3-24-2586/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2586

Haldusasi

X kaebus Saue Vallavalitsuse 24.07.2024 otsuse nr 8-

3/301/2024 osalise tühistamise, 14.08.2024 korralduse nr

755 p 1.2 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X, volitatud esindaja Y

Vastustaja XXX, volitatud esindaja D.C

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.01.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

3-24-2586

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tuvastas 04.03.2019 otsusega nr P26O-2019-93926 Al (A,

isikukood XXXXXXXXXXX) raske puude raskusastme kestusega 01.05.2019 kuni

30.04.2024.

2. X oli Saue Vallavalitsuse 04.06.2019 otsuse nr 8-3/159/2019 alusel perioodil 01.05.2019

kuni 30.04.2024 enda vanaema A hooldaja ning talle maksti nimetatud perioodi eest

hooldajatoetust. Saue Vallavalitsus, A ja X sõlmisid hooldusteenuste osutamiseks

kolmepoolse lepingu nr 12-2/455/2019 kehtivusega alates 01.05.2019 kuni 30.04.2024.

3. SKA tuvastas 02.05.2024 otsusega nr P26-2024-85997 Al raske puude raskusastme alates

01.05.2024 tähtajatult.

4. A esitas Saue Vallavalitsusele 01.07.2024 taotluse koos lisadokumentidega määrata tema

hooldajaks X ning määrata viimasele hooldajatoetus. Taotluses palus hooldatav maksta toetust

tagasiulatuvalt ka 2024. aasta mai-juuni eest, sest raske puue on olnud katkematu, seega ka

hooldusvajadus ning hooldust tegelikkuses teostati.

5. Saue Vallavalitsuse 24.07.2024 otsusega nr 8-3/301/2024 määrati X alates 01.07.2024

kuni 31.07.2034 A hooldajaks ja otsustati maksta nimetatud perioodil Xle hooldajatoetust.

6. X esitas 01.08.2024 Saue Vallavalitsuse 24.07.2024 otsusele nr 8-3/301/2024 vaide, milles

palus määrata ta A hooldajaks ja maksta talle hooldajatoetust alates 01.07.2024 tähtajatult,

samuti maksta talle hooldajatoetust tagasiulatuvalt 2024. aasta mai ja juuni eest, mil

Sotsiaalkindlustusameti 02.05.2024 otsuse nr P26-2024-85997 alusel oli Al puude raskusaste

tuvastatud ning X oli Ale abi osutanud.

7. Vastustaja selgitas Xle 06.08.2024 kirjas nr 8-11/6006-1, et Saue Vallavolikogu 25.01.2024

määruse nr 2 „Saue valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (edaspidi kord) § 16 lg 6

lubab tähtajatu puude olemasolul hooldajat määrata ka tähtajatult, kuid riiklik programm

STAR (sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister), milles toetuseid menetletakse, nõuab

toetuse määramisel lõppkuupäeva. Samuti selgitas Saue Vallavalitsus, et toetust ei saa

taotleda tagasiulatuvalt ja et korra § 16 lg 7 kohaselt juhul, kui taotlus hooldaja määramiseks

ja hooldajatoetuse maksmiseks esitati 1.-15. kuupäeval, makstakse hooldajatoetust taotluse

esitamise kuust. Kui A 01.05.2019 kuni 30.04.2024 hooldamise otsus lõppes koos puude

raskusastme tähtajaga 30.04.2024 ning talle määrati uus puue alates 01.05.2024, oleks tulnud

esitada uus taotlus enne 15. maid hooldajatoetuse maksmise sujuvaks jätkamiseks. Kuna

taotlus esitati 01.07.2024, siis vastavalt korra § 16 lg-le 7 määrati Ale hooldaja ning

hooldajatoetust makstakse taotluse esitamise kuust, s.o alates 01.07.2024.

8. Saue Vallavalitsuse 14.08.2024 korraldusega nr 755 rahuldati X 01.08.2024 vaie osas,

milles paluti määrata hooldaja ja hooldajatoetus lõpptähtajata. Muus osas jäeti kaebaja vaie

rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused selle osaliselt rahuldamata jätmise osas kattusid

06.08.2024 kirjas nr 8-11/6006-1 tooduga.

9. X esitas 13.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse 24.07.2024

otsuse nr 8-3/301/2024 osalise tühistamise, 14.08.2024 korralduse nr 755 p 1.2 tühistamise

ning vastustaja kohustamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja leiab, et hooldajatoetuse määramata jätmine 2024. aasta mai- ja juunikuu

eest on õigusvastane.

2(6)

3-24-2586

A puudeastmes ja tegelikus tervislikus seisundis ei ole vahepeal toimunud muutusi

paremuse või tervenemise suunas ning arvestades hooldatava eakust ning asjaolu, et ta

elab üksi, on hooldusvajadus püsinud tasemel, mis oli ka enne 01.05.2024. Saue

Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist käis hooldatava hooldusvajadust hindamas tema

kodus 11.07.2024. Saue Vallavalitsus on vaideotsuses muu hulgas ka ise märkinud, et

„hooldusvajaduse hindamisest tulenevalt on põhjendatud Ale hooldaja määramine ja

Xle hooldajatoetuse maksmine“. Hooldusvajaduse hindamise põhjenduses ei ole Saue

Vallavalitsus toonud kitsendusi, st ei ole välja toodud, et hooldajatoetuse maksmine ei

ole põhjendatud 2024. aasta mai ja juuni eest.

Saue Vallavalitsuse väide, et hooldajatoetust ei saa maksta tagasiulatuvalt, on vale,

eksitav ning vastuolus abivajaja vajadustega. Korra § 16 lg 7 sätestab, et

hooldajatoetust makstakse üks kord kalendrikuus. Juhul, kui taotlus hooldaja

määramiseks ja hooldajatoetuse maksmiseks esitati 1.-15. kuupäeval, makstakse

hooldajatoetust taotluse esitamise kuust. Juhul, kui taotlus esitati pärast 15. kuupäeva,

makstakse hooldajatoetust taotluse esitamisele järgnevast kuust. Viidatud sõnastus

sätestab toetuse väljamaksmise korraldusliku poole, mitte ei piira selle välja maksmist

muuhulgas ka tagasiulatuvalt, kui teenust osutati. Vastustaja on vaideotsuses ka ise

välja toonud, et vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (edaspidi SÜS) § 16 lg-le

1 tekib õigus hüvitisele seaduses sätestatud hüvitise andmise faktiliseks aluseks oleva

sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates. See

tähendab, et toetuse määramise faktiliseks asjaoluks on tegelik puude esinemise

asjaolu, mitte aga asjaolu, millal täideti paber toetuse saamiseks.

SÜS §-st 7 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel, antud juhul Saue Vallavalitsusel

kohustus isikut igakülgselt abistada avalduse tegemisel või toimingu tegemisel. Korra

§ 16 lg 1 kohaselt on hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise eesmärk

tagada vaimse ja/või kehalise puude tõttu oma õiguste teostamiseks ja kohustuste

täitmiseks abi vajavale isikule igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve.

Kuivõrd hooldaja ja sellega seotud toetuse taotluse esitajaks on raske puudega isik ise,

oleks olnud kohaliku omavalitsuse kohustus talle meelde tuletada hooldustoetuse

maksmise lõppemisest ja abistada vajaliku avalduse täitmisel. Kaebajale teadaolevalt

ei ole A sellist abi Saue Vallavalitsuselt saanud. Kaebajale on jäänud vastuseta

küsimus, miks Saue Vallavalitsus jättis rakendamata SÜS §-s 7 sätestatud kohustava

õigusnormi ja ei teavitanud hooldatavat, et talle hooldaja määramise (ja sealhulgas

hooldajatoetuse maksmise) periood lõppeb ning jättis raske puudega isiku olukorda,

kus tema õigused jäid teadmatusest realiseerimata.

Kaebaja on seisukohal, et kuna A puue ja sellest tulenev hooldusvajadus on olnud

viimased 15 aastat katkematu, on otsus hooldustoetuse välja maksmata jätmisest kahe

hooldusteenust osutatud kalendrikuu eest küüniline, mis näitab kohaliku omavalitsuse

ülbet ja üleolevat suhtumist oma valla maksumaksjatesse ja abivajajatesse.

Omavalitsus on kohustatud tegelema ja hea seisma eelkõige vallakodanike tegeliku

heaolu ja hakkamasaamise eest.

Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

X ja A olid Saue Vallavalitsuse 04.06.2019 otsusest nr 8-3/159/2019 ja selle alusel

kolmepoolselt sõlmitud lepingust tulenevalt teadlikud, et hooldaja ja hooldajatoetus

olid määratud tähtajaliselt. Polnud alust eeldada, et nimetatud dokumentides märgitud

periood pikeneb automaatselt või et hooldajatoetuse maksmist jätkatakse pärast

hooldaja ja hooldajatoetuse määramise perioodi lõppemist. Puude raskusastme

tuvastamise korduvekspertiisi taotlus on esitatud SKA-le õigeaegselt ning Xl ja Al

3(6)

3-24-2586

polnud alust eeldada, et sellest erinevalt ei ole tarvis esitada vastustajale taotlust uueks

perioodiks hooldaja ja hooldajatoetuse määramiseks.

Kaebaja on tõlgendanud korda vääralt, vastuolus normi andja eesmärgi ja selle

rakendamise praktikaga. Kord ei võimalda hooldajatoetust taotleda ja maksta

tagasiulatuvalt taotluse esitamisele eelnevate kuude eest. Kui taotlus hooldaja

määramiseks ja hooldajatoetuse maksmiseks on esitatud 1.-15. kuupäeval, on

hooldajatoetust makstud taotluse esitamise kuul taotluse esitamise kuu, mitte aga

taotluse esitamisele eelnenud kuude eest. Juhul, kui taotlus on esitatud pärast 15.

kuupäeva, on hooldajatoetust makstud esmakordselt taotluse esitamisele järgneval

kuul taotluse esitamisele järgneva kuu, mitte aga taotluse esitamise kuu või sellele

eelnevate kuude eest. Korra kehtimise ajal ei ole Saue Vallavalitsus maksnud

hooldajatoetust tagasiulatuvalt taotluse esitamisele eelnevate kuude eest. Saue valla

sotsiaalvaldkonna õigusaktide rakendamisel lähtutakse põhimõttest, et kui õigusaktis

pole selgesõnaliselt teisiti sätestatud, ei maksta toetusi tagasiulatuvalt. Saue

Vallavolikogu 26.11.2020 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste kord“ 1. peatükis

„Üldsätted“ sisalduva § 6 lg 3 sätestab, et toetust ei saa taotleda tagasiulatuvalt, välja

arvatud juhul, kui määrus sätestab teisiti. Kuigi hooldajatoetuse näol on tegemist

sotsiaaltoetuse, mitte sotsiaalteenusega, on see lahutamatult seotud hooldaja

määramisega, mistõttu on hooldajatoetuse taotlemine ja maksmine õigusselguse

huvides erandlikult reguleeritud korra 2. peatüki „Teenused“ §-s 16 koos hooldaja

määramise regulatsiooniga, sellele rakenduvad aga siiski sotsiaaltoetuste osas kehtivad

põhimõtted.

Hooldajatoetust makstakse hooldajaks määratud isikutele ning hooldaja määramiseks

ja hooldajatoetuse maksmiseks taotluse esitamine on muu tingimuse täitmine SÜS §

16 lg 1 mõttes ning selle tingimuse täitmine on hooldaja määramise ja hooldajatoetuse

maksmise eelduseks. SÜS § 24 lg 1 sätestab, et hüvitise saamiseks esitab isik hüvitise

andjale taotluse, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata. Hooldaja

määramist ja hooldajatoetuse maksmist reguleerivatest sätetest ei tulene

hooldajatoetuse saamise õigust enne hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse

maksmiseks taotluse esitamist või taotluse esitamisele eelneva aja eest. Isikul puude

esinemine annab küll õiguse hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise

taotlemiseks, kuid hooldajatoetuse saamise õigus tekib siiski taotluse esitamisel

vastavalt korras sätestatule kas taotluse esitamise kuul või taotluse esitamisele

järgneval kuul.

Korra § 3 lg-st 6 koosmõjus korra § 2 p-ga 22 tuleneb, et Saue valla kollegiaalsel

täitevorganil Saue Vallavalitsusel on põhjendatud juhtudel õigus teha teenuste saamise

tingimustes erandeid. Ka Saue Vallavolikogu 26.11.2020 määruse nr 35

„Sotsiaaltoetuste kord“ § 7 lg 3 sätestab, et põhjendatud juhtudel on vallavalitsusel

õigus teha erandeid määrusega kehtestatud toetuse andmise tingimustes. X vaide

lahendas Saue valla kollegiaalne täitevorgan Saue Vallavalitsus ning hooldajatoetuse

tagasiulatuvat maksmist võimalikuks ei pidanud. Saue valla hinnangul ei ole volikogu

kehtestatud tingimustest erandi tegemine põhjendatav üksnes asjaoluga, et taotlus on

unustatud varem esitada.

Korra § 7 lg 3 sätestab, et teenuse taotlemiseks esitab taotluse koos asjakohaste

lisadokumentidega abi vajav isik või tema nõusolekul pereliige, lähedane, hooldajaks

saada sooviv või muu isik. X oli Saue Vallavalitsuse 04.06.2019 otsusest nr 8-

3/159/2019 ja selle alusel sõlmitud hooldusteenuste osutamise lepingust tulenevalt

teadlik, et hooldaja ja hooldajatoetus olid määratud tähtajaliselt ja ta oleks saanud

4(6)

3-24-2586

esitada taotluse uueks perioodiks hooldaja ja hooldajatoetuse määramiseks oma

vanaema eest. Hooldaja ülesannete hulka kuulub muuhulgas abistamine asjaajamistel.

Kui X jätkas hooldusteenuste osutamist ka pärast hooldaja ja hooldajatoetuse

määramise perioodi lõppemist, oli uueks perioodiks hooldaja ja hooldajatoetuse

määramiseks taotluse esitamine ka tema huvides. Vastustajal ei olnud alust arvata, et

Saue valla kõrgendatud tähelepanuta võib hooldatav jääda vajaliku abita või tema

õigused realiseerimata.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus tuleb alljärgnevatel põhjustel rahuldamata jätta.

11. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

jätnud Xle maksmata hooldajatoetuse 2024. aasta mai- ja juunikuu eest.

12. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54).

13. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) Saue Vallavalitsuse 04.06.2019 otsusega nr 8-

3/159/2019 määrati alates 01.05.2019 kuni 30.04.2024 raske puudega A hooldajaks kaebaja

(digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 39); 2) X esitas Saue Vallavalitsusele 01.07.2024 taotluse

täiskasvanud isikule (raske ja sügav puue) hooldaja ja hooldajatoetuse määramiseks (dtl 43);

3) Saue Vallavalitsuse 24.07.2024 otsusega nr 8-3/301/2024 määrati alates 01.07.2024-

31.07.2024 A hooldajaks X (punkt 1) ning otsustati maksta Xle hooldajatoetust alates

01.07.2024 kuni 31.07.2034 viiskümmend eurot kalendrikuus (punkt 2) (dtl-d 49-50).

14. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul ei saanud määrata hooldajatoetust

tagasiulatuvalt mai- ja juunikuu eest. Tulenevalt HMS § 35 lg 1 punktist 1 algab

haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega

haldusorganile. Vastavalt korra § 7 lg-le 3 esitab teenuse taotlemiseks taotluse koos

asjakohaste lisadokumentidega abi vajav isik või tema nõusolekul pereliige, lähedane,

hooldajaks saada sooviv või muu isik. Käesolevalt esitas taotluse hooldajaks saada sooviv

isik, kes oli ka varem hooldaja. Hooldajatoetust makstakse üks kord kalendrikuus (korra § 16

lg 7 lause 1). Juhul, kui taotlus hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse maksmiseks esitati

1.-15. kuupäeval, makstakse hooldajatoetust taotluse esitamise kuust. Juhul, kui taotlus esitati

pärast 15. kuupäeva, makstakse hooldajatoetust taotluse esitamisele järgnevast kuust (korra §

16 lg 7 laused 2-3). Vaidlus puudub, et kaebaja esitas taotluse 1. kuupäeval ning ka toetus

määrati taotluse esitamise kuust (01.07.2024). Korra § 16 lg 7 kohaselt makstakse toetust

alates samast kuust, kui taotlus on esitatud hiljemalt selle kuu 15. kuupäevaks. Seega on

vastustaja õiguspäraselt määranud toetuse alates 01.07.2024.

15. Samas on vastustaja selgitanud, et korra § 3 lg-st 6 tuleneb, et põhjendatud juhtudel on

õigus teha teenuste saamise tingimustes erandeid, kuid pelgalt asjaolu, et taotlus unustati

õigeaegselt esitada, ei piisa sellise erandi tegemiseks.

16. Kohus nõustub vastustajaga, et sellise erandi tegemiseks peab andma alust objektiivne

asjaolu, mis välistas taotluse õigeaegse esitamise. Käesolevalt ei ole kaebaja selliseid

erandlikke asjaolusid välja toonud. Ka ei saa siin vastustajale ette heita selgitamiskohustust,

kuivõrd kaebaja oli määratud A hooldajaks ning oli teadlik, millal lõppeb Saue Vallavalitsuse

04.06.2019 otsusega nr 8-3/159/2019 määratud hooldajatoetuse maksmine. Isik peab ka ise

hoolas olema oma asjaajamistes.

17. Vastupidiseks seisukohaks ei anna alust ka SÜS § 16 lg 1. Taotluse esitamine ei ole

pelgalt formaalsus, nagu kaebaja üritab näidata. Kuigi kaebaja on õigesti märkinud, et SÜS §

5(6)

3-24-2586

16 lg-st 1 tuleneb isikule subjektiivne õigus toetust taotleda, siiski ei piisa pelgalt

subjektiivsest õigusest toetust saada, vaid taotleja peab ka aktiivse tegevusega näitama üles

abivajadust ning soovi vastustajalt sellist toetust saada. Ehk teisisõnu, haldusmenetluse

algatamine toetuse maksmiseks saab alguse sellesisulise avalduse esitamisest haldusorganile.

18. SÜS §-s 7 on toodud sotsiaalkaitse üks põhimõtetest – isiku vajadusele, arusaamisele ja

huvile vastava hüvitise andmise otsustamiseks abistatakse teda avalduse esitamisel või

toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teadmatusest või muul põhjusel

teostamata. Praegusel juhul ei saa lugeda kaebajat sedavõrd kogenematuks, kuivõrd

varasemalt oli kaebaja juba vastustajalt hooldajatoetust taotlenud ning ka teadlik, et tegemist

on tähtajalise toetusega. Asjakohane ei ole rääkida A kui raske puudega inimese

abistamiskohustusest sellesisulise taotluse esitamisel. Kaebaja oli varasemalt määratud A

hooldajaks ning hooldaja kohustuseks on tagada hooldatavale kõrvalabi, juhendamine ja

järelevalve (korra § 2 p 3). Selliseks kõrvalabiks on ka nõuetekohase ja tähtaegselt hooldaja

määramise taotluse esitamine isiku poolt, kes soovib jätkata hooldajana. Hooldajatoetuse

maksmise alguskuupäeva määramisel ei ole tähtsust küsimusel, kas hooldusvajadus esines,

vaid oluline on, millal taotlus hooldajatoetuse määramiseks on esitatud.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Vaidlusalused

haldusaktid on õiguspärased. Arvestades, et tühistamisnõue jääb rahuldamata, tuleb

rahuldamata jätta ka kohustamisnõue.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude välja mõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

21. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)