2-23-16673/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Alo Noormets

Anneli Alaveer

Määruse tegemise aeg ja koht

06.12.2024. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas

Tsiviilasja number

2-23-16673

Tsiviilasi

A.L hagi H.V ja L.T vastu pärandvara jagamise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.L (isikukood XXX );

Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov;

Kostja 1: H.V (isikukood XXX);

Kostja 1 lepinguline esindaja: Maia Ploom;

Kostja 2: L.T (isikukood XXX).

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja A.L ning kostjate H.V ja L.T vahel sõlmitud kompromiss

alltoodud tingimustel:

1.1.

Hagejale ja kostjatele kuulub ühisomandina xxxxx kinnistu registriosa

numbriga

xxxxxx

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnistu on poolte

kokkuleppel jagatud kolmeks katastriüksuseks: xxxxx:xxx:xxxx,

xxxxx:xxx:xxx ja xxxxx:xxx:xxx (amortiseerunud hoonestusega kinnistuosa).

Kompromissi lisaks on katastripidaja katastriüksuse xxxxx:xxx:xxx jagamise

otsus 20.09.2024.

1.2.

Kinnistu registriosa numbriga xxxxxx ühisomand lõpetatakse, ühisomandiks

olevast kinnistust moodustatakse kolm eraldiasuvat kaasomandiks olevat

kinnistut eraldiasuvate katastriüksustega järgnevalt: xxxxx:xxx:xxxx,

xxxxx:xxx:xxx ja xxxxx:xxx:xxx.

1.3.

Moodustatavate uute kinnistute kinnistusraamatusse tehakse lähtuvalt

katastriüksuste numbritest omanikukanded alljärgnevalt:

1.3.1.xxxxx:xxx:xxxx H.V (isikukood XXX) 1/3 kaasomandist, L.T (isikukood

XXX) 1/6 kaasomandist, A.L (isikukood XXX) 1/2 kaasomandist;

1.3.2.xxxxx:xxx:xxx H.V (isikukood XXX) 1/3 kaasomandist, L.T (isikukood

XXX) 1/6 kaasomandist, A.L (isikukood XXX) 1/2 kaasomandist;

1.3.3.xxxxx:xxx:xxx H.V (isikukood XXX) 1/3 kaasomandist, L.T (isikukood

XXX) 1/6 kaasomandist, A.L (isikukood XXX) 1/2 kaasomandist.

1.4.

Pooled on kokku leppinud, et müüvad kõik moodustatavad kinnistud lähtudes

suuremast ostu-müügi hinnast. Kinnistuid on õigus püüda müüa kõigil

kinnistute kaasomanikel nende poolt valitud vahendeid kasutades (maakler,

müügikuulutus otse omanikult jms).

1.5.

Pooled lepivad kokku, et müügipakkumise alghinnad on lähtuvalt

katastriüksuste numbritest järgmised: xxxxx:xxx:xxxx alghind 130 000 eurot;

xxxxx:xxx:xxx alghind 55 000 eurot; xxxxx:xxx:xxx alghind 75 000 eurot.

1.6.

Müügipakkumise alghindu võivad pooled alandada ainult kõigi kaasomanike

kirjalikul nõusolekul.

1.7.

Kui uute kinnistute moodustamiseks ja vastavate kannete tegemiseks

kinnisturaamatus on nõutav omaniku nõusolek või avaldus, siis ilmuvad

omanikud kooskõlastatud ajal notari juurde vastava avalduse/nõusoleku

andmiseks/tegemiseks.

1.8.

Kui keegi kaasomanikest on leidnud kinnistule/kinnistutele ostja ja keegi

kaasomanikest keeldub põhjendamatult müügilepingu notariaalsest

vormistamisest, hüvitab ta teistele kaasomanikele tekkinud otsese rahalise

kahju tõendatud ulatuses ja omanik võib müüa kinnistu avalikul

enampakkumisel kohtutäituri kaudu. Müügist saadud raha tuleb jagada

hageja ja kostjate vahel selliselt, et H.V saab 1/3, L.T saab 1/6 ja A.L saab 1/2

rahast.

1.9.

Kinnistute müügist saadud raha jagatakse selliselt, et H.V saab 1/3, L.T saab

1/6 ja A.L saab 1/2 müüdud kinnistute eest saadud rahast.

1.10. Kinnistute müükidest saadud rahast tasub iga kaasomanik notariaalsel

müügitehingul oma proportsionaalse osa riigilõivust ja notaritasust: H.V 1/3,

L.T 1/6 ja A.L 1/2.

1.11. Kõiksugused müügiga seotud ja muud müügi edendamiseks vajalikud

kinnistutega seotud tellitud teenuste ja tööde kulud kannab kaasomanik, kes

vastava teenuse või töö tellis.

1.12. A.L viib moodustatavalt hoonestatud kinnistuosalt katastriüksuse tunnusega

xxxxx:xxx:xxx ära temale kuuluvad kõik esemed või lepib ostjaga kokku

teistsugused tingimused tema enda kulul.

1.13. H.V tellis kinnistu hindamisakti ostjate jaoks koos metsa hindamisega ja

metsanduskavaga s.h. ostja tarvis pangalaenu saamiseks maksumusega 988,20

eurot (maksetõendid: Swedbank maksekorraldus nr. 626 02.04.2024 732,00

eurot ja maksekorraldus nr. 627 03.04.2024 256,20 eurot). Sellest summast

hüvitab H.V-le A.L kokku 658,80 eurot (658,80 eurot koosneb L.T osast, mis

on 1/6 s.o 164,70 eurot ja A.L osast 1/2 s.o 494,10 eurot) 3 päeva jooksul peale

kompromissi allkirjastamist poolte poolt H.V Swedbank kontole nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxx.

1.14. Pooled jagavad pärandvara koosseisu kuuluvad rahalised vahendid

Swedbank xx-xxxxxxxxxxxxxxxx nimele avatud arvelduskontol nr

xxxxxxxxxxx ning hoiukontodel nr xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx; SEB pangas

kontodel

nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx järgmiselt:

2/12 (16,67%) vahenditest H.V-le, 1/12 (8,33%) vahenditest L.T-le ja 9/12

(75%) vahenditest A.L-ile.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-16673 menetlus.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Tagastada A.L-ile pool tasutud riigilõivust summas 210 eurot A.L arveldusarvele nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

5. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord:

Käesoleva määruse peale saavad pooled 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses on A.L (edaspidi ka hageja) hagi H.V (edaspidi ka kostja 1)

ja L.T (edaspidi ka kostja 2) vastu pärandvara jagamise nõudes.

2. Hageja ja kostjad jõudsid 27.11.2024 kohtuistungil kompromisskokkuleppele ning

esitasid 04.12.2024 hageja, kostja 1 ja kostja 2 poolt allkirjastatud

kompromisskokkuleppe kinnitamiseks kohtule.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromissi on võimalik kinnitada.

4. TsMS § 430 lg 1 näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui

see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi sõlmimist ja

selle kinnitamist. Kohtu arvates on kompromiss täidetav, see ei ole vastuolus heade

kommetega või seadusega ega riku avalikku huvi.

6. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

7. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise

tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

8. TsMS § 661 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse

kättetoimetamisest alates. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel

määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse

esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et

lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale. Kohus märgib määruskaebuse

tähtaja lühenduse vastavalt kompromissipoolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud

kompromissis.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad

pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti. Kuivõrd pooled leppisid kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad

poolte endi kanda, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik