2-23-139019/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.12.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas

Tsiviilasja number

2-23-139019

Tsiviilasi

Force Arendus OÜ hagi Balmer OÜ vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

4613,93 eurot

Hageja:

FORCE

ARENDUS

OSAÜHING

(registrikood 11625447);

Kostja: Balmer OÜ (registrikood 14770167).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada FORCE ARENDUS OSAÜHING hagi Balmer OÜ vastu.

2. Mõista Balmer OÜ-lt FORCE ARENDUS OSAÜHINGU kasuks välja 4613,93

eurot, millest 4234,17 eurot moodustab põhivõlg ja 379,76 eurot võlaõigusseaduse §

113 lg 1 II lause alusel arvestatud viivis perioodi 08.05.2023 kuni 09.02.2024 eest.

3. Jätta menetluskulud Balmer OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks FORCE ARENDUS OSAÜHINGU menetluskulude rahaline

suurus summas 580 eurot, millest 560 eurot moodustab riigilõiv ja 20 eurot

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4842 alusel arvestatud maksekäsu kiirmenetluse

kulu, ning mõista Balmer OÜ-lt FORCE ARENDUS OSAÜHINGU kasuks välja

menetluskulu summas 580 eurot.

5. Balmer OÜ-l tuleb väljamõistetud menetluskulult tasuda FORCE ARENDUS

OSAÜHINGULE viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb

menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. FORCE ARENDUS OSAÜHING (edaspidi ka hageja) esitas 30.10.2023 kohtusse hagi

Balmer OÜ (edaspidi ka kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse

summas 4234,17 eurot ja viivised perioodi 08.05.2023 kuni 25.09.2023 eest summas

315,76 eurot ning menetluskulud, mis koosnevad avalduse esitamisel tasutud riigilõivust

ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskuludest summas 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt

teostas hageja kostjale töövõtulepingu raames soojustustöid ning esitas selle eest kostjale

31.10.2022 arve nr #02102022 summas 11 234,17 eurot, mille kostja on tasunud 7000

euro ulatuses. Hageja täpsustas oma haginõudeid 09.02.2024 menetlusdokumendis ning

palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 4234,17 eurot ja VÕS § 113 lg 1 II

lause alusel arvestatud viivise perioodi 08.05.2023 kuni 09.02.2024 eest summas 379,76

eurot, samuti panna kostja kanda menetluskulud.

2. Kostja teatas 18.12.2023 vastuses, et tegi 17.07.2023 hagejale ettepaneku tasuda

võlgnevust summas 4234,17 eurot kolme kuu jooksul võrdsete osamaksetega, kuid hageja

ei nõustunud kostja ettepanekuga ning tegi omalt poolt ettepaneku, et kostja tasub 4 kuu

jooksul lisaks põhivõlgnevusele ka viivise summas 4403,54 eurot. Kostja ei nõustunud

hageja ettepanekuga, pidades hageja viivisnõuet põhjendamatuks.

3. Kohus suunas pooli 21.10.2024 kohtumäärusega pidama omavahel

kompormissläbirääkimisi ja määras neile selleks tähtaja. Ühtlasi määras kohus, et

kompormissläbirääkimiste ebaõnnestumisel on pooltel õigus esitada täiendavaid

menetlusdokumente kuni 22.11.2024 ning kohus teeb asjas lahendi kirjalikus menetluses

hiljemalt 06.12.2024. Pooled ei teavitanud kohut kompromissläbirääkimiste pidamisest

ega selle tulemusest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus on seisukohal, et hageja hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

5. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lõikele 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg

3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 koosmõjus § 108

lõikega 1 näevad ette, et kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist, ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti.

6. Kohus tuvastas, et hageja teostas kostjale töövõtulepingu raames soojustustöid ning esitas

selle eest kostjale 31.10.2022 arve nr #02102022 summas 11 234,17 eurot, mille kostja

on osaliselt tasunud 7000 euro ulatuses. Seega on arvest tasumata 4234,17 eurot. Ka

kostja ise on vastavad asjaolud sisuliselt õigeks võtnud, kuivõrd kostja on maksekäsu

2

kiirmenetluse raames 28.09.2023 esitatud vastuväites (dtl 36-37) kinnitanud, et tunnustab

hageja nõuet osaliselt, s.o põhinõude osas summas 4234,17 eurot, viivisnõude osas

perioodi 08.05.2023 kuni 25.09.2023 eest summas 315,76 eurot, samuti menetluskulude

osas (avalduselt tasutud riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20

eurot). Ka käesolevas hagimenetluses ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja nõuetele,

vaid on üksnes viidanud, et on proovinud leida hagejaga kokkulepet võlgnevuse

tasumiseks maksegraafiku alusel, kuid see on ebaõnnestunud. Samas ei saa kohus lugeda

kostja seisukohti hagi õigeksvõtuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440

tähenduses ega teha sellest lähtuvalt hagi õigeksvõtul põhinevat kohtuotsust koos sellest

lähtuvate tagajärgedega, kuna kostja ei ole sõnaselgelt kohtule teatanud, et ta võtab hagi

õigeks.

7. Ülaltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on tööd kostjale üle andnud ja

hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd kostja on jätnud hageja tasunõudest

maksmata 4234,17 eurot, siis mõistab kohus vastava summa kostjalt välja.

8. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 II lause alusel

arvestatud määras perioodi 08.05.2023 kuni 09.02.2024 kohta summas 379,76 eurot.

Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et hageja tasunõude maksetähtaeg oli vastavalt arvele

nr #02102022 30.11.2022 ja kostja on hageja tasunõude tasunud vaid osaliselt, siis on

hagejal õigus nõuda tema poolt osundatud perioodi (s.o 08.05.2023 kuni 09.02.2024) eest

VÕS § 113 lg 1 alusel viivist selle õigusnormi II lauses sätestatud määras. Kohus loeb

hageja viivisnõude suuruseks vastavalt hageja 12.02.2024 menetlusdokumendi lisaks nr 1

olevale viiviseraportile (dtl 84) 379,76 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

MENETLUSKULUD

9. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi, jätab kohus menetluskulud täielikult kostja

kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud

riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud

maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Vastavalt TsMS §-le 4842 määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881

ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise

suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

11. Kohus tuvastas, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel riigilõivu

summas 142,89 eurot ning selle üleminekul hagimenetlusse täiendavat riigilõivu summas

417,11 eurot, seega kokku 560 eurot. Lisaks taotles hageja, et kohus mõistaks kostjalt

TsMS § 4842 alusel välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot.

Sellest lähtuvalt määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks kokku summas 580 eurot,

millest 560 eurot moodustab riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu,

ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

12. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

3

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. Eeltoodust lähtuvalt

märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik

4