3-24-1832/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

09.12.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1832

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse

tegemise ja kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-ile 01.12.2024. a vastuse ja 02.12.2024. a seisukoha lisad.

2. Jätta X.X.-i taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

3. Rahuldada X.X.-i määruskaebus osaliselt.

4. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni punkt 1 osas,

milles halduskohus tagastas kaebuse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ja

vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes seonduvalt 200-eurose

suveniirraha kupüüriga, vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes

seonduvalt 25.07.2023 ja 24.08.2023 ära võetud suveniirraha kupüüridega ning

varalise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt 06.02.2023 ära võetud suveniirraha

kupüüridega. Saata asi tühistatud osas tagasi halduskohtule ettevalmistava

menetluse jätkamiseks. Muus osas jätta halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 1

muutmata, muutes punkti 1 sõnastust ja sõnastades selle järgmiselt: „Tagastada

kaebus.“ ning muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

5. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni punkt 3

riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta käesoleva määrusega

halduskohtule menetluse jätkamiseks saadetud nõuete osas. Saata asi tühistatud

osas tagasi halduskohtule menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks. Muus osas

jätta halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.

6. Jätta Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 18.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohustada Tartu

Vanglat tagastama talle 500-eurose, 100- ja 50-dollarise suveniirraha kupüürid, hiljem

saabunud kaardid ja pildid eurodest ning hüvitada talle tekitatud kannatused ja piinamised

Kaebaja väitel võttis ametnik saabunud kirjast ära 200-eurose suveniirraha kupüüri ning

hiljem võttis kaebaja kirjast ära 500-eurose, 100- ja 50-dollarise suveniirraha kupüürid.

Järgnevalt saabusid kaebajale postkaardid, millel on kirjas 1 000 000 eurot, 1 000 000 dollarit

ja 100 bitcoini, kuid neid kaarte talle ei väljastatud. Seejärel võeti ära kaebajale saabunud

pildid eurodest, mis on 1/3 võrra pärisrahast väiksemad ja millel on märgitud, et need on

mänguraha. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivust ja anda talle advokaat.

2. X.X. märkis 09.07.2024. a seisukohas, et temalt võeti ära mänguraha, mis on 1/3 väiksem

pärisrahast ning postkaardid numbritega 1 000 000 eurot, 1 000 000 dollarit ja 100 bitcoini.

3. X.X. märkis 08.08.2024. a seisukohas, et esmalt võeti temalt ära 200-eurose suveniirraha

kupüür. 06.02.2023. a kirjaga saabusid 500-eurose ja 100-dollarise suveniirraha kupüürid ja

hiljem 50-dollarise suveniirraha kupüürid, mis võeti ära. Kaebaja nõudis, et vangla hüvitaks

nendega seotud kulutused ja nõudis hüvitist ka väärikuse alandamise eest. Veel märkis

kaebaja, et temalt võeti ära pildid mängurahast (1/3 väiksemad pärisrahast) ning kaardid,

millel on kirjas 1 000 000 eurot, 1 000 000 dollarit ja 100 bitcoini. Kaebaja märkis, et tal ei

ole kaartide osas enam kahjunõuet, vaid ta soovib saavutada, et sellist probleemi enam ei

kordu. Ülejäänud osas nõudis kaebaja mänguraha (mis on 1/3 väiksem pärisrahast), 500-

eurose, 100-dollarise ja 50-dollarise suveniirraha kupüüride ning 200-eurose suveniirraha

kupüüri tagastamist ning kui eelnimetatu on õigusvastaselt hävitatud, siis varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamist.

4. X.X. teatas 04.11.2024. a seisukohas, et ta esitas vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses väärikuse alandamisega ning summas 5000 eurot

suveniirraha ostmise, saatmise (helistamised, otsimised) jne eest.

5. Tartu Halduskohus tagastas 06.11.2024. a määrusega liitkaebuse (resolutsiooni p 1); jättis

riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2); jättis riigilõivust vabastamise taotluse

läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused:

1) Varalise kahju hüvitamise nõude osas, mis puudutab 25.07. ja 24.08.2023 suveniirraha

äravõtmist ja kasutamise keelamist, ei ole kaebus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 47 lg-le 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-le 5 lubatav. Sel põhjusel tuleb

kaebus eeltoodud nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

2) Kaebaja pöördus 28.03.2024 vangla poole mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega, m.h

seoses 24.08.2023 rahaliste piltide (ca 1/3 suurusega pärisrahast) äravõtmisega, mille vangla

jättis 05.07.2024. a vastusega nr 1-13/24/245-2 läbi vaatamata, kuna kaebaja on juba

varasemalt esitanud vanglale samasisulise kahjunõude, mille vangla jättis 30.10.2023. a

otsusega nr 1-13/175-2 rahuldamata. Ei esine uusi asjaolusid, mis andnuks aluse 30.10.2023. a

otsusega kahjunõude osas lõpetatud menetluse uuendamiseks. Kaebuses ja selle täienduses ei

esitanud kaebaja ühtegi vastuväidet, mis seaks kahtluse alla vangla 05.07.2024. a vastuse.

Vangla jättis 05.07.2024. a vastusega õiguspäraselt läbi vaatamata kahjunõude. Kaebajal on

osas, mis puudutab 24.08.2023 rahaliste piltide äravõtmist, nõuetekohaselt läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus. Juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4 kaebus tagastati

mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seonduvalt 24.08.2023 rahaliste piltide

äravõtmisega.

3) Kaebaja on varasemalt pöördunud kohtusse hüvitamis- ja kohustamiskaebusega seoses

sellega, et 06.02.2023 võeti ära 500-eurone, 100-dollariline ja 50-dollarine suveniirraha.

Kohus tagastas 15.02.2024. a määrusega haldusasjas nr 3-23-1147 kaebuse HKMS § 121 lg 2

p 2¹ alusel. Halduskohtu 15.02.2024. a määrus jõustus 22.10.2024. Kohus ei näinud põhjust

asuda käesolevas asjas teistsugusele seisukohale. Kaebaja ei ole esitanud uusi asjaolusid või

põhjendusi, mis andnuks aluse arvata, et kaebus kohustamis- ja hüvitamisnõude osas seoses

06.02.2023 suveniirraha äravõtmisega oleks lubatav. Juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 2¹

kaebus tagastati kohustamis- ja hüvitamisnõude osas, mille esemeks on 06.02.2023

suveniirraha äravõtmine ja keelamine.

4) Suveniirraha ega muud esemed, millel esinevad rahalised kujutised, ei ole vanglas

hädavajalikud esemed, mistõttu nende äravõtmine kinnipeetavalt ei riiva intensiivselt tema

subjektiivseid õigusi. Vajadusel saab kaebaja õnnitleda enda tuttavaid ja lähedasi saates muid

õnnitluskaarte ja postkaarte, mille kuju on neutraalne ega sarnane suveniirrahaga vms.

Kaebajalt äravõetud suveniirraha väärtus kindlasti ei ületa 1000 eurot. Lisaks puudub alus

pidada vangla tegevust 25.07.2023. a sündmuse valguses õigusvastaseks. Kaebaja esitatud

piltidel olevad esemed sarnanevad suveniirrahaga (dtl 7-12), mistõttu on vangla õigustatult

keelanud kaebajal nende kasutamist. Ei ole usutav, et seoses selliste esemete kasutamise

keelamisega oleks kaebajal tekkinud nii tugevad vaimsed üleelamised, mis vääriksid rahalist

hüvitist. Ka ei saa pidada vangla tegevust ebaproportsionaalseks sekkumiseks kaebaja

õigustesse, mis toonuks kaasa kaebaja väärkohtlemise VangS § 4¹ lg-s 1 sätestatud

tähenduses. Suveniirraha meenutavate õnnitluskaartide/postkaartide kasutamise keelamine ei

riiva kaebaja subjektiivseid õigusi intensiivselt ja täidetud ei ole kahjunõude rahuldamise

eeldusi. Hüvitamiskaebus seoses 25.07.2023 suveniirraha kasutamise keelamisega tuleb

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel.

5) Kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses

kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat

suunata ja abistada. Esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi

õigusabi andmisest keeldumiseks. Lisaks on kohustamis- ja hüvitamiskaebuse aluseks olevaid

asjaolusid arvestades kaebaja õiguste riive vähene ning kaebuse rahuldamise väljavaade

puudub. Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks.

6) Kuna liitkaebus tagastati tervikuna, jättis kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X.X. esitas 25.11.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse peale.

Kaebaja palus tühistada halduskohtu määrus ja teha uus lahend või saata halduskohtule

lahendamiseks. Kaebaja palus anda talle advokaat, sest terviseprobleemide süvenemise ja

ravimite mõju tõttu ei suuda ta nõuetekohast kaebust esitada. Kaebaja palus vabastada end

riigilõivu tasumisest. Kaebaja väitel on suveniirraha, postkaartide ja piltide puhul tegemist

põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

rikkumisega. Kahjunõue ületab 1000 eurot.

7. X.X. märkis 01.12.2024. a puuduste kõrvaldamise vastuses, et ta omab õigust nõuda

hüvitist nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamise eest. Asjade hind ja postikulud

on tema jaoks väga suured. Kaebaja väitel on tema hingelised ja vaimsed kannatused otseselt

seotud tervisega.

8. X.X. teatas 02.12.2024. a seisukohas, et talle kindlasti tuleb võimaldada advokaati ja

vabastada ta riigilõivust. Kaebaja esitas 13 lisa, millest ta palub teha e-toimikusse koopiad ja

need talle tagasi. Kaebaja palus lisada asjade nr 3-23-2087, 3-24-1144, 3-23-2346 ja 3-23-

1174 toimikud käesoleva haldusasja juurde.

9. X.X. märkis 03.12.2024. a seisukohas, et ta vajab advokaati, kuna ta ei oska asja õigesti

seletada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ning määruskaebuses ja

täiendavates seisukohtades märgitust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb

määruskaebuses Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 tühistamist.

11. Määruskaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud (HKMS § 182 lg 3

ja § 203 lg 2). Kuigi kaebaja nimetab 01.12.2024. a seisukohas, et tal on õigus nõuda hüvitist

nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamise eest, siis samas viitab ta enda

kannatustele, millele viitas ka kaebuses halduskohtule. Eeltoodut arvestades tõlgendab

ringkonnakohus, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist väärikuse alandamise eest.

12. Järgnevalt võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha määruskaebuse osas halduskohtu

määruse resolutsiooni p 1 peale (I), seejärel resolutsiooni p 3 peale (II) ja resolutsiooni p 2

peale (III) ning lõpuks lahendab muud taotlused (IV).

I

13. Tartu Halduskohus tagastas 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt liitkaebuse.

HKMS § 37 lg 3 sätestab, et kaebuses võib soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet

(liitkaebus). Arvestades X.X.-i kaebuses ja täiendustes esitatud nõudeid oli kaebuse

käsitlemine halduskohtu poolt liitkaebusena lubatav, kuid sisuliselt sai halduskohus

kontrollida, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks. Eeltoodut silmas pidades muudab

ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 sõnastust ja sõnastab selle

järgmiselt: „Tagastada kaebus.“.

25.07.2023 ära võetud suveniirraha kupüürid

14. Haldusasja materjalidest nähtuvalt märkis kaebaja kaebuses muuhulgas, et talle saabusid

postkaardid, millel on kirjas 1 000 000 eurot, 1 000 000 dollarit ja 100 bitcoini, kuid mida

talle ei väljastatud. Kaebaja palus kaebuses eeltoodud osas kohustada vanglat neid talle

tagastama ning hüvitada tekitatud kannatused ja piinamised. Seega taotles kaebaja kaebuses

eeltoodud osas vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist ja mittevaralise kahju hüvitamist.

15. Tartu Vangla mõistis 05.07.2024. a otsuses nr 1-13/24/245-2 (dtl 26-28, lk 2, alt 4. lõik),

et kinnipeetav peab silmas 27.07.2023 temale saabunud kirisaadetisest ära võetud

rahakupüüre, kuna 27.07.2023. a ettekande nr 2-23-3498 (dtl 29) kohaselt võeti viimasele

saabunud kirisaadetisest ära tundmatud rahatähed ning 2023. a juulis ei ole temalt võetud ära

ühtegi teist rahakupüüre või õnnitluskaarte/postkaarte meenutavat eset. Seega mõistis

halduskohus õigesti, et kaebuses nimetatud postkaartide osas, millel on kirjas 1 000 000 eurot,

1 000 000 dollarit ja 100 bitcoini, peab kaebaja silmas suveniirraha kupüüre.

16. Halduskohus tagastas (määruse põhjenduste p 7) kaebuse varalise kahju nõude osas

seonduvalt 25.07.2023 suveniirraha äravõtmise ja keelamisega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud halduskohtule eeltoodu osas

varalise kahju hüvitamise nõuet. Seega halduskohus eksis määruses, lahendades 1 000 000

euro, 1 000 000 dollari ja 100 bitcoini suveniirraha kupüüridega seoses varalise kahju

hüvitamise nõuet. HKMS § 2 lg 3 järgi lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses

sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal

äranägemisel. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses

kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust

nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Ainuüksi

kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima (RKHKo

17.11.2005, 3-3-1-54-05, p 14). Seega on kaebajal õigus otsustada kaebuse esitamine ja valida

kaebuse nõude liik. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu

määrus tuleb eelmärgitud osas tühistada.

17. Halduskohus tagastas (määruse põhjenduste p-d 13-15) kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude osas seonduvalt 25.07.2023 suveniirraha keelamisega HKMS § 121 lg 2 p

2¹ alusel. Halduskohus jättis asjas tähelepanuta, et kaebaja teatas 08.08.2024. a seisukohas (dtl

15-16), et kaartide osas, millel on kirjas 1 000 000 eurot, 1 000 000 dollarit ja 100 bitcoini, tal

ei ole enam kahjunõuet. Seega ei nõudnud kaebaja enam 1 000 000 euro, 1 000 000 dollari ja

100 bitcoini suveniirraha kupüüridega seoses mittevaralise kahju hüvitamist. Arvestades, et

kaebajal on õigus otsustada kaebuse esitamine ja valida kaebuse nõude liik, siis halduskohus

ekslikult lahendas mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seonduvalt 1 000 000 euro, 1 000 000

dollari ja 100 bitcoini suveniirraha kupüüridega, mistõttu tuleb halduskohtu määrus

eelmärgitud osas tühistada.

18. Kaebaja taotles kaebuses seonduvalt 1 000 000 euro, 1 000 000 dollari ja 100 bitcoini

suveniirraha kupüüridega vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist. Halduskohus selgitas

määruses (põhjenduste p 16), et tagastab liitkaebuse tervikuna. Halduskohtu määruses

puuduvad põhjendused selle kohta, millised on halduskohtu kaalutlused kaebuse tagastamisel

eelmärgitud nõuet puudutavas osas. Seega eiras halduskohus HKMS § 165 lg-st 1 tulenevat

põhimõtet, et kohtulahendi põhjendav osa peab võimaldama jälgida selle resolutsiooni

kujunemist ja on seetõttu lahendi kontrollitavuse seisukohalt määrava tähtsusega (HKMS,

kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 560). HKMS § 199 lg 2 p 3

alusel võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata

kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse

normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. HKMS §

203 lg 2 näeb ette, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. Seega võib

ringkonnakohus halduskohtu määruse tühistada sõltumata määruskaebuses esitatud

põhjendustest. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu määrus

tuleb eeltoodud osas tühistada.

24.08.2023 ära võetud suveniirraha kupüürid

19. Halduskohus tagastas (määruse põhjenduste p 7) kaebuse varalise kahju hüvitamise nõude

osas seonduvalt 24.08.2023 suveniirraha äravõtmise ja keelamisega HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel, kuna eeltoodud nõude osas ei ole kaebus vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 1¹

lg-le 5 lubatav. Ringkonnakohus mõistab, et halduskohtu nimetatud 24.08.2023 suveniirraha

puhul peab kaebaja silmas rahast pilte, mis on ca 1/3 väiksemad pärisrahast. Halduskohus

leidis õigesti, et haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja eelmärgitu osas vanglale

varalise kahju hüvitamise nõuet esitanud. Halduskohus eksis aga määruses, kui viitas VangS §

1¹ lg-le 5. Seetõttu muudab ringkonnakohus vastavas osas halduskohtu määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus sedastab, et kohustusliku kohtueelse menetluse kinnipeetava esitatavale

vangla tekitatud kahju hüvitamise nõudele näeb ette VangS § 1¹ lg 8. Kinnipeetav saab kahju

hüvitamise nõudega halduskohtu poole pöörduda juhul, kui vangla on kahju hüvitamise

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega on VangS §

1¹ lg-s 8 nimetatud kohtueelne menetlus ette nähtud kohustuslikuna ning tuginevalt HKMS §

47 lg-le 1 on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse

nõuetekohaselt. Kuna kaebajal ei ole eelmärgitud osas kohustuslik kohtueelne menetlus

läbitud, siis tagastas halduskohus kaebuse eeltoodud osas õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja määruskaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber.

20. Halduskohus tagastas (määruse põhjenduste p-d 8 ja 9) kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude osas seonduvalt 24.08.2023 rahast piltide äravõtmisega HKMS § 121 lg 1 p

4 alusel. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla jättis 05.07.2024. a vastusega nr 1-13/24/245-2

läbi vaatamata kaebaja kahju hüvitamise taotluse, kuna kaebaja on juba varasemalt esitanud

samasisulise kahjunõude, mille vangla jättis 30.10.2023. a otsusega nr 1-13/175-2 (dtl 35-37)

rahuldamata. Halduskohtu hinnangul puuduvad alused asuda vanglaga võrreldes teistsugusele

seisukohale. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja määruskaebuses ei ole

esitatud ühtegi sellist põhjendust, mis tingiks ringkonnakohtu poolt halduskohtu seisukoha

muutmist. Kuna vangla otsus kahjunõude läbi vaatamata jätmise kohta on õiguspärane, on

kaebajal VangS § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt

läbimata. Eeltoodut silmas pidades ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus

põhjendatult kaebaja kaebuse eeltoodud nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

21. Kaebaja taotles kaebuses kohustada vanglat tagastama 24.08.2023 ära võetud rahast

pildid. Halduskohus selgitas määruses (põhjenduste p 16), et tagastab liitkaebuse tervikuna.

Halduskohtu määruses puuduvad põhjendused selle kohta, millised on halduskohtu

kaalutlused kaebuse tagastamisel eelmärgitud nõuet puudutavas osas. HKMS § 199 lg 2 p-s 3

ja § 203 lg-s 2 sätestatust juhindudes võib ringkonnakohus halduskohtu määruse tühistada

sõltumata määruskaebuses esitatud põhjendustest. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus

seisukohal, et halduskohtu määrus tuleb eeltoodud osas tühistada.

06.02.2023 ära võetud suveniirraha kupüürid

22. Halduskohus tagastas (määruse põhjenduste p 12) kaebuse kohustamis- ja hüvitamisnõude

osas, mille esemeks on 06.02.2023 suveniirraha äravõtmine ja keelamine, HKMS § 121 lg 2 p

2¹ alusel. Halduskohus märkis määruse põhjenduste p-s 11, et kaebaja taotleb kohtult muu

hulgas 06.02.2023 ära võetud 500-eurose, 100-dollarise ja 50-dollarise suveniirraha

tagastamist või sellega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu

hinnangul halduskohus eksib osaliselt. Haldusasja materjalidest nähtuvalt taotles kaebaja

08.08.2024. a seisukohas nii mittevaralise kui ka varalise kahju hüvitamist seoses 06.02.2023

ära võetud suveniiraha kupüüridega. Halduskohus selgitas määruses (põhjenduste p 16), et

tagastab liitkaebuse tervikuna. Kuna halduskohtu arusaamise kohaselt taotles kaebaja üksnes

mittevaralise kahju hüvitamist, siis puuduvad halduskohtu määruses põhjendused selle kohta,

millised on kohtu kaalutlused kaebuse tagastamisel varalise kahju hüvitamise nõuet

puudutavas osas seonduvalt 06.02.2023 ära võetud suveniirraha kupüüridega. HKMS § 199 lg

2 p-s 3 ja § 203 lg-s 2 sätestatust juhindudes võib ringkonnakohus halduskohtu määruse

tühistada sõltumata määruskaebuses esitatud põhjendustest. Eelnevat arvestades on

ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu määrus tuleb eeltoodud osas tühistada.

23. Halduskohus põhjendas kohustamis- ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas kaebuse

tagastamisel, et kaebaja on juba varasemalt pöördunud halduskohtusse hüvitamis- ja

kohustamiskaebusega seoses sellega, et 06.02.2023 võeti ära 500-eurose, 100-dollarise ja

50-dollarise suveniirraha, viidates Tartu Halduskohtu 15.02.2024. a määrusele (jõustus

22.10.2024) haldusasjas nr 3-23-1147 kaebuse tagastamise kohta HKMS § 121 lg 2 p 2¹

alusel. Halduskohus sedastas, et ei näe põhjust asuda teistsugusele seisukohale võrreldes

eelnimetatud määruses leituga ning et kaebaja ei ole esitanud uusi asjaolusid või põhjendusi,

mis andnuks aluse arvata, et kaebus eeltoodud osas on lubatav. Ringkonnakohus nõustub

eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2

ja § 201 lg 4). Kaebaja määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist põhjendust, mis tingiks

ringkonnakohtu poolt halduskohtu seisukoha muutmist. Eeltoodut silmas pidades

ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus põhjendatult kaebaja kaebuse eeltoodud

nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel.

200-eurose suveniirraha kupüür

24. Kaebaja selgitas kaebuses, et tema kirjast võeti ära 200-eurone suveniirraha. Kaebaja

märkis 08.08.2024. a seisukohas, et ta nõuab muuhulgas 200-eurose suveniirraha kupüüri

tagastamist ning kui eelnimetatu on õigusvastaselt hävitatud, siis nõuab ta varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamist. Halduskohus selgitas määruses (põhjenduste p 16), et tagastab

liitkaebuse tervikuna. Halduskohtu määruses puuduvad põhjendused selle kohta, millised on

halduskohtu kaalutlused kaebuse tagastamisel eelmärgitud nõuet puudutavas osas. HKMS §

199 lg 2 p-s 3 ja § 203 lg-s 2 sätestatust juhindudes võib ringkonnakohus halduskohtu

määruse tühistada sõltumata määruskaebuses esitatud põhjendustest. Eelnevat arvestades on

ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu määrus tuleb eeltoodud osas tühistada.

Kokkuvõte

25. Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a

määruse resolutsiooni p-i 1 osas, milles halduskohus tagastas kaebuse varalise ja mittevaralise

kahju hüvitamise ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes seonduvalt 200-eurose

suveniirraha kupüüriga, vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes seonduvalt

25.07.2023 ja 24.08.2023 ära võetud suveniirraha kupüüridega ning varalise kahju hüvitamise

nõudes seonduvalt 06.02.2023 ära võetud suveniirraha kupüüridega. Ringkonnakohus saadab

asja tühistatud osas tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Muus osas

jätab ringkonnakohus halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes

osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

26. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et haldusasjas esitatud tõenditest ei nähtu, kas

kaebaja on eelmärgitud osas enne kaebusega halduskohtusse pöördumist esitanud

samasisulise taotluse ka vanglale. Seega esineb halduskohtul vajadus tõendite kogumiseks.

Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud

teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei ole enam kahtlusi

(RKHKo 29.09.2005, 3-3-1-32-05, p 18; 23.10.2001, 3-3-1-49-01, p 5). Asjakohaste

tõenditeta ei ole halduskohtul võimalik selgeks teha kaebuse alust ja nõudeid ega võtta

põhjendatud seisukohta kaebuse tagastamiseks aluse esinemise kohta. Täiendavate tõendite

kogumise järel võib ilmneda, et siiski esineb alus kaebuse tagastamiseks.

II

27. Tartu Halduskohus jättis 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt läbi vaatamata

kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse, sest kohus tagastas liitkaebuse tervikuna. Kuna

ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 osas osaliselt, siis tingib see

halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 tühistamise vastavas osas. Halduskohtul tuleb kaebaja

menetlusabi taotlus eelmärgitud osas uuesti lahendada. Muus osas ringkonnakohus jätab

halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.

III

28. Tartu Halduskohus jättis 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt rahuldamata

kaebaja riigi õigusabi taotluse, tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-dele 1 ja 5, mille kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning kui asjaoludest tulenevalt

on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud

osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201

lg 4). Kaebaja määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist põhjendust, mis tingiks

ringkonnakohtu poolt halduskohtu seisukoha muutmist. Kaebaja esitas nii halduskohtule,

vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele, üldjoontes arusaadava kaebuse koos

täiendustega kui ka ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse koos täiendustega.

Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Eeltoodut

silmas pidades jättis ringkonnakohtu hinnangul halduskohus põhjendatult kaebaja riigi

õigusabi taotluse rahuldamata.

29. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse eeltoodud osas

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

IV

30. Kaebaja esitas 01.12.2024. a vastuse lisadena koopiad töövõime hindamise

eksperthinnangust 03.10.2018 ja 28.07.2023, Tartu Vangla II üksuse juhi N. Haljaste

12.04.2017. a e-kirja ja Sotsiaalkindlustusameti 04.08.2023. a otsuse puude raskusastme

tuvastamise kohta. Lisaks esitas kaebaja 02.12.2024. a seisukoha lisadena 21.10.2022. a kirja

Tallinna Vangla direktorile ja vangla 21.11.2022. a vastuse, Tartu Vangla direktori

20.04.2023. a käskkirja, kaebaja 17.04.2023. a vaide, pildid 100- ja 200-euroste ning

100-dollarise suveniirraha kupüüridest, pildi postkaardist, millel on kirjas 100 bitcoini ning

erinevad postkaardid. HKMS § 62 lg 2 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,

millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja

tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuna eelnimetatud lisad ei

seondu käesoleva vaidluse esemega, siis tagastab ringkonnakohus need kaebajale.

31. Kaebaja palus lisada haldusasjade nr 3-23-2087, 3-24-1144, 3-23-2346 ja 3-23-1174

toimikud käesoleva haldusasja juurde. Ringkonnakohus käsitleb eelmärgitud taotlust

määruskaebemenetluses täiendavate tõendite kogumise taotlusena. Kohtute infosüsteemi

andmetest nähtuvalt on eelnimetatud haldusasjades halduskohus teinud määrused kaebuste

tagastamise kohta ning määrused on praeguseks jõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul

puudub eelnimetatud toimikutel käesoleva haldusasja lahendamise seisukohalt igasugune

tähendus ja vajadus. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse täiendavate

tõendite kogumiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)