Legislator Case Law & Legislation
2-24-16988/4 AI generated

2-24-16988/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-16988/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Legislator headnote

AI generated

2-24-16988/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Keywords

AI generated
self-regulation underinsurance electronic banking vending machine concession contract suspension of insurance cover insurance regulation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise koht ja aeg

9. detsember, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-16988

Tsiviilasi

Valbest OÜ juhatuse koosseisu muutmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 18. oktoobri 2024

määrus registriasjas Ä 50104320 / M6

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valbest OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Valbest OÜ (registrikood 14582325), seaduslik esindaja

Lauri Sisask

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 18. oktoobri 2024. a

määrus registriasjas nr Ä 50104320 / M6 muutmata.

2. Jätta Valbest OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Valbest OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 18. oktoobri 2024 määrusega registriasjas

nr Ä 50104320 / M6 määrati Valbest OÜ-le tähtaeg 30 päeva arvates määruse

kättetoimetamisest juhatuse koosseisu äriseadustiku nõuetega vastavusse viimiseks. Valbest

OÜ juhatuse liiget kohustati esitama kandeavalduse Argo Zilinski andmete äriregistrist

kustutamiseks ning osanike otsuse Argo Zilinski juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise

kohta. Määrusega hoiatati, et kui Argo Zilinski andmete äriregistrist kustutamise dokumente

ei esitata, siis võib registripidaja algatada järelevalvemenetluse kas trahvi määramiseks või

sundlõpetamise algatamiseks.

Valbest OÜ juhatuse koosseis ei vasta seaduse nõuetele, kuna juhatuse liikme Argo Zilinskil

(isikukood 37412066513), Soome isikukood 061274-1715, on Soome kohtu otsustega

kehtestatud ärikeeld: 1. Helsingin hovioikeus 20. juuni 2018 lahendiga nr 128093, toimiku

tüüp R, toimiku nr: 1573, viit keelule 26009, kehtivuse algus 28. juuni 2024, kehtivuse lõpp:

27. juuni 2027. Eesti Vabariik tunnustab Soome Vabariigi õigusaktide alusel määratud

ärikeeldusid. Osaühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse nõuetele, kuna juhatuse liikme

volitused ei lõppe ärikeelu kohaldamisega.

Pankrotiseaduse § 91 lg 5 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister võib määrusega

kehtestada loetelu, milliste välisriikide õigusaktide alusel määratud ärikeelde Eestis

tunnustatakse. Tunnustatavad ärikeelud peavad olema määratud kohtu poolt ning nende

eeldused ja sisu olema sarnased Eesti õiguse alusel määratavatele ärikeeldudele.

Tunnustatavate ärikeeldude ajaline kestus on määratud vastava välisriigi õigusega, Eestis

kohaldamise ulatus Eesti õigusega. Justiitsministri 27.05.2009 määruse nr 17 "Välisriigis

määratud ärikeeldude tunnustamine Eestis" kohaselt tunnustab Eesti Vabariik Soome

Vabariigi õigusaktide alusel määratud ärikeeldusid.

Äriregistri seaduse § 51 lg 1 kohaselt on registripidajal andmete ja dokumentide esitamise ja

nõuetekohasuse tagamiseks üldine järelevalvekohustus. Selleks võib registripidaja kohustada

trahvi ähvardusel nii juriidilist isikut kui ka selle nimel andmete ja dokumentide esitamiseks

kohustatud isikuid esitama andmeid ja dokumente või teha kandeid omal algatusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

2. Valbest OÜ esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna

määrus, mis kohustab Valbest OÜ-d viima juhatuse koosseisu vastavusse äriseadustiku

nõuetega ja kustutama Argo Zilinski andmed äriregistrist. Teha uus otsus, millega jätta

kohaldamata Soome ärikeeld Eestis.

Määruskaebuse esitaja leiab, et äriseadustiku § 180 lg 3¹ kohaldamine ei ole antud juhul

proportsionaalne, kuna Soomes määratud ärikeeld ei ole Eesti kohtus otsustatud ega vasta

Eesti õigusele. Tegu, mille alusel ärikeeld määrati, leidis aset üle 11 aasta tagasi ning ei

puudutanud Eesti jurisdiktsiooni ega õiguskorda. Määruskaebuse esitaja väitel on oluline, et

Soome esimese astme kohus ei pidanud vajalikuks ärikeeldu määrata. Ärikeeld määrati alles

teise astme kohtu otsusega, mis viitab võimalusele, et piirang ei ole õigustatud.

Euroopa Liidu õiguse kohaselt on ettevõtlusvabadus üks isiku põhiõigusi. Justiitsministri

määrus nr 17 tunnustab Soome ärikeelde Eestis, kuid see ei tohiks kehtida olukorras, kus

ärikeeld määrati tingimustel, mis on vastuolus Eesti õiguse proportsionaalsuse ja õiguskaitse

põhimõtetega.

Eesti õiguses ärikeelu sarnased piirangud lähtuvad Eesti kohtuotsustest ja arvestavad Eesti

õiguskorda, mida antud juhul pole järgitud.

3. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikabi jättis 8. novembri 2024 määrusega

määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663

lg 6 kohaselt Tartu Maakohtu kohtunikule.

4. Tartu Maakohus jättis 11. novembril 2024 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

registriosakonna kohtunikuabi määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu

registriosakonna määrus on TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8 ja § 659 mõttes seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ning neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei korda.

6. Ringkonnakohus märgib, et praeguseks on õiguslik olukord muutunud ja vaidlustatud

registriosakonna määruse korraldus täidetud. Valbest OÜ esitas 22. novembril 2024 avalduse

juhatuse liikme Argo Zilinski andmete registrist kustutamiseks ja Lauri Sisaski

registrikaardile kandmiseks. Alates 29. novembrist 2024 on Valbest OÜ juhatuse liige Lauri

Sisask.

7. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

7.1. Määruskaebuse esitaja leiab, et äriseadustiku § 180 lg 3¹ kohaldamine ei ole antud juhul

proportsionaalne, kuna Soomes määratud ärikeeld ei ole Eesti kohtus otsustatud ja seetõttu ei

vasta Eesti õigusele. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

Justiitsministri 27. mai 2009 määruse nr 17 "Välisriigis määratud ärikeeldude tunnustamine

Eestis" kohaselt tunnustab Eesti Vabariik Soome Vabariigi õigusaktide alusel määratud

ärikeeldusid. PankrS § 90 lg 5 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega

kehtestada loetelu, milliste välisriikide õigusaktide alusel määratud ärikeelde Eestis

tunnustatakse. Tunnustatavad ärikeelud peavad olema määratud kohtu poolt ning nende

eeldused ja sisu olema sarnased Eesti õiguse alusel määratavatele ärikeeldudele.

Tunnustatavate ärikeeldude ajaline kestus on määratud vastava välisriigi õigusega, Eestis

kohaldamise ulatus Eesti õigusega.

Välisriigis määratud ärikeeldude kohaldamiseks Eestis on PankrS § 91 lõike 5 kehtiva

sõnastuse kohaselt vajalik, et välisriik, mille õiguse alusel ärikeeld määrati, oleks kantud

valdkonna eest vastutava ministri (s.t justiitsministri) kehtestatud loetelusse. Sellesse

loetelusse on kantud Soome Vabariik. Seadus ei sätesta justiitsministri kehtestatud loetelus

sisalduvate ärikeeldude kohaldamiseks lisatingimusi. Seega ei ole justiitsministri määruses

nimetatud välisriigi ärikeelu kohaldamiseks tarvis läbida eraldi välisriigi ärikeeldu ettenägeva

kohtulahendi tunnustamise menetlust.

Asja materjalidest ei tulene ja määruskaebuse esitaja ei ole ka esile toonud, mille tõttu

praegusel juhul ei vasta A. Zilinskile määratud ärikeeld Eesti õigusele. Vaidlust ei ole selles,

et Soomes määrati ärikeeld kohtuotsusega ja otsus on jõustunud. Asjaolu, et ärikeelu määras

teise astme kohus, ei anna alust arvata, et ärikeelu määramine oleks vaieldav või vastuolus

Eesti õigusega.

7.2. ÄS § 58 lõikest 3 näeb ette, et äriregistrisse ei tehta kannet muu hulgas juhul, kui

taotletakse ärikeelu all oleva või ettevõtluskeelu saanud isiku kandmist registrisse juriidilise

isiku juhatuse liikme, täisosaniku, prokuristi, likvideerija või pankrotihaldurina. Kui

ärikeelule allutatud isik on juba juhatuse liikmena registrisse kantud, siis on registripidajal

õigus nõuda äriühingult juhatuse koosseisu seadusega vastavusse viimist sundlõpetamise

ähvardusel ÄS § 59 lõike 6 alusel.

7.3. Eeltoodut arvestades määras registripidaja põhjendatult Valbest OÜ-le tähtaja juhatuse

koosseisu seadusega vastavusse viimiseks.

8. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)