2-23-10678/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10678

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A Ri vastu põhivõlgnevuse,

intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

13 960,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ;

registrikood 11542046), lepinguline esindaja M T (e-post

xxx)

Kostja A R (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

18.11.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 27.07.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus A Rilt

(kostja) välja mõista põhivõla 11 772,34 eurot, intressi 1267,04 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi 14.03.2023 kuni 27.07.2023 eest) 885,71

eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja

menetluskulud, st riigilõiv 910 eurot. Kohus keeldus 04.09.2024 määrusega hagi menetlusse

võtmisest sissenõudmiskulude 15 eurot osas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx AS ja kostja 01.04.2021 krediidilepingu nr xxx, mille

alusel sai kostja 15 711,74 eurot laenu. Kostja kohustus laenu tasuma lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodi 20.04.2021 kuni 20.03.2026 jooksul. Laenulepingus lepiti

kokku intressimääras 19,9% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 22,18%.

Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid kokku 8416,80 eurot, millest põhiosa katteks on

arvestatud 3939,40 eurot, intressi katteks 4472,89 eurot ja viiviste katteks 4,51 eurot. Kostja

ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja oli tagasimaksetega viivituses

kolme üksteisele järgneva osamaksega. xxx AS saatis kostjale 21.02.2023 lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. xxx AS

luges lepingu ülesöelduks 13.03.2023, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. xxx AS loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud

16.05.2023 kirjaga.

Hageja nõuab viivist põhivõlalt (11 772,34 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast,

alates 14.03.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o

19,9% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud

viivis 885,71 eurot.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Kohus on

võtnud hageja sissenõudmiskulude nõude menetlusse 35 euro ulatuses, mis on kujunenud

järgmiselt: 16.05.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 09.06.2023 teise tasulise kirja

saatmine 5 eurot, 19.06.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot.

2. Kohus toimetas hagi kostjale kätte 07.11.2023 tähitud kirjaga. Kostja ei vastanud hagile

kirjalikult.

3. 18.11.2024 kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Kostja kinnitas, et nõue on talle

arusaadav ja ta tunnistab nõude olemasolu. Kohus tõi istungil välja, et vähemalt osade algsete

laenulepingute puhul võib krediidiandja olla rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et kohtule ei ole esitatud algsete lepingute laenusummasid

ega nende alusel makstud summasid, kuigi kohus palus hagejal 20.05.2024 nõudes need

andmed esitada. Hageja taotles algsete lepingute andmete esitamiseks täiendava tähtaja

määramist. Kostja vaidles täiendava tähtaja andmisele vastu. Kohus jättis hageja taotluse

täiendava tähtaja andmiseks rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 11 772,34 eurot, intressi 1267,04 eurot,

sissenõudmiskulusid 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid (perioodi 14.03.2023 kuni

27.07.2023 eest) 885,71 eurot.

5. Kohus tuvastas, et xxx AS ja kostja sõlmisid 01.04.2021 tähtajalise krediidilepingu nr xxx,

millega refinantseeriti väikelaenulepingutest nr xxx, xxx, xxx, xxx ja arvelduslaenulepingust

nr xxx tulenevad nõuded kohese põhiosa maksepuhkusega 6 kuud. Lepingu nr xxx kohaselt

oli laenusummaks 15 711,74 eurot (dtl 8) ning see tuli tagasi maksta 60 osamaksega

vahemikus 20.04.2021 kuni 20.03.2026 (dtl 12–13). Leping nägi ette intressi tasumise

kohustuse määraga 19,9% aastas. Lepingupooled on lepingu digitaalselt allkirjastanud.

Hageja väitel ei väljastatud kostjale lepingu sõlmimisel täiendavat krediiti, vaid üksnes

refinantseeriti varasemaid kohustusi. Seda kinnitab ka lepingu eritingimuste p-s 2 märgitu.

Hagiavalduse kohaselt on kostja lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 8416,80 eurot,

millest 3939,40 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 4472,89 eurot intressi katteks ja 4,51

eurot viivise katteks.

6. Nõude üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis

edastati kostjale mh lepingus märgitud e-posti aadressile (dtl 22).

7. xxx AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS

§ 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas

kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

8. Kohus tuvastas, et 01.04.2021 seisuga oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 20,09%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 60,27%. Praegusel

juhul ei ületa refinantseerimislepingu (nr 21-017198-VV) krediidi kulukuse määr (22,18%)

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

9. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub

asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa

Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13).

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1

leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks,

ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla.

Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661

selgitanud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55).

Tarbijal on küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS)

§ 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta

tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt

äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida

tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja

pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad

asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb

vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

10. Kohus selgitas nii 04.08.2023 puuduste kõrvaldamise määruses (dtl 38–40) kui ka

02.04.2024 määruses (dtl 76–80) hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada. Kohus märkis 02.04.2024 määruses täiendavalt, et

kui refinantseerimisleping hõlmab lisaks algse laenu põhiosale ka intressi ja viivist ning näeb

ette intressi tasumise kohustuse, tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

tõendada nii algse lepingu kui ka refinantseerimislepingu sõlmimise eel; kui

refinantseerimisleping hõlmab ainult algse laenu põhiosa, kuid näeb ette intressi maksmise

kohustuse, tuleb tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

refinantseerimislepingu sõlmimise eel. 20.05.2024 kohtunõudes märkis kohus muuhulgas, et

hageja ei ole selgitanud, kas refinantseerimisleping hõlmab lisaks algsete laenude põhiosale

ka algsete laenude intressi ja viiviseid. Hagejal tuleb välja tuua lepingute xxx, xxx, xxx, xxx

ja xxx tingimused (sh laenusumma, intressimäär) ja mis ulatuses on iga lepingu puhul

tagasimakseid tehtud (dtl 84–85). Hageja esitas 03.06.2024 vastuses täiendavad selgitused

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

10.1.

Kohus kohustas 14.06.2024 määrusega krediidiandjat AS xxx edastama kohtule

tõendid selle kohta, et xxx AS on enne lepingute nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx sõlmimist

omandanud teabe, mis võimaldab hinnata, kas kostja on võimeline laenu krediidilepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hinnanud kostja krediidivõimelisust, sh laenu

väljastamisele eelnenud kostja 6 kuu pangakonto väljavõtted. Krediidiandja esitas kohtule

järgmised selgitused (dtl 98–100).

Väikelaenu leping xxx:

i.

laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja xxx kontole sissetulek

tööandjalt xxx OÜ, keskmine töötasu suurus oli ca 1 086 eurot;

ii.

väljaspool xxx oli laenusaajal krediidikohustus ca 182,03 eurot, AS xxx ees enne

kõnealuse lepingu sõlmimist krediidikohustusi ei olnud;

iii.

Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;

iv.

olemasoleva krediidikohustuse kuumakse koos sõlmitava väikelaenulepingu

kuumaksega (84,21 eurot) moodustas ca 24,59% laenusaaja igakuisest keskmise

sissetuleku suurusest;

v.

laenusaajal jäi pärast krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-)

kulutusteks ca 819 eurot.

Väikelaenu leping xxx:

i.

laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja xxx kontole sissetulek

tööandjalt xxx OÜ, keskmine töötasu suurus oli ca 1 241 eurot;

ii.

väljaspool AS-i xxx oli laenusaajal krediidikohustus ca 182,03 eurot, AS xxx ees oli

enne kõnealuse lepingu sõlmimist krediidikohustused kuumaksega 84,21 eurot;

iii.

Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;

iv.

olemasolevate krediidikohustuse kuumakse koos sõlmitava väikelaenulepingu

kuumaksega (124,85 eurot) moodustas ca 31,59% laenusaaja igakuisest keskmise

sissetuleku suurusest;

v.

laenusaajal jäi pärast krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-)

kulutusteks ca 849 eurot.

Arvelduslaenu leping xxx:

i.

laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi kontole igakuiselt

sissetulek tööandajalt xxx OÜ, keskmise töötasu suurus oli ca 1 253 eurot;

ii.

väljaspool AS-i xxx oli laenusaajal krediidikohustus ca 182,03 eurot ja xxx ees oli

enne kõnealuse lepingu sõlmimist krediidikohustused kuumaksega ca 209,06 eurot;

iii.

Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;

iv.

olemasolevate krediidikohustuse kuumakse koos sõlmitava arvelduslaenu lepingu

igakuise maksimaalse maksega (56,67 eurot) moodustas ca 35,75% laenusaaja

igakuisest keskmise sissetuleku suurusest;

v.

laenusaajal jäi pärast krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-)

kulutusteks ca 805 eurot.

Väikelaenu leping xxx:

i.

laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja Swedbanki kontole

sissetulek tööandjalt xxx OÜ, keskmine töötasu suurus oli ca 1 306 eurot;

ii.

väljaspool xxx oli laenusaajal krediidikohustus ca 222,03 eurot;

iii.

Swedbanki ees olid enne kõnealuse lepingu sõlmimist krediidikohustused kuumaksega

265,73 eurot;

iv.

Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;

v.

olemasolevate krediidikohustuse kuumakse koos sõlmitava väikelaenulepingu

kuumaksega (152,45 eurot) moodustas ca 49,08% laenusaaja igakuisest keskmise

sissetuleku suurusest;

vi.

laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-)

kulutusteks ca 665 eurot.

Väikelaenu leping xxx:

i.

laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja xxx kontole sissetulek

tööandjalt xxx OÜ, keskmine töötasu suurus oli ca 1 225 eurot;

ii.

väljaspool xxx oli laenusaajal krediidikohustus ca 222,03 eurot;

iii.

Swedbanki ees olid enne kõnealuse lepingu sõlmimist krediidikohustused kuumaksega

418,18 eurot;

iv.

Creditinfo kehtivad maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;

v.

olemasolevate krediidikohustuse kuumakse koos sõlmitava väikelaenulepingu

kuumaksega (116,60 eurot) moodustas ca 61,8% laenusaaja igakuisest keskmise

sissetuleku suurusest;

vi.

laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-)

kulutusteks ca 468 eurot.

Laenusaaja täitis lepingust xxx tulenevaid kohustusi korrektselt ca 1 aasta. Laenusaajale on

kõigi eeltoodud lepingute väljastamise eelsel perioodil lisaks töötasule laekunud igakuine

lisasissetulek (peretoetus) 100–120 eurot, mida ülaltoodud maksevõime analüüsil arvesse ei

võetud. Laenusaaja täitis laenulepingutest nr xxx, xxx, xxx, xxx ja nr xxx tulenevaid

kohustusi kuni 2021. a märtsini.

Seoses töökoha kaotusega tekkisid kostjal makseraskused, mistõttu pöördus kostja laenuandja

poole ülaltoodud laenulepingute refinantseerimiseks väikelaenuks, taotledes põhiosa maksete

osas maksepuhkust 6 kuud. Laenuandja xxx AS on enne laenulepingu nr xxx sõlmimist

hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust mh telefoninõustamise alusel, mille kohaselt oli

laenusaaja tööotsinguil ning olemasolevate kuumaksete tasumine (kokku ca 564 eurot) ei

olnud jõukohane, kuid kuni töökoha leidmiseni sai laenuvõtja laekuvatest toetustest tasuda

laenu intressimakseid. Kliendil ei olnud refinantseerimise hetkel Creditinfos kehtivaid

maksehäireid. Sõlmitud lepingu igakuine graafikujärgne makse oli põhiosa maksepuhkuse

perioodil maksimaalselt ca 269,30 eurot ning peale maksepuhkuse lõppemist 445,02 eurot.

Klient täitis refinantseerimislepingust tulenevaid kohustusi ligikaudu 2 aastat.

10.2.

01.08.2024 seisukohas (dtl 175–176) selgitas hageja täiendavalt, et krediidiandja

kasutas majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavaid määrasid ning arvestas

majapidamiskuluna 398 eurot (leping nr 21-017198-VV). Kliendi konto väljavõtetelt ei

nähtunud igakuised regulaarsed majapidamiskulud eluasemele, nähtusid vaid maksed mh

sideteenuste eest xxx -le. Majapidamiskulude leidmiseks kasutas krediidiandja Statistikaameti

avaldatud uuringut leibkonnaliikmete aastastest kulutustest leibkonna tüübi järgi (konkreetses

kaasuses leibkonna tüüp „üksik alla 65-aastane“). Krediidiandja kasutas 2019. a uuringu

tulemusi, mida on järgnevate aastate inflatsiooniga korrigeeritud. Kuigi värskeim avaldatud

uuring kajastab 2020. a tulemusi, kasutati maksevõime hindamise uuendamisel 2019. a

uuringu tulemusi (neid inflatsiooniga korrigeerides), kuna 2020. a oli erakordne, Covid-19

pandeemia tingimustes olid leibkondade kulutused kehtinud piirangute tõttu tavapärasest

erinevad. Majapidamiskulutustena on defineeritud kulutused toidule ja mittealkohoolsetele

jookidele, eluasemele ning sidele.

10.3.

KAVS § 49 lg 1 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise

ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel

arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3)

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5)

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel

võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija

kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas

võetava rahalise kohustuse suurus.

Krediidiandjal tuleb KAVS § 49 lg 3 alusel tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel 1)

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist, 2) aluseks võtta piisav

ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning

muid eelnimetatud tingimusi ja 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

10.4.

Kostja xxx AS kontode väljavõtetelt (dtl 102–171) nähtuvalt on kostja kontole

laekunud regulaarselt peretoetus, kuni 2017. a detsembrini 100 eurot, alates 2018. aastast 110

eurot ja alates 2020. aastast 120 eurot. xxx AS vastusest nähtuvalt oli krediidiandja teadlik, et

kostjale makstakse peretoetust. Perehüvituste seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste

eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste

osaline hüvitamine. Seega viitab peretoetuste saamine otseselt alaealiste laste olemasolule ja

sellest tulenevale ülalpidamiskohustusele (perekonnaseaduse §-d 96 ja 97). Kostja kontole

laekunud peretoetuse summa suurus vastab kahekordsele lapsetoetuse summale, arvestades, et

laenude andmise ajal jäi lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta PHS § 17 lg 3

järgi vahemikku 50–60 eurot. Hageja ja krediidiandja selgitustest ei nähtu, et laenude

andmisel oleks arvestatud kostjal ülalpeetavate olemasoluga. Kostja kinnitas kohtuistungil, et

laenulepingute sõlmimise ajal oli tal kaks alaealist last. Kostja selgitas, et ta on kuus aastat

olnud üksikvanem. Kostja tegelikud kulud olid tema väitel suuremad kui krediidiandja

arvestatud summa. Kostjal tekkisid laenude tagasimaksmisel võlgnevused ja ta pidi kiirlaene

võtma (dtl 194).

xxx AS on kohtule esitanud ka 31.03.2021 kostja väikelaenu taotluse (dtl 172–173), kus

ülalpeetavate lahter on jäetud tühjaks. Kohtule ei ole esitatud allkirjastatud taotlust ja pole

tuvastatav, kas taotluse on koostanud kostja ise. Kohus märgib, et ka juhul, kui kostja oleks

jätnud krediidiandjale edastamata teabe ülalpeetavate kohta, oleks krediidiandja pidanud

kostjalt selle kohta kostja kontolt nähtuvaid peretoetuse laekumisi arvestades küsima. Lisaks

puudub taotluses väli, kuhu taotleja saaks märkida oma regulaarsed majapidamiskulud.

Hageja ja krediidiandja selgitustest nähtuvalt ei selgitanud krediidiandja välja, kui suured on

kostja tegelikud ülalpidamis- ja majapidamiskulud, sh kes ja mis ulatuses kannab laste

ülalpidamiskulud ja pere elamiskulud. Krediidiandja ei saanud eeldada, et ülalpidamis- ja

majapidamiskulud kannab suuremas ulatuses muu isik, vaid oleks pidanud kostjalt selle kohta

täiendavaid andmeid küsima. Krediidiandja kohaldas kostja majapidamiskulude

määratlemisel üldkohaldatavaid määrasid ning arvestas majapidamiskuluks 398 eurot, mis on

ühe inimese majapidamiskulu. Pärast finantskohustuste mahaarvamist jäi kostjale algsete

laenulepingute sõlmimisel igakuisteks kulutusteks 468–849 eurot.

Kuni 01.01.2022 kehtinud redaktsioonis sätestas perekonnaseaduse § 101 lg 1

miinimumelatise suuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis

vastavate Vabariigi Valitsuse määruste kohaselt oli 2017. ja 2018. aastal 470 eurot, 2019.

aastal 540 eurot, 2020. ja 2021. aastal 584 eurot. Seega oli miinimumelatise suurus vastavalt

235 eurot, 270 eurot ja 292 eurot. Miinimumelatis on ligikaudu pool summast (arvestamata

lapsetoetust), mis kulub ühe lapse ülalpidamiseks. Vähemalt lepingute xxx ja xxx puhul, mil

kostjale jäi igakuisteks kuludeks vastavalt 665 eurot ja 468 eurot, on ka ilma täpsemat kulude

suurust välja selgitamata ilmselge, et sellest rahast ei piisanud kostja ja kahe lapse

elamiskulude katteks. Sellest hoolimata andis krediidiandja kostjale täiendavalt laenu.

Asjaoluga, et kostja jätkas lepingute alusel laenumaksete tegemist kuni 2021. a märtsini, ei

saa õigustada krediidiandja poolset hoolsuskohustuse rikkumist. Pelgalt laenumaksete

tasumisest ei saa järeldada, et tarbija on ka reaalselt krediidivõimeline. Tarbija võib laenu

tagasi maksmiseks võtta uusi laenusid (nagu kostja enda väitel tegi), mille tulemusel tarbija

võlad üha suurenevad. Vastutustundliku laenamise põhimõtte eesmärk on sellist tagajärge

vältida.

10.5.

Kohus leiab, et kuna krediidiandja ei selgitanud välja kostja laste ülalpidamiskulude

ning pere majapidamiskulude tegelikku suurust, on kõikide eelnimetatud krediidilepingute

sõlmimisel rikutud VÕS § 4034 lg 2 esimeses lauses sätestatud hoolsuskohustust. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p

29.3).

11. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

12. Hageja on välja toonud, et kostjale väljastati krediiti 15 711,74 eurot ja kostja tegi

tagasimakseid kokku 8416,80 euro ulatuses, millest 3939,40 eurot, intressi katteks 4472,89

eurot, viiviste katteks 4,51 eurot (dtl 17–19). Kostja on esitanud andmed laenusumma ja

tagasimaksete suuruse kohta vaid refinantseerimislepingu (leping nr xxx) kohta. Esitamata on

vastavad andmed algsete laenulepingute (lepingud nr xxx, xxx, xxx, xxx ja nr xxx) kohta,

nagu kohus 20.05.2024 kohtunõudes esitada palus. Hageja ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohast

ümberarvestust esitanud. Hageja 01.08.2024 menetlusdokumendis esitatud ümberarvestus ei

vasta VÕS § 4034 lg 7 nõuetele, kuna pole esitatud maksegraafikut uute maksetega, ning

puudutab vaid refinantseerimislepingut. Puudub vaidlus selle üle, et algsed lepingud

sisaldasid intressi tasumise kohustust. Kuna pole teada, mis summa ulatuses kostja

eelnimetatud laenulepingute alusel laenu kokku sai ning mis ulatuses sisaldab

refinantseerimisleping algsete lepingute põhivõlga ja intresse (nähes samas ette ka iseseisva

intressi tasumise kohustuse), ei ole nõue, sh põhivõla suurus, selge. Kohus ei saa sellises

olukorras hagi põhivõla ja kõrvalnõuete osas ka osaliselt rahuldada.

13. Kuivõrd korrektse ümberarvestuse puudumisel pole kohtul võimalik tuvastada, kas leping

on kehtivalt üles öeldud, ei ole võimalik rahuldada ka VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel esitatud

sissenõudmiskulude nõuet.

14. Eelneva põhjal jääb hagi tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esindas

ennast kohtuistungil ise ning ei ole kohtule esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust ja

menetluskulude nimekirja. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik