2-18-10460/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-10460

Kohtuasi

MTÜ Habitus hagi Avitus MTÜ vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. oktoobri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Avitus MTÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja MTÜ Habitus (registrikood 80360468),

lepinguline esindaja Reimo Mets

Kostja Avitus MTÜ (registrikood 80243366), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31. oktoobri 2023 määrus menetluskulude jaotuse

osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud

maakohutus MTÜ Habitus kanda.

2. Tühistada Harju Maakohtu 31. oktoobri 2023 määrus osas, milles maakohus

määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ning teha selles osas uus

määrus, millega mõista MTÜ-lt Habitus Avitus MTÜ kasuks välja maakohtu

menetluskulud summas

2304

eurot (sealhulgas käibemaks) ja viivis

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1 Jätta seoses hagi tagasivõtmisega läbi vaatamata MTÜ Habitus hagi Avitus MTÜ

vastu võla nõudes.

3.2 Menetluskulud maakohtus jätta MTÜ Habitus kanda.

3.3 Mõista MTÜ-lt Habitus Avitus MTÜ kasuks välja maakohtu menetluskulud

summas

2304

eurot (sealhulgas käibemaks) ja viivis menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Avitus MTÜ määruskaebus rahuldada.

5. Võtta asja materjalide juurde MTÜ Habitus poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõend.

6. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta MTÜ Habitus kanda

ning mõista MTÜ-lt Habitus Avitus MTÜ kasuks välja ringkonnakohtu

menetluskulud summas

550,80

eurot (sealhulgas käibemaks) ja viivis

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Habitus (hageja) esitas 09.07.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Avitus MTÜ

(kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 8615 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised kuni 09.07.2018 summas 1916,05 eurot ning viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 10.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja perioodil 19.02.2014-30.11.2015 kostjale Valgamaal

projekti „Multiprobleemidega inimeste ja nende peredele nõustamisteenuse pakkumine“

raames käsunduslepingu alusel tugiisiku teenust. Teenust osutati hankemenetluse tulemusena

Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu raames perioodil 14.01.2015-30.11.2015.

Hankelepingud sõlmiti kostja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel ning hageja teostas töid

alltöövõtjana. Hageja juhatuse liige oli perioodil 02.09.2013-14.09.2016 Z.L. Lisaks kuulus

Z.L eelmainitud perioodi jooksul ka kostja juhatusse. Kostja on jätnud kokku tasumata viis

hageja poolt väljastatud arvet.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja eitas asjaolu, et

hageja oleks kostjale osutanud käsunduslepingu alusel hagiavalduses nimetatud perioodil

teenust. Hageja ja kostja vahel puudus nimetatud perioodil lepingust tulenev õigussuhe,

millest tulenevalt oleks kostjal kohustus tasuda hagejale hagiavalduses nõutud summa.

Ainuüksi arve esitamine ei tähenda, et kostjal tekiks kohustus arvetel näidatud summad

tasuda.

3. Hageja seaduslik esindaja H.G esitas 20.10.2023 maakohtule avalduse hagi tagasivõtmise

kohta. Hageja märkis, et kostja on teinud juhatuse liikmete vahetuse ja alates 2023.a juulist on

juhatuse liikmeteks Z.L ja tema tütar E.J. Seega on vähenenud oluliselt lootus raha tagasi

saada kui kohus sellise otsuse teeb. Teises kohtuasjas esitas hageja Z.L kui juhatuse liikme

vastu hagi ja selle menetlemine kestis üle kuue aasta. Tänaseks on kohtuotsus üle aasta

jõustunud ja Z.L-ilt on välja mõistetud raha, mille ta omastas. Vaatamata sellele, et kohus

arestis tema korteri ja kohtutäitur tegeleb asjaga on hageja tagasi saanud mõned sajad eurod

kahekümne seitsmest tuhandest. Hageja soovib hagi tagasi võtta ja lõpetada võla tagasi

nõudmise, kuna see tundub perspektiivitu ja asjatult nii kohtu kui hageja ressurssi nõudev

ettevõtmine.

4. Maakohus määras pooltele 23.10.2023 tähtaja menetluskulude jaotuse osas seisukoha ja

menetluskulude nimekirjade esitamiseks, samuti tähtaja vastaspoole menetluskuludele

vastuväidete esitamiseks.

5. Kostja esitas 23.10.2023 menetluskulude nimekirja ja seisukoha, milles palus jätta

menetluskulud hageja kanda. Kostja palus mõista hagejalt välja menetluskulu summas 2520

eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjale

osutati õigusteenuseid kokku 17 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning on kandnud kõik

menetluskulud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

6. Hageja lepinguline esindaja esitas 26.10.2023 seisukoha, milles märkis, et hageja seaduslik

esindaja ei teadnud hagist loobumise tagajärgi ning sellisena ta menetlust lõpetada ei soovi, et

peab maksma vastaspoole menetluskulusid. Hageja seaduslik esindaja näeb võimalust

menetluse lõpetamiseks ainult tingimusel, kui poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kui kostja esindaja sellega ei nõustu, siis hageja ei soovi hagist loobuda.

7. Kostja teatas 31.10.2023 seisukohas, et jääb oma taotluse juurde mõista menetluskulud

välja hagejalt. Hageja lepinguline esindaja ei saa teha hageja seadusjärgsest esindajast

erinevaid avaldusi. Kas hageja seaduslik esindaja teadis hagi tagasivõtmise tagajärgedest või

mitte, ei oma tähtsust.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 31.10.2023 määrusega seoses hagi tagasivõtmisega hagi läbi

vaatamata. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks 2520 eurot ning jättis poolte

menetluskulud nende endi kanda.

8.1. Maakohus viitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib

hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib

hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagi tagasivõtmise korral jätab

kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p 2 hagi läbi vaatamata. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei

ole eelmenetlus lõppenud, siis ei ole kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks tarvis. Lähtudes

eeltoodust jättis maakohus käesolevas tsiviilasjas hagi läbi vaatamata.

8.2. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 4 (määruses ekslikult TsMS § 168 lg 4) võib kohus jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või

ebamõistlik. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamisala on

laiem kui sama paragrahvi eelnevad lõiked. Lisaks kohaldatakse lõiget 4 ka juhul, kui kohus

lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu („Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Kommenteeritud väljaanne“; V. Kõve, I Järvekülg, J. Ots, M. Torga; Juura, Tallinn 2017, lk

773, kommentaar 3.4.2). Kohus nõustus hageja 20.10.2023 hagi tagasivõtmise avalduse

põhjendustega. Kostja juhatuse liikmelt Z.L-ilt on tsiviilasjas nr 2-17-3478 välja mõistetud

hageja kasuks kahjuhüvitis, mida ei ole siiani suudetud tervikuna täita. Nimetatud tsiviilasjas

tehtud lahendiga on tõendatud, et kostja juhatuse liige on tekitanud hagejale kahju ning seda

kahju ei ole siiani ka täitemenetluses suudetud hüvitada. Eeltoodut arvestades pidas kohus

ebaõiglaseks jätta kostja menetluskulud hageja kanda, sest hageja käitumine on kõiki

asjaolusid arvestades mõistlik ning väldib ka kostjale täiendavate menetluskulude tekkimist.

8.3. Kohtutoimikust nähtub, et kostja on kandnud menetluses esindaja kasutamisega seoses

õigusabikulusid 17 tunni ja 30 minuti eest summas 2520 eurot, sh käibemaks. Õigusabi

tunnitasu suuruseks on 144 eurot (sh käibemaks). Maakohus leidis, et kostja lepingulise

esindaja tasu on mõistliku ja turul tavapärase suurusega ning arvestades tsiviilasja mahtu ja

keerukust on õigusabi ajakulu põhjendatud.

Määruskaebus

9. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha selles osas uue määruse, millega jätta

menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas

2520 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9.1. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud TsMS § 168 lõigetest 2 ja 4 tulenevalt

jätma menetluskulud hageja kanda. Maakohtu poolt esile toodud asjaoludel (isegi kui need

vastavad tegelikkusele) ei olnud põhjendatud menetluskulude jätmine TsMS § 162 lg 4 alusel

poolte endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas on hagejaks MTÜ Habitus ja kostjaks Avitus MTÜ

(st juriidiline isik). Menetluskulude jätmist poolte endi kanda ei saa põhjendada sellega, et

kostja juhatuse liikmelt Z.L-ilt (st füüsiliselt isikult) on väidetavalt välja mõistetud kahju

hüvitis, mida väidetavalt pole hagejal õnnestunud sisse nõuda. Kostja ei vastuta oma juhatuse

liikme väidetavate kohustuste eest ja kostja juhatuse liikme poolt kohustuste väidetav täitmata

jätmine hageja ees ei saa kaasa tuua mingeid negatiivseid tagajärgi kostjale. Maakohus on

alusetult samastanud kostja ja kostja juhatuse liikme ning pidanud kostjat vastutavaks oma

juhatuse liikme eest. Kostja juhatuse liikme poolt väidetav kahju tekitamine hagejale

õigussuhtes, mis ei ole seotud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva õigussuhtega, ei

tähenda seda, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas on menetluskulude

väljamõistmine hagejalt tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Lisaks on arusaamatu, kuidas on

maakohtule saanud teatavaks tsiviilasjas nr 2-17-3478 tehtud kohtulahend ja selle sisu.

Tsiviilasja number ja kohtuotsuse sisu võib olla kohtule teatavaks saanud üksnes kohtu enda

initsiatiivil mõne infosüsteemi kaudu päringuid tehes. Selline maakohtu tegevus läheb

vastuollu TsMS §-st 5 tuleneva hagimenetluse võistlevuse põhimõttega.

9.2. Hageja esitas hagi, mis oli õiguslikult perspektiivitu. Hagi esemeks oli lepingust tuleneva

tasu nõue. Samas hagi alusena esitatud asjaolud ei võimaldanud asuda seisukohale, et pooled

oleksid sõlminud lepingu. Hageja ei selgitanud ega tõendanud, millal poolte vahel väidetav

leping sõlmiti, kes tegi hageja nimel tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, kes tegi kostja nimel

tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, millises vormis tehti tahtavaldused lepingu sõlmimiseks

ja millised olid lepingu tingimused (sh tasu suurus ja maksetähtaeg). Nimetatud vastuväite

esitas kostja juba 12.09.2018 vastuse p-s 2.2. Kohus oleks võinud jätta sellise hagi menetlusse

võtmata või läbi vaatamata. Selle asemel korraldas kohus eelistungi ja seejärel esitas hageja

31.01.2019 taotlused suurel hulgal tõendite kogumiseks tõenäoliselt lootuses, et tõenditest

õnnestub leida hagi aluseks olevaid asjaolusid (mis on lubamatu). Kostja oli sunnitud tegema

kulutusi seoses enda osalemisega kohtuasjas, kus hagi nõue oli perspektiivitu. Niisuguses

olukorras on ebaõiglane jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.

9.3. Maakohtu poolt kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine oli tarbetu ja

vastuoluline olukorras, kus maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja arvates

viitab selline tegevus maakohtu kahtlustele menetluskulude poolte endi kanda jätmise õigsuse

osas. Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt kindlamääratud menetluskulude summat. Seega saab

ringkonnakohus määruskaebemenetluses vea parandada ja välja mõista hagejalt kostja

menetluskulud maakohtu poolt kindlaksmääratud summas 2520 eurot.

Menetluse edasine käik

10. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. On faktiline

asjaolu, et Z.L ei ole oma kohustusi tsiviilasjades nr 2-17-3478 ja 2-17-1099 vabatahtlikult

täitnud. Kostja on teinud muudatused oma juhatuses ning sisuliselt on MTÜ muudetud tühjaks

kehaks, st ka nõude kostja vastu rahuldamisel oleks selle täitmine igal juhul raskendatud kui

mitte võimatu. Maakohtu poolt menetluskulude poolte endi kanda jätmine on ainuõige otsus.

Kostja ei ole tõendanud, et on kandnud menetluskulusid. Hageja vaidleb kostja

menetluskulude suurusele vastu ning leiab, et need on põhjendamatult suured.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust

osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse

menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus

jättis hagiavalduse selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata ning selles osas on maakohtu

määrus jõustunud.

13. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659, TsMS § 657 lg 1 p 2 ning TsMS § 656 lg 4 alusel

tuleb vaidlustatud määrus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teha

uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus hageja kanda ning mõista hagejalt välja

kostja menetluskulud. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus

otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

14. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu määruskaebemenetluses hageja poolt esitatud Tartu

Ringkonnakohtu 21.02.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-3478.

15. Praegusel juhul on maakohus jätnud TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel hagi läbivaatamata, kuna

hageja on võtnud hagi tagasi. Kolleegium selgitab, et TsMS § 168 näeb ette menetluskulude

jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2

sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja TsMS § 168

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kannab hageja hagist loobumisel või selle

tagasivõtmisel kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt

saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Eeltoodu kehtib ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi

tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt nt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja

28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).

16. Menetluskulude osaliselt või täielikult poole enda kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu

TsMS § 162 lg 4 kohaselt on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKm 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p

13). Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on praegusel juhul

menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ületades eksinud. Riigikohus on selgitanud, et

TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid

kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKo

04.04.2024, 2-22-17383, p 13.1; 27.10.2021, 2-19-6689, p 13). Kolleegiumi arvates ei ole

esile toodud asjaolusid, mida oleks võimalik lugeda sedavõrd erandlikuks, et need õigustaks

TsMS § 162 lg 4 kohaldamist ja menetluskulude osaliselt või täielikult poolte end kanda

jätmist äärmise ebaõigluse või ebamõistlikkuse tõttu. Ainuüksi asjaolu, et kostja juhatuse liige

Z.L ei ole hageja ees teises tsiviilasjas tehtud kohtulahendist tulenevaid kohustusi

vabatahtlikult või täitemenetluse kaudu täitnud, selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole. Kostja

juhatuse liikme käitumist ei saa samastada kostjaga. Lisaks ei tulene tsiviilasjast nr 2-17-3478

tulenev kohustus hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest. Samuti ei saa kolleegiumi hinnangul

pidada menetluskulude hageja kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks seetõttu, et hageja

hinnangul oleks käesolevas asjas hageja kasuks tehtud otsuse täitmine olnud kostja varalise

seisundi tõttu ebatõenäoline.

16.1. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud ebaõigesti menetluskulud TsMS § 162 lg-le 4

tuginedes poolte endi kanda. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse ning

jätab menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lõigetele 2 ja 4 tuginedes hageja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Menetluskulude kindlaksmääramisel määratakse kindlaks menetluskulu rahaline

suurus ja mõistetakse menetluskulu hüvitamiseks kohustatud menetlusosaliselt kulude

hüvitamiseks õigustatud menetlusosalise kasuks välja. Maakohus on praegusel juhul

olenemata menetluskulude jaotusest asunud hindama kostja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust ning on kohtumääruse resolutsioonis määranud kindlaks kostja menetluskulude

rahalise suuruse. Kuna maakohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda, on maakohus

kolleegiumi arvates põhjendamatult kohtumääruse resolutsioonis kostja menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määranud. Samuti ei saa selliselt menetluskulude

kindlaksmääramisele omistada hageja jaoks siduvat tähendust, kuivõrd otsustus

menetluskulude väljamõistmise kohta puudub. TsMS §-st 659 ja § 656 lg-st 4 tulenevalt kui

menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis

otsustab ringkonnakohus, kas määruse see osa tühistada. Käesoleval juhul ei ole määrust

menetluskulude kindlaksmääramise osas vaidlustatud, kuid ringkonnakohus leiab, et

menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tuleb maakohtu määrus selles osas kohtu omal algatusel

tühistada. Eeltoodust tulenevalt hindab ringkonnakohus hagejalt kostja menetluskulude

väljamõistmisel nende põhjendatust ja vajalikkust.

17.1. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt kostja

23.11.2023 menetluskulude nimekirjale osutati kostjale maakohtus õigusteenuseid kokku 17,5

tunni ulatuses ning kostja menetluskulud on kokku 2520 eurot (sh käibemaks). Hageja on

määruskaebusele esitatud vastuses leidnud, et kostja ei ole menetluskulude kandmist

tõendanud. Riigikohus on selgitanud, et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on

tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13). Asja

materjalidest nähtuvalt esindas kostjat menetluses vandeadvokaadist lepinguline esindaja,

mistõttu saab pidada usutavaks, et kostjal tekkisid õigusabikulud. Ringkonnakohtu hinnangul

puudub vajadus nõuda kostjalt välja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente (TsMS

§ 176 lg 6). Kostja on kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 5 kinnitanud, et menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

17.2. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjal perioodil 05.09.2018-12.09.2018 kulunud

hagimaterjalidega tutvumisele, sellega seonduvale kliendisuhtlusele ning hagile vastuse

koostamisele kokku 7 tundi. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite ning kostja

poolt hagiavaldusele esitatud vastuse sisu ja mahtu, saab ringkonnakohtu hinnangul pidada

eelnimetatud perioodil osutatud õigusteenusega seonduvat ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks

kuni 6 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kostjal on perioodil 25.11.2018-04.01.2019 kulunud

hageja 24.09.2018 vastusega tutvumisele, kliendisuhtlusele, täiendavate tõendite kogumisele

ja hageja vastusele vastuse koostamisele kokku 3 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus leiab,

et sellel perioodil esitatud menetlusdokumentide ning tõendite sisu ja mahtu arvestades saab

esindaja ajakulu pidada põhjendatuks. 14.01.2019 on kostjal kulunud maakohtu istungiks

ettevalmistumisele ja istungil osalemisele kokku 1 tund ja 45 minutit. Arvestades kohtuistungi

sisu ja kestust on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.

Perioodil 05.02.2019-15.02.2019 on kulunud kostjal hageja tõendite kogumise taotluse ja

selle lisadega tutvumisele, kliendisuhtlusele ning taotluse osas seisukoha koostamisele kokku

4 tundi ja 15 minutit. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud toimingutega seotud ajakulu

saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks kuni 3 tunni ja 15 minuti ulatuses. Sealjuures võtab

ringkonnakohus arvesse, et esindaja oli eelnevalt hagiavalduse asjaoludega kursis ning

haginõudega seonduvaid asjaolusid kliendiga korduvalt arutanud. Kostjal on 23.10.2023

kulunud hagi tagasivõtmise avaldusega ja kohtu kirjaga tutvumisele ning avalduse osas

seisukoha koostamisele 30 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele 30 minutit.

Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, saab sellises mahus lepingulise

esindaja ajakulu pidada põhjendatuks. Ülaltoodust tulenevalt olid kolleegiumi hinnangul

kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingud maakohus põhjendatud ja vajalikud kuni 16

tunni ulatuses.

17.3. Kostjale osutati maakohtu menetluses õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).

Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest osutatavat tunnitasu ja seda saab pidada mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulu summas 1920 eurot, millele

lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 2304 eurot. Kostja on palunud menetluskuludelt viivise

väljamõistmist. Seega tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja mõista ka viivis VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad ka määruskaebemenetluse kulud TsMS § 162 lg

1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab

ringkonnakohus kindlaks määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude rahalise

suuruse.

18.1. Kostja on esitanud 15.03.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles

palub seoses määruskaebemenetlusega hagejalt enda kasuks välja mõista menetluskulu

summas 550,80 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostjale osutatud õigusteenust kokku 3

tunni ja 20 minuti ulatuses, sealhulgas on esindajal 01.11.2023 kulunud maakohtu määrusega

tutvumisele 15 minutit, 03.11.2023 määruskaebuse koostamisele 2 tundi ja 45 minutit ning

15.03.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit. Kolleegium leiab, et esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades saab kostja lepingulise esindaja õigusabikulu

pidada kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kostjale on osutatud õigusteenust kuni

31.12.2023 tunnihinnaga 144 eurot (sh käibemaks) ja alates 01.01.2024 hinnaga 146,40 eurot

(sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnihind jääb keskmise

turuhinna raamesse. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad

menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Seega kuulub kostja

lepingulise esindaja kulu hüvitamisele summas 480,80 eurot. Lisaks on kostja tasunud

määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulu kokku summas 550,80 eurot.

Vastavalt kostja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja mõista ka viivis VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov