2-23-145366/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada hageja, V Ma (isikukood xxx) hagi kostja, N Mi (isikukood xxx) vastu Mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud
Legislator headnote
AI generated2-23-145366/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada hageja, V Ma (isikukood xxx) hagi kostja, N Mi (isikukood xxx) vastu Mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud
Full text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Otsuse aeg ja koht
06.12.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-145366
Tsiviilasi
V Ma hagiavaldus N Mi vastu elatise väljamõistmise
nõudes
Tsiviilasja hind
2342,97 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: V Ma (isikukood xxx), seaduslik esindaja J N ja
RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Marje
Mängel
Kostja: N M (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hageja, V Ma (isikukood xxx) hagi kostja, N Mi (isikukood xxx) vastu
elatise nõudes.
2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud
võlgnevus summas 3561,38 eurot (perioodi eest alates 09.11.2023 kuni otsuse
tegemiseni, sh 2024. a detsembrikuu elatis).
3. Mõista kostjalt hageja kasuks alates 01.01.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni
(s.o xxx) välja igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot
(3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)),
mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja
brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning
lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse
muutumisele järgnevast kuust.
4. Anda J Nle ainuõigus hagejale väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks
tema ülalpidamiseks.
5. Elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda
hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
6. Elatis tuleb kanda J N pangakontole xxx selgitusega “elatis”.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), v.a riigi õigusabi tasu ja
kulud, mis jäävad riigi kanda.
2-23-145366
8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda
riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja
mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank
AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb
lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused
Hageja esitas 09.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt
elatise saamiseks. Kohus tegi 10.11.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud
mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu lõpetas Pärnu Maakohtu
Maksekäsuosakond 05.12.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle
Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 28.02.2024
(täiendatud 30.03.2024) kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja
mõista perioodi 09.11.2023 kuni 29.02.2024 eest elatis 963,22 eurot ning alates
01.03.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (xxx) igakuise elatise 260,33 eurot (249,78
eurot (baassumma seisuga 01.04.2023) + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast – 50% lapsetoetusest), milline summa muutub iga aasta 01. aprillil
(esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga
muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste
seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse
muutumisele järgnevast kuust.
Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud
vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb
tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi ja menetlusse võtmise määrus on kätte
toimetatud Rahvastikuregistrijärgses elukohas (04.05.2024 aadressile xxx), ei vastanud
hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud
kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu
hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
2-23-145366
Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama
oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha
perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt
määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest
ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise
kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja
kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise
ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine
elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike
2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates
ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem
andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja
lasterikka pere toetuse arvel.
Elatisearvutust saab kostja kontrollida ka Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud
elatisekalkulaatori abil. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata
(TsMS § 444 lg 3).
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud
aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud
kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises
ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse
riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud
nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis
tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui
kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise
tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja
esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool
oma menetluskulud ise, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §
468 lg 1 p 2).
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
(allkirjastatud digitaalselt)