2-23-13175/73 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-23-13175

Tsiviilasi

Tatjana Toropova kaebus kohtutäitur Andrei Kreki

tegevuse peale täitedokumendi täitmisel

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. jaanuari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tatjana Toropova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Tatjana Toropova

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustajad (puudutatud isikud):

1. Kohtutäitur Andrei Krek

2. Revensen OÜ (registrikood 16625699),

lepinguline esindaja Aivira Kollamaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata Tatjana Toropova esitatud pangakonto

väljavõte ja Revensen OÜ teatis nõude loovutamise kohta.

2. Jätta Tatjana Toropova määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 16.

jaanuari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-13175 muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Tatjana Toropova kanda.

4. Määrata Revensen OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 420

eurot (käibemaksuta).

5. Mõista Tatjana Toropovalt Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud

ringkonnakohtus 420 eurot (käibemaksuta).

6. Välja mõista Tatjana Toropovalt Revensen OÜ kasuks viivis menetluskulude 420

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tatjana Toropova (avaldaja) esitas 18. septembril 2023 Viru Maakohtule kaebuse

kohtutäitur Andrei Kreki (kohtutäitur) tegevuse peale.

Kaebuse ja selle täienduse kohaselt avastas avaldaja SEB internetipanka sisse logides 31.

juulil 2023, et kohtutäitur on arestinud avaldaja konto 1795 euro 31 sendi ulatuses. Avaldaja

kirjutas samal päeval kohtutäiturile kirja ja palus selgitust. Kuna kohtutäitur ei vastanud,

saatis avaldaja kohtutäiturile kaebuse 6. augustil 2023. Avaldaja sai 13. augustil 2023

kohtutäiturilt kutse kaebuse läbivaatamisele. Avaldaja saatis 13. augustil 2023 kohtutäiturile

vastuse, et avaldajal puudub füüsiline võimekus kohtutäituri büroosse tulla, kuna avaldaja on

tervislikel põhjustel pikaajalisel haiguslehel ja ravil, mis ei võimalda osaleda mis tahes

tegevuses. Avaldaja teavitas kohtutäiturit, et sissenõudjana tegutseb tundmatu Revensen OÜ

(sissenõudja), kellega avaldajal ei olnud ega ole lepingulist suhet. Avaldaja palus, et talle

edastatakse e-postile või postiaadressile täitemenetluse dokumendid, palus aega nendega

tutvumiseks ja oma konto arestist vabastada. Avaldaja sai 26. augustil 2023 kohtutäiturilt

otsuse, milles täitur jättis tähelepanuta 6. augusti 2023. a kaebuse. Avaldaja teavitas

kohtutäiturit kohtutäituri otsuse kättesaamisest 26. augustil 2023 e-posti teel (XXXXXXXXX).

Avaldaja esitas 4. septembril 2023 kaebuse kohtutäituri otsusele, mis oli tehtud seaduses ette

nähtud 10 päeva jooksul. Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse läbi vaatamata, mis tehti

avaldajale teatavaks 12. septembril 2023. Seejärel esitas avaldaja 18. septembril 2023

kohtutäituri tegevuse peale kaebuse maakohtule.

Kuna kohtutäitur ei ole avaldajale toimetanud kätte mingeid dokumente, sh teadet

täitemenetluse algatamise kohta, ei olnud kohtutäituril õigust avaldaja suhtes täitetoiminguid

teha (arveldukonto/vara arestimine jne). Kohtutäitur rikkus dokumentide esitamata jätmisega

täitemenetluse menetluslikku kulgu, mistõttu kohtutäituri toimingud avaldaja suhtes on

õigustühised ja kuuluvad tühistamisele. Kuna avaldaja teadet ei saanud, ei selgitanud

kohtutäitur avaldajale tema õigusi ega kohustusi. Kuna avaldaja ei tea täitemenetlusest

(juhtumi olemust), on kohtutäituri minetuste tõttu piiratud tema õigusi, sh võimalust esitada

hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.

Avaldaja palub lõpetada täitemenetlus menetlustoimingu käigu rikkumise ja menetlusnormide

rikkumise tõttu ja lõpetada avaldaja suhtes kõik (sh kontode arestimine, vara arestimine ja

muud täitemenetlusega seotud toimingud) täitetoimingud ning jätta kõik menetluskulud

kohtutäituri kanda.

2. Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja suhtes on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 066/2023/2482, mille aluseks on Viru

Maakohtu 15. detsembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-130229 ja sissenõudja 20. juuni

2023. a täitmisavaldus. Avaldajat teavitati täitemenetluse nr 066/2023/2482 algatamisest 20.

juuni 2023. a täitmisteatega. Nõude sisuks on kompromissi kinnitavast kohtumäärusest

tulenev nõue 1399 eurot 31 senti, millele lisandub viivis. Samuti kuuluvad sissenõudmisele

kohtutäituri tasu ja täitekulud.

Avaldaja oli täitemenetluse algatamisest teavitatud 20. juuni 2023. a täitmisteatega.

Vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei täitnud avaldaja oma kohustusi. Kohtutäitur asus

sundtäitmisele. Avaldaja esitas 6. augustil 2023 kohtutäiturile kaebuse, mida ta täiendas 13.

augusti 2023. a kirjaga. Kohtutäitur jättis 15. augustil 2023 avaldaja kaebuse rahuldamata.

Kohtutäitur leidis, et täitmisteade oli avaldajale korrektselt kätte toimetatud täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 10 lg 2 alusel koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326

lg-ga 1. Täitemenetlus oli alustatud õiguspäraselt. Täitedokumendi kohaselt on võlausaldajaks

Renovum OÜ (registrikood 14042462), kuid sissenõudja Revensen OÜ esitas kohtutäiturile

20. detsembri 2022. a notariaalselt tõestatud täitedokumendist tuleneva nõude loovutamise

lepingu nr 8524, millega eespool mainitud nõue oli temale loovutatud. Kuna õigusjärglus oli

kohtutäiturile tõendatud, alustas kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja Revensen OÜ kasuks

TMS § 18 lg 1 kohaselt õiguspäraselt. Kohtutäitur pidas ka põhjendatuks 20. juuni 2023. a

täitmisteate ja selle lisade edastamist avaldajale teadmiseks, samas märkis, et see ei taasta ega

ennista edasikaebamise, vabatahtliku täitmise vms tähtaegu. Kohtutäituri 15. augusti 2023. a

otsus võlgniku kaebuse kohta ja täitmisteate koopia koos täitedokumendiga edastati 15.

augustil 2023 avaldaja kaebuses märgitud e-postile XXXXXXXXXX. Seega sai avaldaja

dokumendid kätte 18. augustil 2023. Avaldaja ei ole kohtutäiturile 6. augustil 2023 esitatud

kaebuse kohta 15. augustil 2023 langetatud otsust TMS § 218 lg-s 1 sätestatud 10-päevase

tähtaja jooksul vaidlustanud. Seega on kohtutäituri 15. augusti 2023. a otsuse edasikaebamise

tähtaeg möödunud ning otsus on jõustunud. Avaldaja 4. septembri 2023. a pöördumine on

sisuliselt kohtutäituri 15. augusti 2023. a otsuse vaidlustamine, mille läbivaatamiseks puudub

kohtutäituril pädevus ja sellest teatas täitur avaldajale 12. septembri 2023. a kirjaga.

Kohtutäitur tõi välja, et avaldaja esitas kohtutäiturile 22. septembril 2023 kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale, milles vaidlustas enampakkumise läbiviimist, arestitud vara hinda ning kõiki

muid täitetoiminguid täiteasjas nr 066/2023/2482. Nimetatud kaebuse läbivaatamine toimus 3.

oktoobril 2023 kohtutäituri büroos menetlusosaliste mitteilmumisel, isikuid oli eelnevalt asja

läbivaatamisest teavitatud. Kohtutäitur langetas võlgniku 22. septembri 2023. a kaebuse kohta

11. oktoobril 2023 otsuse, kuid selle peale ei ole kohtutäituri andmetel käesoleva vastuse

koostamise kuupäeva seisuga maakohtule kaebusi esitatud. Otsus on menetlusosalistele

edastatud 11. oktoobril 2023 e-posti teel.

Sellest tulenevalt on arusaamatu, millist kohtutäituri otsust vaidlustatakse. 15. augusti 2023. a

otsuse edasikaebamise tähtaeg on möödunud, teiste toimingute peale ei olnud kaebusi esitatud

enne võlgniku maakohtule kaebuse esitamist. Võlgniku 22. septembri 2023. a kaebuse kohta

tegi kohtutäitur otsuse 11. oktoobril 2023, kuid nimetatud otsuse peale ei ole käesoleva

vastuse koostamise päeva seisuga kaebusi esitatud. Seega tuleb avaldaja kaebus jätta läbi

vaatamata.

3. Sissenõudja palub jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses

avaldaja kanda. Avaldaja on kompromisslepingu alusel maksnud 825 eurot ning peale 10.

maid 2023 makseid teinud ei ole. Renovum OÜ on saatnud avaldajale korduvalt

meeldetuletusi, et võlgnevus tuleb tasuda OÜ-le Revensen ehk sissenõudjale. Olenemata

korduvatest meeldetuletustest ei ole avaldaja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, seega pidi

sissenõudja esitama avalduse täitemenetluse algatamiseks. Avaldajal puudub nõude

rahuldamiseks muu vallasvara. Kohtutäitur on dokumendid saatnud avaldaja poolt käesolevas

menetluses avaldatud e-posti aadressil. Seega ei ole alust kahelda, et avaldaja on sissenõudja

ja kohtutäituri edastatud kirjad/menetlusdokumendid kätte saanud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 16. jaanuari 2024. a määrusega avaldaja 18. septembri 2023. a

avalduse läbi vaatamata. Maakohus määras tühistada peale maakohtu määruse jõustumist

maakohtu 11. oktoobri 2023. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega kohus

peatas kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas nr 066/2023/2482 läbiviidava enampakkumise

kuni tsiviilasjas nr 2-23-13175 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

Maakohus jättis rahuldamata ka avaldaja 28. novembri 2023. a taotluse pikendada sissenõudja

seisukohale vastuse esitamise tähtaega, sest avaldajale oli juba tähtaeg vastamiseks antud ja

täiendava tähtaja andmiseks puudub põhjendus.

Maakohus selgitas, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul

lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud kaebusest ning avalduses esitatud nõudest.

Kohtutäituri otsuse õiguspärasuse hindamisel kontrollib kohus, kas kohtutäituri tegevus oli

kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane

või mitte.

Vastavalt TMS § 218 lg-le 1 võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale

menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse

maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja esitas 6.

augustil 2023 kohtutäiturile kaebuse, mille kohaselt ei olnud talle nõuetekohaselt

täitemenetluse alustamisest teatatud. Avaldaja taotles pangakontode aresti alt vabastamist,

täitemenetluslike dokumentide edastamist. 13. augusti 2023 kirjaga täiendas avaldaja oma

kaebust väitega, et temal ei ole kunagi sissenõudja Revensen OÜ-ga lepingulisi suhteid olnud.

15. augustil 2023 on kohtutäitur jätnud kaebuse rahuldamata. Otsus on avaldajale kätte

toimetatud 15. augusti 2023. a e-kirja teel, milles sisaldub hoiatus, et menetlusdokument

loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks ka siis, kui saaja ei

kinnitanud selle kättesaamist. TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide

kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta

sätestatut, kui TMS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 3141 lg 2 kohaselt, kui menetlusdokumendi

saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või

sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise

kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse

saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kohtutäitur on otsuse

saatnud avaldaja e-posti aadressile, mille avaldaja on ise kohtutäiturile avaldanud. Avaldaja

väidab, et sai kohtutäiturilt otsuse 26. augustil 2023. Maakohus leidis, et asjaolu, et avaldaja

ei nõustu seaduses sätestatud kättetoimetamise viisidega, ei tähenda seda, et dokumente ei

saaks lugeda avaldajale kättetoimetatuks. Seega tuleb lugeda otsus avaldajale kätte

toimetatuks hiljemalt 18. augustil 2023. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud

kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne

päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Seega tuli

kaebus maakohtule esitada hiljemalt 28. augustil 2023. Avaldaja on maakohtusse pöördunud

18. septembril 2023.

Avaldaja ise viitab 4. septembri 2023 kaebusele, mille esitamisega oleks avaldaja täitnud

seaduses ettenähtud 10-päevase tähtaja. Kaebus on esitatud kohtutäiturile, mitte kohtule ja on

oma sisult sama varasemate etteheidetega – avaldajale ei ole kätte toimetatud dokumente ning

sissenõudja Revensen OÜ-ga lepinguliste suhete puudumine. Avaldajale selgitati kohtutäituri

otsusele edasikaebamise korda ja avaldaja ei ole ka selgitanud, miks pidas ta vajalikuks

kaebuse esitamist kohtutäiturile, mitte kohtule nagu seadus ette näeb.

Avaldaja 22. septembri 2023. a kaebuse lahendamise osas tehtud 11. oktoobri 2023. a otsust

ei ole avaldaja käesoleva menetluse raames vaidlustanud.

Seega oli kohtutäituri 15. augusti 2023. a otsuse vaidlustamise kohtusse pöördumise tähtaeg

möödunud ning maakohus jättis TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel avaldaja kaebuse läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 16. jaanuari 2024. a määruse

tühistamist täies ulatuses ja jätta menetluskulud teiste menetlusosaliste kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus materiaal- ning menetlusõigusnorme

rikkudes ja tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud valele järeldusele, jättes avaldaja avalduse

läbi vaatamata. Maakohus oleks pidanud avaldaja avalduse läbi vaatama ja rahuldama ning

jätma menetluskulud teiste menetlusosaliste kanda.

Maakohus rikkus avaldaja õigusi, kuna ei vaadanud sisuliselt läbi avaldust, millest nähtub

selgelt, et kohtutäitur on rikkunud menetlusnorme, täitemenetluse seadustikku, kohtutäituri

seadust, ja võrdse kohtlemise seadust.

Avaldaja esitas 8. juunil 2023 (kohtu märkus: õige 6. augustil 2023) kohtutäiturile kaebuse,

mille kohaselt teda ei teavitatud nõuetekohaselt täitemenetluse alustamisest. Avaldaja palus

vabastada tema pangakontod arestist ja saata täitedokumendid. 8. augustil 2023 tuli

kohtutäituri abi postist kiri, milles kohtutäitur kutsub avaldaja koosolekule. Kui lähtuda

kohtutäituri seisukohast, et dokumendi kättetoimetamise tähtaeg on kolm päeva pärast

saatmist, siis rikkus kohtutäitur TMS § 217 lg-t 4. Seega teatise kättesaamise tähtaeg on kolm

päeva ehk 11. august 2023 ning TMS § 217 lg 4 järgi peab teatise saamise tähtaeg olema

kolm tööpäeva, st teate eeldatavast laekumisest 11. augustil 2023 peab mööduma kolm

tööpäeva, seega kaebuse läbivaatamine peab olema planeeritud mitte varem kui 17. augustil

2023 (12. ja 13. august 2023 on laupäev ja pühapäev). Samas TsMS-il ei ole kohtutäituriga

mingit pistmist.

Avaldaja sai teate 13. augustil 2023 (kuna ta oli ravil) ja saatis samal päeval kättesaamise

kinnituse, ning teatas, et ei saa kaebuse läbivaatamisel osaleda. Avaldaja täiendas oma

kaebust (avaldajal pole kunagi olnud ja puudub lepinguline suhe Revensen OÜ-ga), mistõttu

puudub alus käesolevaks täitemenetluseks. Saanud kaebusele täienduse, mis oluliselt mõjutab

kaebuse läbivaatamist, oli kohtutäituril TMS § 217 lõike 3 kohaselt kohustus kaebuse

läbivaatamine edasi lükata. Kohtutäitur seda ei teinud, mistõttu kohtutäitur ei pidanud kinni

tähtaegadest ning rikkus eeltoodud seadusi ja täitemenetluse menetluslikku kulgu. Seaduse

nõudeid rikkudes vaatas kohtutäitur kaebuse läbi 14. augustil 2023 ja 26. augustil 2023 sai

avaldaja kohtutäituri abi motiveerimata otsuse, mis ei olnud dokumentidega tõendatud.

Avaldaja kaebus jäeti rahuldamata.

Kohus tõlgendab oma põhjendustes ebaõigesti TsMS § 3141 lg-t 2, väites, et avaldaja oleks

pidanud kohtutäituri otsuse kätte saama 18. augustil 2023. Nimetatud paragrahv ei kohaldu

kohtutäiturile ja täitemenetlusele.

Lisaks ei pööranud kohus tähelepanu TMS § 10 lg-le 1. Kuna avaldaja ei saanud kohtutäiturilt

dokumente ega teatisi, ei saanud avaldaja avaldada menetlusdokumentide talle üleandmise

viisi ja kontaktandmeid, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt

kättetoimetatuks. E-posti aadress, millelt avaldaja dokumendid saatis, ei andnud nõusolekut

selle kasutamiseks kohtutäituriga suhtlemise vahendina ning seetõttu ei saa seda meiliaadressi

pidada kontaktisikuks, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt

kättetoimetatuks. TsMS § 307 lg 3 kohaselt tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks

dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Seega sai avaldaja haiguse tõttu 26. augustil 2023

kohtutäiturilt otsuse, mille kohta saatis koheselt kohtutäiturile kinnituse.

TMS § 217 lg 1 alusel esitas avaldaja 4. septembril 2023 kohtutäituri toimingutele ja otsustele

tuginedes uue kaebuse. Maakohus tõlgendab täitemenetluse seadustikku valesti. Seadus ei

ütle, et samalaadset kaebust ei saa kohtutäiturile esitada, eriti kui täituripoolsed rikkumised on

kõrvaldamata. Kohtutäiturile esitatud 4. septembri 2023. a kaebus sisaldas uut asjaolu

väidetavate dokumentide näol ja tähtaegade nihutamise nõuet. 12. septembril 2023 saabus

kohtutäituri abi kiri, milles kohtutäitur jättis 4. septembri 2023. a kaebuse läbi vaatamata,

lisaks rikkus kohtutäitur TMS § 217 lg-t 3, kuna kohtutäitur ei kutsunud avaldajat 4.

septembri 2023. a kaebuse läbivaatamisele. Kuna avaldaja sai kirja kohtutäituri abilt 12.

septembril 2023, siis oli avaldajal aega 10 päeva alates kättesaamise päevast või kohtutäiturilt

vastamiseks määratud tähtaja möödumisest, seega maksimaalne aeg kohtutäituri tegevuse

peale kaebuse esitamiseks oli 22. september 2023. Avaldaja esitas kaebuse 18. septembril

2023.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

6. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta maakohtu määruse muutmata ja

avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda.

7. Sissenõudja palub jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud täies

ulatuses avaldaja kanda. Avaldaja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Nii maakohtule kui

kohtutäiturile ja võlausaldajale on teada avaldaja e-posti aadress XXXXXXXXX, vastupidist

ei ole avaldaja tõendanud. Avaldaja saab talle eelnimetatud meiliaadressile saadetud

dokumendid kätte. Avaldaja suhtleb nimetatud e-posti kaudu kohtuga ja teiste isikutega.

Avaldaja on ise 6. augustil 2023 kohtutäiturile avaldanud enda e-posti aadressi

XXXXXXXXX. Seega ei olnud alust kahelda andmete ebaõigsuses või selles, et avaldaja ei

saa talle saadetud dokumente kuidagi kätte.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus avaldaja avalduse

läbi vaatamata jätmise kohta on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei

anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohus ei ole rikkunud

menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Määruskaebuse lahendamisega seonduvad menetluskulud

jäävad avaldaja kanda.

10. Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata avaldaja esitatud pangakonto väljavõtte ja

sissenõudja esitatud teatise nõude loovutamise kohta. Esitatud tõenditel ei ole määruskaebuse

lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1).

11. Vastusena määruskaebuses esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmist puudutavatele

väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

12. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja 18. septembri 2023. a kaebus on esitatud 15.

augusti 2023. a kohtutäituri otsuse peale ning kuna see oli esitatud maakohtule hilinenult, tuli

menetlusse võetud avaldaja kaebus TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

12.1. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebamise kord on reguleeritud TMS §-des 217–

219. TMS § 217 lg 1 sätestab menetlusosalise kohustuse esitada kaebus kas kohtutäituri

otsuse või tegevuse peale kõigepealt kohtutäiturile endale ja seejärel saab kohtutäituri tehtud

otsuse peale esitada TMS § 218 lg 1 esimese lause järgi kaebuse maakohtule.

Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 217 lg-s 1 nimetatud otsuse all mõistetakse neid otsuseid,

mida kohtutäitur teeb TMS-i alusel täitmise korraldamisel, mitte otsuseid, mida kohtutäitur

teeb talle TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse lahendamisel.

Olukorras, kus võlgniku arvates on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustatud,

on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS § 217 lg 1

alusel. Kohtutäituri tehtud otsuse kaebuse lahendamise menetluses saab tühistada või seda

muuta üksnes kohus, mitte kohtutäitur ise ja see tuleneb üheselt TMS § 217 lg-st 1 ja § 218

lg-st 1. Seega ei saa täiteasja menetlusosalise kaebuse osas tehtud kohtutäituri otsuse peale

enam TMS § 217 lg 1 alusel uuesti kohtutäiturile kaebust esitada.

Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse

kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas

kohtutäituri büroo asub (TMS § 218 lg 1). Sellise kaebuse lahendamisel saab kohus

kontrollida kohtutäituri toimingute või ka toimingute tegemata jätmise (st tegevusetuse)

õiguspärasust täitemenetluse korraldamisel ja läbiviimisel. Maakohus vaatab sisuliselt läbi

maakohtule tähtaegselt esitatud kaebuse. Maakohus võtab asja sisulisel lahendamisel

seisukoha kohtutäituri toimingute või nende tegemata jätmise õiguspärasuse osas.

Ringkonnakohus nõustub, et avaldaja vaidlustab kohtutäituri 15. augusti 2023. a otsust.

Asjakohatu on avaldaja viide 4. septembri 2023. a kaebusele, mille esitamisega oleks avaldaja

justkui täitnud TMS § 217 lg-s 1 ettenähtud 10-päevase tähtaja. Avaldaja on 2. oktoobri 2023.

a kaebuse täienduses märkinud (dtl 18) ja see nähtub ka avaldaja kaebusest (dtl 27), et

avaldaja esitas pärast 15. augusti 2023. a otsuse kättesaamist kohtutäiturile teistkordse

kaebuse, milles kordas, et dokumente ei antud avaldajale üle ja nimetatud sissenõudjal

puudub õigus pöörduda kohtutäituri poole või esitada pretensioone. Seega 4. septembri 2023.

a kaebus on seotud kohtutäituri 15. augusti 2023. a otsusega, milles kohtutäitur esitas oma

seisukoha nimetatud küsimustes. Ka kohtutäituri 15. augusti 2023. a otsuses oli selgelt kirjas

otsuse vaidlustamise kord. Kuna selline kaebus tuleb esitada maakohtule, ei saanud

kohtutäitur seda ka lahendada. Seega ei ole kohtutäituri 12. septembri 2023. a vastus otsus,

mille peale saaks avaldaja esitada kaebust TMS § 218 lg-s 1 sätestatud korras. Avaldajal ei

olnud õigust tulenevalt kohtutäituri tehtud otsusest ja sellega seotud toimingutest esitada

samalaadne kaebus kohtutäiturile uuesti. 4. septembri 2023. a kaebus ei ole ka kaebus

kohtutäituri mõne teise tegevuse või otsuse peale, mille korral oleks tulnud järgida TMS §

217 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Seega tulnuks avaldajal esitada kohtutäituri 15. augusti 2023. a

otsuse peale kaebus TMS § 218 lg 1 alusel maakohtule.

12.2. TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi. TsMS § 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 1 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata,

kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks

lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise

võimalust ei ole minetatud.

Pooled vaidlevad muu hulgas selle üle, millal tuleb lugeda kohtutäituri 15. augusti 2023. a

otsus avaldajale kätte toimetatuks. TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide

kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta

sätestatut (st TsMS § 306–327), kui TMS-ist ei tulene teisiti. Maakohus on lugenud 15.

augusti 2023. a otsuse avaldajale kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 1 alusel 18. augustil 2023.

Avaldaja leiab, et otsus tuleb lugeda talle kättetoimetatuks 26. augustil 2023, mil ta otsuse

kättesaamist kinnitas. Ringkonnakohus märgib, et kui lugeda otsus kättetoimetatuks TsMS §

3141 lg 1 alusel, tuleks kättetoimetamise päevaks lugeda 19. augustit 2023 (tuleb arvestada

kolme tööpäeva möödumist). Samas, kui arvestada ka avaldaja märgitud hilisemat

kättetoimetamise kuupäeva ehk 26. augustit 2023, siis saabus kohtutäituri otsuse peale TMS §

218 lg-s 1 sätestatud maakohtule kaebuse esitamise tähtpäev 5. septembril 2023. Avaldaja

esitas kaebuse alles 18. septembril 2023 ehk hilinenult ja maakohus jättis põhjendatult

kaebuse läbi vaatamata.

Määruskaebus jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata.

13. Kuna maakohus ei vaadanud avaldaja kaebust sisuliselt läbi, ei võta ka ringkonnakohus

seisukohta avaldaja kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse väidete sisulise põhjendatuse

osas.

Ringkonnakohus selgitab järgmist. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse formaliseerituse

põhimõttest tulenevalt pädev lahendama täitedokumendi pinnalt tekkivaid materiaalõiguslikke

vaidlusi. Selliste vaidluste tarbeks on TMS-s eraldi õiguskaitsevahend – hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt on sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel kohane õiguskaitsevahend olukorras, mil

hageja tugineb sellele, et kostja ei ole täitemenetluses õige sissenõudja. Ka sellisel juhul esitab

hageja materiaalõiguslikke vastuväiteid täitedokumendist tulenevale nõudele (vt RKTKo,

02.06.2021, 2-19-12266/36, p 12). Avaldaja kaebuse menetlusse võtmata jätmine ei võta

avaldajalt ära õigust esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

15.1. Kohtutäitur ei esitanud menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu

kohtutäituril hüvitavaid menetluskulusid.

15.2. Sissenõudja palub avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 864 eurot

(käibemaksuta). Kokku on õigusabi osutatud 7 tundi 20 minutit ning tunnitasu oli 120 eurot.

Avaldaja on seisukohal, et sissenõudja menetluskulud on üle paisutatud. Kompromissi

mittesõlmimise teadet ei saa arvesse võtta, sest avaldajale ei ole keegi kompromissi

pakkunud. Avaldaja hinnangul on sissenõudja õigusabikulud põhjendatud 1 tunni 42 minuti

ulatuses. Põhjendatud on arvestada tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Sissenõudja

põhjendatud kulud on seega 170 eurot.

15.3. Ringkonnakohtu hinnangul on sissenõudja lepingulise esindaja kulud põhjendatud

osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus sissenõudja esindajal määruskaebusega

tutvumisele 2 tundi 30 minutit; 11. märtsi 2024. a kohtutäituri seisukohaga,

menetlusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile, seisukoha koostamisele ja edastamisele

koos lisadega, 16. jaanuari 2024 kohtumäärusega tutvumisele ja analüüsile, kliendiga

konsultatsioonile 4 tundi 30 minutit ja 28. veebruari 2024. ja 19. märtsi 2024. a

kohtukirjadega tutvumisele ja 15. novembri 2024. a teate edastamisele kompromissi

mittesõlmimisest 20 minutit. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et sissenõudja ei ole 15.

novembril 2024 kohtule nimekirjas märgitud teadet saatnud. Arvestades maakohtu määruse (7

lk), määruskaebuse (4 lk) ja kohtutäituri vastuse (1 lk) mahtu, sissenõudja enda vastuse mahtu

(1 lk) ja muid selle koostamiseks vajalikke toiminguid, peab kohus põhjendatuks ajakuluks

ringkonnakohtus tehtud toimingutele kokku 3 tundi 30 minutit. Sissenõudja esindaja tunnitasu

120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Seega on sissenõudja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud ringkonnakohtus kokku 3 tunni 30 minuti eest 420 eurot (käibemaksuta), mis

tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista.

Vastavalt sissenõudja taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)