3-24-3079/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

09.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3079

Haldusasi

X kaebus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 11.11.2024 kinnipidamiskeskuses (KPK) viibiva X kaebus

KPK tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebajale isiklike asjade (laost teepaki)

väljastamata jätmisega, kaebaja isiklikult kontolt ülekande tegemise mittevõimaldamisega ja

piisava kaubavaliku puudumisega KPK poelehel. Kaebaja leiab, et tema seisund on võrreldes

kinnipeetavatega, kes saavad kasutada vanglapoe suurest sortimendist ostetud kaupu ja võivad

teostada ülekandeid, kordi madalam. Kaebajale ei ole tagatud õigusi, mis tulenevad Eesti

Vabariigi põhiseaduse §-dest 9, 10 ja 12 ning sisuliselt kasutab KPK tarbijakaitseseaduse § 18

lg-s 1 sätestatud agressiivseid kauplemisvõtteid, sest kaupade ostmisel puudub valikuvabadus.

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

2.1. Esmalt märgib kohus, et kaebaja ei ole esitanud kaebuse eesmärgi saavutamiseks

võimalikke ja asjakohaseid taotlusi. Kaebaja kaebusest nähtub eesmärk saada enda valdusesse

ja kasutusse vanglas ostetud teepakk, teostada oma isiklikult kontolt ülekanne ja saavutada

suurem kaubavalik KPK poelehel. Antud juhul ei aitaks KPK tegevuse õigusvastasuse

tuvastamine kaasa kaebaja õiguste kaitsele, kuivõrd kaebaja suhtes tehtud teepaki

väljastamisest ja ülekande tegemisest keelduvad otsused oma õiguslikku mõju ei kaotaks,

samuti ei tekiks sellest KPK-le kohustust pakkuda kaubalehel suuremat kaubavalikut. Kui

õigusvastasuse tuvastamine õiguste kaitsele kaasa ei aita, pole tuvastamiskaebus küll võimatu

3-24-3079

HKMS § 37 lg 2 p 6 järgi, kuid on lubamatu kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 44 lg 1).

Kaebust ei saa esitada olukorras, kus sellega väidetavalt rikutud õigust kuidagi kaitsta ei saa.

Täiendavalt piirab tuvastamiskaebuse puhul kaebeõigust HKMS § 45 lg 2 ls 1, välistades selle

ka siis, kui õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid. Antud juhul oleks kohasemaks

nõudeks KPK keelduvate otsuste tühistamise nõue koos KPK kohustamise nõuetega. Kohtu

hinnangul kuuluks samas kaebus tagastamisele ka juhul, kui kaebaja esitaks kaebuse eesmärgi

saavutamiseks sobivad tühistamise ja kohustamise nõuded, mistõttu ei pea kohus vajalikuks

jätta kaebust nõuete täpsustamise eesmärgil käiguta1, vaid tagastab kaebuse kohe.

2.2. Kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kohus möönab, et kaebajal võib olla kaebeõigus seoses isikliku teepaki väljastamisest ja

ülekande tegemisest keelduvate otsustega KPK poolt, samuti võib KPK poe vähene

kaubavalik kaebaja õigusi riivata, kuid kaebaja huvide kahjustamine ei ole ühelgi juhul

sedavõrd suur, et pidada proportsionaalseks kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu

võrreldes õigusemõistmisega seonduvate kuludega.

2.3. Kaebajale teepaki väljastamata jätmine saab kaebaja huve kahjustada vaid väga vähesel

määral. Teepaki näol on tegemist ebaolulise väärtusega kaubaga, millest ilmajäämine on

kaebaja jaoks ajutine. KPK-s viibimise ajal on kaebajale tagatud toitlustus ning eelduslikult

ka kohvi- ja teejoomise võimalus selleks ettenähtud aegadel. Kaebaja poolt esitatud KPK

poelehelt nähtuvalt on kaebajal võimalik soovi korral soetada teed ka KPK kauplusest. KPK-

st lahkumisel tagastatakse kaebajale tema isiklikud asjad, sh vanglast soetatud teepakk.

Kaebajat ei kohelda seejuures võrreldes teiste KPK-s viibivate isikutega ebavõrdselt, sest

siseministri 16.10.2014 määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ (KPK

sisekorraeeskiri) § 25 p 20 järgi ei või välismaalasel KPK-s olla toiduaineid, välja arvatud

KPK vahendusel ostetud toiduained. Kohtu hinnangul on eeltoodud põhjustel teepaki

väljastamata jätmisel tegemist väheintensiivse õiguste riivega.

Kuivõrd teepaki kui toiduaine alla liigituva kauba hoiule võtmiseks ja väljastamata jätmiseks

KPK-s esinevad õigusaktides sätestatud alused (väljasõidukohustusse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 262 lg 5 ja KPK sisekorraeeskirja § 25 p 20), millele on ka PPA oma

vastuskirjades viidanud, siis on kaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt ka ebatõenäoline.

2.4. Isiklikult kontolt 300-eurose ülekande tegemise mittevõimaldamist KPK-s võib samuti

pidada väheintensiivseks riiveks. Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid negatiivseid tagajärgi

ülekande tegemata jätmine talle kaasa toob peale selle, et teda koheldakse seeläbi ebavõrdselt

võrreldes vangis viibivate kinnipeetavatega. KPK-s ja vanglas viibivate isikute seisund ei ole

seejuures samaväärne ning seetõttu ei saa ka tekkida õigustatud ootust, et neid peaks

koheldama võrdselt. Erinevalt vangis viibivast kinnipeetavast esineb KPK-s viibiva isiku

puhul võimalus tema väljasaatmiseks Eestist, mil tema isikuarvel olevat raha võidakse

kasutada väljasaatmisega seonduvate kulude katteks. Kaebaja saab vastavalt KPK

sisekorraeeskirja § 33 lg-le 3 isikuarvel olevaid vahendeid kasutada sisseostude tegemisega

seotud kulude, postikulude ning väljasaatmisega seotud kulude katteks. Kaebajal on oma raha

võimalik vabalt omal äranägemisel kasutada ja käsutada peale KPK-st vabanemist.

HKMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive

väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Lähtuvalt ka võimaliku

1 vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.11.2013 määrus nr 3-3-1-62-13, p 14

2(3)

3-24-3079

kaebuse rahuldamisena saadava hüve väärtusest (300 euro käsutamine), on tegemist

väheintensiivse riivega.

Kuivõrd KPK-s viibimisel isikuarvelt kolmandale arvelduskontole ülekande tegemisest

keeldumiseks esineb õiguslik alus, siis on kaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt ka

ebatõenäoline.

2.5. Ka kaebajale piiratud kauba sortimendi pakkumist saab pidada vaid vähesel määral

kaebaja õiguseid riivavaks. KPK-s viibimisel on kaebajale tagatud toitlustamine ning

vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku

hügieeni vahenditega (VSS § 154 lg 6 p-d 3 ja 6). Juhul, kui KPK-s viibiv välismaalane peaks

vajama lisa- või eritoitlustamist, siis on see KPK sisekorraeeskirja § 11 tingimustel võimalik.

Seega puudub KPK-s otsene eluline vajadus täiendava kauba soetamiseks, kuid on siiski

tagatud.

KPK sisekorraeeskirja § 31 kohaselt võib välismaalane teha mõistlikus koguses sisseoste

ainult KPK vahendusel ning taotluse alusel, milles märgitakse sisseostude nimistus olev

soovitud asi. Kaebaja kaebusele lisatud poelehelt nähtub, et erinevate kaubagruppide osas

pakutakse valikut. Kaebaja on kaebuses märkinud, et puuduvad kaubad nagu „Fairy“ ja

„Siff“, samuti pole juurdepääsu teatud grupi kaupadele nagu hapukoor, kondenspiim, suhkur,

kala, puuviljad ja juurviljad, sh kuivatatud puuviljad, šokolaad „Kalev“ 300 g, kuid ei ole

täpsemalt välja toonud, kuidas selliste kaupade puudumine tema subjektiivseid õigusi riivab.

Ainsana on kaebaja esile toonud, et tunneb ennast ebavõrdselt kohelduna võrreldes vangis

viibivate kinnipeetavatega.

Õigusaktidest ei tulene KPK kohustust tagada sisseostude nimistus ulatuslikus sortimendis

erinevaid KPK-s lubatud kaupu. Vangla ja KPK on erinevad asutused ega ole kohustatud

pakkuma samasugust kaubavalikut. Kaebaja viidatud kaupade kättesaadavus ei mõjuta

seejuures igapäeva vajaduste rahuldamist ja inimväärikat elukvaliteeti KPK-s. Kaebaja

nimetatud kaupade puudumine saab seega kaebajat riivata vaid väga vähese intensiivsusega.

Arvestades, et KPK-l puudub õigusaktidest tulenev kohustus kaebaja valikul mis iganes kauba

kättesaadavuse tagamiseks ning kaebaja viidatud kaupade näol ei ole tegemist kaupadega, mis

märgatavalt mõjutaks isiku elukvaliteeti ning tal on toidu erivajaduse korral võimalik

vastavate tingimuste esinemisel ka saada lisa- või eritoitu, on kohtu hinnangul KPK-s

suurema kaubavaliku puudumise osas kaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt

ebatõenäoline.

3. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

3(3)