2-23-123811/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.12.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-123811

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A Ki vastu

tarbijakrediidilepingutest

tuleneva

võla

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

5404,35 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktiva Finance Group (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja A K (isikukood xxx)

Kohtuistungi kuupäev

14.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus perioodi 16.03.2023 -

02.10.2023 eest arvestatud viivise 447,08 eurot väljamõistmise nõude osas.

2. Rahuldada hagi.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 5194,15 eurot.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis arvestatuna määraga 0,065% päevas

võlasummalt 3886 eurot alates 03.10.2023 (kaasaarvatud) kuni nimetatud summa

tasumiseni.

5. Määrata hageja menetluskulud 92,36% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud

jäävad tema enese kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 1108,32 eurot.

7. Kostja on kohustatud maksma hagejale viivist menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. OÜ Aktiva Finance Group (hageja) esitas 08.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A Kilt (kostja) 5418,8 euro saamiseks. Nõude aluseks oli hageja

eriõiguseellase xxx OÜ ja kostja vahel 29.03.20022 sõlmitud krediidikonto leping nr xxx

ja 18.04.2022 sõlmitud krediidikonto leping nr xxx. Lepingust tulenevad nõuded on

loovutatud hagejale. Hageja ja kostja sõlmisid 15.03.2023 võlatunnistused, milles

fikseerisid krediidilepingutest tuleneva võla suuruse ja leppisid kokku võla tasumise uue

maksegraafiku. Makseettepanekut ei õnnestud kostjale kätte toimetada ja maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati (digitoimiku lk dtl 1).

2. 02.10.2023 esitas hageja samal alusel kostja vastu hagi (dtl 18). Kostja pole

võlatunnistuste sõlmimise järgselt hagejale makseid teinud. Hageja nõuab võlatunnistustes

fikseeritud summa väljamõistmist. Lisaks nõudis hageja viivist võlatunnistuste p-des 1.3

ettenähtud määra 0,065% päevas alusel alates 09.04.2023 kuni võlatunnistuste eelselt

arvestatud põhivõlasumma 3866 euro tasumiseni.

3. Kohus nõudis hagejalt andmeid krediidikulukuse määra ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta (18.10.2023 määrus, digitoimiku lk 50; 28.11.2023 määruus,

dtl 65; 16.09.2024, dtl 87).

4. Hageja esitas põhjendused ja krediidikulukuse määra ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta (08.11.2024 avaldus, dtl 97).

5. Kostja pole olnud kohtule kättesaadav, kättetoimetamised on tehtud Ametlike

Teadaannete kaudu. Kostja hagile vastanud ei ole.

6. Kohus vaatas hagi läbi 14.11.2024 kohtuistungil hageja osalemisel (dtl 564). Kostja

istungile ei ilmunud. Hageja kinnitas, et 15.03.2024 võlatunnistused on tehtud esialgsetest

krediidilepingutest tuleneva võla tasumise tingimuste kokku leppimiseks. Hageja

kinnitusel ei suurendatud võlatunnistustega kostja kohustusi.

7. Hageja täpsustas oma viivisenõude arvestusi 22.11.2024 avaldusega (dtl 570). Hageja

nõuab võlatunnistuste sõlmimise ajaks (15.03.2023) sissenõutavaks muutunus viivist

2 (5)

summas 618,04 eurot (222,3 + 395,74). Hagi esitamisele (02.10.2023) järgnevast päevast

nõuab hageja viivist arvestatuna võlatunnistustes fikseeritud põhivõlanõuete summalt

3886 eurot (1776 + 2110) kuni põhivõla tasumiseni. Viivisenõuded on arvestatud

esialgsetes lepingutes kokkulepitud määra 0,065% päevas alusel. 22.11.2024 avaldusega

(dtl 570) jättis hageja oma esialgsest nõudest välja viivisenõude perioodi 16.03.2023 –

02.10.2023 eest. Kohus teatas hagejale, et käsitleb seda osalise loobumisena hagist (dtl

76), hageja sellele vastuväidet ei esitaud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-st 3, võtab kohus vastu

hagist osalise loobumise perioodi 16.03.2023 - 02.10.2023 eest arvestatud viivise 447,08

eurot väljamõistmise nõude osas ja lõpetab selle nõude osas menetluse (p 7 eespool).

9. Alljärgnevalt selgitatud põhjustel rahuldab kohus hagi.

10. Kostja ei ole vaidlustanud hageja faktiväiteid hagi aluse kohta. Vaidlustamata faktiväited

tuleb lugeda omaks võetuks (TsMS § 231 lg 4).

11. Kohus loeb 15.03.2023 sõlmitud lepingutega (võlatunnistused, dtl 26 ja 35) tõendatuks, et

xxx OÜ ja kostja vahel 29.03.20022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxx ja

18.04.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxx tuleneva kostja võlgnevuse suurus oli

nimetatud kuupäeva seisuga 5114,15 eurot (2276,08 + 2838,07. Dtl 31 ja 40). Nõuete

loovutamine hagejale on tõendatud esialgse võlausaldaja teadetega (dtl 163 ja 164) ja

võlatunnistustega.

12. Esialgsed lepingud on tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1

tähenduses. Lepingu nr xxx krediidikulukuse määr oli 48,38% (dtl 116) ja lepingu nr xxx

krediidikulukuse määr oli 48,52% (dtl 135), mis ei ületa VÕS § 406(2) lg-s 1 sätestatud

lubatud ülempiiri (kolm korda Eesti Panga poolt viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr, mis oli

lepingute sõlmimise ajal 16,3%).1

13. Hageja 08.11.2024 avalduses esitatud põhjendustest järelduvalt ei rikkunud esialgne

võlausaldaja krediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS §

403(4)).

14. 15.03.2023 võlatunnistustega ei suurendatud kostja rahalisi kohustusi võrrelduna

esialgsete lepingute alusel tekkinud kohustustega. Poolte kokkuleppel lisandus ainult

lepingutasu 80 eurot (2 x 40 eurot, dtl 31 ja 40), mis oli summana ebaoluline aga olnud

krediidisumma suurendamine VÕS § 403(4) lg 9 tähenduses.2 Esialgsed lepingud olid

juba üles öeldud, kuid võlatunnistuste sõlmimisega sai kostja võimaluse võla tasumiseks

uue maksegraafiku alusel. Viivisemäär vähenes (krediidilepingute p 5.1 järgi võrdne

intressiga ehk 40% aastas, dtl 128, 132, 135 ja 154; võlatunnistuste p 1.3 järgi 23,72%

1 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102

2 Vt sarnaste asjaolude kohta tehtud Riigikohtu 09.10.2024 otsust, p 26 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?

asjaNr=2-20-1490/103

3 (5)

aastas (0,065% päevas x 365), dtl 33 ja 42). Seega polnud hagejal kohustust kontrollida

kostja maksevõimet ka võlatunnistuste sõlmimise seisuga.

15. Kostja pole vaidlustanud hageja väidet, et võlatunnistuste sõlmimise järgselt pole ta võlga

tasunud.

16. Tulenevalt esialgsete lepingute ülesütlemisest oli võlatunnistustes fikseeritud võlasumma

muutunud sissenõutavaks enne 15.03.2023. Võlatunnistuste p 1.2 ja 2.1 kohaselt loobus

hageja võla sissenõudmisest tingimusel, et kostja peab kinni uutest maksegraafikutest (dtl

33 ja 42). Kostja seda ei teinud, mistõttu võlgnevus on sissenõutav ja maksegraafikud

enam ei kehti.

17. Juhindudes VÕS § 8 lg 2, § 113 lg 1 kolmandast lausest, § 113(2) lg-st 2, § 396 lg-st 1 ja

§ 397 lg-st 1 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 15.03.2023 seisuga tekkinud

võlgnevuse ja võlatunnistuste sõlmimise lepingute lepingutasu kogusummas 5194,15

eurot (5114,15 + 80, vt p 11 ja 14).

18. Juhindudes VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest ja TsMS §-st 367, mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja viivise arvestatuna kokkulepitud määra 0,065% päevas järgi

võlasummalt 3886 eurot alates 03.10.2023 (kaasaarvatud) kuni nimetatud summa

tasumiseni.

19. Hageja loobus hagist 7,64% ulatuses (p 22 allpool). Arvestades hagi rahuldamist

ülejäänud osas ja juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 168 lg-st 4 määrab kohus hageja

menetluskulud 92,36% ulatuses kostja kanda.

20. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduselt makstud riigilõiv

630 eurot ja õigusabikulu hageja lepingulise esindaja töö eest. Maksekäsu kiirmenetluses

oli lepingulise esindaja tasu 20 eurot, järgnevas menetluses 5,5 tunni töö eest

tunnitasutasumääraga 169 eurot 929,50 eurot (dtl 574). Toiminguteks kulutatud aeg ei ole

kohtu hinnangul ülemäärane, kuid põhjendatud tunnitasumääraks sellises asjas peab kohus

100 eurot tunnis. Põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 1200 eurot (630 + 20 +

550). Kohus mõistab menetluskulude hüvitamiseks kostjalt hageja kasuks välja … eurot

vastavalt menetluskulude jaotusele 1108,32 eurot (1200 x 92,36%).

21. Hageja taotluse alusel (dtl 572) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

22. TsMS § 133 ja 136 lg 1 alusel täpsustab kohus hagi hinda. Enne loobumist oli hagi hind

5851,43 eurot (5194,15 + 447,08 + 3886 x 0,065% x 365). Hagist osalise loobumise

järgselt on hagihind 5404,35 (5851,43 – 447,08) eurot. Hagi hinna muutumine ei anna

käesoleval juhul alust riigilõivu tagastamise taotlemiseks, kuna riigilõivumäär hagihinna

vahemikult 5000 – 6000 eurot on sama (riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

4 (5)

kohtunik

5 (5)