3-24-207/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX sisenes 17. jaanuaril 2024 Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali kaudu Xl oli piiriületusel kaasas kaubanduslikku laadi esemed. Kaebajal kaasas olnud
Legislator headnote
AI generatedArt. 3i lg-le; 3-24-207/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X sisenes 17. jaanuaril 2024 Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali kaudu Xl oli piiriületusel kaasas kaubanduslikku laadi esemed. Kaebajal kaasas olnud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Pihel Sarv
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. detsembril 2024 Tallinnas
Haldusasja number
3-24-207
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tagastama
temalt tollikontrollis ära võetud asjad
Menetlusosalised
Kaebaja X
Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tiia Pukk
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 6. jaanuaril 2025 (halduskohtu-
menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib
esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud
apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal
seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse
esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi
taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse
korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X sisenes 17. jaanuaril 2024 Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali kaudu
Eesti Vabariiki. Piiriületusel läbis ta tollikontrolli.
1.1.
Xl oli piiriületusel kaasas kaubanduslikku laadi esemed. Kaebajal kaasas olnud
150 maniküüriharja ja 300 küüneviili kohta vormistas ametnik tollideklaratsiooni nr
24EE550000032510R5 (impordi deklaratsioon, digitoimiku leht (dtl) 51–54). Kaebaja
tasus selle kauba eest tollimaksud ning sai kaubaga Eestisse siseneda.
3-24-207
1.2.
Maksu- ja Tolliameti (MTA) leidis, et osa Xl kaasas olnud kaubast oli
keelatud Euroopa Liidu territooriumile toimetada seoses sanktsioonidega, mis on
Euroopa Liidus kehtestatud Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu. MTA
ametnikud tegid Xle suulise ettepaneku liikuda kaupadega Venemaale tagasi. X loobus
sellest ning loovutas sanktsiooniga hõlmatud kaubad riigi omandisse. Selle kohta
koostati kauba riigile loovutamise taotlus nr 24RY0077191-1/1. Loovutatud kaubad
olid 71 maniküüri- ja pediküürivahendit, 80 paberkotti ja 7 kosmeetikatoodet
(nahahooldusvahendid).
1.3.
Tolliinspektor võttis riigi omandisse loovutatud kaubad vastu Narva mnt
piiripunkti jalakäijate terminalis aadressil Peterburi mnt 1, Narva. Kauba vastuvõtmise
kohta koostati kauba riigi omandisse ülemineku otsus nr 24RY0077191-1/2 ja kauba
üleandmise-vastuvõtmise akt nr 24RY0077191-1/3. Üks ese, s.o
desinfitseerimisvahend, mis ei kuulu sanktsioonide paketti, tagastati Xle, mistõttu
korrigeeriti dokumentides kosmeetikatoodete kogust käsitsi. Kauba riigile loovutamise
taotlus, kauba riigi omandisse ülemineku otsus ja üleandmise-vastuvõtmise akt on
koostatud kahes eksemplaris, millest igast ühe eksemplari sai kaebaja. Dokumentidel
on kaebaja allkiri.
2. Tallinna Halduskohtus registreeriti 23. jaanuaril 2024 X kaebus 17. jaanuaril
2024 Eesti-Vene piiri ületamisel temalt äravõetud asjade tagastamiseks.
Kaebaja oli teel Helsingisse. Tal olid kaasas järgmised asjad: üks geel “Patrisia Nail“;
erinevat värvi avatud geellakid “Adricoco“ (igat üks eksemplar); üks kätekreem “MILV“; üks
komplekt küünelakke (baaslakk strong, pealislakk, aluslakk “MOOD“); üks parafiin “Domix“
kätele; üks küünte ja küünenahaõli „Domix2“; üks kätekoorija “MILV“. Kõik asjad olid
isiklikuks kasutamiseks ning ühes eksemplaris. Kaebaja soovib, et konfiskeeritud asjad talle
tagastatakse.
Kaebaja edastas kohtule asjade tagastamise kohta e-kirja ka 1. veebruaril 2024. Tagastatavate
asjade nimekirja oli juurde lisatud üks kätekoorija-geel “Joy now“ ja üks küünelakieemaldi
“Lonstin“.
3. 22. märtsi 2024. a vastuses kaebusele palus MTA kaebuse rahuldamata jätta.
3.1.
23. jaanuari 2024. a kaebuses soovib kaebaja tagasi kuut erinevat kaupa, kuid 1.
veebruari 2024. a edastatud e-kirjas soovib kaebaja tagasi kaheksat erinevat kaupa.
Kaebaja vaidleb peamiselt kaupade üle, mis on kajastatud kauba riigile loovutamise
taotluses, kauba riigi omandisse ülemineku otsuses ja kauba üleandmise vastuvõtmise
aktis positsioonil 2, s.o kosmeetikatooted (seitse tükki) ja positsioonil 3, s.o geellakid
„Adricoco“.
3.2.
MTA rakendab Venemaalt Eestisse toodava kauba kontrollimiseks Nõukogu
määrust (EL) nr 833/20148, mis kehtestab piiravad meetmed seoses Venemaa
tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määruse artikli 3i lg 1 sätestab, et
keelatud on otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXI lisas loetletud
Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob
Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda
destabiliseerivat tegevust.
3.3.
Kaebajal piiriületusel kaasas olnud kosmeetikatooted (seitse tükki), maniküüri-
ja pediküürivahendid (71 tükki) liigituvad määruse XXI lisa järgi kauba gruppi 3304,
mille kirjeldus on: „Kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid, sh
2(5)
3-24-207
päevitus- ja päikesekaitsevahendid (v.a ravimid); maniküüri- ja pediküürivahendid.“
Kosmeetikatoodete ja maniküüri- ning pediküürivahendite importimine Venemaalt
Eestisse on seega keelatud, kuna need on sanktsioonide all olevad kaubad. Määruse art
3i lg-le 1, mis sätestab keelunormi, on kauba riigile loovutamise taotluses, kauba riigi
omandisse ülemineku otsuses ja kauba üleandmise-vastuvõtmise aktis kauba
loovutamise põhjusena viidatud. Eeltoodu põhjal ei ole kaebajale võimalik kaebuses
nimetatud kaupu tagastada.
3.4.
Asjaolu, kas piiriületajal kaasas olnud keelatud kaubad on kaubanduslikus
koguses või isiklikuks tarbimiseks, ei mõjuta kaupade kinnipidamise ega tagastamise
otsustust. MTA pakub piiriületajatele, kellel on piiriületusel kaasas kaup, mida on
keelatud Venemaalt Eestisse tuua, võimalust kaubaga tagasi Venemaale liikuda.
Selline võimalus anti suuliselt ka kaebajale, kuid ta loobus sellest.
4. Vastustaja esitas 18. novembril 2024 kohtunõudele vastuse (nr 6-4/03901-5).
4.1.
Kui piiriületaja siseneb Venemaalt Eestisse kaubaga, mille kohta kehtib
impordikeeld sanktsiooni tõttu, lasub tal juhul, kui ta väidab, et kaubad on isiklikuks
otstarbeks, kohustus väidet tollile tõendada. Üldjuhul on võimalik silmaga tuvastada,
millised esemed on isiklikus kasutamiseks. Näiteks on võimalik tuvastada, kas
esemeid on varem tarbitud, nende korke või karpe on avatud, need on pakendatud
eraldi koos teiste isiklike asjadega, reisijad teavad esemete koode või paroole või
omavad retsepte või muid lube, jne.
4.2.
Osadel kaebajal kaasas olnud kaupadel või pakenditel ei ole avamise märke.
Tollideklaratsioonist, muudest kauba tollidokumentidest ja fotodelt selgub, et kaebajal
kaasas olnud kaup on kaubanduslikus koguses, seega kaubanduslikku laadi. Kaebaja
nõustus keelatud kauba loovutama ega andnud tollitoimingute käigus mõista, et osa
kaubast on isiklikuks kasutamiseks. Ka kaebuses ei ole kaebaja selgitanud, miks või
kuidas olid keeluga hõlmatud kaubad talle isiklikuks kasutamiseks. Samuti ei ole
kaebaja selgitanud, miks ta tollitoimingute käigus ei öelnud, et osa kaubast on isiklikus
otstarbeks. Kaup oli ettenähtud müügiks. Selle Eestisse toimetamine on keelatud.
Kaebaja paljasõnaline väide, et kaebuses nimetatud kaubad olid isiklikuks otstarbeks,
ei lükka ümber tollitoimingute õiguspärasust.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. Vaidlus on selle üle, kas kaebajalt Eesti-Vene piiri ületamisel kaupade
äravõtmine oli õiguspärane. Kaebaja väidab, et ära võetud kaubad olid isiklikuks
kasutamiseks. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja enda väidet tõendanud.
6. Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014 käsitleb piiravaid meetmeid seoses
Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määruse artikli (art) 3i lg
1 järgi on keelatud otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXI lisas loetletud
Venemaalt pärinevaid või eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale
märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat
tegevust.1
Määruse sama artikli lg 2 p a) alusel on keelatud anda lg-s 1 osutatud keeldu silmas pidades
otse või kaudselt tehnilist abi või osutada vahendus- või muid teenuseid, mis on seotud lg-s 1
osutatud kaupade ja tehnoloogiaga ning nende kaupade ja tehnoloogiaga varustamise, nende
Konsolideeritud versioon arvutivõrgus kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?
uri=CELEX%3A02014R0833-20240913&qid=1731332073024#M25-26.
3(5)
3-24-207
tootmise, hoolduse ja kasutamisega. Sama art lg 2 p b) järgi on keelatud pakkuda lg-s 1
osutatud keeldu silmas pidades otse või kaudselt rahastamist või anda rahalist abi lg-s 1
osutatud kaupade ja tehnoloogia ostmiseks, importimiseks või üleandmiseks või nendega
seotud tehnilise abi andmiseks või vahendus- või muude teenuste osutamiseks.
7. Määruse XXI lisas on loetletud artiklis 3i osutatud kaupade ja tehnoloogia CN-
koodid. CN-koodiga 3304 on hõlmatud „kosmeetika- ja jumestusvahendid,
nahahooldusvahendid, sh päevitus- ja päikesekaitsevahendid (v.a ravimid); maniküüri-
ja pediküürivahendid“.
8. Artikkel 3i lg 3aa järgi võivad liikmesriigi pädevad asutused lubada selliste
kaupade importi, mis on mõeldud liitu reisivatele füüsilistele isikutele või nende
lähimatele pereliikmetele üksnes isiklikuks kasutamiseks, piirduvad kõnealustele
isikutele kuuluvate isiklike esemetega ega ole ilmselgelt ette nähtud müügiks.
9. Kauba loovutamise taotluse p-i 2 järgi loovutas kaebaja seitse
kosmeetikatoodet ja 71 maniküüri- ja pediküürivahendit (dtl 15; fotod dtl 56–61, 63).
Vaidlust pole selle üle, et loovutatud kaubad kuuluvad määruse lisas XXI nimetatud
CN-koodi 3304 alla. Vaidlus on selle üle, kas nimetatud tooted olid isiklikuks
kasutamiseks ja ilmselgelt mitte müügiks.
10. Vastustaja selgituste kohaselt loovutas kaebaja tollikontrollis kaebuses
loetletud tooted riigile ilma, et ta oleks väitnud neid olevat isiklikuks kasutamiseks.
Kaebaja ei ole kohtumenetluses selle kohta vastuväiteid esitanud.
11. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebajal oli erinevat värvi geellakke kaasas
kaubanduslikus koguses (71 lakki), seda sõltumata sellest, kas igat lakki oli üks või
mitu eksemplari. Määrav pole see, kas pakendid olid avatud või mitte. Kuigi see, et
pakend on avatud, võib viidata, et toode on isiklikus kasutuses, tuleb hinnata
asjaolusid kogumis. Tollikontrollis peab olema tuvastatav nii see, et kaup on isiklikuks
kasutamiseks, kui ka see, et tooted pole ilmselgelt ettenähtud müügiks. Sellises
koguses lakkide puhul ei saa kuidagi pidada ilmselgeks, et need oleks soetatud ja
Eestisse toodud isiklikuks kasutamiseks. Liiati ei andnud ka kaebaja tolliametnikele
mingeid selgitusi selle kohta, et tooted oleks tema isiklikus kasutuses.
12. Kauba riigile loovutamise taotluse p-is 2 märgitud toodete kohta pole kaebaja
väitnud, et need oleks olnud avatud. Kuigi nimetatud tooteid oli igaüht üks eksemplar,
pole ka see asjaolu üksi määrav, et pidada neid sellisteks toodeteks, mis pole ilmselgelt
müügiks vaid on isiklikuks kasutamiseks. Kaebaja pole seda väidet kohtumenetluses
selgitanud ega tõendanud. Koos asjaoluga, et kaebaja tõi need tooted üle piiri ühes 71
pudeli geellakiga, on pigem alust arvata, et kõik tooted olid mõeldud näiteks
maniküüri- või pediküüriteenuse osutamiseks.
13. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja poolt riigile loovutatud tooted lugeda
sanktsioonidega hõlmatud kaubaks. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.
14. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt nõudnud. Kaebaja
menetluskulud jäävad seega tema enda kanda.
Pihel Sarv
4(5)
3-24-207
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)