2-18-6236/99 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

09.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-6236

Kohtuasi

OÜ HELLENICA hagi E.W ja Aktsiaseltsi SEB

Liising vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ HELLENICA 11.02.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ HELLENICA (registrikood 11345363),

seaduslik esindaja juhatuse liige S.A

Kostja I E.W (isikukood XXX) lepinguline esindaja

Juhan Raudsepp

Kostja II Aktsiaselts SEB Liising (registrikood

10281767), lepinguline esindaja Martin Velling

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.01.2024 määrus osas, millega maakohus mõistis

OÜ-lt HELLENICA välja E.W kasuks menetluskulude hüvitise 2910,30 eurot

ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada OÜ HELLENICA määruskaebus osaliselt.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada E.W avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

OÜ-lt HELLENICA välja E.W kasuks menetluskulud 2910,30 eurot. Välja

mõistetud summa kanda Õiguskaitse Büroo OÜ arveldusarvele LHV Pank

EE897700771003448464.

3.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l HELLENICA tasuda

käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.4. Määrata kindlaks, et Aktsiaseltsil SEB Liising puuduvad OÜ HELLENICA

poolt hüvitatavad menetluskulud.

2-18-6236

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohus jättis 17.01.2022 otsusega rahuldamata OÜ HELLENICA (hageja) hagi

E.W (kostja I) ja Aktsiaseltsi SEB Liising (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks. Tallinna

Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse 12.05.2022 otsusega rahuldamata ja

apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu

12.12.2022 määrusega, kuivõrd Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

2. Kostja I esitas 30.09.2021 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja ja 20.04.2022

ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja. Kostja I palus välja mõista menetluskulud

maakohtus 2680 eurot ja ringkonnakohtus 825 eurot, kokku 3505 eurot ning viivise

menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikest 1 teisest lausest tulenevas määras.

3. Hageja esitas 16.09.2021 vastuväite kostja I maakohtus kantud kuludele ning leidis, et

hüvitamisele ei kuulu kostja I kulutatud aeg hageja määruskaebuste menetlusse võtmisest

keeldumiste määrustega tutvumiseks ning kostja I esindaja tunnitasu ei tohiks ületada 30

eurot.

Hageja esitas 09.05.2022 vastuväite kostja I ringkonnakohtus kantud kuludele ning leidis, et

kostja I esindaja kordas apellatsioonivastuses eelnevalt esitatud seisukohti ja kostja I esindaja

tunnitasu ei tohiks olla üle 60 euro.

4. Kostja II menetluskulude nimekirja ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 24.01.2024 määrusega kostja I avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks, mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 3505 eurot ning

määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale I hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus määras kindlaks, et kostjal II puudusid hageja poolt hüvitatavad menetluskulud.

6. Maakohus leidis, et kostja I menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja tehtud toimingud

nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus olid põhjendatud, vajalikud ja kooskõlas asja

menetlusega ning märgitud ajakulu vastas tehtud toimingutele. Kohus pidas põhjendatuks

kostja I esindaja tunnitasu määra kuni 110 eurot ega nõustunud hageja väidetega, mille

kohaselt ei tohiks juristi tasu olla suurem kui 30 või 60 eurot tunnis, sest sellisel juhul

moodustaks juristi tasu vandeadvokaadi tasuga võrreldes vaid 15-30%. Selline hinna vahe ei

oleks proportsioonis pakutava õigusteenuse kvaliteediga ega büroo pidamise kuludega. Seega

oli põhjendatud kostja I esindaja ajakulu maakohtu menetluses kokku 27 tundi ja

2-18-6236

ringkonnakohtu menetluses 7 tundi ja 30 minutit vastavalt tunnihindadega 90 eurot ja 110

eurot.

7. Maakohus määras, et põhjendatud õigusabikuluks maakohtus kujunes 2430 eurot, millele

lisandus kohtuistungi fikseeritud kulu 250 eurot, kokku 2680 eurot. Apellatsiooniastmes

kujunes põhjendatud õigusabikuluks 825 eurot. Seega oli hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus mõlemas kohtuastmes kokku 3505 eurot, mis kuulus hagejalt kostja I kasuks

välja mõistmisele.

8. Kuna kostja II ei esitanud menetluskulude nimekirja, järeldas kohus, et kostjal II puudusid

hageja poolt hüvitatavad menetluskulud.

Määruskaebus

9. Hageja esitas 11.02.2024 määruskaebuse, milles esitab vastuväited kostja I menetluskulude

kindlaksmääramise kohta nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus.

10. Hageja leiab, et menetluskulude aruandes esitatud ajakulu esimese astme kohtus on

suurem mõistlikust ajakulust. Maakohtule esitatud kirjalikud vastused sisaldavad 80% asjasse

mitte puutuvaid ja hageja seadusliku esindaja ning temaga seotud isikute isikuomadusi

halvustavaid väiteid. Kohtuistungil esitas kostja I esindaja ebaõigeid selgitusi.

Ringkonnakohtu kohtumäärustega tutvumiseks, sisust aru saamiseks ja analüüsiks kulus

juriidilise hariduseta hageja seaduslikul esindajal pool tundi, kostja I lepingulisel esindajal 2

tundi ja 30 minutit. Samas kostjat I esindav jurist soovib saada tasu määrusega tutvumise eest

225 eurot. Ringkonnakohtu poolt rahuldatud määrustega tutvumiseks kulutatud aega ei ole

mõistlik arvestada kostja I menetluskuludena. Kostja I lepinguline esindaja ei ole tuntud

jurist, Õiguskaitse Büroo OÜ ei ole tuntud ettevõte, käive puudub, majandusaasta aruanded

esitamata, trahvimäärus Ä 50109411/M3 12.12.2023, 11.01.2024 jõustunud. Seega on

põhjendamatu tunnitasu 90 eurot, liiatigi aastaid tagasi, millal ajakulu tekkis.

11. Hageja arvates on ka apellatsioonimenetluse menetluskulude aruandes esitatud ajakulu

põhjendamatu ja suurem vajalikust ajakulust. Kostja I lepinguline esindaja on koostanud

apellatsioonimenetluses ainult ühe dokumendi, 20.04.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, mis

on koostatud copy-paste meetodil ja ei sisalda uusi asjaolusid. Kostja I esindaja ei ole

vaidlustanud mitte ühtegi hageja esitatud konkreetset tõendit ja kogu menetluse vältel ei ole

esitanud mitte ühtegi tõendit oma väidete põhjendamiseks. Hageja arvates oleks kogenud

juristi mõistlik ajakulu eelpool nimetatud vastuse koostamiseks kokku 2 tundi.

12. Kostja I esindaja ei ole advokatuuri liige, mistõttu on põhjendamatu küsitud tunnitasu.

Hageja palub kostja I lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks määrata õigusbüroo

kantseleikulud suuruses 100 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et kostja I menetluskulud tuleb

hagejal hüvitada suuremas ulatuses, palub hageja menetluskulude rahalise suuruse määrata

mõistlikest ajakuludest ja tunnihindadest lähtuvalt.

Kostja I seisukoht

13. Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu.

14. Kostja I on seisukohal, et hageja esindaja on ise oma käitumisega sellised menetluskulud

tekitanud, esitades kohtumenetlusse põhjendamatuid nõudeid. Kostja I esindaja menetluskulu

on kohtuasja mahtu arvestades enam kui tagasihoidlik kulu. Hageja esindaja ei ole

määruskaebuses välja toonud ühtegi juriidiliselt pädevat argumenti, millises osas oleks

2-18-6236

menetluskulu ülepaisutatud. Hageja esindaja on oma tegevusega kohtupidamist pidevalt

takistanud ja kasutanud oma õigusi kogu menetluse käigus pahauskselt.

Menetluse edasine käik

15. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks

välja menetluskulude hüvitise 2910,30 eurot ületavas osas. Muus osas ei anna määruskaebuse

väited alust maakohtu määrust tühistada.

17. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja on vaidlustanud maakohtu

määruse osas, milles maakohus on rahuldanud kostja I avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks, määranud kindlaks kostja I põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruse 3505 eurot ning mõistnud selle hagejalt kostja I kasuks välja.

18. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud

diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-71-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb

eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud

kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise

huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult

kostja I esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse

ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on

esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on

kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid.

19. Kostja I palus hagejalt välja mõista hüvitise lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks

maakohtu menetluses kokku 2680 eurot (käibemaksuta) ning ringkonnakohtu menetluses

kokku 825 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjade järgi (dtl 748–750 ja dtl 1082–

1083) on lepingulisel esindajal kulunud kostja I esindamiseks asja menetluses kokku 34 tundi

ja 30 minutit (34,5t), millest maakohtus 27 tundi ja ringkonnakohtus 7 tundi ja 30 minutit

(7,5t). Lisaks on maakohtu istungil osalemisest tekkinud kostjal I kulu fikseeritud tasu näol

250 eurot.

20. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja I maakohtus tekkinud menetluskulude väljamõistmine

hagejalt täies ulatuses põhjendatud. Kostjal I ringkonnakohtus menetluskuluna tekkinud

esindajakulu 7 tunni ja 30 minuti ulatuses loeb kolleegium aga põhjendatuks. Samuti nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et kostja I lepingulise esindaja tunnitasu määr (90 eurot/t ja 110

eurot/t) on kohane ja ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

Määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulude ega

kostja I lepingulise esindaja tunnitasu määra vähendamiseks.

2-18-6236

21. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja I lepingulise esindaja toimingud seoses kostja II

07.02.2019 esitatud vastusega hagiavaldusele tutvumisele, kostja II 05.06.2019 seisukohaga

tutvumisele, kostja II 02.02.2021 vastusega tutvumisele ja hageja 07.02.2021 vastuväidetega

tutvumisele vajalikud ega põhjendatud, kuivõrd nende dokumentidega tutvumine ei olnud

vajalik kostja I huvide kaitsmiseks ega puuduta kostja I positsiooni menetluses. Seetõttu

vähendab ringkonnakohus vastavate toimingute ajakulu nullini. Tallinna Ringkonnakohtu

määrusega tutvumisele, analüüsile ning selles osas kliendi konsulteerimisele kulunud aeg ei

ole samuti ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ega vajalik, kuivõrd Tallinna

Ringkonnakohtu määrus puudutas hageja hagiavalduse menetlusse võtmisse otsustamist

hageja alternatiivsete nõuete osas, millest kostjale I kohustusi ei tekkinud. Seetõttu vähendab

ringkonnakohus vastava toimingu ajakulu nullini. 15.09.2021 kohtuistungil osalemise eest

Harju Maakohtus on kostja I esindaja taotlenud menetluskulu välja mõistmist fikseeritud

tasuna olenemata istungi pikkusest 250 eurot. Ringkonnakohus leiab, et olenemata eeldatavalt

kliendiga sõlmitud kokkuleppest määratakse kohtuistungil osalemise ajakulu istungi kestuse

järgi. 15.09.2021 kohtuistung kestis kokku 1 tund ja 40 minutit (1,67t), mistõttu on

põhjendatud ja vajalik menetluskulu istungil osalemise eest 150,30 eurot (1,67t*90 eurot).

Ülejäänud toimingute osas vastab kostja I lepingulise esindaja ajakulu tehtud toimingutele

ning on kooskõlas asja menetlusega.

22. Eelnevast tulenevalt on kostja I õigusabikulud maakohtus põhjendatud kokku 21 tunni ja

30 minuti (21,5t) ulatuses, sh istungil osalemise eest 150,3 euro ulatuses ja ringkonnakohtus

kokku 7 tunni ja 30 minuti (7,5t) ulatuses. Seega on kostja I vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud kokku maakohtus 2085,30 eurot (21,5t*90+150,3) ja ringkonnakohtus 825

eurot (7,5t*110). Maa- ja ringkonnakohtus kostja I põhjendatud menetluskulud kokku on

2910,30 eurot (2085,3+825), mis tuleb menetluskulude hüvitisena hagejalt kostja I kasuks

välja mõista.

23. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4

järgi ei hüvitata. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)