3-24-3315/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3315

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Helena

Velba ja Rika Laarits

Puudutatud

isik,

kelle

suhtes

taotletakse

haldustoiminguks loa andmist – X

Asja läbivaatamine

08.12.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada X kinni ja paigutada

ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks, s.o 08.02.2025 (kaasa arvatud).

2. Eemaldada asja materjalide juurest kannatanu ülekuulamise protokoll (Politsei- ja

Piirivalveameti taotluse lisa nr 7).

3. Asendada avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204).

TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 07.12.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba X

(edaspidi ka puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks

kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku

suhtes esinevad VSS § 15 lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused ja VSS § 6 8

p-des 4 ja 6 nimetatud põhimõte. Taotluse põhjendused:

-

PPA sai 06.12.2024 väljakutse Trapi tee 3, Saku vald kus teavitati, et narkojoobe

kahtlusega meesterahvas siseneb omavoliliselt hotellitubadesse ja segab hotelli

külalisi. Kontrollides isiku passi, selgus, et tegemist on Gruusia kodaniku Xga ning

isik on ületanud oma viisavaba viibimisperioodi Schengeni alal. Isik peeti 06.12.2024

kell 21:10 VSS § 15 lg 1 alusel PPA patrullpolitseinike poolt 48-tunniks kinni ja

toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse.

-

Gruusia kodanikel on Schengeni alal õigus viibida 90 päeva 180 päevase perioodi

jooksul viisavabalt. Puudutatud isik saabus viimati Schengeni alale 27.09.2024

Hispaania kaudu. Selleks ajaks oli tal kasutatud 75 päeva tema 90 päevasest

viisavabaduse perioodist. Isiku viisavaba periood lõppes 11.10.2024 ja tema

ebaseaduslik viibimine Schengeni alal algas 12.10.2024.

-

07.12.2024 läbiviidud küsitluse käigus selgitas puudutatud isik, et saabus Eestisse

umbes 2–3 nädalat tagasi, kuna tal on siin tüdruk ja laps. Isik on arvamusel, et kuna ta

sisenes Schengeni alale 27.09.2024 siis hakkas tema 90 päevane viisavabadus

kulgema sellest ajast. Hispaaniast suundus isik Prantsusmaale, sealt liikus edasi

Saksamaale, kus tal on sõbrad. Rahaliselt võimaldavat isikul Schengeni alal viibida

tema vend, kes elab Ameerika Ühendriikides ning finantseerib tema siin viibimist.

-

VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele

ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja PPA-l ei ole selles osas kaalutlusõigust. PPA

koostas puudutatud isikule Eestist lahkumiseks lahkumisettekirjutuse nr 1052284579,

mis on koheselt sundtäidetav.

-

Puudutatud isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus –

põgenemise oht. Isik saabus Schengeni alale seaduslikul alusel, kuid ei lahkunud

viisavabade päevade lõppedes ja jäi Schengeni alale illegaalselt viibima, liikudes

erinevaid riike läbides Eestisse.

-

Puudutatud isiku suhtes esineb VSS § 68 p-s 4 sätestatud põgenemise ohtu näitav

asjaolu, sest ta on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid. Isiku suhtes on

21.04.2021 ja 18.09.2021 alustatud kriminaalmenetlused karistusseadustiku (KarS) §

120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 tunnustel. Kuigi kuriteod ei olnud tõestatud ja

kriminaalmenetlused on lõpetatud, ei välista see, et kuriteo toimepanija jätkab sama

tegevust. Lisaks on isiku suhtes hetkel alustatud uus kriminaalmenetlus nr

XXXXXXX KarS § 121 lg 1 ja § 1573 alusel ning vältimaks menetluses osalemist võib

isik end varjama hakata. Puudutatud isik, olles teadlikult Eestis ja Schengeni alal

ebaseaduslikult, kasutas seda aega naisterahva jälitamise ja ähvardamise eesmärgil.

-

Puudutatud isiku suhtes esineb VSS § 68 p 6 sätestatud põgenemise ohtu näitav

asjaolu, sest tema hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita ning koduriiki naasta, vaid soovib jääda Schengeni alale. Isik

on küsitluses väljendanud, et tema ei oska öelda, mida ta Eestis teeb, miks ta siin on ja

mida siin tegema hakkab, seega ei seo isikut Eestiga miski. Eelnevalt on isik liikunud

läbi erinevate Schengeni ala riikide, kus tal on sõbrad, kes teda majutavad. Isikul on

varasemalt olnud Eesti elamisluba (13.09.2019-13.09.2021), lisaks on isik ka

varasemalt kasutanud Schengeni alal viibimiseks viisavabadust. Seega kasutab isik

tahtlikult ja teadlikult ära viisavabadust ning ei soovi tegelikult Schengeni alalt

lahkuda.

-

Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kinnipidamiskeskusesse

paigutamise asemel VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku

lahkumise tulemuslikkust. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub

usaldusel. Käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s

sellisel määral usaldust, et oleks võimalik leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine. Isikul puudub Eestis kindel elukoht, tal ei ole Eestis ühtegi sõpra ega

sugulast. Isik on tunnistanud, et ta liigub Schengeni alal palju ringi, tal on sõpru

erinevates liikmesriikides. Vabaduses viibides asuks isik väljasaatmisest kõrvale

hoiduma. Isik on oma käitumisega näidanud, et leebemad järelevalvemeetmed ei tööta.

2(4)

-

Kinnipidamine on kohane, vajalik ja proportsionaalne abinõu, et oleks võimalik tagada

puudutatud isiku väljasaatmine Eestist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud

majutus, pesemisvõimalus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värskes

õhus. Kinnipidamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega.

-

Vastavalt VSS § 14 lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eestist välja

Gruusiasse. Isiku väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, Eestil

puudub Gruusiaga otselennuühendus ja transiitlennud vajavad eelnevat luba, samuti

vajab komplekteerimist väljasaatmismeeskond.

3. Kohutuistungil jäi PPA oma taotluse juurde ja selgitas täiendavalt, et isiku kinnipidamine

on põhjendatud ka VSS § 23 lg 1 p 2 alusel, kuna isik ei täida väljasaatmismenetluses

kaasaaitamiskohustust. Isik ei anna tõest teavet, vaid vastab nagu õigeks peab. Seda tuleb

pidada kaasaaitamiskohustuse rikkumiseks. PPA avaldas soovi eemaldada kohtuasja

materjalide hulgast taotluse lisa nr 7 (kannatanu ülekuulamise protokoll), mis ei ole käesoleva

kohtuasjaga seotud.

4. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et tal ei ole muud põhjust Eestis viibimiseks kui

soov kohtuda oma endise elukaaslasega. Isik soovib kiiresti Eestist Gruusiasse lahkuda ning

ei asuks ennast vabaduses viibimise korral varjama.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. PPA on põhjendanud puudutatud isiku kinnipidamise vajadust sellega, et isiku suhtes

esinevad VSS § 15 lg-st 1 ja § 23 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevad alused ning VSS § 68 p-des 4 ja

6 nimetatud põhimõtted.

6. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib PPA või Kaitsepolitseiamet välismaalast ilma halduskohtu

loata

kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise

seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lõikes 1

sätestatud alusel. VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib PPA või Kaitsepolitseiamet taotleda

halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta

kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-is sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või

lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, kui esineb välismaalase põgenemise oht või

välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust.

7. VSS § 68 p-dest 4 ja 6 tulenevalt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on

korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle

mõistetud vangistus või välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

8. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita, vaid soovib jääda Schengeni alale ning seetõttu esineb tema

põgenemise oht VSS § 68 p 6 mõttes. Isiku kinnitusel on tema Eestis viibimise ainus põhjus

soov kohtuda ja koos olla oma endise elukaaslasega, kes aga tema lähenemiskatsetele ei vasta.

Arvestades isiku jälitavalt ja ähvardavat käitumist oma endise elukaaslase suhtes, millest

annavad tunnistust tema suhtes algatatud kriminaalmenetlused, on põhjust arvata, et isik ei

soovi Eestist vabatahtlikult lahkuda ning võib hakata ennast varjama sooviga viibida jätkuvalt

oma endise elukaaslase läheduses. Teisalt on isikul tema kinnitusel sõpru erinevates

Schengeni ala riikides ning riikide vahel liikumine on tema jaoks hõlpus. Isiku enda kinnitusel

3(4)

on ta juba varem teadlikult viibinud pikemat aega Schengeni alal ebaseaduslikult ja ennast

võimude eest varjanud (isiku 07.12.2024 küsitluse protokoll, dtl 22).

9. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas põhjendatud tugineda isiku põgenemisohu

järeldamisel VSS § 68 p 4 sätestatud asjaoludele, sest käesolevas asjas ei ole andmeid, et isik

oleks tahtlike kuritegude toimepanemise eest jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud või

kuritegude toimepanemise eest vangistusega karistatud. Nagu juba eespool öeldud, saab isiku

jälitavat ja ähvardavat käitumist oma endise elukaaslase suhtes võtta arvesse asjaoluna, mis

iseloomustab tema hoiakuid ja käitumist VSS § 68 p 6 mõttes.

10. Samuti ei pea kohus põhjendatuks PPA seisukohta, et isiku kinnipidamiseks annab

käesoleval juhul aluse kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine. PPA ei ole kohtule esitatud

kirjalikus taotluses põhjendanud, milles kaasaaitamiskohustuse rikkumine seisneb.

Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et kaasaaitamiskohustuse rikkumisele viitavad vastuolud

isiku poolt väljasaatmismenetluses esitatud ütlustes ja ebaõige teabe andmine.

11. Väljasaadetava kaasaaitamiskohustuse sisu on avatud VSS § 264 lg-s 1 ja seisneb eelkõige

väljasaatmist korraldavale asutusele andmete andmise kohustuses, menetluses vajalike

dokumentide esitamise ja vajalike dokumentide saamisele kaasaaitamise kohustuses. Kohtu

hinnangul ei ole puudutatud isik keeldunud PPA-ga väljasaatmismenetluses koostöö

tegemisest ning on kaheldav, kas üksnes vastuoludest isiku jutus ja soovist näidata asjaolusid

enda jaoks soodsamas valguses, saab üheselt järeldada kaasaaitamiskohustuse rikkumist.

12. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul isiku kinnipidamine põhjendatud VSS § 23 lg 1 p 1

alusel, sest esineb VSS § 68 p-s 6 sätestatud põgenemisohule viitav asjaolu – puudutatud isiku

hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohu

tõttu ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku senist käitumist

arvestades ei tagaks üksnes registreerimiskohustus või kohustus elada kindlas kohas isiku

kättesaadavust väljasaatmistoimingute tegemiseks. Samuti ei nähtu muid asjaolusid, mis

muudaksid isiku kinnipidamise kuni kahe kuu pikkusel ajavahemikul ebaproportsionaalseks.

Kinnipidamine ei ole vastuolus isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega.

13. Neil asjaoludel rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa pidada puudutatud isik kinni

ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks.

14. Kohus rahuldab ka PPA taotluse eemaldada kohtuasja materjalide juurest kannatanu

ülekuulamise protokoll (taotluse lisa nr 7), sest see ei sisalda asja lahendamiseks vajalikke

andmeid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

4(4)