Legislator Case Law & Legislation
3-23-1952/9 AI generated

3-23-1952/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-23-1952/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet tegi 21.06.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01276-11 Kaebaja oli osaühingu juhatuse liige 21.01.2020 kuni 07.10.2021. Osaliselt, alates 16.08.2021

Legislator headnote

AI generated

3-23-1952/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Osaliselt, alates 16.08.2021

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-1952

Otsuse kuupäev

6. detsember 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X.X. kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.06.2023.a

vastutusotsuse nr 13-7/01276-11 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: X.X., esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

4. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 21).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet tegi 21.06.2023 vastutusotsuse nr 13-7/01276-11

(edaspidi vastutusotsus), millega ta kohustas kaebaja X.X.-i tasuma Rezer Metsandus OÜ

(edaspidi osaühing) maksuvõla kogusummas 49 484,38 eurot (põhivõlg 39 704,21 eurot ja

intress 9 780,17 eurot).

Kaebaja oli osaühingu juhatuse liige 21.01.2020 kuni 07.10.2021. Osaliselt, alates 16.08.2021

oli koos kaebajaga juhatuse liikmeks Oleg Tšikanov (kuni 24.11.2022).

Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal tekkis osaühingul maksuvõlg järgmiste deklareeritud,

kuid tasumata maksukohustuste tõttu.

Maks

Maksustamisperiood

Saldo

Kogumispensioni makse

08.2021 – 09.2021

23,36

Töötuskindlustusmakse

08.2021 – 09.2021

28,02

Sotsiaalmaks

06.2021 – 09.2021

578,16

Kinnipeetud tulumaks

08.2021 – 09.2021

25,20

Käibemaks

05.2021 – 09.2021

39 215,50

Erijuhtude tulumaks

07.2021

0,50

Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt põhivõla 39 704,21 tasumist, mis on maksuvõla saldo

(dtl 561). Osaühingul on tasumata 20.12.2022 koostatud intressinõue nr 13-3/150461

kogusummas 13 656 eurot, kaebajalt vastutusotsusega nõutavale maksukohustusele 39 704,21

eurot vastab intress 9 780,17 eurot. Kaebaja rikkus tahtlikult tasumis- ja

korraldamiskohustust.

Kaebaja selgituse põhjal on Oleg Tšikanov tema isa ning oli osaühingu tegevjuht. Oleg

Tšikanov kinnitas vastustajale, et ta juhtis faktiliselt osaühingut, s.h esitas kaebaja ID-kaarti

kasutades maksudeklaratsioone, kasutas kaebaja nimele väljastatud pangakaarti. See ei

vabasta kaebajat juhatuse liikme kohustuste täitmisest. Vastustajale nähtavalt esitas

maksudeklaratsioone ja maksuvõlgade ajatamise taotlusi ning Swedbank AS andmetel oli

internetipanga ja pangakaardi kasutaja kaebaja.

Osaühingu pangakontodelt võeti perioodil mai - september 2021 välja sularaha kokku 116

355 eurot. Raha võeti välja kaebajale väljastatud pangakaardiga. Kui kaebaja ei oleks

osaühingust sularaha välja viinud, oleks selle arvel saanud täielikult ja tähtaegselt tasuda

osaühingu maksukohustuse 39 704,21 eurot. Intressivõlga 9 780,17 eurot ei oleks tekkinud.

Kaebaja oli 23.11.2016 kuni 31.08.2020 Rezer OÜ juhatuse liige, pärast teda sai juhatuse

liikmeks Talis Kottisse. Kohtuasjas 2-21-2345 on kindlaks tehtud, et kaebaja tegutses

pahatahtlikult selle ühingu võlausaldajate nõuete rahuldamise vältimise või võimatuks

muutmise eesmärgil. Talis Kottisse oli hiljem ka osaühingu juhatuse liige. Talis Kottisse on

seotud paljude äriühingutega, mis on likvideerimisel, kustutatud või omavad maksuvõlga.

Eeltoodu näitab, et osaühingu juhatusel ei olnudki kavatsust äriühingu maksukohustusi täita.

Vastustajale esitati arved, mille alusel osaühing tasus sularahas erinevate kaupade ja teenuste

eest Trippmix OÜ-le. Perioodil mai - september 2021 esitatud arvete kogusumma on 26 150

eurot, välja võetud sularaha summa on sellest oluliselt suurem. Osaühing tegi Trippmix OÜ-le

ka pangaülekandeid 81 600 euro ulatuses. Trippmix OÜ-le tasutud summa ületab arvete

summa. Trippmix OÜ juhatuse liikmeks oli 04.11.2020 kuni 13.12.2021 Oleg Tšikanov.

Kogu väljavõetud sularaha ei kasutatud osaühingu majandustegevuse huvides. Osaühingust

raha välja viies jäid maksukohustused tasumata.

Kaebaja väitis, et arvestada tuleb pikemat perioodi, ajavahemikul märts - detsember 2021

esitas Trippmix OÜ osaühingule sularahaarveid kogusummas 137 050 eurot ja kogu välja

võetud sularaha kasutati nende arvete tasumiseks. See ei muuda asjaolu, et vaidluse all oleval

perioodil oli osaühingul piisavalt raha maksukohustuste tasumiseks. Pikema perioodi puhul

on ka välja võetud sularaha summa suurem (enne maksuvõla tekkeperioodi võeti sularahas

välja ca 233 645 eurot). Ei ole usutav, et kaebaja välja võetud sularahaga tasuti hilisemaid

arveid, s.h pärast kaebaja lahkumist juhatusest.

Maksuvõla sissenõudmine osaühingult ei ole võimalik. Vastustaja arestis osaühingu

arvelduskontod krediidiasutuses alates 26.07.2021 ning viimati 05.12.2022, intressinõude

osas 16.01.2023.

2. Kaebaja esitas 20.07.2023 vastutusotsusele vaide. Vastustaja jättis 04.08.2023.a

vaideotsusega nr 6-1/5401-2 vaide rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 04.09.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamise

nõudes.

Kaebaja kasutas välja võetud sularaha osaühingu majandustegevuses. Ainuüksi Trippmix OÜ

on perioodil märts kuni detsember 2021 esitanud osaühingule arveid summas 137 050 eurot.

Osaühingul ei olnud kohustust võtta sularaha välja üksnes konkreetse arve tasumiseks arvel

märgitud summas selle maksetähtajal. Kaebaja silmis on tavapärane ettevõtluspraktika, et

kassas oleva sularahaga tasutakse varasemaid ja hilisemaid arveid. Vaidluse all oleval

perioodil oli osaühingul majandustegevus ning pidev koostöö Trippmix OÜ-ga, mis

osaühingule pidevalt arveid esitas, mistõttu pidi olema valmis selle eest tasuma. Väite, et

puuduvad tõendid, et välja võetud sularaha oleks ühingu kassasse jõudnud, esitas vastustaja

esmakordselt vaideotsuses.

Asjasse ei puutu see, et osaühing tegi Trippmix OÜ-le ka ülekandeid. Osaühing kasutas ja

ostis Trippmix OÜ pakutavaid teenuseid ja tasus nende eest. Vastustaja ei pannud kahtluse

alla teenuse osutamise fakti.

Osaühing soovis lisaks Trippmix OÜ-le tasumisele tasuda ka maksuvõlga. Seda tõendab

asjaolu, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal, 27.07.2021 esitas osaühing vastustajale

taotluse ühingu maksuvõla ajatamiseks ning tasus 31.08.2021.a seisuga graafiku alusel 1

197,42 eurot. See näitab, et kaebaja arvestas juhatuse liikmeks oleku ajal ka vastustaja

huvidega.

Põhjendamatu on nõuda osaühingul tekkinud maksuvõlga sisse kaebajalt. Kaebaja juhatuse

liikmeks oleku ajal oli osaühing tegutsev äriühing, kellel oli tahe täita oma kohustusi ka

maksuhalduri ees. Kaebaja ei saa kommenteerida osaühingu praegust majanduslikku

seisukorda või äritegevust. Osaühingu tegelik juht oli Oleg Tšikanov, tema käes oli kaebaja

nimele väljastatud pangakaart ning tal oli juurdepääs maksudeklaratsioonide esitamiseks.

Vastustajal ei ole eelist teiste võlausaldajate ees. Kaebajal oli otsustusvõimalus täita

osaühingu kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve

arvestades. Osaühing jäi veel paljudele äriühingutele võlgu või tasus arveid osaliselt.

Vastustaja oleks pidanud vastutusotsuse tegemise menetluses koguma tõendeid teiste

võlausaldajate, nende nõuete ja tasumise ulatuse kohta, seda ei ole tehtud. Kaebaja esitas

kohtule andmed 7 äriühingu kohta, kellele osaühing arveid ei tasunud või tasus osaliselt.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi oma varasemate seisukohtade

juurde. Kokkuvõtvalt olid vastustaja seisukohad järgmised.

Vastustaja ei pea usutavaks, et kaebaja osaühingu tegevuses ei osalenud. Toimingud tehti

kaebaja nimel ja allkirjaga ning kaebajale väljastatud pangakaardiga. Kaebaja sai osaühingult

tasu ja tema kulusid hüvitati. Kaebaja on isiklikult suhelnud vastustajaga osaühingu nimel.

Isegi kui kaebaja oli juhatuse liikmena passiivne ja osaühingut juhtis tema isa Oleg Tšikanov,

ei vabasta see kaebajat vastutusest. Kaebaja väited, et ta ei täitnud juhatuse liikme ülesandeid

ning usaldas ID kaardi ja pangakaardi isa kätte, viitavad juhatuse liikme kohustuste teadlikule

rikkumisele. Kaebajale väljastatud panga- ja ID kaardiga tehtud tehingud on kaebaja

vastutusalas ja temale süüks arvatavad. Kaebaja tegevust võib pidada tahtlikuks olenemata

sellest, et kaebaja väitel tegutses tema nimel isa.

Osaühing tasus Trippmix OÜ-le arveid oluliselt ületava summa ka pikemat perioodi ja

hilisemaid arveid arvestades. Perioodil mai kuni september 2021 oli osaühingul piisavalt raha,

et tasuda ka maksukohustused. Sellel perioodil esitatud Trippmix OÜ arved tasus osaühing

kohe sularahas. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et välja võetud sularaha arvel tasuti

hilisemaid Trippmix OÜ arveid. Ülekanded on tehtud taotluslikult ebamäärase selgitusega

„arvete eest“, vältimaks põhjendamatute / topelt maksete kindlakstegemist. Väide, et sularaha

jõudmine osaühingu kassasse on tõendamata, ei ole uus. Vastustaja küsis kaebajalt

maksumenetluses raamatupidamise dokumente, s.h kassaraamatut, kuid neid ei esitatud.

Trippmix OÜ ei andnud vastustajale tehingute kohta selgitusi. Trippmix OÜ juhatuse liige oli

Oleg Tšikanov.

Kaebaja ei ole tõendanud sularaha kasutamist majandustegevuses vähemalt 90 205 euro

ulatuses. Kaebaja väide, et ta hoidis sularaha Trippmix OÜ-le tasumiseks tähendab, et kaebaja

eelistas seda võlausaldajat teistele. Sularahas välja võetud summa arvel ei ole võimalik

maksukohustusi täita, seega kujutab sularaha väljavõtmine endast tasumiskohustuse teadlikku

rikkumist ning näitab, et osaühingul ei olnud kavatsust maksukohustusi täita. Osaühingule

laekunud vahendite jagamise proportsioon on ilmselgelt vastustaja kahjuks. Kõigi kohustuste

täitmisest proportsionaalselt ei ole alust rääkida. Osaühing eelistas teadlikult teisi

võlausaldajaid. Kaebaja väited ja tõendid teistele võlausaldajatele tasumata jätmise kohta on

üksikjuhtumid, osaliselt on tegemist vaidlusaluse perioodi väliste arvetega. Kaebaja ei ole

esitanud ülevaadet kõikidest oma kohustustest ja vahenditest, mis tal oli vaidlusalusel

perioodil kasutada. Isegi kui arvestada kaebaja esitatud tasumata arveid, ei muuda see üldpilti.

Kaebaja esitas n.ö proportsionaalse tasumise väite alles kaebuses. Vastustajal ei ole võimalust

ega kohustust hinnata kaebaja majandustegevust tervikuna.

Ajatamistaotluse esitamine ei tõenda tegelikku kavatsust maksuvõlg tasuda. Osaühing tasus

vaid ühe osamakse. Samal ajal toimus pidev sularaha väljavõtmine osaühingu pangakontolt.

Kohtu seisukoht

5. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja

kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest, maksuseadusest ja muudest

viidatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku

täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS

§ 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt

maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla

sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu

kinnipidaja kohustuste täitmise eest.

MKS § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat,

maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle

maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel

maksusumma valesti arvutati.

6. Vaidlust ei ole selles, et osaühing deklareeris maksukohustused, mille täitmist kaebajalt

nõutakse, kuid ei tasunud neid. Deklareeritud maksukohustuste täitmiseks ette nähtud tähtajad

langevad ajavahemikku 20.06.2021 (maksustamisperioodi mai 2021 käibemaks) kuni

20.10.2021 (maksustamisperioodi september 2021 käibemaks). Vastutusotsuse tegemise ajal

oli hiliseima maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast möödas vähem kui kaks aastat.

7. Kaebaja väitel oli osaühingu tegevjuht tema isa Oleg Tšikanov ning ta andis oma ID-

kaardi ja pangakaardi isa kätte (dtl 47-48). Ka Oleg Tšikanov kinnitas, et faktiliselt oli tema

osaühingu juht (dtl 50) ning sularaha võttis välja tema (dtl 311). Kohus märgib, et kaebaja

versioonist lähtudes pidas kaebaja isa ka e-kirjavahetust kaebaja postkasti vahendusel ja

kaebajaks kehastudes (dtl 317-319).

Asja lahendamisel ei oma määravat tähtsust, kas kaebaja väidet, et tema osaühingu

juhtimisega ei tegelenud, isiklikult osaühingu nimel tehinguid või toiminguid ei teinud ning

sularaha võttis oma valdusse Oleg Tšikanov, saab pidada tõendatuks. Kohus nõustub

vastustajaga, et kui maksudeklaratsioonid ja avaldused vastustajale on esitatud kaebaja

allkirjaga ning pangatehingud on tehtud kaebaja ID-kaardi või pangakaardiga, siis saab need

tehingud ja toimingud omistada kaebajale. Maksudeklaratsioonidest või pangatehingute

andmetest ei ole mingil viisil arusaadav, et tehingu või toimingu tegi keegi muu kui kaebaja

ise. Kui kaebaja andis temana esinemiseks vajalikud vahendid - ID-kaardi, selle PIN-koodid

ja pangakaardi - teise isiku valdusse ning lubas teisel isikul esineda temana, siis on see

kaebaja riisiko. Kui kaebaja hinnangul on Oleg Tšikanov rikkunud tema ja kaebaja vahel

sõlmitud kokkuleppeid, siis on tegemist kaebaja ja Oleg Tšikanovi vahelise eraõigusliku

vaidlusega.

8. Ajal, mil kaebaja oli ainus osaühingu juhatuse liige, tuli tal ainuisikuliselt täita kõiki

juhatuse liikmeks olekuga kaasnevaid kohustusi, sh kohustust tagada maksuseadustest

tulenevate kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Juhatuse liige ei saa õiguspäraselt

tervikuna üle anda oma kohustusi osaühingu juhtimisel. Juba see, kui osaühingu ainus

juhatuse liige nõustub olema nii-öelda variisik ehk olema juhatuse liikmeks üksnes näiliselt,

on käsitletav korralikult ettevõtjalt oodatava hoolsuse olulise rikkumisena

Kohtuasja dokumentidest ei nähtu, et pärast 16.08.2021 oleks osaühingu kahe juhatuse liikme

vahel sõlmitud kokkulepe tööjaotuse kohta, nii et maksude deklareerimise ning

maksukohustuste ja muude osaühingu kohustuste täitmise korraldamisega tegeles Oleg

Tšikanov. Kaebaja esitas 08.09.2021 juuli käibedeklaratsiooni ja 30.09.2021 augusti

käibedeklaratsiooni (dtl 521). Swedbank AS tõendist nähtub, et Oleg Tšikanov ei ole olnud

osaühingu internetipanga kasutaja ja talle ei ole antud pangakaarti (dtl 603).

Kaebaja on seega rikkunud kohustust korraldada osaühingu maksukohustuste tähtaegne ja

täielik täitmine.

9. Kaebaja väitel oli osaühing ajavahemikul, mille maksukohustused on täitmata,

majanduslikult raskes olukorras ning tal pidi olema võimalus täita osaühingu kohustusi

proportsionaalselt võimalustega ja erinevate võlausaldajate huve arvestades.

Kohus selgitas 31.10.2024.a määruses, et kui kaebaja tugineb sellele väitele, siis tuleks tal

välja tuua ja tõendada esiteks see, et perioodil mai - september 2021 (või kui kaebaja

põhjendab, miks on õige lähtuda just sellest perioodist, siis kaebaja nimetatud perioodil märts

- detsember 2021) oli osaühing olukorras, kus tal ei olnud majanduslikult võimalik rahuldada

kõigi võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid. Teiseks tuleks kaebajal välja tuua ja

tõendada, et osaühing täitis oma kohustusi võlausaldajate ees proportsionaalselt võimalustega

ning erinevate võlausaldajate huve arvestades (s.h millise suurusega olid teiste võlausaldajate

nõuded ja millises ulatuses need tasuti). Kuna osaühingu raske majanduslik olukord ja

võlausaldajate proportsionaalne kohtlemine on kaebaja väide, siis on selle tõendamise

kohustus kaebajal.

10. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et temalt nõutavate maksude tasumine või

täielik tasumine ei olnud objektiivselt võimalik osaühingu majandusliku olukorra tõttu ning

osaühing täitis oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ja erinevate võlausaldajate

huve arvestades.

Kaebaja ei ole välja toonud ja tõendanud, millised olid tervikuna vaadates osaühingu tulud,

vara ja kohustused perioodil, mis puutub käesolevas vaidluses asjasse, millises ulatuses täitis

ta teiste võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja kui see proportsioon ei ole ühtne,

siis millisel põhjendusel kaebaja mõnda võlausaldajat eelistas. Kaebaja esitatud üksikud

näited teiste võlausaldajate kohta, kelle arved jäid tasumata (dtl 737-746), ei asenda eeltoodut.

Need andmed ei anna tervikpilti, millised olid osaühingu sissenõutavaks muutunud

kohustused, ressursid nende tasumiseks ja tasumise ulatus.

Lisaks ei ole üksnes arvete põhjal võimalik kindlaks teha, kas need üldse olid tasumata.

Näiteks esitas kaebaja JV Ehitus & Arendus OÜ arved kuupäevadega 15.02.2021 ja

28.02.2021 ning väitis, et need on tasumata. Samas nähtub osaühingu konto väljavõtetelt (dtl

55-264), et osaühing tasus 27.04.2021 - 02.07.2021 JV Ehitus & Arendus OÜ-le kokku 1 800

eurot selgitusega „Arvete eest“. Samuti on kaebaja nimetatud Alemat OÜ-le tehtud korduvalt

ülekandeid, mille selgitus on „Ettemaks“ või „Arvete eest“.

Mõned kaebaja välja toodud näited ei saanud mõjutada asjas vaidluse all olevate

maksukohustuste täitmist. Ralfi Veosed OÜ arve on hilisem ja ei olnud vaidluse all olevate

maksukohustuste tekkimise ajal sissenõutav. Skovex OÜ saldokinnitus on esitatud

kuupäevaga 15.11.2024, kohustuste sissenõutavaks muutumise aeg ei ole teada. Ka Morello

Trade OÜ nõude sissenõutavaks muutumise aeg ei ole teada.

11. Kohtuasjas olemas olevad andmed pigem kinnitavad, et kaebaja ei kohelnud

võlausaldajaid proportsionaalselt. Mõnele võlausaldajale ei ole kaebaja väitel midagi tasutud.

Kui kohustus tasuda Morello Trade OÜ-le peaks kuuluma asjas tähtsust omavasse perioodi,

siis tasus osaühing 18 000 euro suurusest kohustusest 10 000 (tasutud 56 %).

Kohustuste kohta Trippmix OÜ ees on kaebaja esitanud 12 arvet, mille kuupäevad jäävad

vahemikku 31.03.2021 - 09.12.2021, arvete kogusumma on 137 050 eurot (dtl 294-300).

Osaühing tasus neist arvetest 7 sularahas, kokku summas 71 400 eurot (dtl 301-303).

Osaühing tasus ajavahemikul aprill - september 2021 ülekandega ühe kohtule esitatud arve

(arve nr 1029) tasumiseks 8 710 eurot ja lisaks selgitusega „Arvete eest“ 73 000 eurot

(algandmed dtl 604-728, kokkuvõte dtl 511-512, kokkuvõte ei sisalda esimest arve nr 1029

tasumiseks tehtud makset 19.04.2021). Kokku tasus osaühing alates arve nr 1029 tasumisega

alustamisest Trippmix OÜ-le 153 110 eurot ehk on tasunud rohkem, kui äriühingul oli kohtule

esitatud arvete alusel õigus nõuda.

Samas maksudeklaratsioone esitas osaühing maksustamisperioodide mai - september 2021

eest kogusummas 39 980,07 eurot ning tasumata on sellest 39 704,21 eurot ehk 99 % (dtl

561). Kaebaja tasus ajavahemikul mai - september 2021 võlausaldajatele ülekandega ja võttis

sularahas välja kokku 325 214,61 eurot, sellest vastustajale tasuti 10 152,34 eurot ehk 3,12 %

(dtl 565).

12. Vastustaja ei pidanud vastutusmenetluses omal algatusel tõstatama või kontrollima

versiooni, et osaühing võis olla raskes majanduslikus olukorras ja kaebaja võis kasutada

võimalust täita oma kohustusi proportsionaalselt. Tegemist on osaühingut üldiselt ja

objektiivselt iseloomustava asjaoluga, mis tuleb välja tuua ja tõendada kaebajal. Ajatamise

taotluse esitamine viitas vastupidi sellele, et osaühingu majanduslik olukord on stabiilne, kuna

kaebaja sai osaühingu juhatuse liikmena võtta kohustuse tasuda varem tekkinud maksuvõlg,

jätkates samal ajal ka muude osaühingu kohustuste (s.h maksukohustuste) täitmist.

13. Kaebaja pangakaardiga on osaühingu pangakontodelt ajavahemikul mai-september 2021

välja võetud sularaha kokku 116 355 eurot (konto väljavõtted dtl 55-264, kokkuvõtted dtl

265-291, 15). Sellel ajavahemikul muutus sissenõutavaks kaks Trippmix OÜ arvet

kogusummas 18 550 eurot, mis tasuti sularahas.

Kaebaja väitel tasus osaühing sularahas ka varasemaid ja hilisemaid Trippmix OÜ arveid.

Tõendatud on, et osaühing tasus aprillis 2021 sularahas kaks arvet. Selleks ei saanud kasutada

sularaha, mis võeti välja alates maist 2021.

Tõendatud on, et osaühing tasus sularahas ka kaks arvet oktoobris ja ühe detsembris, arvete

kogusumma oli 44 300 eurot ja tasumise tähtajad vastavalt 18.10.2021, 01.11.2021 ja

04.12.2021. Esimene neist arvetest muutus sissenõutavaks ajal, mil sissenõutavad olid kõik

asjas vaidluse all olevad maksukohustused peale septembri 2021 käibemaksu. Teised kaks

arvet muutusid sissenõutavaks ajal, mil sissenõutavad olid kõik maksukohustused. Kaebaja

selgitas, et ta võttis osaühingu pangakontolt välja sularaha, et osaühingul oleks vajadusel igal

ajal võimalik tasuda Trippmix OÜ sularahas tasumisele kuuluvaid arveid.

Eeltoodu tähendab ühe võlausaldaja, Trippmix OÜ lubamatut eelistamist. Lisaks näitab see, et

kaebaja eelistas seda võlausaldajat tahtlikult vastustajale, kuna maksukohustusi ei saa täita

sularahas. Seda saab pidada tasumiskohustuse tahtlikuks rikkumiseks (vt Riigikohtu

27.01.2022.a otsus asjas 3-19-1876 p 20).

14. Summa 44 955 euro (välja võetud 116 355 eurot miinus Trippmix OÜ-le tasutud 71 400

eurot) ulatuses puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja välja võetud sularaha oleks kasutatud

osaühingu majandustegevuse huvides. Kohtupraktikas on kindlaks kujunenud seisukoht, et

sularaha väljaviimine osaühingust annab aluse heita juhatuse liikmele ette tasumiskohustuse

tahtlikku rikkumist. Olenemata kõigist muudest asjaoludest saab kaebajalt nõuda

maksukohustuse täitmist 44 955 euro ulatuses alusel, et tema on selle summa osaühingu

pangakontolt välja võtnud ning puuduvad tõendid raha kasutamise kohta osaühingu

majandustegevuses. Kaebajalt nõutav põhivõlg on sellest summast väiksem.

Maksustamisperioodi september 2021 maksukohustuste tasumise tähtajal ei olnud kaebaja

enam osaühingu juhatuse liige (oli juhatuse liige kuni 07.10.2021). Selle asjaolu arvesse

võtmine ei oleks vastutusmenetluse tulemust kaebaja kasuks muutnud (vt Riigikohtu

27.04.2021.a otsus asjas 3-17-1635).

15. Osaühingu maksuvõlg summas 13 171,63 eurot ajatati kaebaja 27.07.2021.a taotluse

alusel. Ajatatud summa hõlmas osaliselt käesolevas asjas vaidluse all olevaid maksukohustusi

(hõlmas mai 2021 käibemaksu, juuni 2021 käibemaksu ja tööjõumakse, juuli 2021

intressimakset) ning lisaks ka septembri 2020 käibemaksu. Maksegraafik koostati perioodiks

31.08.2021-31.07.2022, osaühing tasus esimese makse 1 197,42 eurot (dtl 330).

Ajatamise taotlemine ei näita, et osaühing kohtles võlausaldajaid proportsionaalselt.

Ajatamise graafiku alusel reaalselt tasutu on arvesse võetud maksukohustuste tasumise

proportsiooni käsitlemisel (vt otsuse punkti 11).

16. Kaebajalt intressi nõudmisele või intressi arvutuskäigule ei ole kaebaja vastuväiteid

esitanud.

17. Kokkuvõttes on kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud nii ajal, mil

kaebaja oli ainus juhatuse liige, kui ka ajal, mil juhatuse liikmeid oli kaks. Kaebaja võttis

osaühingu pangakontolt välja sularaha, mille kasutamine majandustegevuses on tõendamata

või mille arvel täideti kohustusi ühe võlausaldaja ees, mis muutusid sissenõutavaks

maksukohustustest hiljem. Pangakontolt välja võetud sularaha arvel oleks saanud

maksukohustused täita. Kaebaja ei ole tõendanud, et osaühingu halva majandusliku olukorra

tõttu oleks ta olenemata eeltoodust saanud maksukohustused täita üksnes osaliselt. Kaebaja

rikkus tahtlikult tasumiskohustust ning rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik

seos. Kaebaja väited ei anna alust vastutusotsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse

rahuldamata.

Menetluskulud, muud taotlused. Selgitused

18. Vastustaja taotles jätta asja juurde võtmata kaebaja 15.11.2024 esitatud tõendid. Kohtu

hinnangul ei ole praeguses menetlusstaadiumis kohane tõendite tagasilükkamine (HKMS § 62

lg 2), vaid vajadusel tõendite arvestamata jätmine (HKMS § 62 lg 6). Kaebaja esitas tõendid

tähtajal, mille kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lõikele 1

määras tõendite esitamiseks. Kohus käsitles eespool seda, milliseid kaebaja 15.11.2024

esitatud tõendeid asja lahendamisel ei arvestata.

19. Kohus määras otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 05.12.2024. Kahjuks ei valminud

otsus selleks ajaks, kuna vahele tulid ettenägematud kiireloomulised toimingud.

Apellatsioonitähtaeg algab sel juhul kohtuotsuse kättetoimetamisest (HKMS § 181 lg 1).

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel

menetluskulud välja mõistmata.

21. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks