1-10-17117/46 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-10-17117

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juulil 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 12.07.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number 1-10-17117 (10240101328) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Tõlk Vaike Hanni Kriminaalasi

Evgeny Ivanov`i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, M.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, § 266 lg 2 p 1, § 263 p 1 järgi, Juri Telling`i (Korjuškin) süüdituses KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Pavel Grjazev Süüdistatav Evgeny Ivanov

Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood 38512102255, VF kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused:

- Narva Linnakohtu poolt KrK § 183 järgi 15.09.2003.a

vangistusega 6 kuud, KarS § 74 lg 2 alusel vangistusega 1 kuu, KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 5 kuud katseajaga 2 aastat; - Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 346 08.09.2010.a

järgi rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses ehk summas

2000 krooni, KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 22 päeva.

Tõkend – vahistamine. Ta oli kahtlustatavana kinni peetud 25.07.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina

Süüdistatav M.T

1-10-17117

2

Elukoht

xxx, isikukood XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - Narva Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2 järgi 30.03.1999.a tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta katseajaga 3 aastat; - 15.06.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2, § 140

lg 2 p 1,2 järgi KrK § 40 lg 1, § 47 alusel tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta 3 kuud katseajaga 1 aasta, KrK § 140 lg

2 p 1,2,3, § 202-5 lg 1, § 210-2 lg 1 järgi KrK § 40 lg 1 alusel vabaduskaotusega 2 aastat, KrK § 41 lg 1 alusel vabaduskaotusega 2 aastat 6 kuud;

- 19.12.2000.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3

järgi vabaduskaotusega 7 kuud, KrK § 40 lg 3 alusel vabaduskaotusega 2 aastat 8 kuud;

- 19.05.2004.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3, KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 209 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1, § 74 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat 6 kuud katseajaga 2 aastat; - 09.01.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199

lg 2 p 4,7 järgi vangistusega 8 kuud, KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud 3 päeva; - 28.02.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 209

lg 2 p 1 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 1 aasta 6 kuud; - 15.04.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199

lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 65 lg 2 alusel

vangistusega 2 aastat, KarS § 69 alusel asendati 1440 tundi üldkasuliku tööga, täitmise tähtaeg 24 kuud; - Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 15.10.2010.a

lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel

vangistusega 1 aasta 5 kuud 12 päeva, KarS § 69 lg 1 alusel asendati 1044 tundi üldkasuliku tööga, täitmise tähtaeg 24 kuud, - Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt KarS 22.11.2010.a § 202 lg 1, § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel liita karistusele Viru MK 15.04.2009.a kohtuotsusega mõistetud karistus ning lugeda karistus kantuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 27.04.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Süüdistatav Juri Telling (endine Korjuškin)

Elukoht xxx , isikukood 38107023748, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 21.05.1998.a tingimisi vabaduskaotusega 6 kuud katseajaga 1 aasta; - Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi 18.01.2000.a vabaduskaotusega 1 aasta 6 kuud;

- Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2,3, § 15.06.2000.a

1-10-17117

3 202-5 lg 1 järgi vabaduskaotusega 1 aasta; - Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,3, § 143 08.05.2002.a lg 2 p 2 vabaduskaotusega 2 aastat; - Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 29.09.2006.a

lg 2 p 4,5,7,8 järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 10 kuud 17 päeva; - Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 275 04.03.2008.a

järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses ehk summas

2500 krooni. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.03.2010.a.

määrusega KarS § 69 lg 1 alusel asendati rahaline karistus

üldkasuliku tööga 32 tunni ulatuses, tähtajaga 2 kuud.Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.2010.a määrusega asendati vangistusega 16 päeva ulatuses KarS § 69 lg 6 alusel. - Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt KarS § 184 25.01.2011.a lg 2 p 1 järgi KarS § 68 lg 1, § 74 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat 11 kuud 27 päeva katseajaga 3 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 09.09.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Valentina Manjuk RESOLUTSIOON

Tunnistada Evgeny Ivanov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust.

Tunnistada Evgeny Ivanov süüdi KarS § 213 lg 1 järgi (episoodid 05.07.2010 kannatanu Oleg Sevastjanovi pangakaardiga) ning mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Evgeny Ivanov`ile liitkaristuseks 1 (üks aasta) 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Evgeny Ivanov`i vangistusega 1 (üks) aasta.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 29.03.2010.a kuni 31.03.2010.a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu

Narva kohtumaja 08.09.2010.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 6 (kuus) kuud vangistust ning rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 2000 (kaks tuhat) krooni ehk 127,82 eurot, ja mõista Evgeny Ivanov`ile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 päeva vangistust ning rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 2000 (kaks tuhat) krooni ehk 127,82 eurot. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.09.2010.a kohtuotsuse

järgi täielikult ärakantud karistus – 6 (kuus) kuud vangistust. Ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Karistusaeg arvestada alates 25.07.2010.a.

1-10-17117

4 Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

Evgeny Ivanov`ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata.

Tunnistada M.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi ning mõista talle

karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada M.T süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4

(neli) kuud vangistust.

Tunnistada M.T süüdi KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks)

aasta vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista M.T-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.T vangistusega 1 (üks) aasta.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistused Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.10.2010.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 1 (üks) aasta 5 (viis)

kuud 12 päeva vangistust ning Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 22.11.2010.a.

kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust, ja mõista

Evgeny Ivanov`ile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 3 (kolm)

aastat vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja

22.11.2010.a kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus – 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada M.T-le mõistetud karistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust 1200 (ühe tuhande kahesaja) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 65 lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.10.2010.a kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus – ära tehtud üldkasuliku töö tundide näol.

Määrata KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumist.

Kohustada KarS § 69 lg 4 alusel M.T üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid: 1) elama aadressil xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

1-10-17117

5

M.T-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

Tunnistada Juri Telling süüdi KarS § 22 lg 3 - § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Juri Telling`it vangistusega 2 (kaks) kuud.

Karistusaeg arvestada alates 13.07.2011.a.

Juri Telling`ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta

vahi alla kohtusaalis.

Kannatanute hagid rahuldada ning mõista Evgeny Ivanov`ilt välja kuritegudega tekitatud kahjud:

- kannatanu N P (xxx) kasuks - 432 (nelisada kolmkümmend kaks) krooni ehk 27 (kakskümmend seitse) eurot ja 61 senti;

- kannatanu P V (xxx) kasuks - 445 (nelisada nelikümmend viis) krooni ehk 28 (kakskümmend kaheksa) eurot ja 44 senti;

- kannatanu A A (xxx) kasuks – 1030 (üks tuhat kolmkümmend) krooni ehk 65 (kuuskümmend viis) eurot ja 83 senti; - kannatanu J S (xxx) kasuks – 1010 (üks tuhat kümme) krooni ehk 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 55 senti;

- kannatanu O K (endine M , xxx) kasuks – 1500 (üks tuhat viissada) krooni ehk 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 87 senti; - kannatanu A K (xxx) kasuks – 7500 (seitse tuhat viissada) krooni ehk 479 (nelisada seitsekümmend üheksa) eurot ja 34 senti; - kannatanu S A (xxx) kasuks – 2474 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend neli) krooni ehk 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) eurot ja 12 senti; - kannatanu O S (xxx) kasuks – 2151 (kaks tuhat ükssada viiskümmend üks) krooni ehk 137 (ükssada kolmkümmend seitse) eurot ja 47 senti.

Mõista M.T-lt välja kannatanu N F (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni ehk 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot ja 78 senti.

Mõista Evgeny Ivanov`ilt ja M.T-lt solidaarselt välja kannatanu M R (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 18500 (kaheksateist tuhat viissada) krooni ehk 1182 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaks) eurot ja 37 senti.

CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, hoida kriminaalasja materjalides. DNA-

proov ning tuhatoos, mis asuvad Ida Prefektuuri hoiuruumis (27.05.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 54), hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada vandeadvokaat Jekaterina Jevšina taotlus ning hüvitada talle riigieelarvest

1-10-17117

6 kaitsjatasu Evgeny Ivanov`ile 12.07.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 191 (sada üheksakümmend üks) eurot ja 74 senti, millest käibemaks on 31.96 eurot.

Mõista Evgeny Ivanov`ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni ehk 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 21 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 355 (kolmsada viiskümmend viis) krooni ehk 22 (kakskümmend kaks) eurot ja 69 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt

15.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti, kaitsja

Jekaterina Jevšina poolt 12.07.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 191 (sada üheksakümmend üks) eurot ja 74 senti.

Rahuldada vandeadvokaat Tatjana Massalina taotlus ning hüvitada talle riigieelarvest

kaitsjatasu M.T-le 12.07.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 191 (sada üheksakümmend üks) eurot ja 74 senti, millest käibemaks on 31.96 eurot.

Mõista M.T-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1200 (üks tuhat kakssada) krooni ehk 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 69 senti, kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 355 (kolmsada viiskümmend viis)

krooni ehk 22 (kakskümmend kaks) eurot ja 69 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt 12.07.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 191 (sada üheksakümmend üks) eurot ja 74 senti.

Rahuldada vandeadvokaat Valentina Manjuk`i taotlus ning hüvitada talle riigieelarvest kaitsjatasu Juri Telling`ile 12.07.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 191 (sada üheksakümmend üks) eurot ja 74 senti, millest käibemaks on 31.96 eurot.

Mõista Juri Telling`ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist)

eurot ja 03 senti, kaitsja Valentina Manjuk`i poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 300

(kolmsada) krooni ehk 19 (üheksateist) eurot ja 17 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalidest koopiate tegemise eest 355 (kolmsada viiskümmend viis) krooni ehk 22

(kakskümmend kaks) eurot ja 69 senti, kaitsja Valentina Manjuk`i poolt 12.07.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 191 (sada üheksakümmend üks) eurot ja 74 senti.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske

Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja nr 1-10-17117, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 14. juulist 2011.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

1-10-17117

7

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 31. augustist 2011.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu

Evgeny Ivanovile 29.12.2009.a. , on esitatud süüdistus selles, et tema kella 14.30 paiku viibides kaupluses MAXIMA aadressil:Narva, Pähklimäe 6A, kasutades ära N P tähelepanu

puudumist, varastas ostukärust käekoti maksumusega 500 krooni, milles oli rahakott

maksumusega 100 krooni koos sularahaga summas 432 krooni, bussisõidu kuupilet

maksumusega 150 krooni, sularaha summas 1000 krooni, tekitades kannatanule P materiaalset kahju summas 2182 krooni.

-Samuti tema kella 16.00 paiku viibides kaupluses KERESE SELVER, 09.01.2010.a.

aadressil: Narva, Kerese 3, kasutades ära J S vajaliku tähelepanu puudumist, varastas

ostukärus olevast käekotist rahakoti maksumusega 200 krooni, milles oli sularaha summas

470 krooni, SWEDBANGA pangakaart, internetpanga kaart paroolidega, ID-kaart,

Haigekassa liikmekaart J S nimele, kokku varastas vara summas 670 krooni, tekitades

lisakahju seoses kaartide vahetusega summas 340 krooni, kokku tekitas J S materiaalset kahju summas 1010 krooni. -Samuti tema kella 13.00 paiku, viibides kaupluses MAXIMA aadressil: Narva, 25.02.2010.a.

Tallinna mnt.13, kasutades ära P V tähelepanu puudumist, varastas ostukärust

majapidamiskoti, mis ei oma materiaalset väärtust, milles olid rahakott maksumusega 150 krooni sularahaga summas 130 krooni, kaupluse KONSUM ja apteegi kliendikaardid, kumbki maksumusega 25 krooniüldsummas 50 krooni, prillid maksumusega 200 krooni, sõrmikud maksumusega 15 krooni, millega tekitas V materiaalset kahju summas 545 krooni..

-Samuti tema . kella 16.00 paiku, viibides kaupluses RIMI aadressil: Narva, 25.02.2010.a

Tallinna mnt.19c, kasutades ära A A tähelepanu puudumist, varastas ostukorvist

majapidamiskoti, mis ei oma materiaalset väärtust, milles olid rahakott maksumusega 100

krooni, sularaha summas 1000 krooni, ID-kaart A A nimele, kaupluste MAXIMA ja

SELVER kliendikaardid, SWEDBANGA pangakaart, mis ei oma materiaalseid väärtusi, kokku varastas vara summas 1100 krooni, tekitades lisakahju seoses pangakaardi vahetusega summas 30 krooni, tekitades A A materiaalset kahju üldsummas 1130 krooni.

-Samuti tema kella 17.30 paiku, viibides kaupluses RIMI aadressil:Narva, 29.03.2010.a.

Tallinna mnt.19c, kasutades ära T G vajaliku puudumist, varastas lapsevankrist käekoti maksumusega 300 krooni, milles oli rahakott maksumusega 500 krooni, ID-kaart, juhiluba, Haigekassa liikmekaart, SWEDBANGA pangakaart T G nimele, fitness klubi kliendikaart, seitse erinevate kaupluste kliendikaardi, mis ei oma materiaalseid väärtusi, sularaha summas

260 krooni ja 15 eurot /234 krooni/, võtmetekomplekt maksumusega 100 krooni, sall

maksumusega 100 krooni, huulepulk maksumusega 70 krooni, papud maksumusega 35 krooni, käpikud maksumusega 60 krooni, kokku vara summas 1659 krooni, kuid ta oli kinni peetud kauplusetöötajate poolt. -Samuti tema ajavahemikul lõhkudes s/a MITŠUBISHI PAJERO r/n xx 02.04.-03.04.2010.a.

APP vasakpoolse tagumise õhuakna klaasi, mis kuulus A K ja mis oli pargitud Narvas,

Gerassimovi,22 juurde, tungis autosalongi ja pani toime automagnetoola KENWOOD

maksumusega 2000 krooni ja sularaha summas 100 krooni, varguse, kokku summas 2100

1-10-17117

8 krooni, tekitades lisakahju seoses klaasi vahetusega summas 5400 krooni, kokku tekitas A K materiaalset kahju üldsummas 7500 krooni.

- Evgeny Ivanov ajavahemikul koos Samuti 08.04-09.04.2010.a. M.T-ga , kasutades ära juhust, et M R , kes elab xxx asuvas korteris, jäi magama ja välisuks ei olnud

lukustatud, tungisid korterisse ja varastasid elektrikitarri HAMMER maksumusega 5000 krooni, elektrikitarri YAMAHA maksumusega 3000 krooni, sülearvuti ACER maksumusega

5000 krooni, võttis M R sõrmest kaks hõbesõrmust kumbki maksumusega 300 krooni,

kokku 600 krooni, külmikust toiduaineid ja riideid, mis ei oma materiaalset väärtust, kolm

seadet kitarri täiendava efekti jaoks maksumusega 1500 krooni, 2000 krooni, 1000 krooni, juhtmega mikrofoni PHILIPS maksumusega 200 krooni, 2 kõlarit „RADIOTEHNIKA C30“, mis ei oma materiaalset väärtust, ehitus tööriistu; lapiktangid, haamrid, kruvikeerajad summas 200 krooni, tekitades M R materiaalset kahju summas 18500 krooni.

-Samuti tema ajavahemikul kasutades saadud 12.06.-23.06.2010.a., Juri Korjušikinilt Narvas, Võidu prs.xx neljanda sissekäigu keldrivõtmeid, tungis keldrisse, ukselukule võtme

sobimise teel tungis keldriboksi nr.xx, mis kuulus S A ja varastas jalgratta BIKC maksumusega 1000 krooni ja jalgratta OPTIMA CITY maksumusega 1474 krooni, moosi, mis ei oma materiaalset väärtust, tekitades S A materiaalset kahju üldsummas 2474 krooni.

-Samuti tema kella 15.00 paiku viibides kaupluses SÄÄSTUMARKET 05.07.2010.a. , aadressil: Narva, Rakvere 71, kasutades ära O S vajaliku tähelepanu puudumist, varastas tema

kotist portmonee, milles oli sularaha summas 150 krooni, ID-kaart, O S nimele

SWEDBANGA pangakaart PIN-koodiga, ID-kaart D S nimele, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 150 krooni.

-Samuti tema kella 15.41 paiku olles kaupluses PÕHJAKESKUS aadressil: 05.07.2010.a. . Narva, Kangelaste 37b, ostis pakki laste pamperseid maksumusega 135 krooni, tasudes ostu eest varem O.S nimele varastatud pangakaardiga, millega tekitas O.S materiaalset kahju. -Samuti tema kell 15.47, kasutades varem varastatud pangakaardi PIN-koodiga 05.07.2010.a.

O S nimele, Narvas, Kangelaste 37B asuvast pangaautomaadist pani toime O S kuuluvalt

arvelt sularaha summas 1800 krooni, varguse, tekitades lisakahju teenuste eest summas 66 krooni, kokku tekitas O S materiaalset kahju üldsummas 1866 krooni.

-Samuti tema kella 04.15 paiku, lõhkudes s/a MAZDA 323 r/n xxx RDD 25.07.2010.a. parempoolse esiukseklaasi, mis kuulub O M ja mis oli pargitud Narvas, Malmi 3 juurde,

tungis autosalongi ja varastas automagnetoola JVC maksumusega 200 krooni, DVD-plaadi

maksumusega 40 krooni, puhastussalvrätikud maksumusega 14.90 krooni, kokku summas 254.90 krooni, tekitades lisakahju seoses ukseklaasi vahetusega summas 1500 krooni, kokku tekitas O M materiaalset kahju üldsummas 1754.90 krooni.

Oma tegevusega Evgeny Ivanov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg.2 p.7,8,9 ettenähtud kuriteo.

- on esistatud süüdistus selles, et tema, olles isik, kes on varem toime M.T-le pannud varguse, koos Evgeny Ivanoviga ajavahemikul kasutades ära 08.04.-09.04.2010.a juhust, et M R , kes elab xxx asuvas korteris, jäi magama ja välisuks ei olnud lukustatud,

tungisid korterisse ja varastasid elektrikitarri HAMMER maksumusega 5000 krooni,

elektrikitarri YAMAHA maksumusega 3000 krooni, sülearvuti ACER maksumusega 5000 krooni, võttis M R sõrmest kaks hõbesõrmust kumbki maksumusega 300 krooni, kokku 600 krooni, külmikust toiduaineid ja riideid, mis ei oma materiaalset väärtust, kolm seadet kitarri

täiendava efekti jaoks maksumusega 1500 krooni, 2000 krooni, 1000 krooni, juhtmega mikrofoni PHILIPS maksumusega 200 krooni, 2 kõlarit „RADIOTEHNIKA C30“ mis ei oma

materiaalset väärtust, ehitus tööriistu; lapiktangid, haamrid, kruvikeerajad summas 200 krooni, tekitades M R materiaalset kahju summas 18500 krooni.

1-10-17117

9 - 03.10.2010.a. Samuti tema kella 06.30 paiku, viibides toas aadressil: xxx avalikult, kuid

vägivalda kasutamata pani toime N F kuuluva mobiiltelefoni SONY ERICSSON W7101 maksumusega 2500 krooni, varguse.

Oma tahtliku tegevusega M.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg.2 p.4,5,7,8 ettenähtud kuriteo.

M.T

süüdistatakse selles, et tema 03.10.2010.a. kella 06.20 paiku, valdaja L B tahte vastaselt, ebaseaduslikult tungis xxx asuvasse ja kannatanule kuuluvasse tuppa. -Samuti tema 03.10.2010.a. kella 06.30 paiku, valdaja N F tahte vastaselt, ebaseaduslikult

tungis xxx asuvasse ja kannatanule kuuluvasse tuppa. Oma tahtliku tegevusega M.T pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, vähemalt teist korda, s.t KarS § 266 lg.2 p.1 ettenähtud kuriteo.

-M.T 03.10.2010.a süüdistatakse selles, et tema . kella 06.25 paiku, tungides xxx asuvasse tuppa, kus elab L B , põhjuseta, rikkudes rahu ja avaliku korda, lõi toas viibivale S K mitu korda jalgadega vastu keha ja lillepotiga kaela piirkonda, seejärel lõi

L B jalaga vastu rindu ja rusikaga vastu pead, tekitades S K ja L B füüsilist valu ja kehavigastusi. -Samuti tema kella 06.30 paiku, tungides xxx asuvasse tuppa, kus elab N F , 03.10.2010.a. põhjuseta, rikkudes rahu ja avaliku korda, lükkas ta eemale, tekitades F füüsilist valu. Oma tegevusega pani M.T toime avaliku korra ja rahu raske rikkumise, vägivallaga, s.t. pani toime KarS § 263 p.1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

- Juri Korjušikinit

süüdistatakse selles, et tema, olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 2010.a. juuni alguses, osutas kaasaaitamise varguse toimepanemisesandis Evgeny

Ivanovile üle varguse toimepanemiseks temal olevad Narvas, Võidu,xx neljanda sissekäigu keldriruumi võtmed, milliseid kasutas Evgeny Ivanov, tungides keldriruumi ja varastades S A kuuluvaid jalgratta BIKC maksumusega 1000 krooni, jalgratta OPTIMA CITY maksumusega

1474 krooni ja moosi, mis ei oma materiaalset väärtust, kokku varastas võõra vara üldsummas 2474 krooni. Oma tegevusega Juri Korjušikin pani toime kaasaaitamise võõra vallasasja äravõtmises

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, s.o. KarS § 22 lg.3-§ 199 lg.2 p.4,8 ettenähtud kuriteo.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas

Kohtulikul uurimisel tunnistas Evgeny Ivanov ennast süüdi kogu esitatud süüdistuse mahus,

ei taotlenud enda ülekuulamist, võttis omaks kõik esitatud tsiviilhagid, oli nõus lühimenetlusega. M.T tunnistas ennast süüdi kogu esitatud süüdistuse mahus, ei taotlenud enda ülekuulamist, võttis omaks kõik esitatud tsiviilhagid, oli nõus lühimenetlusega. Juri Telling (Korjuškin) tunnistas ennast süüdi kogu esitatud süüdistuse mahus, ei taotlenud enda ülekuulamist, oli nõus lühimenetlusega.

Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt.

Evgeny Ivanovi süüdistus T G , N P , P V , A A , J S , O S vara varguses. Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid:

1-10-17117

10 Kannatanu T G 29.03.2010.a., 30.03.2010 ütlused, millest nähtub, et 29.03.2010.a. umbes kella 17.45 paiku tuli ta lapsevankriga, milles oli tema 1,5 aastane laps, kauplusesse „RIMI"

Narva linna. Lapsevankri alla korvi pani oma naiste käekoti. Ta hakkas mööda müügisaali kõndima ja toiduaineid välja valima. Lapsevankrist ta kusagile eemale ei läinud, müügisaalis ta

ilmselt pööras pea lapsevankrist kõrvale ja valis toiduaineid. Toiduaineid välja valides, läks kassa juurde, kummardudes oma käekoti järele, avastas, et käekotti ei ole. Sel ajal tuli tema juurde turvatöötaja ja teatas talle, et nad pidasid kinni meesterahva, kes tema käekoti varastas.

T G käekoti maksumus oli 300 krooni, kotis olid tema isiklikud asjad: naiste rahakott

maksumusega 500 krooni, milles olid juhiluba ja ID kaart tema nimele, haigekassa

liikmekaart, SWEDBANGA deebetkaart tema nimele, erinevate kaupluste kliendikaardid,

spordiklubi liikmekaart. Samuti oli rahakotis sularaha 15 eurot /234 krooni/, samuti eesti

kroonid, summas umbes 260 krooni. Samuti olid käekotis korterivõtmed, laste sall

maksumusega 100 krooni, hügieeniline huulepulk maksumusega 70 krooni. Üldine kahju

seoses asjade kadumisega moodustab 1464 krooni. Seejärel turvatöötaja ütles talle, et ta ootaks ära politsei. Kes ja millal pani toime temalt varguse, ta ei teadnud. Samuti kannatanu selgitas, et peale tema poolt nimetatud salli, olid kotis veel laste papud, maksumusega 35 krooni ja käpikud maksumusega 60 krooni. Võtmetekomplekti maksumus 100 krooni. Käekotis olevad kliendikaardid ja dokumendid materiaalset väärtust ei oma, kuna nende vahetus ei ole vajalik. Tunnistaja V K 29.03.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 29.03.2010.a. kell 17.55 oli ta

tööpostil, kassaliinil. Sel ajal sai ta raadiojaama teel teate kaamerajälgimise taga olevalt

operaatorilt selle kohta, et meesterahvas pani toime varguse ühe

külastaja lapsevankrist.

Raadiojaama teel koordineeriti teda selle meesterahva liikumisest. CD-plaatide osakonna riiulite juures nägi ta, kuidas meesterahvas otsib läbi naiste käekoti. Seejärel nad toimetasid

teise turvatöötajaga – V K - selle meesterahva ülevaatuse tuppa. Seejärel

läks tunnistaja

müügisaali ja leidis üles kannatanu, kes selgitas, et nende poolt kinnipeetud meesterahvas

varastas lapsevankrist tema käekoti. Pärast seda oli kauplusesse „RIMI" kutsutud politseitoimkond, kellele nad kinnipeetava meesterahva üle andsid, samuti asjad, mida ta varastas.

Tunnistaja P B 29.03.2010 ütlused, millest nähtub, et 29.03.2010.a. oli ta oma töökohas,

kaupluses „RIMI", videosalvestuse toas. Kell 17.55 nägi ta ühest videokaamerast, kuidas

meesterahvas läks lapsevankri juurde ning kummardudes, tõmbas lapsevankrist välja naiste

käekoti. Naisterahvas sel ajal vaatas kõrvale, vaatas kaupa, pöördus seljaga vankri poole.

Pärast seda hakkas B raadiojaama teel edastama informatsiooni kassaliini juures olevale turvatöötajale mööda saali edasi liikuvast meesterahvast. V K ja V K pidasid kinni antud

meesterahva ja toimetasid ta videosalvestuse tuppa. Seejärel K otsis üles müügisaalist

naisterahva, kellelt lapsvankrist käekott varastati. Peatselt saabus sündmuskohale politseitoimkond, kellele nad meesterahva koos varastatud käekottiga üle andsime.

Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, joobeseisundi kontrollimise

protokoll, millest nähtub, et Evgeni Ivanov viibis 29.03.2010 joobeseisundis ning teda toimetati kainenemisele Ida Prefektuuri Arestimajja.

Kahtlustatava Ivanovi kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Ivanovi peeti kinni

kahtlustatavana 29.03.2010, kinnipidamisel olid äravõetud: musta värvi käekott, sularaha summas 244 krooni ja 15 eurot, rahakott, erinevad kaardid T G nimele ja pisiasjad. Kahtlustatav Evgeny Ivanovi 30.03.2010.a., 01.04.2010, 08.09.2010 ütlused, millest nähtub,

et tema pani toime kuriteod, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustuse kohta selgitas Ivanov järgmist. Eilsel päeval pani ta toime mitu sarnast kuritegu. Eile, enne õhtut, peale kella 17.00, läks ta kauplusesse RIMI. Ta märkas müügisaalis naisterahvast lapsevankriga. Lapsevankri all

korvis oli naiste käekott. Ta ootas, millal naisterahvas lapsevankrile selja pöörab, võttis

lapsevankrist käekoti ja läks eemale. Sealsamas kaupluses võttis käekotist välja rahakoti, tõmbas sealt välja raha, kroonid ja eurod, raha peitis sokki sisse. Peale seda hakkas rahakotist välja tõmbama kaarte. Sel ajal pidasid ta kinni kaupluse turvatöötajad. Ta ei jõudnud ei raha üle lugeda ega vaadata, mis kotis veel oli. Samuti kahtlustatav selgitas, et ta tulin Pähklimäele, kauplusesse MAXIMA, et vargust toime panna. Seni kui mta mööda kauplust kõndis, märkas naisterahvast, kes kellegagi vestles, kuid

1-10-17117

11 ostukorvis oli käekott. Oodates ära, millal naisterahvas tähelepanu kõrvale pöörab, võttis koti ning läks sellega tööstuskaupade osakonda. Seal tõmbas rahakotist välja raha, kuid koti koos sisuga jättis sinna kauba ridade vahele. Mis käekotis veel oli, ta ei vaadanud.

Samuti kahtlustatav selgitas, et läks ta – päevasel ajalkauplusesse MAXIMA. Kõndides

mööda saali, nägi ostukäru, milles olid mingid toiduained ja riidest majapidamiskott. Käru kõrval kedagi ei olnud, sellepärast ta ei näinud, kellele see kuulub. Ta võttis selle koti ja läks

tööstuskaupade osakonda. Seal tõmbas kotist välja rahakoti ja võttis välja raha, mille peitis soki sisse. Kõik ülejäänu jättis sinna. Ivanovi sõnade kohaselt peale raha ta kotist midagi ei võtnud.

Samuti kahtlustatav Ivanov selgitas, et kahtlustuses märgitud päeval ta pani toime kaks

vargust. Esimene vargus oli kaupluses MAXIMA, millest ta juba rääkis. Teine vargus kaupluses RIMI. Ta nägi käru, milles oli majapidamiskott, käru kõrval kedagi ei olnud. Ta

veeretas käru eemale, tõmbas sealt välja majapidamiskoti, kuid käru jättis sinna. Kõndides natuke mööda kauplust, peatus ja tõmbas kotist välja rahakoti. Selles oli 1000 krooni, mis ta ära võttis. Koti ja rahakoti jättis kauplusesse. Samuti kahtlustatav selgitas, et läks ta kauplusesse „SELVER" toiduaineid ostma. Kõndides natuke ringi mööda kauplust, märkas ostukäru, mille kõrval kedagi ei olnud, perenaine läks kompvekke valima. Kärus oli naiste käekott, kotist paistis välja paks rahakott. Ta võttis rahakoti, oma ostukorvi jättis maha ja väljus kauplusest koos rahakotiga. Rahakotis oli umbes 500 krooni ja mingid dokumendid. Rahakoti ja seal sees olevad dokumendid viskas minema.

Samuti kahtlustatav selgitas, et ta tuli kahtlustuses nimetatud päeval kauplusesse SÄÄSTUMARKET Rakvere tänavale, et vett osta. Kaupluses nägi eakat meesterahvast, kelle õlal rippus kott, kott oli pealt lahti, koti peal oli rahakott, milles oli näha raha. Meesterahvas

käis mööda kauplust, ostis midagi. Valides välja sobiva momendi, tõmbas Ivanov kotist rahakoti välja ja lahkus kauplusest. Rahakotis oli 150 krooni, kaks pangakaarti ja PIN-kood

ümbrikus. Ta läks PÕHJAKESKUSESSE, sealt ostis lapsele pamperseid ja tasus kaardiga, kasutades PIN-koodi. Täpset summat, mis ta maksis, ei mäleta, arvas, et umbes 400 krooni. Sellesama kaardi abil võttis välja PÕHJAKESKUSE pangaautomaadist 1800 krooni. Kahtlustatava Ivanovi vabastamise määrus, millest nähtub, et Ivanovi vabastati Arestimajast 31.03.2010.

Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt kirjeldatakse Ivanovilt äravõetud asjad, mille hulgas juhiluba, pangakaardid, klientide kaardid T G nimele. Kannatanu T G allkiri, mille kohaselt ta sai kätte politseist temale kuuluvad asjad.

Kannatanu N P 29.12.2009.a., 12.04.2010 ütlused, millest nähtub, et 29.12.2009.a. kella 14.30 paiku oli ta kaupluses MAXIMA, aadressil, Pähklimäe 6A Narva linnas. Ta valis kaupluses kaupa, sealjuures tema käekott oli ostukorvis. Ta nägin sõbrannat, hakkas temaga suhtlema, mingil momendil pani tähele, et käekott on ostukorvist kadunud. Ta läks kohe antud kaupluse turvatöötaja juurde ja palus, et ta kutsuks politsei. Ise ta läksin selle kaupluse hoovi,

lootes käekoti õuest leida. Seistes kaupluse juures, tulid tema juurde kaks politseiniku ja kaupluse turvatöötaja, paludes vaadata, mis tal kotist kadunud on, koti sai nende käest kätte. Politseiautos tegi kannatanu kindlaks, et rahakotist oli kadunud 432 krooni ja mobiiltelefon NOKIA, mida ta hindas 500 krooni väärtuses. Talle oli tekitatud kahju summas 932 krooni.

Samuti kannatanu selgitas, et 29.12.2009.a. kella 14.30 paiku olles kaupluses MAX1MA, aadressil Pähklimäe 6A, valis kaupluses kaupa. Tema käekott sel ajal oli ostukärus. Minnes juurvilja leti juurde, hakkas kaupa valima, kuid käru koos käekoti ja kaubaga jäid tal selja taha. Valides, pööras käru poole, nägi, et käekotti kärus ei ole ning läks kaupluse turvamehe juurde paluma, et ta kutsuks politsei. Koti enda maksumus on 500 krooni, selles olid: rahakott maksumusega 100 krooni, rahakotis oli raha summas 432 krooni, bussisõidu kuupilet maksumusega 150 krooni, sularaha summas

1000 krooni, mis olid eraldi kotitaskus. Ise läks õue vaatama, kas sinna ei visatud tema käekotti. Seni kui ta seisis kaupluse juures, saabus politseiauto ning mõne minuti pärast tulid turvatöötaja ja kaks politseiniku. Nad ütlesid, et nad leidsid tema käekoti ja palusid vaadata, mis sealt kadunud on. Juba politseiautos vaadates käekotti, avastas, et sealt oli kadunud raha

1-10-17117

12 summas 432 krooni, mis olid rahakotis. Ülejäänud raha oli kotitaskus alles. Tema poolt varem nimetatud mobiiltelefon oli kodus, esimesel ülekuulamisel ta nimetas seda lihtsalt ärevusest. Sel moel talle tekitatud kahju moodustas 432 krooni. Kannatanu P hagiavaldus, mille kohaselt esitab ta tsiviilhagi summale 432 krooni. Tunnistaja A G 29.12.2009.a. ütlused, millest nähtub, et 29.12.2009.a. oli ta tööl kaupluses MAXIMA, aadressil. Narva Pähklimäe 6A. Ta töötab seal turvatöötajana. Umbes kella 14.25

paiku tuli tema juurde, turvatöötajate tuppa, naisterahvas ja teatas, et temalt varastati

ostukorvist käekott. Ta hakkas videokaamera salvestuste järgi vaatama säilivaid salvestusi ning avastas, et umbes kella 14.24 paiku saalis, kus asuvad juurviljad, viibis kannatanu, tema ümber käis kogu aeg mustas jopes, mustades pükstes, mustas mütsis ja mustades saabastes

noormees. Peale seda noormees väljus juurvilja osakonnast, tal oli käes käekott ja ta läks

riieteosakonda. Seal ta oli mõnda aega ning pärast, midagi ostmata, suundus kaupluse väljapääsu juurde. Politsei saabudes nad läksid riieteosakonda ning seal riiete vahelt leidsid kadunud käekoti. Seda noormeest nad ei olnud varem näinud. Kannatanu P V 25.02.2010.a., 30.03.2010 ütlused, millest nähtub, et et 25.02.2010.a. kella 13.00 paiku oli ta kaupluses MAXIMA, Tallinna mnt. 12 Narvas. Umbes nimetatud ajal, kui ta viibis müügisaalis ja valis kaupa, varastati temalt riidest majapidamiskott, milles olid rahakott 130 krooniga, korterivõtmed, prillid ja sõrmikud. Ta märkas koti puudumist alles kassa juurde minnes. Ta pöördus turvatöötaja poole, kes videosalvestust vaadates, näitas talle, et tema koti võttis tunnistajale tundmatu noormees. Seejärel see noormees kükitas leti juures ning hiljem nad leidsid koos turvatöötajaga sealt tema rahakoti, kuid juba ilma rahata. Nii tema teisi asju ei leitudki. Kahjusummaks hindas 200 krooni. Samuti kannatanu selgitas järgmist. 25.02.2010.a. kella 13.00 paiku oli ta kaupluses MAXIMA.

Võttes ostukäru, käis mööda kauplust, valisin kaupa. Oma riidekoti, milles oli rahakott

rahaga, pani kärusse. Võttes midagi, otsustas vaadata rahakoti, et olla kindel, et tal jätkub raha. Rahakotis oli natuke üle 100 krooni. Pärast läks pelmeenidega külmiku juurde. Keerates

ostukäru käepideme endast teisele poole, hakkas pelmeene valima. Võttes pelmeenid, läks

kassa juurde ning seal avastas, et tema kotti ei ole ostukärus. Ta pöördus kohe turvatöötaja

poole, kellega koos nad vaatasid videosalvestust. Videosalvestusel kannatanule tundmatu noormees tuli tema ostukorvi juurde, võttis sealt koti, pärast kükitas leti juurde. Nad läksid koos turvatöötajaga sinna kohta ja nad leidsid tema rahakoti, kuid ilma rahata ja kotita. Kott ise

materiaalset väärtust ei kujuta, rahakoti maksumus 150 krooni. Rahakotis oli 130 krooni,

kaupluse KONSUM kliendikaart ja apteegi kliendikaart, kaartide maksumus - kumbki 50

krooni. Kotis olid sõrmikud maksumusega 15 krooni ja optilised prillid maksumusega 200 krooni. Tema poolt varem nimetatud korterivõtmed olid tal taskus. Kannatanu A A 25.02.2010, 02.03.2010 ütlused, millest nähtub, et 25.02.2010.a. kella 16.00 paiku oli ta kaupluses RIMI, aadressil Tallinna mnt. l9C Narvas ning kui ta läks kalaosakonna juurde, pööras oma tähelepanu natukeseks ajaks kõrvale, kala toodetega letile. Sel momendil oli tema kõrval ostukäru, kuhu ta jättis oma koti. Midagi kahtlast ta ei jõudnud märgata. Alles

siis, kui ta ümber pööras, nägin, et ostukäru ei ole kõrval. Ta hakkasin ostukäru otsima ja leidis selle kassa juurest, kuid mitte kassade tagant, vaid kõrvalt, veel müügisaalis. Ta nägi

ostukärus oma kotti, selle tõmblukk oli lahti tõmmatud ja kotist oli kadunud pruuni värvi

riidest majapidamiskott, milles oli tema punast värvi kunstnahast rahakott. Rahakoti

maksumuseks hindas 100 krooni. Rahakotis oli sularaha, nimelt üks 500 kroonine rahatäht, kaks 100 kroonist rahatähte, üks 50 kroonine ning kaks 25 kroonist rahatähte, mõned väikesed

rahatähed 5 ja 2 krooni. Rohkem üksikasjalikumalt kõiki varastatud rahatähti ei osanud kanatanu nimetada, kuid oli kindel, et tal oli rahakotis mitte vähem kui üks tuhat krooni. Sel

moel, vargusega tekitatud kahju moodustas 1100 krooni. Peale raha oli rahakotis ID-kaart kannatanu nimele ja SWEDBANGA kaart tema nimele. Rohkem temalt midagi ei varastatud. Kes varguse toime pani, ta ei näinud, konkreetselt kedagi kahtlustada ei osanud.

Tunnistaja R P 25.02.2010.a. ütlused, millest nähtub, et töötab turvatöötajana kaupluses

1-10-17117

13

RIMI, mis asub aadressil, Tallinna mnt. l9C. 25.02.2010.a. oli ta tööl. Umbes kella 16.00

paiku tuli tema juurde naisterahvas ja teatas, et temalt varastati rahakott. Videosalvestuse kaamera järgi tegi ta kindlaks, et rahakoti varguse pani toime Jevgeni Ivanov, keda korduvalt

on nende kaupluses kinni peetud varguse toimepanemise eest. Samuti oli videosalvestuse kaamerast näha, et ta peitis rahakoti mänguasjade osakonda. Tunnistaja leidis mänguasjade

karpide tagant rahakoti, mille ta väljastas politseitöötajatele, samuti väljastas videokaamera salvestuse varguse toimepanemise kohta. Ülekuulamise käigus andis tunnistaja välja 2 tk CD plaati, rahakott, kott. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt kirjeldatakse tunnistaja P poolt väljastatud asjad: kott, rahakott, mille sees on avastatud erinevad kaardid A A nimele. Kannatanu A allkiri, mille kohaselt ta sai kätte politseist temale kuuluvad asjad. Kannatanu A hagiavaldus, mille kohaselt esitab ta tsiviilhagi summale 1030 krooni. Kannatanu J S 09.01.2010, 20.04.2010 ütlused, millest nähtub, et 09.01.2010.a. umbes kella 16.00 paiku oli Narvas Kerese 3 kaupluses „KERESE SELVER", sisseoste tegemas. Kaupluse müügisaalis oli tal ostukäru, milles olid asjad ja kott. Ta läks kaupluse lõppu, läks kingituste riiulite juurde ning juhtus nii, et

ta jättis selle ostukäru umbes üheks minutiks järelvalveta. Niipea kui ta käru juurde läks, siis nägi, et tema naiste käekott on lahti ning seda kontrollides, ta ei leidnud sealt rahakoti. Tuli välja, et temalt varastati rahakott, kuid kes seda tegi, ei osanud ta öelda, sest ei näinud. Ta pöördus turvatöötaja poole, ning turvatöötaja ütles, et tema samuti

ei näinud, kuid on olemas videokaamera salvestus. Ta

palus turvatöötajal politsei kutsuda,

kuid turvatöötaja ei kutsunud. Tunnistaja pöördus kohe politseisse. Rahakotis,

mis oli tumerohelist värvi, eesti suveniiri stiilis pressitud mustriga, oli sularaha summas 470 krooni, HANSAPANK pangakaardid tema nimele, internetpanga kaart PIN-koodidega, ID kaart tema nimele, haigekassa liikmekaart. Antud varguse kahjusummaks hindas 670 krooni.

Samuti kannatanu selgitas, et 09.01.2010.a. kella 16.00 paiku oli ta kaupluses KERESE SELVER, Kerese 3 Narva linnas. Ta käis mööda müügisaali ostukäruga, milles olid ostud ja

tema käekott. Mingil momendil ta läks kingitustega riiuli juurde, kuid ostukäru jättis järelvalveta, nagu talle näis, mitte kauemaks, kui minutiks. Käekott oli kinni tõmblukuga. Kui ta käru juurde naasis, siis nägi, et tema käekott oli lahti ja seal ei ole rahakotti. Ta pöördus kohe kaupluse turvatöötaja poole ja rääkis juhtunust. Ta ütles, et ta samuti ei näinud midagi,

kuid on olemas videosalvestuse kaamera. Ta pöördus kohe politseisse. Temalt varastatud

rahakott oli tumerohelist värvi, eesti suveniiri stiilis mustriga, selle maksumus 200 krooni.

Rahakotis oli sularaha summas 470 krooni, SWEDPANGA pangakaart tema nimele,

internetpanga kaart, ID-kaart tema nimele, haigekassa liikmekaart. Taastatud kaartide

maksumus: pangakaardid 90 krooni, ID-kaart 250 krooni. Kaardi ta sulges kohe, sellepärast arvelt raha ei olnud kadunud. Sel moel oli talle kokku tekitatud kahju summas 1010 krooni. Kannatanu S hagiavaldus, mille kohaselt esitab ta tsiviilhagi summale 1010 krooni.

Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt kirjeldatakse CD plaatidel

salvestised kauplustes Maxima, Kerese Selver, Rimi. Salvestistel on näha Evgent Ivanovi tegevused.

Kannatanu O S 07.05.2010 ütlused, millest nähtub, et 05.07.2010.a. kella 14.57 paiku

kaupluse MEGAMARKET hoones Narva linnas tundmatu isik varastas tema kotist portmonee, milles oli raha summas 150 krooni, ID-kaart, SWDBANGA kaart tema nimele, ümbrik kaardikoodiga, HANSAPANGA kaart tema nimele, 2010.a. juuni kuu Tallinn-Narva

sõidupiletid, ID-kaart alaealise tütre D S nimele, sünd.07.09.1996.a. Seejärel kell 15.41 tundmatu isik kasutas tema pangakaarti, aadressil Narva Kangelaste 37B ja võttis arvelt välja 135 krooni, seejärel kell 15.47 võttis rahaautomaadist tema arvelt maha raha summas 1800 krooni. Sel moel, varastatud summa moodustab 2085 krooni.

Kannatanu selgitas, et kell 14.57 ta võttis välja oma kaardiga kaubanduskeskuses MEGAMARKET asuvast SWDBANGA rahaautomaadist raha summas 150 krooni /ühe-100

kroonise rahatähe ja kaks 25 kroonist rahatähte/. Raha pani rahakotti ja rahakoti pani oma

kotti. Kotil ta tõmblukku kinni ei tõmmanud ning läks SÄÄSTU toiduainete osakonna

müügisaali. Seni kui ta mööda müügisaali kõndis, kott rippus õlal. Ta peatus vorsti ja liha

1-10-17117

14 osakonnas. Seejärel võttis ruttu leiva, vee ja läks kassasse. Alles kassa juures märkas, et kotis ei ole rahakotti. Oletas, et rahakott võidi temalt välja tõmmata kaupluse müügisaalis, kus oli palju noori. Ta läks turvatöötaja juurde. Turvatöötaja vaatas videosalvestust, kuid see ei toonud selgust. Rahaautomaadist, kus ta raha välja võttis kuni kaupluse sissekäiguni on ainult mõni samm. Kui ta raha välja võttis, tema taga kedagi ei seisnud. Kohe kui selgus, et rahakott varastati, ta pöördus panka, kus teatati, et kell 15.41 keegi kasutas tema pangakaarti aadressil

Narva Kangelaste 37B ja võttis arvelt maha 135 krooni, kuid seejärel kell 15.47 võeti pangaautomaadist arvelt maha raha summas 1800 krooni. Arvelt raha välja võtmise teenuse

arvestusega, mis oli toimepandud talle tundmatu isiku poolt peale vargust, moodustas 66 krooni, kahjusumma kokku moodustas 2151 krooni. Ta on Aleksanrovi koguduse vaimulik. Enne seda, kui minna MEGAMARKET hoonesse ta rääkis küllaltki kaua telefonitsi ja kõndis

mööda hoonet. Ta tulin MEGAMARKET juurde SUPERMARKET1ST FAMA. Kedagi

varguses ei kahtlusta. Arvas, et portmonee tõmmati välja lahtisest kotist toidukaupluse müügisaalis.

Samuti kannatanu selgitas, et peale varem nimetatut, rohkem midagi temalt varastatud ei olnud. Kaartide vahetuse maksumus oli järgmine:kahe ID-kaardi vahetus - 300 krooni /250 krooni tema ja 50 krooni tütrele/, pangakaartide vahetuse maksumus- 60 krooni. Rahakotis oli SEENIORKAARDI PlN-kood, teise kaardi PIN-koodi ei olnud, sellel kaardil raha samuti ei olnud.

Kannatanu O S pangakonto väljavõte, millest nähtub,

et 05.07.2010 S pangakontolt sularahaautomaati kaudu võeti ära 1800 krooni, mille eest teenustasu 66 krooni. Kannatanu O S hagiavaldus, mille kohaselt esitab ta tsiviilhagi summale 2151krooni.

Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Evgeni Ivanovi süü on T G , N P , P V , A A , J S , O S vara varguses

tõendamist leidnud ning Ivanovi poolt toimepandud on õigesti kvalifitseeritud. Kohus loeb

avaldatuid ja uurituid tõendeid usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

T G ( kuuluvate asjade käekott, rahakott, ID-kaart, juhiluba, Haigekassa liikmekaart, SWEDBANGA pangakaart T G nimele, fitness klubi kliendikaart, seitse erinevate kaupluste

kliendikaardi, sularaha summas 260 krooni ja 15 eurot, võtmetekomplekt, sall, huulepulk, papud, käpikud) varguse toimepanemine on tõendatud Evgeni Ivanovi ütlustega, kes tunnistab

ennast süüdi täielikult, kannatanu ütlustega, kes seletas, et kaupluses Rimi temalt varastati

käekoti koos asjadega; tunnistaja V K ütlustega, kes seletas, et sai teada, et naisterahvalt varastati käekoti. K nägi, kuidas meesterahvas otsis käekoti läbi ning pidas meesterahva kinni; tunnistaja P B ütlustega, kes videokaamerast nägi, kuidas meesterahvas, keda hiljem pidas kinni V K , kaupluse müügisaalis tõmbas lapsevankrist välja naiste käekoti; Evgeni Ivanovi

kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt Ivanovilt võeti ära varastatud asjad; asitõendi

vaatlusprotokollidega ja kannatanu allkirjaga, millega kannatanu tõendab, et Ivanovilt äravõetud asjad kuuluvad temale.

N P ( kuuluvate asjade käekott, rahakott, bussisõidu kuupilet, sularaha summas 1432 krooni)

varguse toimepanemine on tõendatud Evgeni Ivanovi ütlustega, kes tunnistab ennast süüdi täielikult, kannatanu ütlustega, kes seletas, et kaupluses Maxima temalt varastati käekott koos asjadega; tunnistaja A G ütlustega, kes seletas, et sai teada, et naisterahvast varastati käekoti,

1-10-17117

15 nägi videokaamera salvestisest, et kannatanu juures viibis meesterahvas, kes väljus juurvilja osakonnast koos käekotiga; asitõendi, salvestisevaatlusprotokolliga.

P V ( kuuluvate asjade majapidamiskott, rahakott, kaupluse KONSUM ja apteegi kliendikaardid, sõrmikud) varguse toimepanemine on tõendatud Evgeni Ivanovi ütlustega, kes tunnistab ennast süüdi täielikult, kannatanu ütlustega, kes seletas, et kaupluses Maxima temalt varastati käekott koos asjadega.

A A ( kuuluvate asjade majapidamiskott, rahakott, sularaha summas 1000 krooni, ID-kaart A

Andrejeva nimele, kaupluste MAXIMA ja SELVER kliendikaardid, SWEDBANGA

pangakaart) varguse toimepanemine on tõendatud Evgeni Ivanovi ütlustega, kes tunnistab

ennast süüdi täielikult, kannatanu ütlustega, kes seletas, et kaupluses Rimi temalt varastati

käekott koos asjadega; tunnistaja R P i ütlustega, kes videokaamera salvestise järgi tegi

kindlaks, et rahakoti varguse pani toime Evgeny Ivanov, keda varem korduvalt peeti kinni

antud kaupluses varguste toimepanemise eest. Tunnistaja leidis müügisaalist varastatud

rahakoti ning andis välja koos CD plaadiga politseile; asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt kirjeldatakse tunnistaja P poolt väljastatud asjad: kott, rahakott,

mille sees on avastatud erinevad kaardid A A nimele; asitõendisalvestise, vaatlusprotokolliga.

J S ( kuuluvate asjade rahakott, sularaha summas 470 krooni, SWEDBANGA pangakaart,

internetpanga kaart paroolidega, ID-kaart, Haigekassa liikmekaart J S nimele) varguse toimepanemine on tõendatud Evgeni Ivanovi ütlustega, kes tunnistab ennast süüdi täielikult,

kannatanu ütlustega, kes seletas, et kaupluses Kerese Selver temalt varastati käekott koos

asjadega; asitõendisalvestise, vaatlusprotokolliga, milles kirjeldatakse Evgeny Ivanovi tegevusi kaupluses Kerese Selver.

O S ( kuuluvate asjade portmonee, milles oli sularaha summas 150 krooni, ID-kaart, O S i

nimele SWEDBANGA pangakaart PIN-koodiga, ID-kaart D S nimele) varguse toimepanemine on tõendatud Evgeni Ivanovi ütlustega, kes tunnistab ennast süüdi täielikult, kannatanu ütlustega.

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. Kannatanute T G , N P , P V , A A , J S , O S v

arad olid Evgeni

Ivanovile võõrasteks vallasasjadeks, sest nad olid teiste isikute omandis ja valduses. Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab

toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. Senise valdaja nõusolek asja valduse loovutamiseks välistab süüteo kvalifitseerimise vargusena. Ivanov oli teadlik, et kannatanute T G , N P , P V , A A , J S , O S v

arad on temale võõrad vallasasjad. Ivanov võttis võõra vara salaja ja

kannatanu nõusolekuta, millega lõpetas senise valduse ja kehtestas uue - enda valduse, saavutades võimu asja üle. Vargused olid lõpuleviidud, sest vara sai Ivanov kätte, temal tekkis võimalus hakata seda oma äranägemuse järgi kasutama või käsutama, mida süüdlane tegigi. Evgeny Ivanov pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Evgeny Ivanovi süüdistus O M , A K autodest varguses.

Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid:

1-10-17117

16 Kannatanu O M 24.07.2010, 22.07.2010 ütlused, millest nähtub, et 25.07.2010.a. kella 04.15 paiku Narva Malmi 3 maja juures, parempoolse reisijate ukseklaasi lõhkumise teel tungiti sisse talle kuuluvasse s/a MAZDA 323 r/n xxx TDD ja varastati: kassettmagnetoola JVC KS-F150

/orienteeruvalt maksumusega 200 krooni/, tehniline pass, DVD plaat kinofilmiga „Zvezda"

maksumusega 40 krooni, auto puhastus salvrätikud 14.90 krooni. Kannatanu täpsustas, et

kella 04.30 paiku 25.07.2010.a. helistati talle politseist ja teatati, et tema autosse on sisse tungitud. Ta parkis auto kella 22.00 paiku 24.07.2010.a. oma korteri akende alla. Malmi 3 ja

Malmi 5a vahelisele teepeenrale Narva linna. Autol on signalisatsioon. Lahkudes pani auto signalisatsiooni alla, kuid ise ta ei kuulnud, kuidas signalisatsioon tööle hakkas, ärkas alles siis,

kui politseinikud helistasid. Autost kadusid kassettmagnetoola, magnetoola paneel, mille ta kindaruumi pani, tagaistmete tagant paneelilt kadus DVD plaat kinofilmiga „Zvezda" , kuid juhiistme tagant põrandalt kadusid auto puhastus salvrätikud valget värvi plastikpurgis. Ta ei tea, kes tema autosse sisse tungis, kedagi ei kahtlusta. Auto ostis 2010.a. märtsis 6000 krooni eest, magnetoola oli juba autos. Auto oli kuni selle juhtumini korras, klaasid ja uksed ei olnud kahjustatud. Samuti kannatanu selgitas et peale tema poolt varem märgitut, rohkem autost midagi ei kadunud. Klaasi vahetuse maksumus - 1500 krooni. Tšeki klaasi vahetuse kohta ei olnud. Tunnistaja A M 25.07.2010. ütlused, millest tuleneb, 25.07.2010.a. oli teenistuses ja teostas

avaliku korra kaitset autopatrulli koosseisus koos S T /kutsung 4473/. Kell 04.30 saabus raadiojaama teel väljakutse selle kohta, et tundmatu isik Malmi tänaval Narva linnas üritab sissetungida pargitud autosse. Ühtlasi teatati neile kahtlustava tundemärgid, samuti, et ta tungis autosse sisse ja võttis sealt mingi asja ja liigub õigeusu kiriku poole. Nad sõitsid mööda seda rajooni ja Grafovi 8 maja juures nägid sarnaste tundemärkidega noormeest. Nad pidasid selle noormehe kinni. Tema käest avastasid autost varastatud automagnetoola. Kinnipeetavaks osutus Jevgeni Ivanov, ik 38512102255, kes oli alkoholijoobes ning nad toimetasid ta Narva politseiosakonda.

Kahtlustatava Ivanovi kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et Ivanovi peeti kinni

kahtlustatavana 25.07.2010, kinnipidamisel olid äravõetud: automagnetoola JVC KS-F150 paneel, DVD plaat kinofilmiga „Zvezda“, auto puhastus salvrätikud valget värvi plastikpurgis. Kahtlustatav Evgeny Ivanovi 25.07.2010 ütlused, millest nähtub, et ta ei mäleta, mis aadressil

ta viskas kivi autosse, tema arvates ilmselt punast värvi MAZDA. Täpsemalt, ta ei mäleta,

kuidas ta kivi viskas, mäletas, et ta täpselt nägin seda kivi esiistmel. Üldse mäletas kõike

halvasti, oli purjus. Mäletas, et avas salongis kindalaeka, justkui võttis sealt välja automagnetoola paneeli. Ta oli kindel, et tehnilist passi ta ei võtnud. Milleks ta autosse ronis, miks ta varguse toime panin, ta ei tea, ei oska selgitada. Ta pidasid kinni politseinikud vist

Bastrakovi tänava rajoonis. Ta mäletas kuidas talle käerauad peale pandi, kuid ilmselt veel

enne kinnipidamist, nähes politseiautot, ta viskas varastatud asjad rohu peale ning pärast

politseinikud leidsid ja võtsid need asjad üles. Ta ei mäleta, mida ta veel varastas peale magnetoola. Tehtut kahetses, lubas, et rohkem ei pane toime seadusevastaseid tegusid. Kannatanu A K 03.04.2010 ütlused, millest nähtub, et 02.04.2010.a. kella 17.00 paiku parkis

temale kuuluva s/a MITSUBISHI POJARO r/n xxx APP Gerassimovi 22 maja sissekäigu juurde. Autouksed pani lukku. Autol signalisatsiooni ei ole. 03.04.2010.a. kella 09.00 paiku väljus sissekäigust ja avastas, et juhipoolne tagumise ukse õhuaken on katki löödud. Salongis on torpeedost välja tõmmatud musta värvi korpuses magnetofon KENWOOD maksumusega

2000 krooni. Lõhutud klaas maksab 5400 krooni. Kahju moodustas 7400 krooni.

Korteriaknad on vaatega sinna poole, kuhu oli auto pargitud, kuid midagi kahtlast ta ei kuulnud Samuti K selgitas, et tal tõepoolest on autos alati metallraha (sendid ja ühe kroonised

metallrahad, need on tavaliselt tuhatoosis, tuhatoos on suletud. Kopikaid oli umbes 100 krooni. Avalduse esitamisel ta lihtsalt unustas, sellepärast ta kohe ei öelnud.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabelitega, millest nähtub, vaatluse momendil uksed on lukkus, tagumine vasak reisijateuks on kinni, kuid mitte lukkus. Vasakpoolne pakiruumi klaas

on puruks löödud. Salongis on kindalaegas lahti, erinevad asjad kindalaekast on reisijate

1-10-17117

17

esiistmel. Auto konsolil puudub magnetofon, elektrijuhtmed ripnevad paneelist välja. Vaatluse käigus on ära väetud DNA jälgedega vatitampoon, tuhatoos. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt sündmuskohalt äravõetud esemed on üle antud hoiule Ida Prefektuurile.

Kahtlustatav Evgeny Ivanovi 08.09.2010 ütlused, millest nähtub, et ta sõitis Gerassimovi

tänavale asja pärast. Mis kell oli, ta ei mäleta, kuid õues juba veel pime. Seni kui ta oma asjadega tegeles, takso sõitis minema. Maja juures nägin s/a MITSUBISHI, milles käigukasti juures lahtris oli palju peenraha. Ta lõi katki tagumise ukseklaasi /millega nimelt ta katki lõi, ei mäleta/ ja ronis autosse. Palju peenraha oli, ta ei tea, kuid ühte tasku tal need ära ei mahtunud. Pärast nägi magnetoolat, selle võttis samuti ära. Koju läks jalgsi. Magnetoola müüs maha tundmatule isikule.

Asõtõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, milles kirjeldatakse M autost varastatud Ivanovi kinnipidamisel äravõetud esemed. Kannatanu M allkiri, millest nähtub, et M sai kätte tema autost varastatud asjad. Tunnistaja T B 20.09.2010 ütlused, millest nähtub Tunnistaja segitas, et elab ülalnimetatud aadressil koos kahe lapse ja oma elukaaslase Juri Korjuškiniga (ta vahetas oma perekonnanime ja vormistas ümber dokumente perekonnanimele Telling/. Nad elavad selles korteris 2009.a. augustist. Üldise keldriruumi uks on metallist, käib lukus võtmega. T keldrivõtit ei ole. Selle

aasta suvel ühel päeval kella 10.00 paiku hommikul ta läks kodust jalutama ja nägi, et trepimademel seisab jalgratas, värvitud ebaühtlaselt valge värviga, trepimade oli valge värviga koos. Kodus pani tähele, et Juril on käed valge värviga määrdunud. Ta sai aru, et Juri värvis jalgratast. Kust ta selle võttis, ta ei tea, kuna eelmisel päeval Juri tuli koju öösel, T juba magas. Kui ta kella kahe paiku päeval õuest naasis, jalgratast trepimademel enam ei olnud, Korjuškin ütles talle, et korteriühistu esimees võttis selle ära. Korjuškin oli pahane, et esimees jalgratta ära võttis, sest see oli Z jalgratas /tema sõbra/ ja ta pidi selle tagastama. Umbes kolme päeva

pärast T nägi maja juures esimeest ja palus jalgratta tagastada, mille peale esimees küsis imestusega, et kas ta ise ei võtnud seda ära. T vastas, et tema ei võtnud jalgratast, kuna tal ei ole keldrivõtmeid. Esimees ütles, et jalgratast ei ole ja nad arvasid, et tema võttis selle.

Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Evgeni Ivanovi süü on tõendamist leidnud ning O M ja A K vara varguses

Ivanovi poolt toimepandud on õigesti kvalifitseeritud. Kohus loeb avaldatuid ja uurituid

tõendeid usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist.

O M ( kuuluvate asjade automagnetoola JVC, DVD-plaat, puhastussalvrätikud) varguse toimepanemine on tõendatud Evgeni Ivanovi ütlustega, kes tunnistab ennast süüdi täielikult,

kinnipidamise protokolliga, kus Ivanovilt olid ära võetud varastatud asjad, kannatanu ütlustega, kes seletas, et tema autosse Mazda 323 r/n xxx RDD tungiti sisse ja varastati temale kuuluvad asjad; tunnistaja A M ütlustega, kes pidas kinni Ivanovi koos varastatud asjadega.

A K ( kuuluvate asjade automagnetoola KENWOOD ja sularaha summas 100 krooni) varguse toimepanemine on tõendatud Evgeni Ivanovi ütlustega, kes tunnistab ennast süüdi täielikult,

sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millega on tuvastatud autosse sissetungimise ja asjade varguse; kannatanu ütlustega, kes seletas, et tema autosse MITŠUBISHI PAJERO r/n 66 APP tungiti sisse ja varastati temale kuuluvad asjad;

Kannatanute M , K ja süüdistatava ütlustega on tuvastatud, et Evgeni Ivanovile vargustes

inkrimineeritud asjad olid võõrasteks vallasasjadeks. Võttes autodest kannatanute varad lõpetas Ivanov selle endise valduse ja saavutas asjade üle võimu. Vargused olid lõpuleviidud,

sest vara sai Ivanovi kätte, temal tekkis võimalus hakata seda oma äranägemuse järgi kasutama või käsutama, mida süüdlane tegigi.

1-10-17117

18

Ivanovi süüdistus vargustes on ka õigesti kvalifitseeritud, varguste toimepanemiseks,

omamata valduse omanike nõusolekut, tungis Ivanov ebaseaduslikult sisse võõrasse sõidukisse, seega tema tegevuses varguse kvalifikatsioon – sissetungimisega. Evgeny Ivanov pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Evgeny Ivanovi ja M.T süüdistus M R vara varguses.

Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid: Kannatanu M R 09.04.2010, 16.04.2010 ütlused, millest nähtub, et 08.04.2010.a. kella 22.00

paiku ta läks kaupluse JUNONA juurde, mis asub aadressil, Narva Tuleviku 6. Ta tahtis

alkoholi osta, kuid kauplus oli suletud. Kaupluse juures kohtas kolme temale tundmatut meesterahvast. Üks oli umbes 25 aastane, kasvult 180cm., kõhna, heledad lühikesed juuksed.

Seljas oli spordiriietus. Kapuutsiga jope. Üks nendest oli prillidega. Täpsemalt kirjeldada ei osanud, kuid kohtumisel ilmselt tunneks nad ära. Nad tegid ettepaneku Jaanilinnas ära käia. Ta vahetas raha sealsamas vahetuspunktis ning prillidega noormees läks Venemaale alkoholi järele. Umbes 40 minuti pärast ta tuli tagasi. Ta tõi liitrise viinapudeli, kuid ise lahkus. M ja kaks meesterahvast, kes temaga koos ootasid, tulid tema juurde koju. Nad jõid, M jäin purju ja jäi magama. Ärkas kella 09.00 paiku. Korteriuks oli kinni, kuid mitte lukus. Korterit üle vaadates avastas, et kõik asjad on segi paisatud. Korterist kadusid: uus musta värvi elektrikitarr

Hammer, ilma keelteta, koljukujulise joonisega, maksumusega 5000 krooni, elektrikitarr

Yamaha, musta värvi korpusega, üleni kleebistega maksumusega 3000 krooni, sülearvuti ACER mustas värvi korpuses maksumusega 5000 krooni, parema ja vasaku käe kummastki

sõrmest võeti ära üks hõbedane sõrmus, kummagi maksumus 300 krooni. Samuti varastati

riideid ja külmikust toiduaineid, mis tema jaoks väärtust ei oma. Kokku kahjusumma moodustab 13600 krooni. Samuti kannatanu selgitas, et peale tähelepaneliku korteri ülevaatlust avastas, et varastatud oli samuti:- kolm seadet kitarri täiendava efekti jaoks; kolm metallkarpi / kaks ühesugust firma

ZOOM ja ZOOM 2, üks väiksem karp, firma TRY METALL/, kitarriga ühendusjuhtmed,

nende maksumus vastavalt 1500 krooni, 2000 krooni, 1000 krooni. Dokumente ei saanud

esitada, sest need olid varastatud koos karpide ja dokumentidega; -juhtmega mikrofon

PHILIPS maksumusega 200 krooni; -kaks kõlarit „RADIOTEtfNIKA C30", materiaalset väärtust ei oma: -ehitustööriistad: lapiktangid, haamrid, kruvikeerajad, summas 200 krooni.

Noormehi kokku oli kolm. Üks nendest, kes oli prillidega, tõi neile ainult viina, tema korterisse ta ei tulnud. See noormees oli aastates umbes 25-30. Teised kaks tulid temaga koos ja nendega koos nad jõid. Kirjeldada neid noormehi ei osanud. Kannatanu sõnade kohaelt nad ei olnud vanemad kui 25 aastased, kasvult nad ei olnud temas pikemad Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt M R tundis ära M.T kui isikut, kes viibis 08.04.2010 kannatanu juures kodus. Kahtlustatav M.T 27.04.2010 ütlused, millest nähtub, et kahtlustuses märgitud

päeval ta tõepoolest kohtas kesklinnas, kaupluse JUNONA juures, varem tundmatut meesterahvast, kes esitles end M . Temaga sel päeval oli veel keegi, kuid ei suutnud teda enam meenutada kes nimelt. Nad kõik koos otsustasid jooma hakata ning M kutsus nad enda juurde

koju. Korteri aadressi ei osanud M.T öelda, kusagil Keskapteegi taga. Nad ei olnud kaua M juures külas, liitrist viinast jõid ära poole ja ta jäi magama, kuid nemad lahkusid. Korteriuks jäi lukustamata. Koduni jõudmata, kohtas M.T Jevgeni Ivanovi /elab xxx/ ja ta rääkis talle, et oli külas, kus jõi koos peremehega. Peremees jäi magama, kuid korteriuks jäi lahti, ta tegi ettepaneku tema juurde minna, Ivanov nõustus ja nad läksid M juurde korterisse. Kui nad korterisse tulid, nii uks ei olnudki lukustatud. M magas endiselt. Mida nad korterist

võtsid, ta ei mäleta. Kitarrid täpselt võtsid, mida veel, ei osanud öelda, kuid varastatud nimekirjaga ta oli nõus. Asjadega läksid nad Ivanovi juurde korterisse, neid vaatama. Kõik,

mis ei omanud materiaalset väärtust, viskasid nad minema. Nad viskasid minema mingid

1-10-17117

19

toiduained, riided, kõlarid, midagi veel viskasid minema, täpselt ei mäletanud. Ülejäänud asjad: kitarrid, sülearvuti jäid Ivanovi juurde. M.T võttis endale ainult tööriistad. Kõik tööriistad müüs maha. Mida Ivanov asjadega tegi, ta ei tea, ta rohkem teda ei näinud ja nad ei leppinud temaga milleski kokku. Kahtlustatav Evgeny Ivanovi 26.07.2010 ütlused, millest nähtub, et ühel päeval 2010.a. aprilli alguses, hilja õhtul tuli tema juurde koju, xx, M.T, kes palus aidata tal minna

ühte korterisse. Ivanov täpselt ei mäletanud, mida ta rääkis, kuid midagi taolist, et ta tuli praegu külast, korteriperemees jäi magama, kuid uks jäi lahti. Ivanov oli nõus Timofeid aitama ja nad läksid temaga Malmi tänava korterisse. Korteriuks oli lahti. Ivanov isiklikult selle korteri peremeest ei tundnud. Korterist võtsid täpselt kaks kitarri, korteriperemehe sõrmest võtsid ära ühe sõrmuse. Võtsid veel midagi, kuid täpselt ei mäletanud. Kõik asjad viisid Ivanovi juurde korterisse, pärast aegamööda müüs Ivanov need maha, raha ta M.T-le ei andnud Kannatanu M R hagiavaldus, mille kohaselt esitab ta tsiviilhagi summale 18500 krooni.

Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks, et Evgeny Ivanov ja M.T sisenesid M R korterisse ja salaja võtsid kannatanule kuuluvad asjad (elektrikitarr

HAMMER, elektrikitarr YAMAHA, sülearvuti ACER, kaks hõbesõrmust toiduained, riided, kolm seadet kitarri täiendava efekti jaoks, sularaha, juhtmega mikrofoni PHILIPS, 2 kõlarit

„RADIOTEHNIKA C30“, ehitus tööriistu, lapiktangid, haamrid, kruvikeerajad) ning tõendatuks Evgeny Ivanovi ja M.T poolt varguse toimepanemist.

Süüdlastele M R asjad olid võõrasteks vallasasjadeks, millest mõlemad süüdistatavad

teadsid, nad võtsid R vara salaja ja kannatanu nõusolekuta. Väljudes M R korterist koos

varaga, lõpetasid Evgeny Ivanov ja M.T senise valduse ja kehtestasid uue -

enda valduse, saavutades võimu asja üle. Varguse panid Evgeny Ivanov ja M.T toime grupis. Kohus on veendunud, et

Evgeny Ivanov ja M.T varguse toimepanemisel on kaastäideviijad. KarS § 21

lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult,

vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Käesoleva kriminaalasja raames loeb

kohus tuvastatuks, et Evgeny Ivanov ja M.T panid varguse toime ühiselt ja

kooskõlastatult. Nad leppisid kokku varguse toimepanemisest ja soovisid seda, kahekesi sisenesid R korterisse, võtsid R kuuluvad asjad ja lahkusid asjadega korterist.

Samuti ühtsest tahtest on hõlmatud võõrastesse korterisse sissetungimine. Esialgselt tuli M.T M R korterisse viimase kutsel. Korteris tarvitas koos kannatanuga alkohoolseid

jooke ning R jäi magama. M.T väljus korterist, kohtus õues Ivanoviga, ning nad

kahekesi otsustasid tulla jälle Raaga korterisse varguse toimepanemiseks, siinjuures nii Ivanovil kui ka M.T puus juba kannatanu nõusolek tema hoonesse sisenemiseks. Seega M.T ja Ivanovi tegevuses on kvalifitseeritav tunnus sissetungimine.

Evgeny Ivanov ja M.T panid teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda

Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus (RKK 3-1-1-22-97; 3-1-3-9-00). Ei ole oluline, kas

isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või need on tuvastatud alles ühes

menetluses. Süstemaatilisuse võivad moodustada nii kuriteod (KarS § 199) kui väärteod (KarS § 218). Evgeny Ivanovi tegevused varguste toimepanemisel on järjekindlad ja pidevalt korduvad, ehk

vargused on süstemaatilised. Käesolevas kriminaalasjas pani Ivanov toime kümme vargust seitsme kuu jooksul, samuti 08.09.2010.a. Viru Maakohtu kohtuotsusega teda tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8,9 järgi (sh süstemaatilises varguses).

1-10-17117

20

M.T süüdistus 03.10.2010 N F mobiiltelefoni varguses, N F , Ljudmila B ruumi ebaseadusliku sissetungimises, N F , L B , S K suhtes huligaansus.

Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid:

Kannatanu S K 04.10.2010 ütlused, millest nähtub,

et 03.10.2010.a. kella 06.20 paiku ta ärkas üles koridorist kostva lärmi peale. Algul oli mingi hoop vastu tema toa seina, seejärel kuulis appi kutsumise karjeid. Ta läks koridori ja nägi koridoris M.T ja tema

naist J U , nad elavad toas nr. xxx. J karjus ja palus abi. Põrandal oli purukslöödud

viinapudel. M.T küsis temalt: „Kas on mingeid probleeme?", S vastas, et temal ei ole probleeme, M.T tulevad praegu probleemid, sest ta kutsus politsei". Pärast seda ta läks naabrinaise L B juurde, tuppa nr. xxx. L avas talle ukse, ta läks tuppa. Kohe tema kannul

jooksis tuppa M.T ja hakkas S peksma, ta kukkus ja M.T hakkas teda jalgadega taguma. Tagus vastu keha ja pead. Täpselt ei osanud öelda, mitu korda ta teda lõi, kusagil umbes 10 korda. Viimase löögi andis talle suure lillepottiga, milles oli muld. Ta lõi K taha kaela piirkonda. Kohe peale tema peksmist, hakkas naabrinaist L peksma. Ta lõi talle

jalaga rinna piirkonda, ta kukkus diivanile. K jäi mulje, et Timofei ei ole adekvaatne. Ta

hakkas L toas kappe maha tõmbama, paiskas kõik segi laua pealt ja jooksis koridori. Kui politsei saabus, Timofei jooksis juba ühiselamust minema. Peale peksmist, tema kehale tekkis

palju sinikaid, pea ja kael valutasid väga. Talle oli selgitatud, et kooskõlas „Ohvriabi

seadusega", oli tal õigus pöörduda konkreetse abi saamiseks ohvriabi koordinaatori poole, Pensioniametisse kab.l, aadressile, Narva Malmi 5A, kontakttelefon 35 79022., 35 79028. Abi

saada ta ei soovinud ega soovinud, et tema isiklikud andmed edastatakse nimetatud koordinaatorile.

Kannatanu L B 04.10.2010 ütlused, millest nähtub, et 03.10.2010.a. kella 07.00 paiku

koputas tema toa uksele naabrinaine toast nr. xxx, S K . Ta avas ukse ning sel momendil lükkas teda tagant naaber, toast nr. xxx, Timofei, tema perekonnanime ta ei teadnud. Ta oli alkoholijoobes. S kukkus tema toa põrandale, Timofei hakkas teda vastu keha peksma jalgade ja rusikatega. Samuti seisis tal kapp, mille peal oli lillepott lillega. Timofei võttis lillepoti ja lõi sellega S vastu pead. Peale seda ta lõi B jalaga vastu rindu. B kukkus ning sealjuures lõi vastu lauda käe ära. Kui ta püsti tõusis, siis Timofei lõi talle rusikaga vastu vasakut kõrva. Pärast seda hakkas Timofei tema juures kõiki kappe kummuli keerama, kõik asjad, mis olid

kappides - tangud, jahu, toidunõud, tööriistad, kõik viskas maha. Pärast seda lahkus tema korterist. Seda kõiki nägi pealt Timofei naine – J , tema andmeid ta ei teadnud, ta seisis ja vaatas koridorist. B ütles talle, et ta peataks oma meest kuidagi, kuid Jevgenia ei reageerinud

kuidagi sellele. Mõne aja pärast saabus politsei, kuid Timofeid ühiselamus enam ei olnud.

Politseinikud viisid B meditsiinilise abi saamiseks traumapunkti. Ta kohe ei pöördunud

politseisse, sest tundis end halvasti. Ohvriabi ta ei soovinud saada ega soovinud, et tema isiklikud andmed edastatakse antud ametile

Kannatanu N F 04.10.2010 ütlused, millest nähtub, et 03.10.2010.a. kella 06.30 paiku ta ärkas üles koridorist kostva lärmi peale. Ta kuulis J U häält, kes karjus ja palus abi. Ta sai aru, et järjekordselt peksab teda elukaaslane M.T. Ta otsustas koridori minna, koridoris ei olnud kedagi. xxx toa ukse juures näg J U . Ta enam ei karjunud, kuid xxx toast ta kuulis appi hüüde karjeid, karjus xxx toa perenaine L B . Ta läks toa ukse juurde, ta isegi ei

jõudnud tuppa sisse minna. Toast jooksis välja pööraste silmadega M.T . Ta ütles F „Mida, tahad seda sama?" F läksid hirmust jalad nõrgaks. Timofei jooksis kohe tema toa juurde, toauks oli lahti. Ta tormas tema tuppa ja tõmbas käega kardina maha. F läks samuti

tuppa, M.T lükkas ta kõrvale ja F lõi pea vastu kappi ära. Tal oli toas kapi peal mobiiltelefon SONY ERICSSON W 7101, IMElkood 353066015184466, tol hetkel hindas telefoni 2500 krooni, uuena ta maksis 4400 krooni. Timofei haaras telefoni ja jooksis koridori

1-10-17117

21 ning seejärel jooksis õue. Tema elukaaslane J U karjus talle järele: „Tagasta telefon, tagasta telefon!". Kuid Timofei jooksis õue. M.T tekitas F materiaalse kahju summas 2500 krooni. F oli selgitatud, et kooskõlas „Ohvriabi seadusega" on tal õigus konkreetse abi saamiseks pöörduda ohvriabi koordinaatori poole, Pensioniametisse kab.l, aadressile, Narva

Malmi 5, kontakttelefon 35 79022, 35 79028. Abi ta ei vajanud ega soovinud, et tema isiklikud andmed edastatakse nimetatud koordinaatorile.

Õiendid SA-st Narva Haigla, mille kohaselt S K , N F ei pöördunud meditsiinilise abi

saamiseks. L B pöördus kliiniku osakonda vägivaldse traumaga, valudega rindkere piirkonnas, mille ta sai (B sõnul) naabri poolt, B diagnoositi rindkere põrutust.

Tunnistaja J U 09.11.2010 ütlused, mille kohaselt M.T on tema elukaaslane, neil on kaks ühist last. Tolle aasta 03.10 toimunud juhtumi kohta selgitas järgmist. Tol päeval,

juba vastu hommikut, nad naasid Timofeiga koju, tema venna juurest, kes elab nende

ühiselamus, korrus kõrgemal. Timofei oli väga kõvasti purjus, tal oli käes pudel viina. J

samuti ei olnud kaine, sellepärast ta kõike ei mäleta. Kui nad Timofeiga jõudsid kuni xxx toani, kus elab S K , Timofeil kukkus käest pudel põrandale maha. Minuti 2-3 pärast väljus oma toast K . Timofei küsis, „Mida, kas on probleeme?" K vastas, et tal ei ole probleeme, kuid ta kutsus politsei ja M.T tulevad probleemid. Peale seda ta läks tuppa nr. xxx, naabrinaise juurde. Timofei läks tema kannul, miks, ei tea, J. U ta ei öelnud midagi. Jevgenija läks M.T-le järgi ja hoidis Timofei jopest kinni. Tuppa minnes, M.T lükkas K , kes

kukkus toaperenaisele otsa /tema nimi on vist L /. L kukkus samuti. Peale seda Timofei hakkas vihast toas kappe maha tirima. Kui ta xxx toast väljus, väljus oma toast nr. xxx N F , kes hakkas Timofei peale karjuma, „Mida sa seal teed". Timofei ütles talle, „Kas sa ka tahad?" ja läks tema tuppa. Mis toimus toas, J ei teadnud ja kas Timofei võttis telefoni, ta ei näinud, kuid kuulis F karjeid „Anna telefon tagasi", sellepärast ta samuti karjus talle, et ta tagastaks telefoni, kuid Timofei jooksis õue. Kuhu ta pärast selle telefoni pani, ta ei tea Kahtlustatav M.T 09.11.2010 ütlused, millest nähtub, et kahtlustuse kohta ei olnud tal eriti midagi selgitada, kuna oli kõvasti purjus ja praktiliselt ei mäletanud midagi, kuid pidas võimalikuks, et kõik talle esitatud kahtlustused, võisid toimuda. Nii K , B ja F on tal vaenulikud suhted ning ta arvas, et see juhtus sellepärast, et nad vihastasid M.T tema isikliku ellu sekkumisega. Ta ei eitanud, et ta võis paar korda vihast lüüa K ja B . Miks ta F tuppa läks, ta ei mäleta ja miks ta temalt telefoni võttis, samuti ei mäleta. 02.10 ööl vastu 03.10 olid nad naisega külas V U juures, kes elab nende ühiselamus, korrus kõrgemal. Umbes,

alates poole kolmest öösel kuni kella kuueni hommikul, nad jõid alkoholi, kuid peale kella 06.00 hommikul, nad läksid koju. Mis edasi juhtus, ta üldse ei mäleta, sest nad jõid väga palju viina ja nad olid kõvasti purjus. Viimane, mida ta mäletas, oli see, et ta lõhkus viinapudeli ära, mille ta oma toaukse juures taskust maha pillas. Heli peale väljus naabrinaine S K , toast nr. xxx, mis asub nende toa vastas ja hakkas karjuma, et praegu tekivad tal probleemid. See oli viimane, mida ta mäletas. M.T toibus õues, millegipärast Energia tänaval, tal olid seljas üleriided. Niipalju kui ta mäletas, siis tema käes oli ainult tema telefon, kuhu ta pani telefoni, mille ta F ära võttis, ei tea, võibolla kaotas ära, võib-olla viskas vihaga minema. Kuidas ta sinna sattus ja millal ta üleriided selga panna jõudis, ta ei tea. Hiljem naine rääkis talle, et ta korraldas skandaali K ja tema kahe sõbranna F ja B , lükkas K , võtti F toast telefoni ja jooksis õue. Kannatanu N F hagiavaldus, mille kohaselt esitab ta tsiviilhagi summale 2500 krooni.

Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb tuvastatuks, et M.T sisenes

ebaseaduslikult valdajate tahte vastaselt kannatanute B ja F ruumi - ühiselamu tuppa

isiklikel motiividel. Omavolilise sissetungimise objektiivse koosseisu moodustab valdaja

tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik

1-10-17117

22 sissetungimine. Hoone on maapinna ja põrandaga seotud ehitis, kuhu inimene saab siseneda ja mis on määratud teenima inimeste ja asjade kaitset ja mitteõigustatud isikute tagasihoidmist.

Ruumi võib määratleda kui ehitis, mis on ettenähtud inimeste või materiaalsete väärtuste

mahutamiseks. Ruumi eristab hoonest see, et ruumide hulka kuuluvad ka hoone struktuuriüksused: tuba, laoruum, sahver või pööning jms. Seega ühiselamu toad, kus elavad inimesed, on ruumiks KarS § 266 mõttes, kus toimub PS § 33 sätestatud kodu puutumatusega kaitstud tegevus. Eluruumi erisused avalduvad eelkõige valdaja volituses anda kolmandatele

isikutele sisenemiseks luba. Ühiselamu toad, kus elasid kannatanud B ja F , on M.T-le võõrad ruumid, sest nad ei ole tema valduses ega omandis, siinjuures B ja F ei andnud M.T-le luba nende tubadesse sisenemiseks, seega tungis M.T võõrastesse

ruumidesse ebaseaduslikult ning tema tegevuses on KarS § 266 järgi nii objektiivne kui subjektiivne omavolilise sissetungimise koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on teod toime

pandud otsese tahtlusega. M.T teod on õigesti kvalifitseeritud tunnusega - vähemalt teistkordselt, sest süüdlane on toime pannud vähemalt kaks iseseisvat sissetungimist

- alguses ta ebaseaduslikult tungis sisse L B tuppa aadressil: xxx, seejärel teise isiku valdusse – N F tuppa aadressil xxx.

M.T-le on esitatud süüdistus avaliku korra ja rahu raskes rikkumises vägivallaga, mis seisneb selles, et ta 03.10.2010 kella 06.25 paiku, xxx asuvas toas lõi S K mitu korda jalgadega vastu keha ja lillepotiga kaela piirkonda, samuti lõi L B jalaga vastu

rindu ja rusikaga vastu pead, tekitades S K ja L B füüsilist valu ja kehavigastusi; ning 03.10.2010.a. kella 06.30 paiku, xxx asuvas toas, kus elas N F , lükkas ta eemale, tekitades F füüsilist valu. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendite põhjal on tuvastatud ja tõendatud, et M.T lõi mitu korda S K ja L B , tekitades nendele löökidega füüsilist valu, lükkas eemale N F , tekitades valulise kukkumisega füüsilist valu.

KarS § 263 moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise, mis on seotud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, ähvardamisega

relva või relvana kasutatava muu esemega, lõhkeseadeldisega või lõhkeainega või teo toimepanemise grupi poolt. Tegu võib täita kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, so rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda. Muu tegu KarS § 263 objektiivset koosseisu ei täida. Seetõttu tuleb esmalt

kontrollida, kas esitatud süüdistuses vastab avaliku korra rikkumise sisalduvale

süüteokoosseisule ja seejärel lahendada küsimus kvalifitseeritavate tunnuste esinemisest

süüdlase käitumises (RKK 3-1-1-7-07). Kuigi KarS § 263 koosseis ei mainita otseselt avalikku kohta, on kohtupraktika seda obligatoorselt eeldanud. Kuna avalikku õigusrahu rikub

teatud määral aga iga süütegu, ei saa üksnes teo toimepanemine avalikus kohas veel automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise § 263 järgi, mis tõttu tuleb lisaks igal konkreetsel

juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Siiski ei ole välistatud avaliku korra raske rikkumise toimepanemise ka mitteavalikus kohas, sellisel juhul tuleb aga samuti tuvastada, et sellega häiriti väljaspool vahetut tegutsemiskoha viibivate juhuslike ja asjasse mittepuutuvate isikute rahu või et teo järelmid ulatusid avalikku kohta ja kahjustasid seeläbi avalikku korda. Asjasse mittepuutuvate isikute või üldse õigusrahu häirimisega on tegemist siis, kui konflikti

lahendamisse saavad enda tahte vastaselt kaasatud ka kolmandat, asjasse mittepuutuvad

isikud. Kriminaalasja lahendamisel tuleb alati silmas pidada ka konkreetse juhtumi eripära

ning mitte iga kolmas, vahetult konfliktiväline isik ei ole hinnatav asjasse mittepuutuva,

kõrvalise isikuna, kelle õigusrahu rikutakse. Oluline on, kas konflikti olemus või selle

lahendamise koht või viis peavad olema sellist laadi, et annaks alust rääkida mitte ainult näiteks isikuvastasest süüteost, vaid ka sellega kaasnenud avaliku korra raskest rikkumisest.

1-10-17117

23 Ainult sellisel juhul ulatub §-s 121 kirjeldatud teise inimese kehaline väärkohtlemine avaliku korra raske rikkumiseni §263 p 1 mõttes, neeldudes selles (RKKK 3-1-1-15-07).

Käesolevas kriminaalasjas on kuriteo kohaks ühiselamu toad, kus puudusid kõrvalisikud aga viibisid tubade elanikud ja naaber S K . M.T elas ka samas ühiselamus ning kannatanud N F , L B , S K ja süüdlane M.T olid varem tutvunud, nende vahel olid naabrisuhted. Kannatanud teadsid M.T eelnevast käitumisest, tema

suhtest elukaaslasega (et nad varem omavahel tihti kõvasti riidlesid). Süüdlane M.T

, andes lööke kannatanutele, tegutses isiklikel motiividel, sest tema arvamusel,

kannatanud sekkusid tema isiklikku ellu. Seega on tegemist mitte avaliku kohaga,

tegutsemiskohas viibisid kohalikud omavahel tuttavad inimesed ning puudusid juhuslikud,

asjasse mittepuutuvad isikud, samuti teo tagajärjel ei ole rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskoha viibivate isikute rahu. Seega kohtu hinnangul puuduvad M.T

tegevuses KarS § 263 järgi kuriteo koosseisu objektiivsed tunnused ning tema teod tuleb

kvalifitseerida KarS § 121 järgi – teise inimese löömine, peksmine ja valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, mille on toime pandud otsese tahtlusega.

Samuti, viibides 03.10.2010 kannatanu N F toas aadressil xxx, võttis M.T

avalikult, N F juuresolekul, viimasele kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson. M.T-le mobiiltelefon oli võõraks vallasasjaks, millest ta teadis, ta võttis mobiiltelefoni kannatanu nõusolekuta ja kannatanu nähes (na vidu). Väljudes F toast koos mobiiltelefoniga, lõpetas M.T senise valduse ja kehtestasid uue - enda valduse, saavutades

võimu asja üle.

Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes (objektiivne

kriteerium) ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest (subjektiivne kriteerium). Kolmas isik on see, kes ei ole süüteo kaastäideviija või osavõtja ega ole ka muul viisil süüdlastega lähedalt seotud.

M.T pani toime varguse avalikult, sest kannatanu nägi tema tegevusi ning M.T sellest teadis ja oma tegudest sai aru. M.T pani toime mobiiltelefoni avaliku varguse otsese tahtlusega.

M.T on varem kohtu poolt karistatud KarS § 199 järgi, antud kriminaalasjas

pani toime kaks vargust aprillis ja oktoobris 2010, seega tema tegevuses varguste toimepanemisel on korduvus.

Evgeny Ivanovi süüdistus 05.07.2020 varguses O S pangaarvelt

Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal(tõendite loetelu on välja toodud O S portmonee

varguses) loeb tuvastatuks, et Evgeny Ivanov varem varastatud O S pangakaardiga, otsis

05.07.2010 kaupluses Põhjakeskus laste pamperseid ning võttis pangaautomaadist sularaha

summas 1800 krooni. Kuid kohtu hinnangul antud Ivanovi tegevustes on KarS § 213 lg 1 kuriteo koosteisu tunnused.

KrMS § 268 lg 8 kohaselt kohus võib kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda.

Kohtu hinnangul Evgeny Ivanovi teos pangakardiga ostu teostamise ja pangakontolt raha äravõtmise osas puuduvad varguse koosseisu objektiivsed tunnused. Varguse koosseis seisneb

võõra vallasasja äravõimises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Asi peab olema

1-10-17117

24 omaniku valduses, ning kui oli varem öeldud, asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab

asja kui kehalise eseme äravõtmist. Panga arvelduskontol olev raha ei ole käsitatav asjana

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 mõttes, tegemist on arvelduskonto omaniku varalise

nõudega panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Varaline nõue ei saa olla isiku valduses, kuna valdus on tegelik võim asja üle (asjaõigusseaduse § 30). Pangakaardi omanikul puudub tegelik võim kontol oleva raha üle seni, kui kontoomanik ei saa raha kätte sularaha näol. Seega antud juhul puuduvad varguse element – asja valdus. KarS § 213 näeb ette kriminaalkaristust varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Objektiivne koosseis on varalise

kasu saamine lubamatu sekkumise teel andmetöötlusprotsessi. Koosseis annab nimetatud sekkumise vormide mitteammendatava loetelu. RKKK lahendi nr 3-1-1-83-07 kohaselt juhul, kui arvelduskontole juurdepääsu võimaldavad

vahendid satuvad isiku valdusesse (või saavad talle teatavaks) arvelduskonto omaniku

nõusolekuta, samuti kui neid antakse talle vaid hoiule või edasiandmiseks ilma konto

kasutamise ja käsutamise õiguseta, selles olukorras tuleb kõne alla arvutikelmuse koosseis

(KarS § 213). Arvuti all tuleb mõista arvutisüsteemi, mille definitsioon on antud arvutikuritegevusvastases konventsioonis (RT II 2003, 9, 32). Selle kohaselt on arvutisüsteem

andmeid programmi järgi automaatselt töötlev seade (s.o programmeeritav seade).

Kolleegium leidis, et andmete ebaseaduslik sisestamine hõlmab ka arvelduskontole juurdepääsu ja sellel oleva varaga toimingute tegemist võimaldavate andmete sisestamise, kui selleks puudub arvelduskonto omaniku nõusolek.

Kohus loeb tuvastatuks, et peale S portmonee vargust, Ivaniov avastas rahakotist S

pangakaarti koos PIN koodiga, seejärel varalise kasu saamise eesmärgil pangakontol oleva raha näol, sisestas konto omaniku nõusolekuta pangaterminaali(teostades ostu kaupluises)

ning sularahaautomaadi (pangaarvelt sularaha saamiseks) pangakaardi ja ladus mõlemal korral PIN-koodi. Peale andmete ebaseadusliku sisestamist, tegi Ivanov korraldusi – raha S

kontolt kaupluse kontole ülekandmine ning sularaha väljaandmine. Kui Ivanov sai lastepampersid kauplusest ning pangaautomaadist sularaha - sai ta varalise kasu. Andmete

töötlemise tulemust mõjutatakse seejuures andmetöötlusprotsessi lubamatu käivitamise kaudu, kuna vastasel korral andmeid ei töödeldaks. Seega Evgeny Ivanovi teos on KarS §

213 lg 1 järgi kuriteokoosseisu tunnused, subjektiivsest küljest pani teo toime otsese

tahtlusega, sest Ivanov teadis, et teostab süüteokossseisule vastava asjaolu (ebaseaduslikult

kasutab võõra pangakaardi, teostades ilma kaardi omaniku loata arvelduskontol varaga toimingute tegemist) ning soovis saata varalist kasu. Kohtu hinnangul on mõlemad teod teostatud ühe tahtlusega – kasutas ühe omaniku pangakaardi, teostas toiminguid ühes hoones aadressel Narva, Kangelaste 37B, kuue minuti vahemikul.

Evgeny Ivanovi süüdistus S A jälgratta varguses ja Juri Tellingi (Korjuškin) kaasaitamises targuses.

Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid:

Kannatanu S A 23.06.2010 ütlused, millest nähtub, et tema kasutuses on sissekäigus

keldriruum. Selles keldriruumis ta hoidis jalgrattaid ja teisi asju. Viimati olin keldris

12.06.2010.a. umbes kella 13.00 paiku. Keldris oli kõik korras. 23.06.2010.a. ta läks alla keldrisse kell 15.00. Üldise keldriruumi ukse, mis on varustatud liblika tüüpi peitlukuga, avas

võtmega. Seejärel keldri üldise koridoriukse, mis on samuti varustatud peitlukuga, avas

1-10-17117

25 samuti võtmega. Mingeid kahjustusi ei olnud. Keldriboksi uks oli lukus ripplukuga, mille ta samuti avas oma võtmega. Mingeid kahjustusi ei olnud. Avades keldriukse, avastas, et kaks

jalgratast on kadunud, üks nendest tumesinist värvi, nimetusega BIKE maksumusega 1000 krooni, teine jalgratas sinist värvi OPTIMA CITY, raaminumber M07d002947 maksumusega

1474 krooni, mõned moosipurgid, sisu ja mahtuvust ei oska öelda, materiaalset väärtust ei oma. Üldine kahju 2474 krooni. Võti asub kogu aeg kodus. Võtmetele omavad juurdepääsu ainult lapsed D A , 16 aastane ja I A , 4 aastane.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabelitega, millest nähtub, et objektiks on Narva linnas Võidu 14 maja neljandas sissekäigus asuv keldriruum. Keldriruumi uks, välisuks ja keldriruui nr xx uks on vaatluse momendil lukkus, lukul ja uksepinnal kahjustusi ei ole.

Tunnistaja I S 01.07.2010 ütlused, mille kohaselt töötab ta samuti KÜ „J '" juhatuse esimehena, mis asub Kreenholmi x majas. Antud ühistu korteris nr. xx elab T B oma elukaaslase Juri Korjuškiniga. Nagu talle näis, 16.06.2010.a. helistas talle töö juurde juhatuse

liige O P , kes elab samas majas, korteris nr.xx Ta teatas S , et ta just avastas, et teises

sissekäigus teise korruse trepimade on värviga täis pritsitud, et seal värviti jalgratast, mis

seisab seal. Jalgratast võisid värvida ainult korteri nr xx elanikud. P pani jalgratta teise sissekäigu keldrisse, mis oli lukus. Päeva teisel poolel tuli S töölt ning koos P püüdsid saada kontakti korteri nr. xx elanikega, et välja selgitada nende poolt sissepääsus jalgaratta värvimise kohta ning sellega seoses trepimademe värviga täis pritsimisest. Sel päeval neile keegi ust ei avanud. Kuid järgmised päevad ta taas üritas kontakti saada selle korteri elanikega, koputas nende uksele ja talle avas ukse T B . S nõuds kohe temalt selgitust trepimademe rikkumise kohta. Nõudis, et nad ööpäeva jooksul trepimade ära koristaksid, mis oli tumehalli värviga täis pritsitud. Tõenäoliselt värvimine toimus balloonist. Järgmiseks päevaks oli trepimade puhtaks tehtud. 28.06.2010.a. ta tegi maja territooriumile ringi peale koos juhatuse liikmetega. Sel ajal tuli nende juurde T B ja nõudis, et talle tagastatakse jalgratas. Ta selgitas B , et jalgratas on keldris luku taga ja sellega tegeleb politsei. Sellega nad läksid temaga lahku. Esimesel päeval,

niipea kui sai teatavaks see värvimise lugu, ta ise vaatas seda jalgratast. See oli jalgratas OPTIMA, mille raam oli osaliselt sama värviga üle võõbatud, millega oli rikutud trepimade. Kuid põhiline osa raamist oli sellist tumesinist värvi, poritiivad justkui musta värvi. Samuti oli

selle jalgratta number ümber kirjutatud, võimalik, et määrdumise pärast või pimeduse tõttu,

keldris ilmnes ainult jäädvustav osa numbrist: ,,07000294". Need andmed nad teatasid

politseitöötajatele. Kuid 30.06.2010.a. O P läks keldrisse, kus varem asus jalgrattas ja avastas, et seda ei ole enam seal. Ilmselt B võttis selle ära. Kahtlustatava Evgeny Ivanovi 08.09.2010 ütlused, millest nähtub, et maja nr. xx sissekäigus elas kunagi Juri Korjuškin. Umbes selle aasta juuni alguses ta kohtas Korjuškini linnas ning ta ütles Ivanovile, et tal on xxx maja neljanda sissekäigu keldrivõti ja pakkus neid talle, et kui

on tahtmist, siis ta võib minna vaatama, kas sealt ei saa midagi varastada. Ivanov võttis

Korjuškinilt võtmed ja läks keldrisse. Võtmekimbus olid üldise keldriruumi võtmed, kuid keldriboksi ukse nr.xx ta avas ja sulges ise. Peale jalgrataste ta võttis veel umbes 10 purki moosi. Istudes nendest ühele jalgrattale, teist vedas kõrval ja sõitis raudtee kaudu Paemurrule. Kui jõudis Paemurru, läks seal ühel jalgrattal rattakumm katki ja ta viskas selle sinnasamasse,

kuid teisega sõitis ise koju. Jalgratta tõi koju. Hommikul tuli tema juurde Korjuškin, ta tagastas talle keldrivõtme. Ivanov ütles Korjuškinile, et ta võttis keldrist kaks jalgratast, kuid ühel nendest läks rattakumm katki ja ta viskas selle minema. Korjuškin ütles, et teise jalgratta ta võib anda talle. Kuna keldrivõtme andis Korjuškin Ivanovile, siis ta ei julgenud keelduda,

pealegi, et temal on teine jalgratas. Ivanov andis talle jalgratta OPTIMA, raami värvi ei mäletanud.

Kahtlustatava Juri Telling 09.09.2010 ütlused, millest nähtub, et ta elas mingi aeg xxxx

korteris. Selles korteris elas tema tuttav A J /F /. Kui ta tema juurest ära sõitis, siis tema

keldrivõti ja korterivõti jäid Juri kätte. Täiesti võimalik, et nad kohtusid Jevgeni Ivanoviga juuni algul, ta üldse ei mäleta. Nad kohtusid temaga kusagil linnas. Nagu ta mäletas, siis nende vahel käis mingi jutt F kohta. Juri ütles Ivanovile, et ta elas varem tema juures ja Korjuškini

1-10-17117

26

kätte jäid korteri ja keldrivõti, mis olid ühes kimbus. Niipalju kui Korjuškin mäletas, siis Ivanov palus võtmed talle anda. Milleks talle võtmeid oli, Ivanov Korjuškinile ei öelnud, kuid Korjuškin ise talt seda ei küsinud. Ivanoviga ei olnud neil halvad suhted, ta käis tema juures külas peaaegu iga päev. Ühel päeval, kui Korjuškin tema juurde tuli, Ivanov ütles talle, et ta kasutas tema võtmeid, käis keldris ja võttis sealt kaks jalgrattast. Ivanovi juures korteris seisis sinise raamiga jalgratast OPTIMA. Kas see jalgratas oli sellest keldrist, ta ei teadnud, kuid kuna tal oli vaja kusagile sõita, siis palus Ivanovilt jalgratast. Ivanov andis talle selle. Kelle jalgratas see oli, ta ei selgitanud seda välja. Mingi aeg jalgratas seisis Korjuškini sissekäigus trepimademel, kuid pärast ta otsustas jalgaratta valget värvi üle värvida ja selle

endale jätta. Jalgratast värvis sissekäigus, määris ära terve sissekäigu. Jalgratta jättis

sissekäiku. Pärast keegi naabritest kaebas esimehele ning ta viis jalgratta sissekäigust keldrisse. Kuhu see pärast sai, Korjuškin ei tea, nemad seda B ei võtnud. Kannatanu S A hagiavaldus, mille kohaselt esitab ta tsiviilhagi summale 2474 krooni.

Hinnates kriminaalasjas kogutud ja uuritud eelpooltoodud tõendeid kogumis loeb kohus tuvastatuks, et Evgeni Ivanovi süü S A vara varguses on tõendamist leidnud tõendatud kogu

esitatud süüdistuse mahus on ning Ivanovi poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus loeb kahtlustatava, kannatanu ja tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks, nende vahel ei

ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga, samuti Evgeny Ivanov tunnistas kohtuistungil ennast süüdi täielikult. Seega on süüdistatava

teos nii objektiivne kui subjektiivne varguse koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on teo toime pandud otsese tahtlusega. Evgeny Ivanovile jalgrattad olid võõrasteks vallasasjadeks, millest Ivanov teadis. Tema võttis jalgrattad vara salaja ja kannatanu nõusolekuta. Väljudes keldriruumist koos varaga, lõpetas Ivanov senise valduse ja kehtestas uue - enda valduse, saavutades võimu asja üle.

Eveny Ivanov pani toime varguse sissetungimisega. Ivanov alguses ebaseaduslikult tungis

sisse korteriühistu keldriruumi, seejärel avas korteri 46 keldriukse, kust varastas jalgrattad.

Üldkeldriruum ega ka kannatanu keldriboks on Ivanovile võõraks ruumiks, sest määratud

ainult korteriühistu elanikel kasutamiseks (siinjuures olid lukustatud kaks keldriukse

eesmärgiks vältida võõraste isikute sisenemine keldrisse) või viimaste loal teistel isikul. Ivanov ei ole KÜ Võidu 14 elanik, samuti puudus temal omanike volitus (luba) keldriruumi sisenemiseks.

KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.

Keldriruumi sisenemiseks avas Ivanov kaks ukselukku võtmetega, mis sai Juri Tellingi

(Korjuškin) käest. Ivanovi ütluste kohaselt Tellingi (Korjuškin) kohtumisel andis Telling (Korjuškin) Ivanovile Võidu 14 maja keldriruumi võtmed varguse toimepanemiseks. Kohus

loeb Ivanovi ütlusi usaldusväärseteks, sest nad langevad kokku teiste (ülalnimetatud)

tõenditega, samuti Juri Telling ei eita oma süüd. Seega Juri Telling, andes keldrivõtmeid Ivanovile, aitas Ivanovil kuriteo toimepanemist – keldrivõtmete abil sisenes Ivanov võõrasse keldriruumi ning pani toime varguse. Juri Telling on kaasaitaja, kes füüsiliselt aitas varguse

toimepanemist. Süüdistatava Juri Tellingi käitumine on kriminaalasja eeluurimisel

kvalifitseeritud õigesti kuriteona KarS § 22 lg 3 ja 199 lg 2 p 4,8 järgi - füüsilise kaasabi osutamisena Evgeny Ivanovi poolt varguse toimepanemisele. Juri Telling on varem kohtu

poolt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, samuti Ivanov pani toime varguse

sissetungimisega ning sissetungimine oli Tellingi ja Ivanovi tahtlusega hõlmatud, seega Tellingi tegevuses on korduvus ja sissetungimine. Kohus leiab, et keldriruumi võtmete üle

andes eesmärgil panna toime keldrist vargust, pani Telling kaasaaitamise toime otsese tahtlusega.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud kriminaalasjas puuduvad. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas

1-10-17117

27 Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd

ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikut ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel

silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Evgeny Ivanov, M.T , Juri

Telling (Korjuškin) on süüdi nendele inkrimineeritavate süütegude toimepanemises, on

süüvõimelised ja nende käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Süüdistatavate käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada Evgeny Ivanovile, M.T-le ja Juri Tellingile lühimenetluses mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra.

Evgeny Ivanovile karistuse mõistmisel arvestab kohus Ivanovi poolt toimepandud kuritegude

raskust (II astme kuriteod), tehiolusid (kuritegudega ei ole tekitatud raskeid tagajärge, ta

nõustus hüvitama kuriteoga tekitatud materiaalset kahju), toimepandud kuritegude arvu.

Samuti tähelepanuta ei saa aga jätta, et varasemad karistused ei motiveerinud Evgeny

seaduskuulekale käitumisele, mis ilmselt tunnistab seniste karistuste mõju nõrkusest. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule.

Evgeny Ivanov on varasemalt kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.09.2010. a otsusega rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses ning 6 kuune

pikkuse vangistusega, samuti karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest. Süüdistatava Evgeny Ivanovi tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

KarS §-s 58, ei ole. Evgeny Ivanovi puhtsüdamlik kahetsus, süü omaks võtmine on kohtu hinnangul arvestatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kuigi KarS § 199 lg 2 ja § 213 lg 1 järgi on võimalik mõista ka rahalist karistust, ei pea kohus

seda Evgeny Ivanovi puhul võimalikuks. Evgeny Ivanov on korduvalt toime pannud süütegusid, temal puudub sissetulek. Kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada

sellist isikut õiguskuulekalt käituma. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid

kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest

karistada vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes

efektiivsemalt karistuse eesmärki ja kindlustatakse õiguskorra huvisid ning aktsepteeritakse

samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. Arvestades kergendavat asjaolu, raskendavate asjaolude puudumist, kohus leiab, et Evgeny Ivanovile on põhjendatud kümme varguste eest määrata ühe aastane ja viiekuune vangistus, arvutikelmuse eest viiekuine vangistus. Evgeny Ivanov käesoleva kriminaalasja raames pani toime kuriteod ajavahemikul 29.12.2009 kuni 25.07.2010. Samas 08.09.2010 Viru Maakohtu kohtuotsusega karistati teda KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 346 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses ehk summas 2000 krooni. Seega karistused kuritegude eest, mis olid toime pandud enne 11.06.2010 Viru Maakohtu kohtuotsust, tuleb liita KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel ning KarS § 64 lg 2 alusel rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

1-10-17117

28 Käesolevas kriminaalasjas on Evgeny Ivanov vahistatud alates 25.07.2010 ning kohtu arvates

karistuse täitmise tagamiseks tuleb Evgeny Ivanovile valitud tõkend jätta muutmata ja karistuse alguseks lugeda kinnipidamise ajast, so alates 25.07.2010.a.

M.T karistuse mõistmisel arvestab kohus M.T poolt toimepandud

kuritegude raskust (II astme kuriteod), tehiolusid (kuritegudega ei ole tekitatud raskeid

tagajärge, ta nõustus hüvitama kuriteoga tekitatud materiaalset kahju), toimepandud kuritegude arvu. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule. M.T on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti karistatud

erinevate väärtegude toimepanemise eest. Süüdistatava M.T tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. M.T

puhtsüdamlik kahetsus, süü omaks võtmine on kohtu hinnangul arvestatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kuigi KarS § 199 lg 2 ja § 266 lg 2, § 121 järgi on võimalik mõista ka rahalist karistust, ei pea kohus seda M.T puhul võimalikuks. M.T on varem kohtu poolt

karistatud 9-l korral varavastaste kuritegude eest, ei tööta, temal puudub sissetulek. Kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on

põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega. Arvestades kergendavat

asjaolu, raskendavate asjaolude puudumist, kohus leiab, et M.T on

põhjendatud kahe varguse eest mõista karistuseks 6 kuud vangistust, kahe ebaseadusliku

sissetungimise eest 4 kuud vangistust ning kehalise väärkohtlemise eest 1 aastase vangistusega, siinjuures asendada vanguistus üldkasuliku tööga KarS § 69 lg 1 alusel.

M.T käesoleva kriminaalasja raames pani toime kuriteod ajavahemikul

08.04.2010 kuni 03.10.2010, st enne kahe viimase kohtuotsuste kuulutamist: 15.10.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt karistati vangistusega 1 aasta 5 kuud 12 päeva, KarS §

69 lg 1 alusel asendati 1044 tundi üldkasuliku tööga, täitmise tähtaeg 24 kuud, ning 22.11.2010.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt KarS § 202 lg 1, § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel, loeti karistus

kantuks. Seega karistused kuritegude eest, mis olid toime pandud enne 15.10.2010 ja

22.11.2010 Viru Maakohtu kohtuotsuste kuulutamist, tuleb liita KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel. M.T-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Juri Tellingile karistuse mõistmisel arvestab kohus Tellingi poolt toimepandud kuritegude

raksust (II astme kuriteod), tehiolusid (kuritegudega ei ole tekitatud raskeid tagajärge) .

Samuti tähelepanuta ei saa aga jätta, et varasemad karistused ei motiveerinud Juri Tellingi

seaduskuulekale käitumisele, mis ilmselt tunnistab seniste karistuste mõju nõrkusest. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule.

Juri Telling on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, samuti karistatud erinevate

väärtegude toimepanemise eest. Süüdistatava Juri Tellingi tegevuses karistust raskendavaid

asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Juri Tellingi puhtsüdamlik kahetsus, süü omaks võtmine on kohtu hinnangul arvestatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kuigi KarS § 199 lg 2 järgi on võimalik mõista ka rahalist karistust, ei pea kohus seda Juri Tellingi puhul võimalikuks. Juri Telling on korduvalt toime pannud süütegusid, temal puudub sissetulek, käesoleva kriminaalasja arutamise ajal viibib ta vahil all. Kõige kergema karistuse

kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma. Kõiki karistuse

1-10-17117

29

mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on

põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega. Arvestades kergendavat

asjaolu, raskendavate asjaolude puudumist, kohus leiab, et Juri Tellingile on põhjendatud varguse toimepanemises kaasaitamise eest kolmekuune vangistus. Juri Tellingi suhtes on kuulutatud kohtuotsus Viru Maakohtu Narva kohtumajas 25.01.2011,

mis käesoleva kriminaalasja arutamise ja kohtuotsuse tegemise ajal ei ole jõustunud, seega Juri Tellingile karistuse mõistmisel KarS § 65 sätted jäävad kohaldamata.

Kuna Juri Telling on vahistatud teise kriminaalasja raames ja käesoleva kohtuotsusega on temale mõistetud karistus vangistuse näol, tuleb Juri Tellingi suhtes valida uueks tõkendiks vahistamine ja võtta teda vahi alla antud kriminaalasjas kohtusaalis. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 3 on kannatanul kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise

lõpetamist maakohtus õigus esitada tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta

kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu

tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitavate nõuete määratlemisel aluseks võtta

tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures aga kriminaalmenetluse eristusega.

Kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo

koosseisule tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõue aluse. Tuleb

eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Mitme süüdistatava korral tuleb eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu.

Teatud õiguslikult lihtsamate nõuete puhul on kriminaalmenetluses võimalik esitada tsiviilhagi ka n-ö protokollilises vormis. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. (RKKK 3-1-1-79-09).

Kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud N P summale 432 krooni, P V summale 445 krooni, A A summale 1030 krooni, J S summale 1010 krooni, O K summale 1500 krooni, A K

summale 7500 krooni, S A summale 2474 krooni, O S summale 2151 krooni, N F summale 2500 krooni, M R summale 18500 krooni.

Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese, ehk tsiviilhagi tõendada.

Süüdistatavad Evgeny Ivanov ja M.T kohtuistungil võttisid kõik esitatud

tsiviilhagid omaks. Süüdistatavate ütluste, kannatanute ütluste ja dokumentaalsete tõendite alusel loeb kohus põhjendatuks ja tõendatuks tsiviilhagid täies ulatuses.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanute N P , P V , A A , J S , O K , A K , O S tsiviilhagid eelnimetatud ulatuses kuuluvad rahuldamisele ja väljamõistmisele Evgeny Ivanovilt.

Kuna kannatanu S A jalgratta varguse pani toime Evgeny Ivanov, kes on otsene kahju tekitaja, seega kannatanu S A tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ja täies ulatuses summas 2474 krooni väljamõistmisele Evgeny Ivanovilt.

1-10-17117

30

Kannatatu N F tsiviilhagi kuulub rahuldamisele väljamõistmisele M.T-lt.

Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu

alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1, 2). Kuna Ivanov ja M.T tekitasid M R kahju ühiselt, tuleb neilt M R tsiviilhagi välja

mõista solidaarselt.

IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas

Asitõenditeks tunnistatud CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, DNA-proov ja

tuhatoos. CD-plaat vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 tuleb hoida kriminaalasja materjalides ning

DNA-proov ja tuhatoos, mis asuvad Ida Prefektuuri hoiuruumis (27.05.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 54), tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 42 lg 1 p 2 kohaselt kriminaalmenetluses on kaitsja advokaat, kelle pädevus

kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuuri poolsest määramisest (määratud kaitsja).

KrMS § 43 lg 2 lg 1,2 kohaselt kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsja valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist; kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi.

KrMS § 45 lg 3,4 kohaselt kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest on kohustuslik

kriminaaltoimiku tutvustamisest prokuratuuris kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistamisel; kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik.

Kriminaalasja 12.07.2011 kohtulikul arutamisel osalesid süüdistatav Evgeny Ivanovi kaitsjana

vandeadvokaat Jekaterina Jevšina, süüdistatav M.T kaitsjana vandeadvokaat Tatjana Massalina, süüdistatav Juri Tellingi kaitsjana vandeadvokaat Valentina Manjuk.

Süüdistatavatele olid määratud kaitsjad Eesti Advokatuuri poolt: M.T-le ja Juri Korjuškinile 09.12.2010 prokuratuuri taotlusel kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, Evgeny

Ivanovile 26.07.2010 uurimisasutuse taotlusel ning kaitsjate osavõtt on kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest prokuratuuris ning kogu kohtumenetluse ulatuses.

Kaitsjad esitasid kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluste kohaselt kuulub tasumisele süüdistatavale

osutatud õigusabi eest 191 eurot ja 74 senti (käibemaks on 31.96 eurot), millest: ettevalmistamise eest 63.91 eurot, kohtuistungil esinemise eest ja kohtuotsuse kuulumamisel osalemise eest 95.87 eurot, millele lisandub käibemaks summas 31.96 eurot. Kohus, vaadates

läbi kaitsja taotluse, on nõus kaitsja taotluses määratud summaga 191.74 eurot, summa on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Juhindudes KrMS § 175 ja § 189, RÕS § 22 ning Justiitsministri 26.01.2005 määrusest nr 2

„Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ rahuldab kohus esitatud taotlused täies ulatuses.

1-10-17117

31

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral

süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud:

Evgeny Ivanov`ilt riigi kasuks väljamõistavad menetluskulud: sundraha 417 (nelisada

seitseteist) eurot ja 03 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni ehk 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 21 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 355 (kolmsada viiskümmend

viis) krooni ehk 22 (kakskümmend kaks) eurot ja 69 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt

15.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti, kaitsja

Jekaterina Jevšina poolt 12.07.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 191 (sada üheksakümmend üks) eurot ja 74 senti.

M.T-lt riigi kasuks väljamõistavad menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1200 (üks tuhat kakssada) krooni ehk 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 69 senti, kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 355 (kolmsada viiskümmend viis)

krooni ehk 22 (kakskümmend kaks) eurot ja 69 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt 12.07.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 191 (sada üheksakümmend üks) eurot ja 74 senti.

Juri Telling`ilt riigi kasuks väljamõistavad menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist)

eurot ja 03 senti, kaitsja Valentina Manjuk`i poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 300

(kolmsada) krooni ehk 19 (üheksateist) eurot ja 17 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalidest koopiate tegemise eest 355 (kolmsada viiskümmend viis) krooni ehk 22

(kakskümmend kaks) eurot ja 69 senti, kaitsja Valentina Manjuk`i poolt 12.07.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 191 (sada üheksakümmend üks) eurot ja 74 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundist ja. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kohtule pole esitatud andmed süüdistatavate varalise seisundi kohta sellest, et nendel

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu: kõik süüdlased on noormehed ning tööle astumise asemel valisid endale kuritegelikku eluviisi, samuti süüdlaste

eelnev käitumine (vaesemad karistused) viib resotsialiseerumisväljavaateid miinimumini.

Seega puudub kohtul alus kohaldada süüdlaste suhtes KrMS § 180 lg 3 sätted ning tuleb menetluskulud mõista välja süüdistatavatelt.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Larissa Prokopenko Kohtunik