3-24-1832/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTagastada X.X.-ile 01.12.2024. a vastuse ja 02.12.2024. a seisukoha lisad. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni punkt 1 osas,
Legislator headnote
AI generated3-24-1832/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tagastada X.X.-ile 01.12.2024. a vastuse ja 02.12.2024. a seisukoha lisad. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni punkt 1 osas,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
09.12.2024, Tartu
Haldusasja number
3-24-1832
Haldusasi
X.X.-i kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse
tegemise ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X.X.-ile 01.12.2024. a vastuse ja 02.12.2024. a seisukoha lisad.
2. Jätta X.X.-i taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
3. Rahuldada X.X.-i määruskaebus osaliselt.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni punkt 1 osas,
milles halduskohus tagastas kaebuse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ja
vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes seonduvalt 200-eurose
suveniirraha kupüüriga, vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes
seonduvalt 25.07.2023 ja 24.08.2023 ära võetud suveniirraha kupüüridega ning
varalise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt 06.02.2023 ära võetud suveniirraha
kupüüridega. Saata asi tühistatud osas tagasi halduskohtule ettevalmistava
menetluse jätkamiseks. Muus osas jätta halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 1
muutmata, muutes punkti 1 sõnastust ja sõnastades selle järgmiselt: „Tagastada
kaebus.“ ning muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva
määruse põhjendustele.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni punkt 3
riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta käesoleva määrusega
halduskohtule menetluse jätkamiseks saadetud nõuete osas. Saata asi tühistatud
osas tagasi halduskohtule menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks. Muus osas
jätta halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
6. Jätta Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav
(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X.X. esitas 18.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohustada Tartu
Vanglat tagastama talle 500-eurose, 100- ja 50-dollarise suveniirraha kupüürid, hiljem
saabunud kaardid ja pildid eurodest ning hüvitada talle tekitatud kannatused ja piinamised
Kaebaja väitel võttis ametnik saabunud kirjast ära 200-eurose suveniirraha kupüüri ning
hiljem võttis kaebaja kirjast ära 500-eurose, 100- ja 50-dollarise suveniirraha kupüürid.
Järgnevalt saabusid kaebajale postkaardid, millel on kirjas 1 000 000 eurot, 1 000 000 dollarit
ja 100 bitcoini, kuid neid kaarte talle ei väljastatud. Seejärel võeti ära kaebajale saabunud
pildid eurodest, mis on 1/3 võrra pärisrahast väiksemad ja millel on märgitud, et need on
mänguraha. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivust ja anda talle advokaat.
2. X.X. märkis 09.07.2024. a seisukohas, et temalt võeti ära mänguraha, mis on 1/3 väiksem
pärisrahast ning postkaardid numbritega 1 000 000 eurot, 1 000 000 dollarit ja 100 bitcoini.
3. X.X. märkis 08.08.2024. a seisukohas, et esmalt võeti temalt ära 200-eurose suveniirraha
kupüür. 06.02.2023. a kirjaga saabusid 500-eurose ja 100-dollarise suveniirraha kupüürid ja
hiljem 50-dollarise suveniirraha kupüürid, mis võeti ära. Kaebaja nõudis, et vangla hüvitaks
nendega seotud kulutused ja nõudis hüvitist ka väärikuse alandamise eest. Veel märkis
kaebaja, et temalt võeti ära pildid mängurahast (1/3 väiksemad pärisrahast) ning kaardid,
millel on kirjas 1 000 000 eurot, 1 000 000 dollarit ja 100 bitcoini. Kaebaja märkis, et tal ei
ole kaartide osas enam kahjunõuet, vaid ta soovib saavutada, et sellist probleemi enam ei
kordu. Ülejäänud osas nõudis kaebaja mänguraha (mis on 1/3 väiksem pärisrahast), 500-
eurose, 100-dollarise ja 50-dollarise suveniirraha kupüüride ning 200-eurose suveniirraha
kupüüri tagastamist ning kui eelnimetatu on õigusvastaselt hävitatud, siis varalise ja
mittevaralise kahju hüvitamist.
4. X.X. teatas 04.11.2024. a seisukohas, et ta esitas vanglale taotluse mittevaralise kahju
hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses väärikuse alandamisega ning summas 5000 eurot
suveniirraha ostmise, saatmise (helistamised, otsimised) jne eest.
5. Tartu Halduskohus tagastas 06.11.2024. a määrusega liitkaebuse (resolutsiooni p 1); jättis
riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2); jättis riigilõivust vabastamise taotluse
läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused:
1) Varalise kahju hüvitamise nõude osas, mis puudutab 25.07. ja 24.08.2023 suveniirraha
äravõtmist ja kasutamise keelamist, ei ole kaebus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 47 lg-le 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg-le 5 lubatav. Sel põhjusel tuleb
kaebus eeltoodud nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
2) Kaebaja pöördus 28.03.2024 vangla poole mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega, m.h
seoses 24.08.2023 rahaliste piltide (ca 1/3 suurusega pärisrahast) äravõtmisega, mille vangla
jättis 05.07.2024. a vastusega nr 1-13/24/245-2 läbi vaatamata, kuna kaebaja on juba
varasemalt esitanud vanglale samasisulise kahjunõude, mille vangla jättis 30.10.2023. a
otsusega nr 1-13/175-2 rahuldamata. Ei esine uusi asjaolusid, mis andnuks aluse 30.10.2023. a
otsusega kahjunõude osas lõpetatud menetluse uuendamiseks. Kaebuses ja selle täienduses ei
esitanud kaebaja ühtegi vastuväidet, mis seaks kahtluse alla vangla 05.07.2024. a vastuse.
Vangla jättis 05.07.2024. a vastusega õiguspäraselt läbi vaatamata kahjunõude. Kaebajal on
osas, mis puudutab 24.08.2023 rahaliste piltide äravõtmist, nõuetekohaselt läbimata
kohustuslik kohtueelne menetlus. Juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4 kaebus tagastati
mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seonduvalt 24.08.2023 rahaliste piltide
äravõtmisega.
3) Kaebaja on varasemalt pöördunud kohtusse hüvitamis- ja kohustamiskaebusega seoses
sellega, et 06.02.2023 võeti ära 500-eurone, 100-dollariline ja 50-dollarine suveniirraha.
Kohus tagastas 15.02.2024. a määrusega haldusasjas nr 3-23-1147 kaebuse HKMS § 121 lg 2
p 2¹ alusel. Halduskohtu 15.02.2024. a määrus jõustus 22.10.2024. Kohus ei näinud põhjust
asuda käesolevas asjas teistsugusele seisukohale. Kaebaja ei ole esitanud uusi asjaolusid või
põhjendusi, mis andnuks aluse arvata, et kaebus kohustamis- ja hüvitamisnõude osas seoses
06.02.2023 suveniirraha äravõtmisega oleks lubatav. Juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 2¹
kaebus tagastati kohustamis- ja hüvitamisnõude osas, mille esemeks on 06.02.2023
suveniirraha äravõtmine ja keelamine.
4) Suveniirraha ega muud esemed, millel esinevad rahalised kujutised, ei ole vanglas
hädavajalikud esemed, mistõttu nende äravõtmine kinnipeetavalt ei riiva intensiivselt tema
subjektiivseid õigusi. Vajadusel saab kaebaja õnnitleda enda tuttavaid ja lähedasi saates muid
õnnitluskaarte ja postkaarte, mille kuju on neutraalne ega sarnane suveniirrahaga vms.
Kaebajalt äravõetud suveniirraha väärtus kindlasti ei ületa 1000 eurot. Lisaks puudub alus
pidada vangla tegevust 25.07.2023. a sündmuse valguses õigusvastaseks. Kaebaja esitatud
piltidel olevad esemed sarnanevad suveniirrahaga (dtl 7-12), mistõttu on vangla õigustatult
keelanud kaebajal nende kasutamist. Ei ole usutav, et seoses selliste esemete kasutamise
keelamisega oleks kaebajal tekkinud nii tugevad vaimsed üleelamised, mis vääriksid rahalist
hüvitist. Ka ei saa pidada vangla tegevust ebaproportsionaalseks sekkumiseks kaebaja
õigustesse, mis toonuks kaasa kaebaja väärkohtlemise VangS § 4¹ lg-s 1 sätestatud
tähenduses. Suveniirraha meenutavate õnnitluskaartide/postkaartide kasutamise keelamine ei
riiva kaebaja subjektiivseid õigusi intensiivselt ja täidetud ei ole kahjunõude rahuldamise
eeldusi. Hüvitamiskaebus seoses 25.07.2023 suveniirraha kasutamise keelamisega tuleb
tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel.
5) Kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses
kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat
suunata ja abistada. Esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi
õigusabi andmisest keeldumiseks. Lisaks on kohustamis- ja hüvitamiskaebuse aluseks olevaid
asjaolusid arvestades kaebaja õiguste riive vähene ning kaebuse rahuldamise väljavaade
puudub. Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest
keeldumiseks.
6) Kuna liitkaebus tagastati tervikuna, jättis kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu
tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. X.X. esitas 25.11.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse peale.
Kaebaja palus tühistada halduskohtu määrus ja teha uus lahend või saata halduskohtule
lahendamiseks. Kaebaja palus anda talle advokaat, sest terviseprobleemide süvenemise ja
ravimite mõju tõttu ei suuda ta nõuetekohast kaebust esitada. Kaebaja palus vabastada end
riigilõivu tasumisest. Kaebaja väitel on suveniirraha, postkaartide ja piltide puhul tegemist
põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)
rikkumisega. Kahjunõue ületab 1000 eurot.
7. X.X. märkis 01.12.2024. a puuduste kõrvaldamise vastuses, et ta omab õigust nõuda
hüvitist nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamise eest. Asjade hind ja postikulud
on tema jaoks väga suured. Kaebaja väitel on tema hingelised ja vaimsed kannatused otseselt
seotud tervisega.
8. X.X. teatas 02.12.2024. a seisukohas, et talle kindlasti tuleb võimaldada advokaati ja
vabastada ta riigilõivust. Kaebaja esitas 13 lisa, millest ta palub teha e-toimikusse koopiad ja
need talle tagasi. Kaebaja palus lisada asjade nr 3-23-2087, 3-24-1144, 3-23-2346 ja 3-23-
1174 toimikud käesoleva haldusasja juurde.
9. X.X. märkis 03.12.2024. a seisukohas, et ta vajab advokaati, kuna ta ei oska asja õigesti
seletada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub
nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ning määruskaebuses ja
täiendavates seisukohtades märgitust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb
määruskaebuses Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 tühistamist.
11. Määruskaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud (HKMS § 182 lg 3
ja § 203 lg 2). Kuigi kaebaja nimetab 01.12.2024. a seisukohas, et tal on õigus nõuda hüvitist
nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamise eest, siis samas viitab ta enda
kannatustele, millele viitas ka kaebuses halduskohtule. Eeltoodut arvestades tõlgendab
ringkonnakohus, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist väärikuse alandamise eest.
12. Järgnevalt võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha määruskaebuse osas halduskohtu
määruse resolutsiooni p 1 peale (I), seejärel resolutsiooni p 3 peale (II) ja resolutsiooni p 2
peale (III) ning lõpuks lahendab muud taotlused (IV).
I
13. Tartu Halduskohus tagastas 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt liitkaebuse.
HKMS § 37 lg 3 sätestab, et kaebuses võib soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet
(liitkaebus). Arvestades X.X.-i kaebuses ja täiendustes esitatud nõudeid oli kaebuse
käsitlemine halduskohtu poolt liitkaebusena lubatav, kuid sisuliselt sai halduskohus
kontrollida, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks. Eeltoodut silmas pidades muudab
ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 sõnastust ja sõnastab selle
järgmiselt: „Tagastada kaebus.“.
25.07.2023 ära võetud suveniirraha kupüürid
14. Haldusasja materjalidest nähtuvalt märkis kaebaja kaebuses muuhulgas, et talle saabusid
postkaardid, millel on kirjas 1 000 000 eurot, 1 000 000 dollarit ja 100 bitcoini, kuid mida
talle ei väljastatud. Kaebaja palus kaebuses eeltoodud osas kohustada vanglat neid talle
tagastama ning hüvitada tekitatud kannatused ja piinamised. Seega taotles kaebaja kaebuses
eeltoodud osas vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist ja mittevaralise kahju hüvitamist.
15. Tartu Vangla mõistis 05.07.2024. a otsuses nr 1-13/24/245-2 (dtl 26-28, lk 2, alt 4. lõik),
et kinnipeetav peab silmas 27.07.2023 temale saabunud kirisaadetisest ära võetud
rahakupüüre, kuna 27.07.2023. a ettekande nr 2-23-3498 (dtl 29) kohaselt võeti viimasele
saabunud kirisaadetisest ära tundmatud rahatähed ning 2023. a juulis ei ole temalt võetud ära
ühtegi teist rahakupüüre või õnnitluskaarte/postkaarte meenutavat eset. Seega mõistis
halduskohus õigesti, et kaebuses nimetatud postkaartide osas, millel on kirjas 1 000 000 eurot,
1 000 000 dollarit ja 100 bitcoini, peab kaebaja silmas suveniirraha kupüüre.
16. Halduskohus tagastas (määruse põhjenduste p 7) kaebuse varalise kahju nõude osas
seonduvalt 25.07.2023 suveniirraha äravõtmise ja keelamisega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud halduskohtule eeltoodu osas
varalise kahju hüvitamise nõuet. Seega halduskohus eksis määruses, lahendades 1 000 000
euro, 1 000 000 dollari ja 100 bitcoini suveniirraha kupüüridega seoses varalise kahju
hüvitamise nõuet. HKMS § 2 lg 3 järgi lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses
sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal
äranägemisel. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses
kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust
nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Ainuüksi
kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima (RKHKo
17.11.2005, 3-3-1-54-05, p 14). Seega on kaebajal õigus otsustada kaebuse esitamine ja valida
kaebuse nõude liik. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu
määrus tuleb eelmärgitud osas tühistada.
17. Halduskohus tagastas (määruse põhjenduste p-d 13-15) kaebuse mittevaralise kahju
hüvitamise nõude osas seonduvalt 25.07.2023 suveniirraha keelamisega HKMS § 121 lg 2 p
2¹ alusel. Halduskohus jättis asjas tähelepanuta, et kaebaja teatas 08.08.2024. a seisukohas (dtl
15-16), et kaartide osas, millel on kirjas 1 000 000 eurot, 1 000 000 dollarit ja 100 bitcoini, tal
ei ole enam kahjunõuet. Seega ei nõudnud kaebaja enam 1 000 000 euro, 1 000 000 dollari ja
100 bitcoini suveniirraha kupüüridega seoses mittevaralise kahju hüvitamist. Arvestades, et
kaebajal on õigus otsustada kaebuse esitamine ja valida kaebuse nõude liik, siis halduskohus
ekslikult lahendas mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seonduvalt 1 000 000 euro, 1 000 000
dollari ja 100 bitcoini suveniirraha kupüüridega, mistõttu tuleb halduskohtu määrus
eelmärgitud osas tühistada.
18. Kaebaja taotles kaebuses seonduvalt 1 000 000 euro, 1 000 000 dollari ja 100 bitcoini
suveniirraha kupüüridega vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist. Halduskohus selgitas
määruses (põhjenduste p 16), et tagastab liitkaebuse tervikuna. Halduskohtu määruses
puuduvad põhjendused selle kohta, millised on halduskohtu kaalutlused kaebuse tagastamisel
eelmärgitud nõuet puudutavas osas. Seega eiras halduskohus HKMS § 165 lg-st 1 tulenevat
põhimõtet, et kohtulahendi põhjendav osa peab võimaldama jälgida selle resolutsiooni
kujunemist ja on seetõttu lahendi kontrollitavuse seisukohalt määrava tähtsusega (HKMS,
kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 560). HKMS § 199 lg 2 p 3
alusel võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata
kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse
normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. HKMS §
203 lg 2 näeb ette, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse
apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. Seega võib
ringkonnakohus halduskohtu määruse tühistada sõltumata määruskaebuses esitatud
põhjendustest. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu määrus
tuleb eeltoodud osas tühistada.
24.08.2023 ära võetud suveniirraha kupüürid
19. Halduskohus tagastas (määruse põhjenduste p 7) kaebuse varalise kahju hüvitamise nõude
osas seonduvalt 24.08.2023 suveniirraha äravõtmise ja keelamisega HKMS § 121 lg 1 p 4
alusel, kuna eeltoodud nõude osas ei ole kaebus vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 1¹
lg-le 5 lubatav. Ringkonnakohus mõistab, et halduskohtu nimetatud 24.08.2023 suveniirraha
puhul peab kaebaja silmas rahast pilte, mis on ca 1/3 väiksemad pärisrahast. Halduskohus
leidis õigesti, et haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja eelmärgitu osas vanglale
varalise kahju hüvitamise nõuet esitanud. Halduskohus eksis aga määruses, kui viitas VangS §
1¹ lg-le 5. Seetõttu muudab ringkonnakohus vastavas osas halduskohtu määruse põhjendusi.
Ringkonnakohus sedastab, et kohustusliku kohtueelse menetluse kinnipeetava esitatavale
vangla tekitatud kahju hüvitamise nõudele näeb ette VangS § 1¹ lg 8. Kinnipeetav saab kahju
hüvitamise nõudega halduskohtu poole pöörduda juhul, kui vangla on kahju hüvitamise
taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega on VangS §
1¹ lg-s 8 nimetatud kohtueelne menetlus ette nähtud kohustuslikuna ning tuginevalt HKMS §
47 lg-le 1 on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse
nõuetekohaselt. Kuna kaebajal ei ole eelmärgitud osas kohustuslik kohtueelne menetlus
läbitud, siis tagastas halduskohus kaebuse eeltoodud osas õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
Kaebaja määruskaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber.
20. Halduskohus tagastas (määruse põhjenduste p-d 8 ja 9) kaebuse mittevaralise kahju
hüvitamise nõude osas seonduvalt 24.08.2023 rahast piltide äravõtmisega HKMS § 121 lg 1 p
4 alusel. Halduskohus märkis, et Tartu Vangla jättis 05.07.2024. a vastusega nr 1-13/24/245-2
läbi vaatamata kaebaja kahju hüvitamise taotluse, kuna kaebaja on juba varasemalt esitanud
samasisulise kahjunõude, mille vangla jättis 30.10.2023. a otsusega nr 1-13/175-2 (dtl 35-37)
rahuldamata. Halduskohtu hinnangul puuduvad alused asuda vanglaga võrreldes teistsugusele
seisukohale. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea
vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja määruskaebuses ei ole
esitatud ühtegi sellist põhjendust, mis tingiks ringkonnakohtu poolt halduskohtu seisukoha
muutmist. Kuna vangla otsus kahjunõude läbi vaatamata jätmise kohta on õiguspärane, on
kaebajal VangS § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt
läbimata. Eeltoodut silmas pidades ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus
põhjendatult kaebaja kaebuse eeltoodud nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
21. Kaebaja taotles kaebuses kohustada vanglat tagastama 24.08.2023 ära võetud rahast
pildid. Halduskohus selgitas määruses (põhjenduste p 16), et tagastab liitkaebuse tervikuna.
Halduskohtu määruses puuduvad põhjendused selle kohta, millised on halduskohtu
kaalutlused kaebuse tagastamisel eelmärgitud nõuet puudutavas osas. HKMS § 199 lg 2 p-s 3
ja § 203 lg-s 2 sätestatust juhindudes võib ringkonnakohus halduskohtu määruse tühistada
sõltumata määruskaebuses esitatud põhjendustest. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus
seisukohal, et halduskohtu määrus tuleb eeltoodud osas tühistada.
06.02.2023 ära võetud suveniirraha kupüürid
22. Halduskohus tagastas (määruse põhjenduste p 12) kaebuse kohustamis- ja hüvitamisnõude
osas, mille esemeks on 06.02.2023 suveniirraha äravõtmine ja keelamine, HKMS § 121 lg 2 p
2¹ alusel. Halduskohus märkis määruse põhjenduste p-s 11, et kaebaja taotleb kohtult muu
hulgas 06.02.2023 ära võetud 500-eurose, 100-dollarise ja 50-dollarise suveniirraha
tagastamist või sellega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu
hinnangul halduskohus eksib osaliselt. Haldusasja materjalidest nähtuvalt taotles kaebaja
08.08.2024. a seisukohas nii mittevaralise kui ka varalise kahju hüvitamist seoses 06.02.2023
ära võetud suveniiraha kupüüridega. Halduskohus selgitas määruses (põhjenduste p 16), et
tagastab liitkaebuse tervikuna. Kuna halduskohtu arusaamise kohaselt taotles kaebaja üksnes
mittevaralise kahju hüvitamist, siis puuduvad halduskohtu määruses põhjendused selle kohta,
millised on kohtu kaalutlused kaebuse tagastamisel varalise kahju hüvitamise nõuet
puudutavas osas seonduvalt 06.02.2023 ära võetud suveniirraha kupüüridega. HKMS § 199 lg
2 p-s 3 ja § 203 lg-s 2 sätestatust juhindudes võib ringkonnakohus halduskohtu määruse
tühistada sõltumata määruskaebuses esitatud põhjendustest. Eelnevat arvestades on
ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu määrus tuleb eeltoodud osas tühistada.
23. Halduskohus põhjendas kohustamis- ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas kaebuse
tagastamisel, et kaebaja on juba varasemalt pöördunud halduskohtusse hüvitamis- ja
kohustamiskaebusega seoses sellega, et 06.02.2023 võeti ära 500-eurose, 100-dollarise ja
50-dollarise suveniirraha, viidates Tartu Halduskohtu 15.02.2024. a määrusele (jõustus
22.10.2024) haldusasjas nr 3-23-1147 kaebuse tagastamise kohta HKMS § 121 lg 2 p 2¹
alusel. Halduskohus sedastas, et ei näe põhjust asuda teistsugusele seisukohale võrreldes
eelnimetatud määruses leituga ning et kaebaja ei ole esitanud uusi asjaolusid või põhjendusi,
mis andnuks aluse arvata, et kaebus eeltoodud osas on lubatav. Ringkonnakohus nõustub
eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2
ja § 201 lg 4). Kaebaja määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist põhjendust, mis tingiks
ringkonnakohtu poolt halduskohtu seisukoha muutmist. Eeltoodut silmas pidades
ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus põhjendatult kaebaja kaebuse eeltoodud
nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel.
200-eurose suveniirraha kupüür
24. Kaebaja selgitas kaebuses, et tema kirjast võeti ära 200-eurone suveniirraha. Kaebaja
märkis 08.08.2024. a seisukohas, et ta nõuab muuhulgas 200-eurose suveniirraha kupüüri
tagastamist ning kui eelnimetatu on õigusvastaselt hävitatud, siis nõuab ta varalise ja
mittevaralise kahju hüvitamist. Halduskohus selgitas määruses (põhjenduste p 16), et tagastab
liitkaebuse tervikuna. Halduskohtu määruses puuduvad põhjendused selle kohta, millised on
halduskohtu kaalutlused kaebuse tagastamisel eelmärgitud nõuet puudutavas osas. HKMS §
199 lg 2 p-s 3 ja § 203 lg-s 2 sätestatust juhindudes võib ringkonnakohus halduskohtu
määruse tühistada sõltumata määruskaebuses esitatud põhjendustest. Eelnevat arvestades on
ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu määrus tuleb eeltoodud osas tühistada.
Kokkuvõte
25. Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a
määruse resolutsiooni p-i 1 osas, milles halduskohus tagastas kaebuse varalise ja mittevaralise
kahju hüvitamise ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes seonduvalt 200-eurose
suveniirraha kupüüriga, vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes seonduvalt
25.07.2023 ja 24.08.2023 ära võetud suveniirraha kupüüridega ning varalise kahju hüvitamise
nõudes seonduvalt 06.02.2023 ära võetud suveniirraha kupüüridega. Ringkonnakohus saadab
asja tühistatud osas tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Muus osas
jätab ringkonnakohus halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes
osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
26. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et haldusasjas esitatud tõenditest ei nähtu, kas
kaebaja on eelmärgitud osas enne kaebusega halduskohtusse pöördumist esitanud
samasisulise taotluse ka vanglale. Seega esineb halduskohtul vajadus tõendite kogumiseks.
Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud
teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei ole enam kahtlusi
(RKHKo 29.09.2005, 3-3-1-32-05, p 18; 23.10.2001, 3-3-1-49-01, p 5). Asjakohaste
tõenditeta ei ole halduskohtul võimalik selgeks teha kaebuse alust ja nõudeid ega võtta
põhjendatud seisukohta kaebuse tagastamiseks aluse esinemise kohta. Täiendavate tõendite
kogumise järel võib ilmneda, et siiski esineb alus kaebuse tagastamiseks.
II
27. Tartu Halduskohus jättis 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt läbi vaatamata
kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse, sest kohus tagastas liitkaebuse tervikuna. Kuna
ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 osas osaliselt, siis tingib see
halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 tühistamise vastavas osas. Halduskohtul tuleb kaebaja
menetlusabi taotlus eelmärgitud osas uuesti lahendada. Muus osas ringkonnakohus jätab
halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
III
28. Tartu Halduskohus jättis 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt rahuldamata
kaebaja riigi õigusabi taotluse, tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-dele 1 ja 5, mille kohaselt ei anta
riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning kui asjaoludest tulenevalt
on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud
osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201
lg 4). Kaebaja määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist põhjendust, mis tingiks
ringkonnakohtu poolt halduskohtu seisukoha muutmist. Kaebaja esitas nii halduskohtule,
vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele, üldjoontes arusaadava kaebuse koos
täiendustega kui ka ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse koos täiendustega.
Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on
tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning
põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi
vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud
tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise
alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Eeltoodut
silmas pidades jättis ringkonnakohtu hinnangul halduskohus põhjendatult kaebaja riigi
õigusabi taotluse rahuldamata.
29. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse eeltoodud osas
rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.11.2024. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
IV
30. Kaebaja esitas 01.12.2024. a vastuse lisadena koopiad töövõime hindamise
eksperthinnangust 03.10.2018 ja 28.07.2023, Tartu Vangla II üksuse juhi N. Haljaste
12.04.2017. a e-kirja ja Sotsiaalkindlustusameti 04.08.2023. a otsuse puude raskusastme
tuvastamise kohta. Lisaks esitas kaebaja 02.12.2024. a seisukoha lisadena 21.10.2022. a kirja
Tallinna Vangla direktorile ja vangla 21.11.2022. a vastuse, Tartu Vangla direktori
20.04.2023. a käskkirja, kaebaja 17.04.2023. a vaide, pildid 100- ja 200-euroste ning
100-dollarise suveniirraha kupüüridest, pildi postkaardist, millel on kirjas 100 bitcoini ning
erinevad postkaardid. HKMS § 62 lg 2 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja
korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,
millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja
tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kuna eelnimetatud lisad ei
seondu käesoleva vaidluse esemega, siis tagastab ringkonnakohus need kaebajale.
31. Kaebaja palus lisada haldusasjade nr 3-23-2087, 3-24-1144, 3-23-2346 ja 3-23-1174
toimikud käesoleva haldusasja juurde. Ringkonnakohus käsitleb eelmärgitud taotlust
määruskaebemenetluses täiendavate tõendite kogumise taotlusena. Kohtute infosüsteemi
andmetest nähtuvalt on eelnimetatud haldusasjades halduskohus teinud määrused kaebuste
tagastamise kohta ning määrused on praeguseks jõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul
puudub eelnimetatud toimikutel käesoleva haldusasja lahendamise seisukohalt igasugune
tähendus ja vajadus. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse täiendavate
tõendite kogumiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)