1-21-5115/53 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-21-5115 Otsuse kuupäev

9. detsember 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp Kohtuasi Kriminaalasi A. L-i S 206 1 25 lg 2 süüdistuses Kar § lg

– § järgi ja süüdistuses Kar §

– §

– §

A. V.

S 206 1 lg

22 2 lg lg 2

järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuar 2024. otsus i a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatavate A. L-i ja

kaitsja vandeadvokaat Silver

A. V. Reinsaar, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask Asja läbivaatamine

9. oktoober 2024, kohtuistung Istungil osalenud isikud Süüdistatavate A. L-i ja

kaitsja vandeadvokaat Silver

A. V. Reinsaar ning Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask

RESOLUTSIOON

1. T

7. jaanuar 2024. a otsus: ühistada Tartu Ringkonnakohtu 1 i

1.1. A. L-i S 206 1 25 2

süüditunnistamises ja karistamises Kar § lg

– § lg järgi; 1.2.

S 206 1 22 2 25 2

A. V. süüditunnistamises ja karistamises Kar § lg

– § lg

– § lg järgi;

1.3. A. L-ilt ja A. V- tasu

lt sundraha ning kohtueelses menetluses tekkinud riigi õigusabi väljamõistmises;

1.4. A. L-ile ja A. V- kahtlustatavana kinnipidamise aja eest le välja mõistetud kahjuhüvitise tühistamises;

1.5. maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu osalises hüvitamises ja riigi ning A. V. vastastikuste nõuete tasaarvestamises;

1.6. apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu osalises hüvitamises.

2. M

S 206 1 25 2

õista A. L. süüdistuses Kar § lg

– § lg järgi õigeks.

3. M

S 206 1 22 2 25 2

õista A. V. süüdistuses Kar § lg

– § lg

– § lg järgi õigeks.

4. Jätta kohtueelses menetluses A. L-i ja A. V.

kaitsmisega seotud riigi õigusabi tasu riigi kanda.

1-21-5115

2(11)

5. M

A. L-i kasuks 7256 eurot ja

kasuks 7256 eurot valitud

õista Eesti Vabariigilt välja

A. V. kaitsjale maakohtu ning apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. s

6. M S 5 lg 1 p 2 alusel

A. L-i kasuks 112 eurot 86 senti ja

õista Eesti Vabariigilt SKH § välja

A. V.

kasuks 112 eurot 86 senti kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

7. M

uus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

8. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

9. M

õista Eesti Vabariigilt välja A. L-i kasuks 1908 eurot 69 senti ja kasuks 1908 eurot 69

A. V. senti valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus 1.

una karistusseadustiku (KarS) 206 1 25 2

A. L. anti kohtu alla süüdistat § lg

– § lg järgi ning A. V. KarS 206

1 22 lg- 2 ja 3 ning 418 kvalifitseeritavates kuritegudes. KarS 4

§ lg

– § te § lg järgi § 18 lg 1 kvalifitseeritud teo osas kassatsioonimenetlust ei toimu. KarS L- järgi § 206 järgi heidetakse A. ile ja A. V-

le kokkuvõtlikult ette järgmist.

2. 26. detsemb

ja

A. S-i ril 2018 võtsid A. V.

S. A. metsloomade söötmiskohast tahte vastaselt ära tema rajakaamera. 27. detsembril 2018 palus

A. L-il kustutada kaameras olevad andmed ja

A. V. muuta kaamera seadistusi nii, et kannatanu ei saaks seda enam kasutada ega selle asukohta kindlaks teha, küll saaks aga kaamerat kasutada A. V.

A. teadis, et kaamera L. võeti kannatanult õigusvastaselt ära. selle kustutas kaameras olnud pildija andmefailid Ta ühendas sülearvutiga, mälukaardilt ära ning käivitas seadistamistarkvara püüdis sisaldava faili. Nii ta muuta kaamera seadistusi, kustutada väljastatavate piltide edastamise viisiks valitud elektronposti aadressid ning sisestada nende asemele

A. V- saadud mobiiltelefoni numbri. Muudatus ei salvestunud, samuti sai pildija andmefail lt ed id taastada. Maakohtu otsus

3. Viru Maakohtu 24. novembri 2022.

ja

kohtueelse a otsusega mõisteti A. V.

A. L. õigeks, jäeti menetluse kulud riigi kanda ning rahuldati valitud kaitsjale makstud tasu ja süüteomenetlusega tekitatud kahju .

hüvitamise taotlused Maakohus märkis järgmist.

4. Kriminaalmenetlust alusta teises

suhtes netletud kriminaalasjas ti teabe põhjal, mis saadi

A. V. me tehtud jälitustoimingutega. See teave viis

A. V., S. ning A. L-i elukohtade A. ja sõidukite läbiotsimise ning rajakaamera leidmiseni. Prokuratuur esitas kohtule Viru Maakohtu 27. novembri tõendina 2018. oa, -protokollid koos fototabelitega ning a jälitustoimingu l läbiotsimismäärused ja asitõendite vaatlusprotokollid. Tartu Ringkonnakoh 31. tu märtsi määrusega 2021. a tunnistati viidatud jälitustoimingu luba õigusvastaseks. Järelikult poleks rajakaamerat menetlusseaduse norme rikkumata saadud ning

t Tunnistaja

vastavad tõendid tuleb tõendikogumist kõrvale jät a.

A. A. ütlusteni jõuti samuti ebaseaduslikuks tunnistatud kaudu. jälitustoimingu, s.o telefonikõnede pealtkuulamise

5. Kumba t ei saa kaamera kaotsiminekuga seostada. On tuvastatud, et kaamera toodi gi süüdistatava

A. L-i elukohta, seal oli ka

ning

ga. K lnud

A. V.

A. L. ühendas kaamera arvuti aamera mälukaardil o fotod kustutat kuid sid A. L-i arvutis. Kaamera seadistustes tehtud muudatused aga ei i, need säili salvestunud. Ehkki A. L-i kaamera andmetest puhastada, ta seda ei teinud, kuigi oleks l oli võimalik seda t suutnud. Samuti p

kaamera vargusest teadis. Prokuratuur ei õenäoliselt ole tõendatud, et A. L.

1-21-5115

3(11) põhjendanud, miks süüdistatavate ütlus ebausaldusväärse on ed d ja vastuolulised ning miks leitakse, et mälukaardil olnud teabe kustutas A.

L. Apellatsioon

6. Maakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur , A. L-i ja

, taotledes selle tühistamist

A. V. süüditunnistamist süüteomenetlusega ning karistamist ja uue otsuse tegemist menetluskulude ning tekitatud kahju hüvitamise ja asitõenditega toimimise kohta. Ringkonnakohtu otsus

7. Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2024. a otsusega rahuldati apellatsioon osaliselt. A. tunnistati L. süüdi §

– § järgi

30 päevamäära KarS 206 lg lg , teda karista ti suuruse rahalise karistusega ja ärakantavaks

24 päevamäära tunnistati süüdi §

– § – karistuseks loeti .

A. V. KarS 206 lg lg

§ järgi

30 päevamäära ning ärakantavaks lg , teda karistati suuruse rahalise karistusega karistuseks loeti

tagastamise, menetluskulude

24 päevamäära. Ringkonnakohus tegi asitõendite hüvitamise uue otsuse ning mõistis süüdistatavatelt välja sundraha. ja konfiskeerimise kohta Valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud

0 eurot, millest mõistliku suurusega tasuks loeti 244 hüvitati A. t 67 senti. Ülejäänud kaitsjatasust V- 406 euro le jäeti 813 eurot 33 sent

kanda ja i A. V. 1220 eurot A. L-i kanda. Ringkonnakohus leidis järgmist.

8. Maakohtu otsuses loetletud t eid ei saa usel õend kõrvale jätta põhj , et nendeni jõuti jälitustegevuse kaudu. listab kriminaalmenetluse Samuti on väär kaitseväide, et süüdimõistva otsuse tegemise vä seadustiku (KrMS) § 15 3. lg Maakohtus ütlusi mitte andnud tunnistajate A. A.

,

M. P. ja S.

A. ütlused on olulised, kuid tugineda saab ka süüdistatavate ning asjatundja ütlustele ja vaatlusprotokollidele. Tõendite põhjendamatu kõrvalejätmise tõttu ei andnud maakohus sündmusele korrektset

kuriteo materiaalõiguslikku hinnangut. Tõendikogumi alusel saab tuvastada, et läks

A. V.

koos A-

S. ga

26. detsembril 2018 metsa, kus viimane kannatanu rajakaamera. Kaamera seadistuste võttis ära muutmiseks pöördus nõus aitama. Seejärel

A. V. A. A.

poole, kuid tunnistaja ei tunud teda viis

A. V. kaamera L-i juurde.

enda arvutisse ja kustutas A.

A. L. võttis kaamerast mälukaardi välja, pani selle mälukaardil olnud pildid. Ka üritas ta le seadistada kaamerat nii, et see saadaks pilte A. V- . Pilte sai taastada ning muudatus ei salvestunud.

sai aru, et A. V-l ega S. A-l ei olnud kaamera ed

A. L. le ja pildifailide

le mingit õigust.

9. Kaamera on , mille seadistused on usse. Pildid olid aga arvutisüsteem salvestatud sisemäl mälukaardil, mis on salvestusseade. Seepärast ei ole mälukaardilt kustutatud pildid KarS 206 objekt § ning

nende kustutamise eest ei vastuta. Kaamera seadete muutmiseks puudus kannatanu

A. L. nõusolek ning

pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Elektronposti aadresside kustutamise

A. L. k alustas KarS - 206 vastava kuriteo toimepanemist, kuid see tema tahtest äsklusega ta § le jäi olenemata . lõpule viimata

10. Sama kaamera varguse kohta toimus A. V.

suhtes KarS 218 § lg 1 tunnustel väärteomenetlus, kuid kohus tühistas selles asjas tehtud kohtuvälise menetleja karistamisotsuse ja lõpeta s menetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu. ole väärt Praegu menetletav tegu p eomenetluse esemeks olnud teoga sama ning -

vastutust .

kihutas tahtlikult A. L-i ne bis in idem põhimõte A. V. ei välista

A. V. arvutiandmetesse sekkumisele ning vastab KarS 206

1 22

2 25 tema käitumine § lg

– § lg

– § lg tunnustele.

11. A sulustatakse kannatanu andmed. Kui

oleks KarS 206 rvutisüsteemi äravõtmisega

A. V. § järgi süüdi kaamera äravõtmises tunnistatud , kujutaks selles olnud andmete muutmine endast mittekaristatavat . Kuna teda selle teo eest ei karistatud, pole järeltegu järelteo ebaõigus riikliku

1-21-5115

4(11) hukkamõistuga hõlmatud. Andmete kustutamisega tekitatakse õigustatud isikule suurem kahju kui andmete sulustamisega, sest kustutatud andmeid tagasi ei saa. õigustatud isik

12. Apellatsioonimenetluses tuleb m uks lugeda 2440 eurot. KrMS 185 õistliku suurusega kaitsjatas § kohaldamisel peab aga arves ma, missuguses osas apellatsioon rahuldatakse ja milline on selle ta põhjendatud argumentide osakaal ning maht. S põhimõtet eda peab kasutam ka kulude puhul, mis a tekkisid apellatsioonile vastu esitamise väidete tõttu. Suur osa kaitsja argumentidest pole põhjendatud ning seepärast peab riik hüvitam

apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasust he kolmandiku a A. V. ü (406 euro

67 senti). A. L-i puudutavatest argumentidest t pole ükski põhjendatud ning tema apellatsioonimenetluse kulu .

saab riik hüvitama ei pea

A. V. ja riigi vastastikused nõuded tasaarvestada. Seega peab riik m kohtus tekkinud kaitsjatasust A. V- aa le hüvitama 2925 euro 36 senti t ja apellatsioonimenetluse kuludest 406 eurot 67 senti. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon

13. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas A. L-i ja kaitsja, taotledes selle osalist ning

A. V. tühistamist maakohtu otsuse jõustamist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassaatori põhiväited on järgmised.

14. J

kaameras kannatanu elektronposti ta sai selle äreldus, mille kohaselt nägi A. L. aadressi või et olemasolust teada muul moel Lisaks rikkus apellatsioonikohus KrMS 15 , ei põhine tõenditel. § lg nõudeid, tehes otsuse selliste kohtus vahetult üle kuulamata tunnistajate ütluste alusel, mis moodustavad valdava osa. tõendikogumist 15.

kuriteos, mille kohta o juba tehtud kohtulahend. Arvutiandmete

A. V. tunnistati süüdi li lõplik muutmisele kihutamine on kaasnenud gu, kuid väidetava vargusega mittekaristatav järelte ringkonnakohus lahutas ühtse käitumise kunstlikult kaheks teoks. Kaamera äravõtmisega põhjustatud ebaõigus on järelteoga põhjustatud ebaõigusest üüdistatava tegevuse suurem. S ekslik kvalifitseerimine KarS 218 § lg 1 järgi ei saa piira ta ne bis in idem

-põhimõtte toimet. Ringkonnakohus leidis ka ise, et kaamera vargus tulnuks kvalifitseerida KarS 206 1 § lg järgi. Elektronposti aadressi

de muutmine ei suurendanud kaamera

, sest aadresside taastamine ei äravõtmisega kaasnenud ebaõigust olnud ei olnud intensiivne. võimatu ning rikkumine

16. Ringkonnakohus lubatavuse hindamisel Riigikohtu ei käsitlenud läbiotsimisega saadud tõendite seisukohti. Samuti ignoreer

kolme iti maakohtu järeldust, mille kohaselt ei oleks jälitustoiminguteta tunnistaja ütlusteni jõutud.

17. Valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu s jäeti ebaõige ti süüdistatavate kanda. Prokuröri apellatsiooni lahendamisest tingitud menetluskulu oleks tulnud jätta KrMS 185 § lg 1 alusel riigi kanda. Riigikohtu kirjalikud küsimused

18. Kolleegium esitas KrMS 360 §

1 1 alusel kassatsioonimenetluse pooltele

: lg järgmised küsimused

a) Kas muudatuste tegemin raja e kaamera seadetes tekitas täiendavat ebaõigust? Kui jah, siis kellele ja missugust ebaõigust? Millega saab õigustada väheväärtusliku asja tarkvara seadetes muudatuste tegemise eest kriminaalkorras karistamist? Kas selline karistamine ei satu vastuollu karistusõiguse kui viimase abinõu kasutamise põhimõttega?

1-21-5115

5(11)

b) Kas arvutikuritegevusvastases konventsioonis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. a direktiivis 2013/40/EL toodud määratlusi arvestades saab näha seaduslikku alust ning võimalust arvutisüsteemi mõistet kitsamalt piiritleda? Kas Kar § 06 tuleks tõlgendada kitsendavalt, S 2 piirates selle süüteokoosseisu toimeala nt teo toimepanemise või arvutiandmete kaitsmisega taotletava eesmärgi kaudu või mõne kindla kriteeriumi tuvastamise abil (nt kahju olemasolu ja suurus, arvutiandmetesse sekkumise intensiivsus vmt)? Prokuratuuri vastus

19. Kaamera vargus / kannatanu ebaseaduslik hõivamine rikkus omandiõigust. Kaamera seadistuste muutmise katse rikkus seevastu arvutiandmete puutumatust ja kättesaadavust, sh õigustatud isiku huvi arvutiandme puutumatuse vastu te . Arvutisüsteemi omanikul võib olla selgelt äratuntav või kaitsmisväärne huvi ka väheväärtuslikus arvutisüsteemis olevate andmete puutumatuse vastu ning sellega kaasnev kahju võib olla arvutisüsteemi väärtusest oluliselt suurem. Seadusandja pole KarS 206 koosseisutunnuste . § täitmist seadnud sõltuvusse konkreetse arvutisüsteemi väärtusest S olevatesse andmetesse sekkumise eest kriminaalkorras eepärast on ka väheväärtuslikus seadmes karistamine karistusõiguse põhimõtetega kooskõlas. Esialgne väärtegu ei konsumeerinud hilisema kuriteo ebaõigust. rvutisüsteemi mõiste kitsamaks piiritlemiseks A pole seaduslikku alust. Kuriteokoosseisu kitsendav tõlgendamine pole välistatud n mõeldav, et koosseisupärasest siiski . O teost ei saa rääkida , kui teol puudub kaitstava õigushüve kahjustamise potentsiaal või juhul see potentsiaal on

ilmselgelt vähetähtis. Kaitsja vastus

20. Kaitsja leiab, et muudatuste tegemise katse rajakaamera seadetes ei tekitanud täiendavat ebaõigust. Väheväärtusliku asja tarkvara seadetes muudatuste tegemise eest kriminaalkorras karistamine ei ole õigustatud ning on vastuolus karistusõiguse kui viimase abinõu põhimõttega. see

KarS 206 lg-t 1 § tuleb tõlgendada kitsendavalt, piirates koosseisu toimeala andmete olulisuse kaudu. Samuti peab piiritlema teoalternatiivide , , ja

kustutamine sulustamine rikkumine muutmine tähendust, määratledes künnise. mh teo intensiivsuse

Riigikohtu istung

21. Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonis esitatud taotluste juurde. Prokurör nõustus kassatsiooniväidetega apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist puudutavas osas, palus jätta kuid muus osas ringkonnakohtu otsuse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

22. K

suhtes olleegium põhjendab kõigepealt, miks pole praeguse süüdistusasja menetlemine A. V. vastuolus - ega hinnatakse KarS 206 kohaldamis puutuvaid ne bis in idem põhimõtt (I). Seejärel § se väiteid ning võetakse seisukoht, kas A. ja L.

A. V.

tunnistati selle kuriteokoosseisu järgi õigesti süüdi (II). Kolleegium vastab ka argumentidele, mis osa , KrMS 15 käsitlevad tõendite lubatavust § lg nõuete järgimist § Lõpuks apellatsioonimenetluses (III) ning KrMS 185

1 kohaldamist (IV). lg saab kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (V) ning lahendada valitud kaitsjale makstud tasu võtta hüvitamise taotluse (VI). I

23. P

3 kohaselt ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo õhiseaduse (PS) § lg eest, milles ta on - vastavalt seadusele mõistetud lõplikult süüdi või õigeks (ne bis in idem põhimõte).

1-21-5115

6(11) Karistusseadustikus väljendab sama ideed § §

2 lg 3 ning kriminaalmenetluse seadustikus 199 lg 1 p 5. - on mh fikseeritud ka Ne bis in idem põhimõte Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 7 artiklis 4, mille kohaldamispraktikat tuleb PS 23 (EIÕK) § lg tõlgendamisel arvestada. (Vt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 70 koos edasiste viidetega.) 24. - seisneb keskn Ne bis in idem põhimõtte esemelise kaitseala täpsustamisel e õigusküsimus teo mõiste sisustami , sest EIÕK 7. protokolli ses art 4 lg 1 keelab menetluse teistkordse läbiviimise juhul, kui see menetlus käsitleb samu või sisuliselt samu faktilisi asjaolusid. Kontrolli tuleb alustada faktiliste asjaolude võrdlemisest ning seejuures pole tähtis, millised uue süüdistuse osad järgnevas menetluses kinnitust leiavad või tagasi lükatakse. Faktilisi asjaolusid peab võrdlema inimkäitumisele antava tervikhinnanguga, mi karistusseadustiku vastava paragrahvi dispositsiooniga. (Vt RKKK tte 19.06.2015, 3-1-1-56-15, p 8 koos edasiste viidetega.)

25. Kannatanu rajakaamera varguse kohta alustati kriminaalmenetlust KarS 199

1 tunnustel. § lg Kriminaalmenetlus KrMS 199

1 p 1 alusel , et rajakaamera on k lõpetati § lg seepärast väheväärtusli asi, mille ebaseaduslik hõivamine on väärtegu. KarS 218 § lg 1 tunnustel alustatud väärteomenetluses karistas k ne menetleja A. V-d selle eest, et ta

26. detsembril 2018 koos S. A-ga ohtuväli võttis metsloomade tmise kohast

A. S-i rajakaamera. Viru söö ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Maakohus tühistas kohtuvälise menetleja osutatud lahendi väärteoasjas nr 4-21-3263 tehtud

8. detsembri 2021. otsusega ning

suhtes . J s a lõpetas A. V. väärteomenetluse õustunud kohtuotsu tähendab, et põhimõttest tulenevalt on ne bis in idemselle teo teistkordne menetlemine

puhul

A. V. välistatud.

26. Kassaatori hinnangul on praeguse kriminaalmenetluse esemeks olevad asjaolud eelmises punktis kirjeldatud menetluse asjaoludega

tegevus kujutab endast samad, sest süüdistuse järgi etteheidetav varguse mittekaristatavat järeltegu. Kolleegium peab niisugust arvamust ekslikuks.

27. Iseenesest on seisukoht, et põhjendatud üldjuhul ei karistata varguse toimepanijat tegude eest, mis seisnevad varastatud eseme hilisemas sega seotud toimingutes, müümises, selle päritolu varjami äratarvitamises või muus sarnases tegevuses. Nendel juhtudel on enamasti tegemist mittekaristatava järelteoga, millega põhjustatud ebaõigus neeldub eelnevalt toime pandud varguses (vrd RKKK 02.07.2015, 3-1-1-36-15, p 12.1) aga toime isik, keda ei saa vargusega . Kui niisuguse järelteo paneb seostada, ei saa väita, et tema eelneva teoga põhjustatud ebaõigus konsumeerib järelteoga põhjustatud ebaõiguse. Selle isiku süüditunnist mõnes vargusele järgnenud kuriteos amine pole materiaalega menetlusõiguslikel kaalutlustel välistatud RKKK 07.11.2019, 1-18-86/128, p 62). (vrd

28. Ringkonnakohus tuvastas, et 26. detsembril 2018 koos S. A-ga metsa, kus viimane läks A. V. võttis ära kannatanu rajakaamera käsitanud . Apellatsioonikohus ei

A. V-d isikuna, kes pani koos S. A-ga toime

mõne süüteo, varjas mõnda süütegu või põhjustas kaamera äravõtmisega kannatanule mingisuguse kahjuliku tagajärje. Kooskõlas süüdistusaktis oleva teokirjeldusega tunnistati

A. V.

süüdi kaamera äravõtmisele järgnenud päeval, s.o hoopis selles, et ta kihutas

27. detsembril 2018, A. L-i ebaseaduslikult kannatanule kuuluva rajakaamera seadeid muutma. Niisugust tegevust talle eelnenud kriminaalja

väärteomenetluses ette ei heidetud.

29. Seega on A. V- arvatud ne, teistsugust le süüks käitumi millega rünnatakse võrreldes vargusega õigushüve (omandiõigus vs. andmete puutumatus) ning mis on nii ajaliselt kui ka muude faktiliste asjaolude poolest selge erinev kannatanu puudutavast teost. Tegemist pole lt rajakaamera äravõtmist ühtse käitumisega ning väärteomenetluse ja praeguse kriminaalmenetluse esemeks olevate tegude asjaolud ei kattu tuleb - te rikkumist eitada. . Seepärast ne bis in idem põhimõt II

1-21-5115

7(11)

30. K S 206

1 kohaselt on karistatav ar § lg kuriteona arvutisüsteemis olevate andmete ebaseaduslik muutmine, kustutamine, rikkumine või sulustamine. Osutatud karistusnormi dispositsiooni sõnastamisel on seadusandja võtnud Euroopa Nõukogu arvutikuritegevusvastase esialgu aluseks konventsiooni (Budapesti konventsioon)

4. veebruar 2005. raamotsuse ja EL nõukogu 2 i a nr 2005/222/JSK karistusseadustiku muutmise infosüsteemide vastu suunatud rünnete kohta (vt seaduse seletuskiri, Riigikogu XI koosseis, 166 SE). 12. augustil 2013 asenda raamotsus eelnõu ti nr 2005/222/JSK direktiiviga 2013/40/EL. muudeti arvutiandmetesse Direktiivi kehtestamise tõttu sekkumist käsitleva süüteokoosseisu sõnastust

(vt karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, Riigikogu XII koosseis, 554 SE). Praegune KarS 206 1 § lg redaktsioon jaanuaril 2015. jõustus 1.

31. K S -s 206 sekkutakse ebaseaduslikult ar § sätestatud kuriteoga arvutisüsteemis asuvatesse arvutiandmetesse. Kuna a riigisiseses rvutisüsteemi ja arvutiandmete mõisteid karistusõiguses defineeritud pole, tuleb nende avamiseks 2013/40/EL poole, et tagada mõistete pöörduda direktiivi kooskõlaline tõlgendamine (vrd RKKK 21.06.2019, 1-17-10162/351, p 33). (eh Arvutisüsteemi k direktiivi

) saab tuletada direktiivi artikli 2 punktist , arvutiandmete mõttes infosüsteemi mõiste a mõiste aga direktiivi artikli 2 punktist b . Andmetesse sekkumise ebaseaduslikkust tuleb sisustada direktiivi artikli 2 alapunkti

d järgi.

32. Direktiivi artikli 2 punktide ja a b ning artiklite 4 ja 5 võrdlus järeldub, est vahet peab tegema et arvutisüsteemi toimimiseks vajalikel andmetel muudel arvutisüsteemis asuvatel (artikkel 4) ning andmetel (artikkel 5) toimimiseks vajalike andmetega manipuleerimine on suunatud . Arvutisüsteemi arvutisüsteemi toimimise vastu rünne kujutab endast Kar § ning see S -s 207 kirjeldatud tegu. KarS 2 niisugused § 06 järgi kvalifitseeritava teo objektiks saavad seevastu olla üldjuhul arvutiandmed, mis pole tarvilikud arvutisüsteemi toimimiseks. õiguslikul kvalifitseerimisel T

eo on tarvis eristada seda andmete puutumatus (KarS 206) , kas ebaseadusliku ründe objektiks oli eeskätt § või arvutisüsteemi tõrgeteta toimimine (Kar § S 207) (vt ka RKKK 22.06.2015, 3-1-1-94-14, p-d 203– 208).

33. Seadusandja pole pidanud oluliseks, kuidas mõjutab arvutiandmetesse sekkumine kahjustatavat õigushüve, ega ole § toimepanija vastutust ühegi KarS 206 dispositsioonis piirava tunnusega kitsendanud. piisab e , et Koosseisutunnuste täitmiseks sell st toimepanija ründab tahtlikult ning õigusliku aluseta arvutisüsteemis olevaid andmeid. aadeldava koosseisu mõttes (ebaseaduslikult) V saaks lugeda karistatavaks ka kirjavea parandamist tekstifailis, faili koopia kustutamist või näiteks tulba laiuse muutmist Exceli tabelis, isegi kui need muudatused kellegi huve ei . mõjuta

34. K S 206 ne viib selliste ar § ülemäära lai sisustami juhtumite karistusnormiga hõlmamiseni, mille eest kriminaalkorras karistami ei saa pidada proportsionaalseks st või mida seadusandja ei olegi tegelikult soovinud karistatavaks kuulutada (vrd RKKK 09.11.2018, 1-17-6580/138, p 12). See tähendaks vastuolu karistusseaduse määratletuspõhimõttega ja karistusõiguse kui omakorda rikuks

ultima ratioehk viimase abinõu põhimõtet (vt nt RKKK 04.11.2022, 1-20-8694/55, p 52; 18.06.2020, 1-19-31/63, p-d 18 19; 04.12.2007, 3-1-1-82-07, p 8). Seaduse kohaldamisel peab – eelistam b nt RKPJK 04.02.2020, 5-19-44/9, a tõlgendust, mis taga selle kooskõla põhiseadusega (vt p 17). Ka on Riigikohus korduvalt leidnud, et normi kaitse-eesmärki on võimalik arvestades karistusnormi teleoloogiline kitsendavalt tõlgendamine süüdistatava kasuks (viidatud 1-19-31/63, p 18; RKKK 16.12.2013, 3-1-1-113-13, p 24 ).

35. K S 206

1 puhul aitab ga piiratakse ar § lg põhiseadusvastast tulemust vältida tõlgendus, mille kuriteokoosseisu toimeala ulatuse koosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamise või ohustamise kaudu. ei KarS 206 tunnuse pelgalt see, kui arvutiandmetes tehakse Seepärast täida § id se õigustatud isiku nõusolekuta või pingutusteta kõrvaldatavaid

vaid ebaolulisi

eriliste muudatusi.

1-21-5115

8(11) S ne ja karistamin osutatud eeldab selle mist, miks üüditunnistami e kuriteokoosseisu järgi põhjenda mõjutas ebaseaduslik arvutiandmetesse sekkumine kaitstavat õigushüve vähesel määral rohkem kui . Alternatiivselt tuleb data, missugune kahju tekitati. ära näi õigustatud isikule Näiteks võivad teo objektiks olevad arvutiandmed olla vähese majandusliku, kuid olulise emotsionaalse väärtusega sõltuvalt sellest, milline aeg nende andmete kogumisele ning talletamisele kulus, kas seda teavet saab taastada ja kui keeruline see on, kas selle teabe avalikuks tulek kahjustaks kannatanu või muu isiku perekonnaja eraelu puutumatust jne. Eelöeldu ilmestamiseks võib ette kujutada olukorda, kus arvutisüsteemina käsitatavast digitaalsest diktofonist kustuta kse kannatanu lähedase enne surma ta antud intervjuu, mille tõttu kaovad talletatud mälestused jäädavalt. eabel võib omaniku jaoks olla T oluline emotsionaalne või ka rahaline väärtus, kui andmete kustutamise tõttu jääb kirjutamata nt varem kokkulepitud teos. Samamoodi võidakse arvutist kustutada pooleli olev mitme aasta vältel kirjutatud doktoritöö, pikaajalise uurimistöö käigus ko ja mõõtmisandmed vmt. Ka

gutud vaatlusniisugustel andmetel võib olla omaniku jaoks suur väärtus.

36. Kokkuvõtlikult peab ü st lähtudes otsustama, kas õigustatud isiku huvi ksikjuhtumi asjaolude

andmete puutumatuse vastu rikuti vähesel määral või mitte või kas selle teoga põhjustati mingisugust kahju. Kui tekitatud varaline S 12 kahju ületab Kar §

1 p-s 1 sätestatud määra, tuleb arvutiandmetesse sekkumine kvalifitseerida KarS 206

2 p 4

§ lg järgi. Tehioludest sõltuvalt on tarvis kaaluda sedagi, kas arvutiandmetesse sekkumine võib moodustada ühe osa eelnenud põhiteost, mis neeldub juba põhjustatud ebaõiguses (vt käesoleva otsus e p 27).

37. Ka direktiivi 2013/40/EL artikli 5 kohaselt peavad liikmesriigid muutma tahtliku ja ebaseadusliku arvutiandmetesse sekkumise kriminaalkorras karistatavaks vähemalt raskemate juhtumite puhul. Vähem oluliste juhtumite ei pea (vt direktiivi puhul liikmesriigid kriminaalkaristust sätestama preambuli p 11). Sellest tuleneb, et riigisiseste normide sätestamisel ja kohaldamisel on tarvis eristada arvutiandmete vastu suunatud raskemaid ründeid ebaolulistest rikkumisest, vältides niimoodi vastuolu karistusõiguse kui viimase abinõu põhimõttega. §

KarS 206 praegu teokirjeldust silmas st pidades peab seadusandja kaalum

,

a selle süüteokoosseisu sõnastamist viisil et igaühe jaoks oleks selgelt ettenähtav, milline käitumine on keelatud ja karistatav. Arvutisüsteeme kasutatakse laialdaselt ja ka arvutiandmete kaitsel on inimeste igapäevaelus järjest suurem tähtsus. Seepärast on süüteona karistatava käitumise selge sõnastamine iseäranis möödapääsmatu.

38. K

A. L-ile ja A. V-

assatsioonimenetluse pooled ei vaidle selle üle, et le süüks arvatud tegevus kujutab endast formaalselt e katset:

arvutisüsteemis olevate andmete ebaseadusliku muutmis

A. L. püüdis A. V.

kihutamisel muuta kannatanu rajakaamera seadeid nii, et sellega tehtavaid pilte ei edasta ks kannatanu elektronposti aadressidele, vaid A. V- . Teoga ta le kannatanu õigushüve märkimisväärselt ei kahjustatud seepärast ei asu ega ohustatud ja kannatanule kahju ei tekitatud ning kolleegium täiendavalt hindama, kas sama tegu võiks alternatiivselt vastata Kar § S 207 tunnustele. Ka viidatud koosseisu puhul peab tuvastama teo piisava intensiivsuse.

39. Apellatsioonikohus argumenteeris sellega arvutiandmetesse sekkumisega põhjustatud ebaõigust , et kannatanu oleks arvutisüsteemis olevatest andmetest ilma jäänud nende andmete kustutamise tõttu. Tegelikult kaotas kannatanu juurdepääsu rajakaamera kaudu saadud andmetele juba siis, kui kaamera tema tahte vastaselt

kannatanu olukorda ei muutnud, sest ära võeti. Süüdistuses kirjeldatud tegevus tema valdus oli selleks ajaks ebaseaduslikult murtud ning ta oli rajakaamerast selle kaudu ja edastatavast teabest kestvalt ilma jäetud. ajakaamera äravõtmisega tekitatud ebaõigust R

seejuures kummalegi ei heideta. Niisiis ei tekitanud nad u toime süüdistatavale ette süüdistuses kirjeldatud teg pannes Pealegi muutis

andmeid, mis olid kannatanule teada ja märkimisväärset uut ebaõigust.

A. L. mida ta saab kaamera tagastamise korral taastada elektronposti aadresse uuesti sisestades. hõlpsasti

1-21-5115

9(11)

40. Selle vastu, ega sekkuti intensiivselt, et süüdistuses kirjeldatud tegevus kannatanu õigushüvesse räägivad , millega põhistati süüdistatavatele mõistetud ilmekalt ka ringkonnakohtu seisukohad karistuse raskust. raske on Täpsemalt nentis apellatsioonikohus, et ette kujutada väiksema ebaõigussisuga kuritegu, kui seda on praeguse menetluse esemeks olev käitumine: kuriteoga kahju ei tekitatud, sest see n jäi katse staadiumisse; kustutatud elektronposti aadresside taastamine o hõlbus neid uuesti sisestades; tegu oli väheoluline, kuivõrd kannatanul enam kaamerat niikuinii ei olnud. Järelikult on lõppastmes ka ise leidnud, et põhiliselt rikkus kannatanu õigusi ringkonnakohus just rajakaamera äravõtmine ning süüdistatavate hilisemal tegevusel tegelikku mõju ei olnud. Sel moel kummutas ringkonnakohus ise oma e otsuse eelnevas osas tehtud järeldus täiendava ja karistusväärse ebaõiguse põhjustamise kohta.

41. Väljaspool kassatsiooni piire märgib kolleegium, et ringkonnakohus ajas otsuse põhiosa punktides 91, 92, 116, 120 ja 121 segamini kannatanu ja A. L-i nimed. Eksitusele vaatamata on arusaadav, et nendes punktides kõneldakse just A. L-i . st

42. Kokku ei sisalda otsus argumente, mis lubaks tuvastada võttes süüdimõistev id kannatanule mõne uue ja olulise negatiivs

.

e tagajärje või kahju põhjustamist Järelikult ei võimalda süüdistuse esemeks oleva teo intensiivsus kõneleda KarS 2 § 06 järgi karistatava teo toimepanemis t.

ja A. tuleb es A. L. V. neile esitatud süüdistuses § õigeks mõista KrMS 309 2 alusel lg . III

43. Ehkki

ja

t puudutavate kaalutluste

A. L.

A. V. mõistetakse materiaalõiguse kohaldamis tõttu õigeks märgib kolleegium tõendite lubatavuse tõendite hindamise põhimõtete kohta , ning veel järgmist.

44. Kassatsiooni kohaselt

t hinnates Riigikohtu ei järginud ringkonnakohus tõendite lubatavus praktikat ega arvestanud det, mille kohaselt poleks menetleja kaitseväi õigusvastase jälitustoiminguta kolme tunnistaja ütluste jõu saamiseni dnud. Selle etteheitega ei saa

nõustuda.

45. Praeguse asja menetlust alustati juhuleiuna saadud teabe alusel, mis ilmnes teise A. V-ga seotud kahtlustuse uurimiseks

. See teave viis tehtud jälitustoimingu (telefonikõnede pealtkuulamise) kaudu läbiotsimiste, leidmise ja tunnistajate ülekuulamiseni märts rajakaamera . Tartu Ringkonnakohtu 31. i 2021. a määrusega tunnistati jälitustoimingu tegemise aluseks olnud kohtu luba õigusvastaseks. Kuigi pole välistatud, et tõendi lubamatus võib kaasa tuua ka sellest saadud info abil kogutud teise tõendi lubamatuse, ei ole tegemist üldkehtiva reegliga (vt RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 94). Ringkonnakoh ki et (loa) ei tingi us märkis põhjendatult, jälitustoimingu õigusvastaseks tunnistamine vaidlusaluses asjas juhuleiuna ilmnenud teabe

. põhjal kogutud tõendite kõrvalejätmist

46. Uurimisasutus ja prokuratuur on legaliteedi põhimõt § järgi kohustatud te (KrMS 6) kuriteo asjaolude ilmnedes toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või lõpeta pole seaduslikku alust kriminaalmenetlust da. Kriminaalmenetluse seadustikust ei tule piirangut, mille kohaselt saaks menetluse alustamise välistada abstraktne kahtlus, et kuriteole viitavat teavet ei pruugitud saada õiguspäraselt. Menetleja ei saa eirata kuriteo tunnuste olemasolu ning ta peab sellel etapil lgendama kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (n tõ t RKKK 13.06.2016, 3-1-1-34-16, p 29).

47. Juhuleiuna saadud teave on puutumuses õigusvastaseks loetud j . Pealtkuulamisel älitustoiminguga saadud s kriminaalasjas ei esitatud.

ei teavet käesoleva tõendina Muid tõendeid jälitustoiminguga kogutud. Seetõttu pole mh läbiotsimise ja tunnistajate ülekuulamisega saadud tõendite lubatavuse üle otsustamisel asjasse puutuv KrMS 126 §

1 lg-s 4 Miski ei viita sellele, et menetleja sätestatud piirang.

1-21-5115

10(11) pidi juba menetlustoiminguid tehes osutatud mõistma, et teave saadi õigusvastase jälitustoimingu tulemusena. sus tuvastati tunduvalt hiljem Jälitustoimingu loa õigusvasta , kui tehti tõendite kogumiseks tarvilikud menetlustoimingud.

48. V ei saa aidlusesemeks olevate tõendite kogumise korra olulist, korduvat või tahtlikku rikkumist toimiku materjali põhjal (vt RKÜK 03.03.2021, – sedastada 1-17-2359/122, p-d 48 49; RKKK 18.06.2021, 1-16-6179/111, p 58). Läbiotsimise, asitõendite äravõtmise ja vaatluse ning tunnistajate ülekuulamisega saadud tõendite lubamatust põhistabki kassaator üksnes jälitustoimingute tegemisele esitatavate nõuete rikkumise kaudu.

49. Kaitsja leiab KrMS 15 lg- 3 toetudes sedagi, et ringkonnakohus poleks tohtinud

,

§ le

A. A. M. P. ning

S. A. ütlustele tugineda.

50. K S 15 rM § lg sätestab, et kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava see tähendusega. Kui avaldatud ütlusi, mille allikat ei ole saanud küsitleda, kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Muude tõendite kaal võib sõltuda lisaks nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga, ja sellest, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab. KrMS § 15 lg-s 3 sisalduv keeld on absoluutne ning sellest üleastumine on välistatud ka siis, kui sättes loetletud tõendeid on enam kui üks. (RKKK 03.10.2024, 1-21-6603/211, p 16)

51. K S 15 lg-s 3 rM § kirjeldatud tõendamissituatsioonis peab kohus seega esmalt tuvastama, missugused on muud otsesed ja kaudsed tõendid ning missugused asjaolud saab nende alusel kindlaks teha. S peab hindama, eejärel missugust teavet annavad ütlused, mille allikat kohtus küsitleda ei saanud, ning otsustam keskenduda a neid teiste tõenditega kõrvutades ütluste olulisuse üle. Väär on vaadeldava

, mille vahetut allikat kaitsepool ning küsimuse käsitlemisel ütlustele küsitleda ei saanud, märkida seejärel et asjaolude tuvastamisel saab tugineda ka muudele tõenditele alles , . Ka ei tohi muudele tõenditele üldsõnalist ega jätta täpsustamata, missugused teha viidet

need konkreetsed tõendid on ning järeldus ei ole jälgita täh milliseid i neist teha saab. Siis v, millise enduse kohus konkreetsele tõendile annab ja missugused asjaolud ta selle alusel tuvastab. Samuti ei teki sel juhul otsuse lugejal veendumust, et kohus lähtus tõendikogumist vahetult küsitlemata tõendiallika ning ütlustel pole selles asjas otsustavat kaalu neid põhimõtteid . Praeguses asjas ringkonnakohus rangelt ei järginud ning seepärast ei ole KrMS 15 § lg 3 kohaldamist puudutav apellatsioonikohtu arutluskäik lõpuni jälgitav. IV

52. P assaatori seisukoht, et ringkonnakohus on apellatsioonimenetluses valitud õhjendatud on k kaitsjale makstud tasu hüvitamisel (vt käesoleva otsuse eksinud p-d 7 ja 12).

53. K S 185 1 rM § lg sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrM § – S 337 1 p-des 2 lg või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuigi apellatsioonimenetluses hti te KrMS 337

1 p-s 4

esimese astme kohtu otsus osaliselt ja tehti uus § lg sätestatud lahend – tühistati otsus

i kaitsjatasu argumentide

– jä väidetava põhjendamatuse amise tõttu ja kord enamjaolt süüdistatavate kanda Niisugust kaalutlusõigust § . KrMS 185

1 ringkonnakohtule ei anna. lg Apellatsioonile esitatud vastuväidete asjasse puutuvust, põhjendatust ja mahtu saab arvesse võtta valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse hindamisel. Olukorras, kus ringkonnakohus on KrMS 175

1 p 1 alusel juba § lg mõistliku suurusega kaitsjatasu kindlaks määranud, ei saa ta KrMS 185 asuda veel kord vaagima, missuguse osa sellest tasust peab § lg järgi süüdistatavatele

1-21-5115

11(11) hüvita Seepärast süüdistatavatele hüvitada ma. tuleb riigil apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud 2440 euro t. V

54. L S 361

1 p- 7 ning 362 p-dest 1 ja 2 ähtudes eeltoodust ja juhindudes KrM § lg st § , tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse A. L-i süüditunnistamises ning karistamises KarS 206 lg 1 §

– § 25 lg ja lg lg lg

järgi, A. V. süüditunnistamises karistamises KarS 206 §

1 22

– §

2 25

– §

2 järgi, neilt sundraha ning kahtlustatavana kohtueelses menetluses tekkinud riigi õigusabi tasu väljamõistmises, kinnipidamise aja eest , maakohtus valitud kaitsjale välja mõistetud kahjuhüvitise tühistamises makstud tasu osalises ning riigi ja

, samuti hüvitamises

A. V. vastastikuste nõuete tasaarvestamises apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu osalises hüvitamises.

55. K L-i S 206

1 25

olleegium mõistab A. süüdistuses Kar § lg

– § lg ja A. V. süüdistuses KarS 206

1 22

2 25 Kohtueelses menetluses tekkinud § lg

– § lg

– § lg järgi õigeks. riigi õigusabi tasu tuleb KrMS 181

1 alusel riigi kanda L-i ja

§ lg jätta ning mõista riigilt A.

A. V. kasuks välja valitud kaitsjale maakohtus ning apellatsioonimenetluses makstud mõistliku suurusega tasu, s.o kummalegi 7256 eurot. Samuti tuleb mõista riigilt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse 5 lg 1 p 2 alusel ku § mmagi süüdistatava kasuks välja 112 eurot 86 senti seoses nende kahtlustatavana kinnipidamisega. ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsiooni Muus osas jääb rahuldab kolleegium osaliselt. VI

56. Riigikohtult taotletakse kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist 9463 euro 14 sendi suuruses summas, mis jaguneb süüdistatavate vahel võrdseteks 4731 euro 56 sendi suurusteks osadeks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsiooni koostamiseks, Riigikohtule vastamiseks, kaitsealuste nõustamiseks, prokuröri vastusega tutvumiseks ja kohtuistungist osavõtuks 41,25 tundi. Kaitsja ühe töötunni hin t (käibemaksuta) d on 149 euro .

57. Kolleegium peab kaitsja da ks. Ka kaitsjal töötunni hin põhjendatu on põhjendatud ajakulu, mis tekkis Riigikohtu istungile sõitmise ja istungil osalemise tõttu. Ülejäänud ajakulu ei saa pidada kogu ulatuses õigustatuks, sest osa kaitseargumente kordab apellatsioonis esitatut, need argumendid ei puutu asjasse . Kaitsetoiminguid saanuks teha ka

või pole üldse põhjendatud väiksema ajakuluga. Öeldut arvestades loeb kolleegium kaitsjatasu

. Nii kujuneb põhjendatuks 21 töötunni ulatuses KrMS 175

1 p 1 kohaselt § lg kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuks 3817 eurot 38 senti. Seega tuleb riigil KrMS 186

1 alusel kummalegi kaitsealusele § lg hüvitada 1908 eurot 69 senti. (allkirjastatud digitaalselt)