Legislator Case Law & Legislation
3-24-207/21 AI generated

3-24-207/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-207/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X sisenes 17. jaanuaril 2024 Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali kaudu Xl oli piiriületusel kaasas kaubanduslikku laadi esemed. Kaebajal kaasas olnud

Legislator headnote

AI generated

Art. 3i lg-le; 3-24-207/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X sisenes 17. jaanuaril 2024 Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali kaudu Xl oli piiriületusel kaasas kaubanduslikku laadi esemed. Kaebajal kaasas olnud

Keywords

AI generated
customs declaration obligation threat of narcotics trafficking deportation despite health issues forfeiture under international sanctions vat fraud investigation supplementary customs demand
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsembril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-207

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tagastama

temalt tollikontrollis ära võetud asjad

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tiia Pukk

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 6. jaanuaril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse

esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi

taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse

korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X sisenes 17. jaanuaril 2024 Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali kaudu

Eesti Vabariiki. Piiriületusel läbis ta tollikontrolli.

1.1.

Xl oli piiriületusel kaasas kaubanduslikku laadi esemed. Kaebajal kaasas olnud

150 maniküüriharja ja 300 küüneviili kohta vormistas ametnik tollideklaratsiooni nr

24EE550000032510R5 (impordi deklaratsioon, digitoimiku leht (dtl) 51–54). Kaebaja

tasus selle kauba eest tollimaksud ning sai kaubaga Eestisse siseneda.

3-24-207

1.2.

Maksu- ja Tolliameti (MTA) leidis, et osa Xl kaasas olnud kaubast oli

keelatud Euroopa Liidu territooriumile toimetada seoses sanktsioonidega, mis on

Euroopa Liidus kehtestatud Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu. MTA

ametnikud tegid Xle suulise ettepaneku liikuda kaupadega Venemaale tagasi. X loobus

sellest ning loovutas sanktsiooniga hõlmatud kaubad riigi omandisse. Selle kohta

koostati kauba riigile loovutamise taotlus nr 24RY0077191-1/1. Loovutatud kaubad

olid 71 maniküüri- ja pediküürivahendit, 80 paberkotti ja 7 kosmeetikatoodet

(nahahooldusvahendid).

1.3.

Tolliinspektor võttis riigi omandisse loovutatud kaubad vastu Narva mnt

piiripunkti jalakäijate terminalis aadressil Peterburi mnt 1, Narva. Kauba vastuvõtmise

kohta koostati kauba riigi omandisse ülemineku otsus nr 24RY0077191-1/2 ja kauba

üleandmise-vastuvõtmise akt nr 24RY0077191-1/3. Üks ese, s.o

desinfitseerimisvahend, mis ei kuulu sanktsioonide paketti, tagastati Xle, mistõttu

korrigeeriti dokumentides kosmeetikatoodete kogust käsitsi. Kauba riigile loovutamise

taotlus, kauba riigi omandisse ülemineku otsus ja üleandmise-vastuvõtmise akt on

koostatud kahes eksemplaris, millest igast ühe eksemplari sai kaebaja. Dokumentidel

on kaebaja allkiri.

2. Tallinna Halduskohtus registreeriti 23. jaanuaril 2024 X kaebus 17. jaanuaril

2024 Eesti-Vene piiri ületamisel temalt äravõetud asjade tagastamiseks.

Kaebaja oli teel Helsingisse. Tal olid kaasas järgmised asjad: üks geel “Patrisia Nail“;

erinevat värvi avatud geellakid “Adricoco“ (igat üks eksemplar); üks kätekreem “MILV“; üks

komplekt küünelakke (baaslakk strong, pealislakk, aluslakk “MOOD“); üks parafiin “Domix“

kätele; üks küünte ja küünenahaõli „Domix2“; üks kätekoorija “MILV“. Kõik asjad olid

isiklikuks kasutamiseks ning ühes eksemplaris. Kaebaja soovib, et konfiskeeritud asjad talle

tagastatakse.

Kaebaja edastas kohtule asjade tagastamise kohta e-kirja ka 1. veebruaril 2024. Tagastatavate

asjade nimekirja oli juurde lisatud üks kätekoorija-geel “Joy now“ ja üks küünelakieemaldi

“Lonstin“.

3. 22. märtsi 2024. a vastuses kaebusele palus MTA kaebuse rahuldamata jätta.

3.1.

23. jaanuari 2024. a kaebuses soovib kaebaja tagasi kuut erinevat kaupa, kuid 1.

veebruari 2024. a edastatud e-kirjas soovib kaebaja tagasi kaheksat erinevat kaupa.

Kaebaja vaidleb peamiselt kaupade üle, mis on kajastatud kauba riigile loovutamise

taotluses, kauba riigi omandisse ülemineku otsuses ja kauba üleandmise vastuvõtmise

aktis positsioonil 2, s.o kosmeetikatooted (seitse tükki) ja positsioonil 3, s.o geellakid

„Adricoco“.

3.2.

MTA rakendab Venemaalt Eestisse toodava kauba kontrollimiseks Nõukogu

määrust (EL) nr 833/20148, mis kehtestab piiravad meetmed seoses Venemaa

tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määruse artikli 3i lg 1 sätestab, et

keelatud on otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXI lisas loetletud

Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob

Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda

destabiliseerivat tegevust.

3.3.

Kaebajal piiriületusel kaasas olnud kosmeetikatooted (seitse tükki), maniküüri-

ja pediküürivahendid (71 tükki) liigituvad määruse XXI lisa järgi kauba gruppi 3304,

mille kirjeldus on: „Kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid, sh

2(5)

3-24-207

päevitus- ja päikesekaitsevahendid (v.a ravimid); maniküüri- ja pediküürivahendid.“

Kosmeetikatoodete ja maniküüri- ning pediküürivahendite importimine Venemaalt

Eestisse on seega keelatud, kuna need on sanktsioonide all olevad kaubad. Määruse art

3i lg-le 1, mis sätestab keelunormi, on kauba riigile loovutamise taotluses, kauba riigi

omandisse ülemineku otsuses ja kauba üleandmise-vastuvõtmise aktis kauba

loovutamise põhjusena viidatud. Eeltoodu põhjal ei ole kaebajale võimalik kaebuses

nimetatud kaupu tagastada.

3.4.

Asjaolu, kas piiriületajal kaasas olnud keelatud kaubad on kaubanduslikus

koguses või isiklikuks tarbimiseks, ei mõjuta kaupade kinnipidamise ega tagastamise

otsustust. MTA pakub piiriületajatele, kellel on piiriületusel kaasas kaup, mida on

keelatud Venemaalt Eestisse tuua, võimalust kaubaga tagasi Venemaale liikuda.

Selline võimalus anti suuliselt ka kaebajale, kuid ta loobus sellest.

4. Vastustaja esitas 18. novembril 2024 kohtunõudele vastuse (nr 6-4/03901-5).

4.1.

Kui piiriületaja siseneb Venemaalt Eestisse kaubaga, mille kohta kehtib

impordikeeld sanktsiooni tõttu, lasub tal juhul, kui ta väidab, et kaubad on isiklikuks

otstarbeks, kohustus väidet tollile tõendada. Üldjuhul on võimalik silmaga tuvastada,

millised esemed on isiklikus kasutamiseks. Näiteks on võimalik tuvastada, kas

esemeid on varem tarbitud, nende korke või karpe on avatud, need on pakendatud

eraldi koos teiste isiklike asjadega, reisijad teavad esemete koode või paroole või

omavad retsepte või muid lube, jne.

4.2.

Osadel kaebajal kaasas olnud kaupadel või pakenditel ei ole avamise märke.

Tollideklaratsioonist, muudest kauba tollidokumentidest ja fotodelt selgub, et kaebajal

kaasas olnud kaup on kaubanduslikus koguses, seega kaubanduslikku laadi. Kaebaja

nõustus keelatud kauba loovutama ega andnud tollitoimingute käigus mõista, et osa

kaubast on isiklikuks kasutamiseks. Ka kaebuses ei ole kaebaja selgitanud, miks või

kuidas olid keeluga hõlmatud kaubad talle isiklikuks kasutamiseks. Samuti ei ole

kaebaja selgitanud, miks ta tollitoimingute käigus ei öelnud, et osa kaubast on isiklikus

otstarbeks. Kaup oli ettenähtud müügiks. Selle Eestisse toimetamine on keelatud.

Kaebaja paljasõnaline väide, et kaebuses nimetatud kaubad olid isiklikuks otstarbeks,

ei lükka ümber tollitoimingute õiguspärasust.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vaidlus on selle üle, kas kaebajalt Eesti-Vene piiri ületamisel kaupade

äravõtmine oli õiguspärane. Kaebaja väidab, et ära võetud kaubad olid isiklikuks

kasutamiseks. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja enda väidet tõendanud.

6. Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014 käsitleb piiravaid meetmeid seoses

Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määruse artikli (art) 3i lg

1 järgi on keelatud otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXI lisas loetletud

Venemaalt pärinevaid või eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale

märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat

tegevust.1

Määruse sama artikli lg 2 p a) alusel on keelatud anda lg-s 1 osutatud keeldu silmas pidades

otse või kaudselt tehnilist abi või osutada vahendus- või muid teenuseid, mis on seotud lg-s 1

osutatud kaupade ja tehnoloogiaga ning nende kaupade ja tehnoloogiaga varustamise, nende

Konsolideeritud versioon arvutivõrgus kättesaadav:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?

uri=CELEX%3A02014R0833-20240913&qid=1731332073024#M25-26.

3(5)

3-24-207

tootmise, hoolduse ja kasutamisega. Sama art lg 2 p b) järgi on keelatud pakkuda lg-s 1

osutatud keeldu silmas pidades otse või kaudselt rahastamist või anda rahalist abi lg-s 1

osutatud kaupade ja tehnoloogia ostmiseks, importimiseks või üleandmiseks või nendega

seotud tehnilise abi andmiseks või vahendus- või muude teenuste osutamiseks.

7. Määruse XXI lisas on loetletud artiklis 3i osutatud kaupade ja tehnoloogia CN-

koodid. CN-koodiga 3304 on hõlmatud „kosmeetika- ja jumestusvahendid,

nahahooldusvahendid, sh päevitus- ja päikesekaitsevahendid (v.a ravimid); maniküüri-

ja pediküürivahendid“.

8. Artikkel 3i lg 3aa järgi võivad liikmesriigi pädevad asutused lubada selliste

kaupade importi, mis on mõeldud liitu reisivatele füüsilistele isikutele või nende

lähimatele pereliikmetele üksnes isiklikuks kasutamiseks, piirduvad kõnealustele

isikutele kuuluvate isiklike esemetega ega ole ilmselgelt ette nähtud müügiks.

9. Kauba loovutamise taotluse p-i 2 järgi loovutas kaebaja seitse

kosmeetikatoodet ja 71 maniküüri- ja pediküürivahendit (dtl 15; fotod dtl 56–61, 63).

Vaidlust pole selle üle, et loovutatud kaubad kuuluvad määruse lisas XXI nimetatud

CN-koodi 3304 alla. Vaidlus on selle üle, kas nimetatud tooted olid isiklikuks

kasutamiseks ja ilmselgelt mitte müügiks.

10. Vastustaja selgituste kohaselt loovutas kaebaja tollikontrollis kaebuses

loetletud tooted riigile ilma, et ta oleks väitnud neid olevat isiklikuks kasutamiseks.

Kaebaja ei ole kohtumenetluses selle kohta vastuväiteid esitanud.

11. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebajal oli erinevat värvi geellakke kaasas

kaubanduslikus koguses (71 lakki), seda sõltumata sellest, kas igat lakki oli üks või

mitu eksemplari. Määrav pole see, kas pakendid olid avatud või mitte. Kuigi see, et

pakend on avatud, võib viidata, et toode on isiklikus kasutuses, tuleb hinnata

asjaolusid kogumis. Tollikontrollis peab olema tuvastatav nii see, et kaup on isiklikuks

kasutamiseks, kui ka see, et tooted pole ilmselgelt ettenähtud müügiks. Sellises

koguses lakkide puhul ei saa kuidagi pidada ilmselgeks, et need oleks soetatud ja

Eestisse toodud isiklikuks kasutamiseks. Liiati ei andnud ka kaebaja tolliametnikele

mingeid selgitusi selle kohta, et tooted oleks tema isiklikus kasutuses.

12. Kauba riigile loovutamise taotluse p-is 2 märgitud toodete kohta pole kaebaja

väitnud, et need oleks olnud avatud. Kuigi nimetatud tooteid oli igaüht üks eksemplar,

pole ka see asjaolu üksi määrav, et pidada neid sellisteks toodeteks, mis pole ilmselgelt

müügiks vaid on isiklikuks kasutamiseks. Kaebaja pole seda väidet kohtumenetluses

selgitanud ega tõendanud. Koos asjaoluga, et kaebaja tõi need tooted üle piiri ühes 71

pudeli geellakiga, on pigem alust arvata, et kõik tooted olid mõeldud näiteks

maniküüri- või pediküüriteenuse osutamiseks.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja poolt riigile loovutatud tooted lugeda

sanktsioonidega hõlmatud kaubaks. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.

14. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt nõudnud. Kaebaja

menetluskulud jäävad seega tema enda kanda.

Pihel Sarv

4(5)

3-24-207

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)