.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

21.8.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik