2-23-6290/19 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 6. detsember 2024 Tsiviilasja number ja hagi ese 2-23-6290 E.O. hagi M.O., P.J. ja U.P. vastu kaasomandi lõpetamiseks hagimenetlus Menetlusstaadium eelmenetlus Kohtunik Kadi Karting Hageja E.O. (isikukood: XXX; aadress: XXX,; e-post: ) Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Nikolai Kõiv (Advokaadibüroo Nikolai Kõiv OÜ, e-post: Kostja I M.O. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II P.J. (isikukood: XXX; XXX; e-post: ) Kostja III U.P. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post:) Kostja III lepinguline esindaja Marko Jaeger (Adius Consult OÜ, e-post:) RESOLUTSIOON 1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-6290 menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1. lõpetada kaasomand korteriomandile registriosa numbriga XXX, aadressiga XXX , XXX selliselt, et korteriomand müüakse täitemenetluse korras avalikul enampakkumisel; 1.2. müügist saadud raha jagatakse pärast korteriühistule nõude tasumist ja võõrandamiskulude kandmist kaasomanike hageja, kostja I, kostja II ja kostja III vahel vastavalt nende omandiosa suurusele; 2. Jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda ning hageja määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. 3. Toimetada määrus kätte hageja esindajale, kostjale II ning kostja III lepingulisele esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. 1

KOHTU PÕHJENDUSED 1. Pooled on 06.12.2024 esitanud kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu ning taotlenud kohtult selle kinnitamist ja menetluse lõpetamist. 2. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). 3. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. 4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). 5. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohus on tsiviilasjas nr 2-23-3538 rahuldanud hageja menetlusabi taotluse ja määranud hagejale riigi õigusabi korras esindaja. Kohus on seega eelnevalt hinnanud hageja majanduslikku olukorda ning leidnud, et hageja vastab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 tingimustele, mis sätestavad õigustatud isikud riigi õigusabi saamiseks. Kuna menetlusosalised on saavutanud kompromissi, on põhjendatud, et hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad TsMS § 190 lg 7 alusel Eesti Vabariigi kanda. 6. Kohus selgitab, et kuigi kohus kinnitab käesolevas asjas kompromissi, siis tuleb tehingute tegemisel tuleb pooltel arvestada, et üheks menetlusosaliseks on piiratud teovõimega isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 tähenduses, mis tähendab, et teatud tehingute tegemiseks eestkostetava nimel peab olema kohtu täiendav nõusolek. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui PKS 13. peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. Tehingud, milleks on vajalik kohtu nõusolek, on loetletud PKS §-s 187 ja 188 ning hõlmavad muu hulgas toiminguid, mis võivad oluliselt mõjutada eestkostetava vara või õigusi, nagu näiteks kinnisasja võõrandamine või pantimine, laenulepingute sõlmimine ja muud olulised varalised tehingud. Kohus juhib seega tähelepanu, et lõpliku eesmärgi saavutamiseks võib osutuda vajalikuks, et eestkostja esitaks kohtule eraldi avalduse kohtu nõusoleku saamiseks tehingu tegemiseks eestkostetava nimel. Kohus leiab, et vastav asjaolu ei ole iseenesest välistuseks käesoleva kompromissi kinnitamisel ning kaasomandi lõpetamine poolte taotletud viisil kokkuleppeliselt on igati mõistlik. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting 2