3-24-2917/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2917

Määruse kuupäev

09.12.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

raseerimiskomplekti ja botaste tagastamiseks ning varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.

2. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Nikolai Lilitškini riigi õigusabi taotlus

rahuldamata

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. N. Lilitškin esitas 21.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebajalt raseerija ja botaste äravõtmisega ning vangla

kohustamiseks tagastama raseerimiskomplekt ja botased või väljastama uued esemed. Veel

palus kaebaja hüvitada raseerimiskomplekti äravõtmisega tekitatud varaline kahju 70 eurot ja

mittevaraline kahju 5 euro ulatuses. Kaebaja selgitab, et talle saadeti 2018. aastal posti teel

raseerija, kuid vangla võttis selle ära ning tagasi ei andnud. Kaebajal olid veel vanglas botased

helesinise triibuga tallal, mis samuti võeti temalt ära, ilma et oleks tehtud äravõtmise akti või

selgitatud põhjuseid. Kaebaja palub anda talle menetlusabi ja määrata advokaat.

2. Tartu Vangla esitas 29.11.2024 vastusega kohtule asjaga seonduvad dokumendid ning

05.12.2024 täiendava selgituse.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla

tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses kaebajalt ära võetud raseerijaga,

ning vangla kohustamist tagastama ära võetud raseerimiskomplekt ja botased. Seoses kaebaja

märgitud õigusvastasuse tuvastamise nõudega selgitab kohus, et selle nõude eraldiseisev

3-24-2917

menetlemine ei ole praegusel juhul vajalik, kuivõrd vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamise nõue on hõlmatud hüvitamis- ja kohustamisnõudega. Seega tõlgendab kohus

kaebust selliselt, et käesolevas asjas on kohtule esitatud hüvitamis- ja kohustamisnõue

vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-dele 2 ja 4.

4. Kohus leiab, et kaebus hüvitamisnõudes ja vangla kohustamise nõudes tagastama kaebajale

raseerimiskomplekt tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

4.1. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).

4.2. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul

õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel

või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on

eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus

või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud.

4.3. Tartu Vangla 29.11.2024. a vastusest kohtule ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et

kaebaja on esitanud vanglale võõrkeelse kahjunõude (registreeritud 29.11.2018 nr 1-13/214-1)

seoses kaebajalt äravõetud raseerimiskomplektiga. Kohtu hinnangul saab kahjunõudest välja

lugeda ka kaebaja soovi ära võetud raseerimiskomplekti tagastamiseks (kaebaja märgib

pöördumises „sellepärast käsin tagastada minu omand minu omandisse, et kasutada ja

käsutada“). Kohtule esitatud kaebaja kahjunõude eestikeelsele tõlkele on tehtud 17.12.2018

käsikirjaline venekeelne märge, mida saab mõista selliselt, et kaebaja on võtnud tema esitatud

pöördumise tagasi. Seega on kaebaja sisuliselt loobunud tema avalduste lahendamisest. Kui

kaebaja tahteavaldus ei vastanud tema tegelikule tahtele, võib see anda aluse vanglalt

menetluse uuendamise taotlemiseks, samuti oli kaebajal õigus esitada vanglale kahju

hüvitamiseks uus taotlus (vt Tartu Ringkonnakohtu 08.01.2021. a määrus nr 3-20-2257, p 6).

Vangla vastusest kohtule saab järeldada, et muid taotlusi raseerimiskomplekti tagastamiseks

või kahju hüvitamise taotlusi seoses kaebajalt 2018. aastal raseerimiskomplekti äravõtmisega

ei ole kaebaja aga vanglale esitanud.

4.4. Arvestades eelnevat, saab asuda seisukohale, et kaebajal on hüvitamisnõudes ja

kohustamisnõudes raseerimiskomplekti tagastamise osas täitmata kohtusse pöördumise

eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ja kaebus nende nõuete osas

tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

5. Kohus leiab, et kaebus vangla kohustamiseks botaste tagastamiseks tuleb tagastada HKMS

§ 121 lg 2 p 21 alusel. See säte võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

6. Kaebaja leiab, et vangla võttis 26.06.2024 tema botased ära õigusvastaselt, sest botased

kuulusid kaebajale ja vanglal puudus alus nende ära võtmiseks.

6.1. Tartu Vangla kodukorra p 8.5.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või

teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada,

laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või

peremehetuid asju (v. a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kasutada

tema veekeetjat või keeduspiraali).

3-24-2917

6.2. Tartu Vangla märkis 21.08.2024. a otsuses nr 6-24/24/3435-2, millega jättis rahuldamata

kaebaja taotluse äravõetud jalatsite tagastamiseks, et asjaolude kontrollimisel selgus, et

kaebaja sai 29.11.2019 pakiga mustad/sinisega, pealt takjakinnitusega spordijalanõud.

Kaebaja sai jalanõud kambrisse 31.08.2020. 30.01.2023 esitas kaebaja vanglale taotluse,

milles avaldas soovi, et tema jalanõud võiksid olla sinist värvi, ja palus tald üle värvida

mustaks või hoopis tald välja vahetada. 15.10.2024. a vaideotsuses nr 1-11/24/219-4 märkis

vangla täiendavalt, et pakiga esemete saamisel kantakse need kinnipeetavate isiklike asjade

nimekirja ja 29.11.2019 kaebajale pakiga saadetud mustad/sinisega, pealt takjakinnitusega

spordijalanõud kantigi kaebaja isiklike asjade nimekirja. Kuna kaebajalt 26.06.2024 äravõetud

spordijalanõud olid paeltega, mitte takjakinnitusega, siis tuvastati kontrollimisel, et äravõetud

spordijalanõud ei kuulunud kaebajale ja seetõttu neid talle ei tagastatud. Arvestades vangla

selgitusi ja kohtutoimiku materjale, ei nähtu kohtule, et vangla tegevus kaebajalt 26.06.2024

spordijalanõude äravõtmisel ja nende tagastamata jätmisel oleks olnud õigusvastane, mis on

üks kohustamiskaebuse rahuldamise eeldustest. Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus kaebuse

edulootusi suurteks.

7. Kohus leiab, et kaebajalt 26.06.2024 äravõetud spordijalanõude tagastamata jätmist ei saa

pidada ka kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Tartu Vangla selgitas 05.12.2024. a vastuses

kohtunõudele, et pärast 26.06.2024 kaebajalt spordijalatsite äravõtmist jäi kaebajale kätte veel

kaks paari spordijalanõusid. Kaebaja viskas need küll 12.11.2024 ära (olid kulunud), kuid

taotles samal päeval vanglalt uusi jalanõusid, mis talle ka 12.11.2024 väljastati. Vangla esitas

kohtule ka kaks kaebaja isiklike asjade nimekirja (26.06.2024. a ja 05.12.2024. a seisuga). Ka

need kinnitavad vangla väidet, et pärast 26.06.2024 kaebajalt botaste äravõtmist jäi talle veel

spordijalanõusid. Seega ei tekkinud kaebajal olukorda, kus tal ei oleks olnud üldse jalanõusid,

millega suvisel ajal käia. Kaebajal olid endal täiendavad spordijalanõud ning tekkinud

vajadusel 12.11.2024 väljastas vangla talle tema taotluse alusel uued jalatsid. Seetõttu leiab

kohus, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kohustamiskaebuse kaebajale botaste tagastamise

nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

9. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

9.1. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja

taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt

halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr

3-24-2495, 3-24-2037, 3-24-1582, 3-24-1462, 3-24-1448, 3-23-2273 jne). Eeltooduga on

tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja

advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste

puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

9.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N. Lilitškini taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7

lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

3-24-2917

(allkirjastatud digitaalselt)