2-24-12420/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-12420

Tsiviilasi

Kalev Närepi kaebus Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei

15. augusti 2024. a otsusele täiteasjas nr 084/2024/2966

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalev Närepi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kalev Närep (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

Puudutatud isik (sissenõudja) Omega Invest OÜ

(registrikood 10866568), esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024 määrus muutmata.

2. Jätta Kalev Närepi määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Kalev Närepi kanda.

4. Mõista Kalev Närepilt välja Omega Invest OÜ menetluskulude katteks ringkonnakohtus

välja 255 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kalev Närep (avaldaja/täitemenetluse võlgnik) esitas 15. augustil 2024 Tartu Maakohtule

kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) 15. augusti 2024 otsuse peale täiteasjas nr

084/2024/2966, millega jäeti läbi vaatamata võlgniku 20. juuli 2024 kaebus kohtutäituri tegevuse

peale. Võlgnik palus 20. juuli 2024 ja 15. augusti 2024 kaebused kohtutäituri tegevuse peale

rahuldada.

Avalduse kohaselt elab avaldaja alaliselt Soomes ja on Soome maksumaksja. Avaldaja esitas

kaebuse, kuna kohtutäitur määras arestimisele mittekuuluva sissetuleku Eesti, mitte Soome

elatusmiinimumi normidest lähtuvalt. Avaldaja põhihuvide kese asub alates 2020. a jaanuarist

Soomes, mistõttu oleks pidanud kohtutäitur sissetuleku arestimisel lähtuma kas Soome seadustest

või mitte vastu võtma sissenõudja avaldust ning suunama sissenõudjad Soome kohtutäituri juurde.

Ühtlasi nõudis avaldaja, et kohtutäitur korraldaks ülemääraselt arestitud summade tagastamise, kuna

praegune praktika seab avaldajat ebavõrdsesse olukorda võrreldes võlglastega, kes elavad Soomes

ning on vastuolus Soome seadustega ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2015/848

ning selle art 3 lg-ga 1.

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

20. juulil 2024 laekus kohtutäiturile võlgniku kaebus täiteasja 084/2024/2966 algatamisele ja

täitemenetluse läbiviimisele. Kuivõrd avaldaja oli minetanud kaebeõiguse kohtutäituri tegevusele

täitemenetluse algatamisel täiteasjas 084/2024/2966, siis jättis kohtutäitur 15. augustil 2024

avaldaja 20. juuli 2024 kaebuse läbi vaatamata.

Kaebus ei ole põhjendatud ka sisuliselt. Avaldajal on Eestis vara (sissetulek), millele saab

sissenõude pöörata. Kaebuse esitaja Eestis asuvale varale pöörab sissenõude Eesti kohtutäitur Eestis

kehtivate seaduste alusel. TMS § 4 lg 1 sätestab, et sissenõude pöörab võlgniku varale kohtutäitur,

kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või

asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud

teisiti. Avaldaja saab Eestis Sotsiaalkindlustusametilt pensioni. Täitemenetlust võib võlgniku suhtes

läbi viia igas riigis, kus võlgnikul on vara, tingimusel, et sissenõudjal on selles riigis täitmisele

kuuluv täitedokument.

Avaldaja viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2015/848 ei ole asjakohane, kuna

see reguleerib maksejõuetusmenetlusi. Viidatud määrus ei reguleeri täitemenetluse läbiviimist.

3. Omega Invest OÜ (sissenõudja) palus jätta võlgniku kaebuse rahuldamata.

Kuna avaldaja soovib vaidlustada täitemenetluse algatamist, pidi ta TMS § 217 lg 1 järgi esitama

kohtutäituri tegevuse peale kaebuse hiljemalt 20. mail 2024, sest ta sai täitmisteate kätte 10. mail

2024. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäiturile 20. juulil 2024. Seetõttu on avaldaja minetanud

kaebeõiguse kohtutäituri tegevusele täitemenetluse algatamisel täiteasjas 084/2024/2966. Kuna

avaldaja on minetanud kaebeõiguse kohtutäituri tegevusele täitemenetluse algatamisel täiteasjas

084/2024/2966, siis TMS § 218 lg 1 teise lause ja TMS § 217 lg 6 kohaselt ei saa avaldaja

täitemenetluse algatamist enam kohtus vaidlustada.

Avaldaja viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2015/848 ei ole asjakohane, sest

see kohaldub maksejõuetusmenetlustele.

Kuna avaldaja on Eesti Vabariigi kodanik ja, et tal on Eestis vara (sissetulek), millele saab

sissenõuet pöörata, siis on kohtutäitur TMS § 4 alusel õigesti algatanud võlgniku suhtes

täitemenetluse Eestis.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus jättis kaebuse kohtutäituri 15. augusti 2024 otsuse peale täiteasjas nr

084/2024/2966 rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.

Täitmisteate täiteasjas nr 084/2024/2966 sai avaldaja kätte 10. mail 2024. Vabatahtliku täitmise

tähtaeg oli 10. juuni 2024. Võlgnik ei tasunud nõudeid vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.

Võlgnik esitas 20. juulil 2024 kohtutäiturile kaebuse täiteasja 084/2024/2966 algatamisele ja

täitemenetluse läbiviimisele, mille kohtutäitur jättis 15. augusti 2024.a otsusega läbi vaatamata.

Avaldaja on mööda lasknud TMS § 217 lg-s 1 nimetatud 10-päevase tähtaja täitemenetluse

alustamise vaidlustamiseks. Kui menetlusosaline ei esita nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab

ta TMS § 217 lg 6 kohaselt õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada

kaebuses. Kuna võlgnik soovis vaidlustada täitemenetluse algatamist, siis pidi võlgnik TMS § 217

lg 1 kohaselt esitama kohtutäituri tegevuse peale kaebuse hiljemalt 20. mail 2024. Kohtutäitur jättis

põhjendatult avaldaja kaebuse läbi vaatamata.

Maakohus märkis kaebuse sisulise poole kohta, et avaldaja viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrusele (EL) 2015/848 ei ole asjakohane, sest see kohaldub maksejõuetusmenetlustele.

Täitemenetluse läbiviimist viidatud määrus ei reguleeri.

Avaldaja on Eesti Vabariik kodanik ning ta saab Eestis vara (sissetulek), millele saab sissenõuet

pöörata. Avaldaja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud, mistõttu on kohtutäitur TMS § 4 alusel

õigesti algatanud Eestis võlgniku suhtes täitemenetluse. Ühestki Eestis kehtivast õigusaktist ei

tulene, et Soomes elava võlgniku sissetuleku arestimisel Eestis tuleb võlgnikule tagada toimetulek

minimaalselt vajalikus määras vastavalt Soome õigusele.

Avaldaja palus tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei ja tema abi tegevuslitsentsi ning kehtestada

neile ärikeeld viieks aastaks. Kohtul puudub pädevus tühistada kohtutäituri tegevuslitsents või

kehtestada kohtutäiturile ärikeeld. Kohtutäituri seaduse järgi teostavad haldusjärelevalvet

kohtutäituri tegevuse üle Justiitsministeerium ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

ametikogu juhatus.

Maakohus jättis läbi vaatamata Kalev Närepi nõude mõistja tema kannatuste eest rahaline hüvitis 20

000 eurot iga kannatama pidanud aasta eest. Kahju hüvitamise nõude saab esitada hagiavalduse

vormis ja selle menetlemine toimus hagimenetluses. Maakohus vaatas läbi vaid kohtutäituri

vaidlustatud otsuse.

MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Küsimuse all on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2015/848, maksejõuetusmenetluse

kohta (maksejõuetusmenetluse (uuesti sõnastatud) määrus), mis kehtib alates 20. maist 2015.

Kindlaks on vaja määrata avaldaja põhihuvide kese, mis on Soomes. Täiteasjaga nr 084/2024/2966

seotud teemat ei ole mitte ükski Soome kohus menetlenud. Täiteasi 084/2024/2966 on alustatud

liialt kiirustades.

Kohtutäitur ei märkinud dokumentide vastuvõtmise aega õigesti. Juhul, kui avaldaja oleks otsuse

vastu võtnud 10. mail 2024 ehk ajal, nagu väidab kohtutäitur, siis ei oleks ta pidanud 20. juulil 2024

avaldama ametlikes teadaannetes oma menetlusdokumendid uuesti. Avaldaja sai info kätte

täitemenetluse teatena 18. juulil 2024 ning esitas kaebuse 20. juulil 2024.

Sissenõudja arvamuse küsimine ei ole vaidluse konteksti arvestades põhjendatud, sest teadaolevalt

ei ole ei sissenõudja ega ka teda esindanud vandeadvokaat Rainer Kuulme rahvusvaheliselt

tunnustatud eksperdid euromääruste alal. Sellise mõttetu arvamuse eest tasu nõudmine ei ole

põhjendatud ning need kulutused tuleb jätta sissenõudja kanda.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

6. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Võlgniku väide, et kohtutäitur edastas talle täitmisteate Ametlike Teadaannete vahendusel 18. juulil

2024, on väär. Võlgniku enda esitatud dokumentidest ning viidatud teadaandest nähtub, et

avaldatud teadaanne puudutab täitekulude väljamõistmist, mitte täitmisteadet. Täitekulude

väljamõistmise otsuse kättesaamist võlgnik kohtutäiturile ei kinnitanud, mistõttu loeti see

kättetoimetatuks Ametlike Teadaannete vahendusel. See asjaolu ei ole täitmisteate kättesaamise

ajaga seotud ning on seega asjassepuutumatu.

7. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Menetluskulud palub sissenõudja jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Võlgnik sai täitmisteate täiteasjas nr 084/2024/2966 kätte 10. mail 2024. Võlgniku uus väide, nagu

oleks ta täitmisteate kätte saanud hiljem, on väär ning ümber lükatud asjas esitatud tõendiga.

Võlgnik pidi kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitama hiljemalt 20. mail 2024, kuid esitas

kaebuse alles 20. juulil 2024. Sellega minetas võlgnik kaebeõiguse kohtutäituri tegevusele

täitemenetluse algatamisel täiteasjas 084/2024/2966. Võlgnik on Eesti Vabariigi kodanik ning tal on

Eestis vara, millele saab sissenõude pöörata. Seega algatas kohtutäitur TMS § 4 alusel õigesti

võlgniku suhtes täitemenetluse Eestis. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2015/848 ei

ole asjakohane, sest see kohaldub maksejõuetusmenetlustele.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik.

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS §

654 lg 6 ja § 659).

10. Võlgnik esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri 15. augusti 2024 otsuse peale, millega jäeti

rahuldamata võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata.

Võlgnik vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses ja palub ringkonnakohtul teha uue määruse,

millega kaebus rahuldada.

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus on põhjalikult, arvestades mh võlgniku kohtutäiturile esitatud kaebuse sisu, hinnanud

võlgniku etteheiteid kohtutäituri tegevusele täitemenetluse algatamisel. Ringkonnakohus ei

tuvastanud maakohtu selliseid menetlusnormi rikkumisi, mis oleks aluseks maakohtu määruse

muutmisele.

Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates

päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti (TMS § 217 lg 1).

Kohtutäitur tõendas, et võlgnik sai täitmisteate kätte 10. mail 2024 (dtl 60-61). Kaebuse esitamise

tähtaeg oli seega 20. mai 2024. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale 20. juulil 2024,

mistõttu jättis kohtutäitur põhjendatult avaldaja kaebuse läbi vaatamata.

Maakohus leidis õigesti, et avaldaja viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL)

2015/848 ei ole asjakohane, sest see kohaldub maksejõuetusmenetlustele (ehk

pankrotimenetlustele). Täitemenetluse läbiviimist viidatud määrus ei reguleeri. Avaldaja on Eesti

Vabariik kodanik ning ta saab Eestis vara (sissetulek), millele saab sissenõuet pöörata. Avaldaja ei

ole vastupidist väitnud ega tõendanud, mistõttu on kohtutäitur TMS § 4 alusel õigesti algatanud

Eestis võlgniku suhtes täitemenetluse. Ühestki Eestis kehtivast õigusaktist ei tulene, et Soomes

elava võlgniku sissetuleku arestimisel Eestis tuleb võlgnikule tagada toimetulek minimaalselt

vajalikus määras vastavalt Soome õigusele.

Kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses (TMS § 218 lg 2 esimene

lause). Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Vastavalt TMS § 5 lg-le 1 on sissenõudja täitemenetluse

osaline. Seetõttu on sissenõudja menetlusosaline ka kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud

kaebuse lahendamisel. TsMS § 328 lg 2 kohaselt tagab kohus poolele võimaluse vastaspoole

taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus kohustas

sissenõudjat kaebusele vastama. Seetõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et

sissenõudja arvamuse küsimine ei olnud põhjendatud ning arvamuse esitamisega tekkinud kulud

tuleks jätta välja mõistmata.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

12. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Asja materjalidest ei nähtu, et

kohtutäituril oleks tekkinud määruskaebemenetluses menetluskulud (sh esindajakulud). Seega

puuduvad kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud.

Sissenõudja menetluskulude nimekirja kohaselt on sissenõudjal tekkinud määruskaebemenetluses

esindajakulud 255 eurot. Sissenõudjat esindas määruskaebemenetluses lepinguline esindaja

tunnitasuga 170 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). TsMS § 175 lg 1

kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja

keerukuse hindamise osas.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus sissenõudja lepingulisel esindajal kokku 1 tund 30 minutit

võlgniku määruskaebusega tutvumisele, vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamisele.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse suurt mahtu ning sissenõudja vastuse sisu, on

sissenõudja esindajakulud põhjendatud täies ulatuses. Järelikult tuleb võlgnikult sissenõudja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista 255 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)