3-24-2428/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2428

Haldusasi

RoadWest OÜ kaebus Transpordiameti 09.07.2024

korralduse nr 1.3-1/24/0218 osaliseks tühistamiseks,

10.07.2024 korralduse nr 1.3-1/24/0220 tühistamiseks

ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.08.2024

otsuse nr 138-24/279932 tühistamiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – RoadWest OÜ,

esindaja adv. Janar Kuus

Vastustaja (hankija) – Transpordiamet,

esindajad U.Z ja C.K

Kolmas isik – AS Trev-2 Grupp,

esindaja X.D

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.10.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

RoadWest OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1) Rahuldada RoadWest OÜ apellatsioonkaebus. Tühistada haldusasjas nr 3-24-2428

tehtud Tallinna Halduskohtu 04.10.2024 otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada RoadWest OÜ kaebus ning

a) tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 16.08.2024 otsus vaidlustusasjas nr

138-24/279932;

b) tühistada Transpordiameti 09.07.2024 korralduse nr 1.3-1/24/0218 punktid 2 ja 3;

c) tühistada Transpordiameti 10.07.2024 korraldus nr 1.3-1/24/0220.

2) Mõista Transpordiametilt RoadWest OÜ kasuks välja menetluskulu 2110 eurot.

Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3-24-2428

SELGITUSED

Otsuse vaidlustamiseks saab menetlusosaline esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse hiljemalt

16.12.2024. Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lõiked 1 ja 3).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Transpordiamet (hankija) avaldas 17.05.2024 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Riigitee 25239 Pindi-Verijärve km 4,7-13,4

külmakahjude remont“ (viitenumber 279932) hanketeate. Üks kvalifitseerimistingimus oli

sõnastatud järgmiselt: „Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema

nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe avalikult kasutatava tee ehitustöö lepingu, mille raames

paigaldati asfaltbetoonkatte ülakihti vähemalt 2 000 m²“ (vaidlusalune

kvalifitseerimistingimus). Vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele oli lisatud ka järgmine

selgitus: „Pakkuja esitab hankija nõudmisel tellija kinnituse, milles tööde tellija kinnitab, et

selle lepingu raames teostati avalikult kasutataval teel tee-ehitustöid koos andmetega lepingu

täitmise tähtaja ja paigaldatud asfaltbetoonkatte ülakihi pindala kohta ning et nimetatud leping

täideti nõuetekohaselt. Hankija soovitab hankemenetluse kiirema läbiviimise huvides esitada

nimetatud dokument juba koos pakkumusega“.

2. Tähtaegselt esitasid pakkumuse viis pakkujat, nende hulgas kaebaja ja kolmas isik.

Vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele vastavuse kohta märkis kaebaja hankepassis

järgmist: „Tartu linna kõnniteede remont (12000m2)“. Hankija esitas 18.06.2024 kaebajale

nõude esitada hiljemalt 27.06.2024 referentstöö kohta tellija kinnituskiri (Tartu LV

kinnituskiri). Kaebaja esitas Tartu LV kinnituskirja 03.07.2024.

3. Hankija 09.07.2024 korraldusega 1.3-1/24/0218 tunnistati vastavaks kõik pakkumused,

jäeti kaebaja kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. Kaebaja jäeti

riigihangete seaduse (RHS) § 98 lg 4 alusel kvalifitseerimata põhjusel, et ta ei esitanud Tartu

LV kinnituskirja tähtaegselt.

4. Hankija 10.07.2024 korraldusega nr 1.3-1/24/0220 jäeti edukaks tunnistatud pakkumuse

teinud kolmas isik kõrvaldamata ja ta kvalifitseeriti.

5. Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, paludes tühistada

otsused, millega hankija jättis kaebaja kvalifitseerimata, tunnistas kolmanda isiku pakkumuse

edukaks, jättis kolmanda isiku kõrvaldamata ja kvalifitseeris kolmanda isiku.

6. VAKO jättis 16.08.2024 otsusega nr 138-24/279932 vaidlustuse rahuldamata, leides

kokkuvõttes, et kuivõrd kaebaja ei esitanud hankija nõutud tähtaja jooksul Tartu LV

kinnituskirja, mis oli hankijale vajalik kontrollimaks kaebaja vastavust vaidlusalusele

kvalifitseerimistingimusele, võis hankija jätta kaebaja kvalifitseerimata ilma, et oleks pidanud

hindama, kas tähtaja möödalaskmine võis olla vabandatav.

7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tühistada VAKO 16.08.2024

otsuse, hankija 09.07.2024 korralduse nr 1.3-1/24/0218 osas, milles hankija jättis kaebaja

2(9)

3-24-2428

kvalifitseerimata ja tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse, ning hankija 10.07.2024

korralduse nr 1.3-1/24/0220. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.

7.1.

Hankija oleks pidanud kontrollima kaebaja kvalifikatsiooni lähtudes Tartu LV

kinnituskirjast, olgugi et kaebaja esitas selle hilinenult. RHS § 98 lõikeid 4 ja 41 saab

koosmõjus tõlgendada nii, et kui hankijal on pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud

dokumendid olemas enne kvalifitseerimise otsustamist, tuleb neist dokumentidest lähtuda.

Hankija sai Tartu LV kinnituskirja 03.07.2024 ning tegi kaebaja kvalifitseerimata jätmist

käsitleva otsuse alles 09.07.2024, olles seejuures Tartu LV kinnituskirjaga tutvunud. Hankija

nõudel täiendavate dokumentide tähtaegse esitamise kohustuse eesmärk on vältida

riigihankemenetluse põhjendamatut venimist, mida aga Tartu LV kinnituskirja arvesse võtmine

siinsel juhul kaasa toonud ei oleks. Kui RHS § 98 lg 4 tõlgendada selliselt, et see ei anna

hankijale kaalutlusõigust, siis on see vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

7.2.

Hankija-poolne kaalutluse teostamine ei oleks asetanud kaebajat teistega võrreldes

soodsamasse olukorda, sest kontrollides RHS § 52 lg 3 alusel pakkumuste vastavust ja hinnates

vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja

kvalifikatsiooni kontrollimist, sai hankija kontrollida korraga ainult kõige soodsama

maksumusega pakkumuse esitanud pakkuja kvalifikatsiooni. Seetõttu ei pidanud hankija samal

ajal võtma seisukohta rohkema kui ühe kvalifikatsiooni tõendamiseks nõutud dokumendi

esitamisega hilinenud pakkuja suhtes.

7.3.

Hankija jättis põhjendamatult arvesse võtmata selle, et kaebajal oli Tartu LV

kinnituskirja esitamisega hilinemiseks mõjuv põhjus, milleks oli kaebaja ainsal seadusjärgsel

esindajal tekkinud ootamatu, vältimatu, sügavalt isiklik ja äärmiselt erandlik olukord, mis

muutis ajutiselt objektiivselt täielikult võimatuks tema tegutsemise juriidilise isiku

seadusjärgse esindajana.

8. Vastustaja (hankija) vaidles kaebusele vastu, esitades kokkuvõttes järgmised seisukohad.

8.1.

Kaebajal oli kohustus esitada Tartu LV kinnituskiri hiljemalt 27.06.2024, ent kuna

kaebaja seda kohustust ei täitnud, pidi hankija ta RHS § 104 lõikest 9 tulenevalt

kvalifitseerimata jätma. Hankijal ei ole õigust enda määratud tähtaegu omal algatusel

pikendada, vaid seda saab teha vaid pakkuja taotlusel. Sellist taotlust kaebaja ei esitanud.

Hankijal puudus kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsustamisel mistahes kaalutlusõigus.

Hankija pidi kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt ja pidama kinni enda kindlaksmääratud

tingimustest. Pakkujatel on hankemenetluses kõrgendatud hoolsuskohustus, kaebaja ülesanne

oli korraldada oma asjaajamine selliselt, et nõutud dokumendid saaksid tähtaegselt esitatud.

8.2.

Dokumendi esitamisega hilinemine on puudus, mis ei ole dokumendi hilisema

esitamisega kõrvaldatav. RHS § 98 lg 4 kohaldamiseks ei pidanud hankija põhjendama, mil

moel dokumendi esitamisega hilinemine takistas hankijal riigihanke läbiviimist või millise

eelise sai seetõttu kaebaja teiste pakkujate ees.

9. Kolmas isik vaidles kaebusele vastu, esitades sisuliselt samad põhjendused, nagu vastustaja.

Lisaks märkis ta, et ei nõustu kaebuses RHS § 98 lõigete 4 ja 41 koosmõjule antud

tõlgendusega, kuna RHS § 98 lg 41 eesmärk on asjatu dokumentide esitamise vältimine, ent

siinsel juhul andis hankija kaebajale Tartu LV kinnituskirja esitamiseks tähtaja just seetõttu, et

3(9)

3-24-2428

hankijal polnud vajalikke andmeid – riigihangete registrist ei nähtunud kaebaja referentstöö

maht.

10. Tallinna Halduskohus tegi 04.10.2024 otsuse, millega esiteks kuulutas menetluse

kinniseks ja piiras teiste menetlusosaliste juurdepääsu mõnele kaebaja esitatud dokumendile

(resolutsiooni punkt 1), teiseks jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2) ning

kolmandaks jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni punkt 3).

Halduskohus märkis, et nõustub VAKO seisukohtadega ning esitas kokkuvõttes järgmised

põhjendused.

10.1.

Hanketingimustest tulenevalt ei pidanud kaebaja Tartu LV kinnitust esitama koos

pakkumusega, ent pidi selle esitama hankija nõudmisel. Kaebaja ei esitanud kinnituskirja

hankija määratud tähtpäevaks, vaid tegi seda kuus päeva hiljem. Tartu Linnavalitsuse

linnavaraosakonna juhataja on kinnituskirja allkirjastanud 18.06.2024, mis tähendab, et

kaebajal oli küllaldaselt aega kinnituskirja tähtaegseks esitamiseks.

10.2.

Kaebaja hankepassis referentstöö kohta esitatud andmed ei võimaldanud hankijal

kontrollida, kas kaebaja vastab vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele. Hankija ei pidanud

ise hakkama registrist otsima, mis hankega võiks tegemist olla ning isegi kui hankija oleks

leidnud üles õige hanke, ei nähtunuks riigihangete registri andmetest referentstöö raames

paigaldatud asfaltbetoonkatte ülakihi maht.

10.3.

Hankijal oli õigus jätta pakkuja kvalifitseerimata RHS § 98 lg 4 alusel. RHS § 98 lg 4 ja

§ 104 lg 9 on imperatiivsed sätted, mis ei anna hankijale kaalutlusõigust selles osas, kas jätta

sellises olukorras kaebaja kvalifitseerimata või mitte. Hanketingimused olid kõigile pakkujatele

sarnased ning kaebaja soodsam kohtlemine võrreldes teiste pakkujatega oleks vastuolus võrdse

kohtlemise põhimõttega. Kuna kaebaja jättis nõutud dokumendi tähtaegselt esitamata, pidi

hankija asuma kontrollima järjekorras teisena soodsama pakkumuse teinud pakkuja

kvalifikatsiooni, mistõttu ei saanudki hankija teha teise pakkuja kõrvaldamata jätmise ja

kvalifitseerimise otsust samal päeval, kui möödus kaebajale dokumendi esitamiseks antud

tähtaeg. Samal ajal tekkis aga järjekorras teisel pakkujal, st kolmandal isikul, õigustatud ootus,

et hankemenetluses võib edukaks osutuda just tema pakkumus, kui ta tähtajaks nõutud

kinnituskirja esitab või on seda teinud juba koos pakkumuse esitamisega. Kui hankija oleks

arvesse võtnud kaebaja hilinenult esitatud kinnituskirja, oleks kaebajat võrreldes teiste

pakkujatega koheldud soodsamalt.

10.4.

RHS 104 lg 10 annab hankijale õiguse kvalifitseerimise nõuete tõendamiseks antud

tähtaega pikendada, ent ei pea tagantjärgi asuma selgitama dokumendi mittetähtaegse esitamise

põhjusi. Dokumendi tähtajaks esitamata jätmine on hankedokumentides sätestatud nõuete

rikkumine, mis ei ole dokumendi hilisema esitamisega enam kõrvaldatav.

10.5.

Isegi kui asuda seisukohale, et hankijal oleks olnud võimalik kaebaja kvalifitseerimata

jätmist kaaluda, ei oleks tal olnud võimalik hilinemise põhjusena esile toodud argumente

arvestada, sest kaebaja esitas need selgitused alles VAKO-le. Lisaks ei muuda kaebaja esile

toodud põhjused hilinemist vabandatavaks. Kaebaja esitas VAKO-le perearsti tõendi, kust

nähtub, et kaebaja seaduslik esindaja viibis töövõimetuslehel alates 06.06.2024, tema

terviseseisund vajas erakorralist käsitlust ja jälgimist alates 21.06.2024 ning ta viibis

haiglaravil perioodil 25.06–29.06.2024. Tartu LV kinnituskiri on allkirjastatud 18.06.2024 kell

11.40, mis näitab, et töövõimetuslehel viibimise ajal oli kaebaja seaduslikul esindajal võimalik

4(9)

3-24-2428

korraldada kinnituskirja küsimine Tartu linnavalitsuselt, samas kui erakorralist käsitlust

nõudvaks muutus kaebaja terviseseisund alles 21.06.2024. Pakkujal on hankemenetluses

kõrgendatud hoolsuskohustus ja tema ülesanne on korraldada oma tegevus selliselt, et

kohustused saaks täidetud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

11.1.

Halduskohus jättis põhjendamatult tähelepanuta selle, et kaebaja kvalifitseerimata

jätmise otsuse tegemise ajal oli hankijal Tartu LV kinnituskiri olemas ning seega vastas

kaebaja sel hetkel kõigile kvalifitseerimistingimustele, samas ei sisalda hankija 09.07.2024

korraldus ühtki põhjendust, miks ei olnud võimalik Tartu LV kinnituskirjaga otsuse tegemisel

arvestada.

11.2.

Halduskohus leidis vääralt, et RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 9 on imperatiivsed sätted. RHS

§ 98 lõigete 4 ja 41 koosmõjust tuleneb, et kui kvalifitseerimist puudutava otsuse tegemise ajal

on vajalik dokument hankijal olemas, peab ta seda arvesse võtma. Halduskohus ei ole

arvestanud proportsionaalsuse põhimõttega, eirates ringkonnakohtu 03.10.2024 määruses antud

suunist.

11.3.

Halduskohus leidis vääralt, et Tartu LV kinnituskirja arvesse võtmisel oleks kaebajat

võrreldes teiste pakkujatega koheldud oluliselt soodsamalt. Hankija viis hankemenetlust läbi nn

pööratud menetluse põhimõtte kohaselt ning sai kontrollida korraga ainult ühe ehk praegusel

juhul kõige soodsama maksumusega pakkumuse esitanud pakkuja kvalifikatsiooni, mis

tähendab, et kellegi eelistamist või diskrimineerimist samas küsimuses esineda ei oleks saanud.

Kuna RHS § 98 lg 4 ei ole imperatiivne säte, ei saanud paremuselt järgmise pakkumuse

esitanud pakkujal tekkida kaebaja kinnituskirja hilinenud esitamise tõttu õiguspärast ootust

enda pakkumuse edukaks tunnistamise suhtes.

11.4.

Halduskohus on vääralt hinnanud kaebaja seadusliku esindaja perearsti tõendit, kust

nähtub, et kaebajal oli hankija antud tähtaja ületamiseks mõjuv põhjus.

11.5.

Halduskohus leidis vääralt, et kuna kaebaja ei esitanud tähtaja pikendamise taotlust, ei

saanud hankija hilinenult esitatud kinnituskirja arvesse võtta. Ebamõistlik on oodata

riigihankemenetluses osalejalt, et ta esitaks koos nõutava dokumendiga samal ajal ka selle

sama dokumendi esitamise tähtaja tagantjärele pikendamise taotluse. RHS § 104 lõikest 9

tuleneb hankijale õigus pikendada dokumentide esitamise tähtaega ka oma algatusel .

11.6.

Kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsusest ei nähtu mitte kuidagi, et hankija ei oleks

leidnud referentstöö hanget registrist üles. Hankija suutis tuvastada avalike andmete põhjal

kaebaja esitatud referentstöö muud andmed peale töömahu, ent ei ole põhjendanud, miks ta

olemas olevat infot kaebaja kvalifitseerimise otsustamise jaoks kasutada ei soovinud.

12. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, nõustudes halduskohtu põhjendustega.

Jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, märgib vastustaja eelkõige järgmist. RHS §

98 punkti 41 tuleb sisustada koos RHS § 104 lõigetes 7–11 sätestatud ettevõtja kvalitatiivse

valiku sisulise kontrollimise normistikuga. RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 9 on mõlemad

imperatiivsed sätted, mille alusel on hankijal kohustus jätta ettevõtja kvalifitseerimata. Määrav

5(9)

3-24-2428

ei ole see, kas hilinenult esitatud kinnituskirjast selgus kaebaja vastavus vaidlusalusele

kvalifitseerimistingimusele. Kui apellant jättis nõutud dokumendi tähtajaks esitamata, tähendas

see, et hankija pidi asuma kontrollima järjekorras soodsuselt järgmise pakkumuse teinud

pakkuja kvalifikatsiooni. Kuna vastustaja ei võinud Tartu LV kinnituskirja esitamisega

viivitamise põhjusi kaaluma asuda, ei ole tegemist kaalutlusveaga. Hankija otsus ei riku RHS §

3 punktis 1 nimetatud proportsionaalsuse põhimõtet. Halduskohus leidis õigesti, et igal juhul ei

esinenud kaebajal vabandatavat põhjust hilineda Tartu LV kinnituskirja esitamisega. Samuti

leidis halduskohus õigesti, et hankija ei pidanud RHS § 98 lg 4 kohaldamiseks põhjendama,

kuidas dokumendi esitamisega hilinemine takistas riigihanke läbiviimist või millise eelise sai

seetõttu apellant teiste pakkujate ees.

13. Kolmas isik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, jäädes halduskohtule esitatud

seisukohtade juurde ning rõhutades järgnevat. Kaebaja jättis hankija määratud tähtajaks

esitamata kvalifikatsiooni tõendamiseks vajaliku dokumendi, samas ei saanud hankija

kontrollida kaebaja kvalifikatsiooni riigihangete registris olevate andmete alusel. RHS § 104 lg

6 kohaselt teeb hankija otsuse pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta

vastavalt hankepassile ja RHS § 98 lg 4 alusel esitatud selgitustele ja dokumentidele. Hankija

antud tähtajaks vajaliku dokumendi esitamata jätmine toob kaasa pakkuja kvalifitseerimata

jätmise. Halduskohus leidis õigesti, et Tartu LV kinnituskiri oli kaebajal olemas juba

18.06.2024 ning selle esitamine alles 03.07.2024 on käsitatav kaebaja hoolsuskohustuse

rikkumisena. Hankijal ei olnud kohustust asuda hindama, millisel põhjusel dokumendi

esitamisega hilineti. Riigihangete formaliseerituse ning pakkujate võrdse kohtlemise

põhimõtteid arvestades ei ole võimalik erandeid teha ka selliste apellandi kirjeldatud äärmiselt

erandlike ja ootamatute asjaolude tõttu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi väära

kohaldamise tõttu tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

15. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et arvestades hankepassis referentstöö kohta

esitatud andmeid, oli hankijal alus nõuda kaebajalt Tartu LV kinnituskirja esitamist, et

kontrollida kaebaja vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele. Vaidlust ei ole

selles, et referentstöö mahu kohta, mis oli aga vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse üheks

oluliseks elemendiks, ei olnud hankijal võimalik saada andmeid talle kättesaadavatest

andmekogudest. Vaidlust ei ole selles, et hankija andis kaebajale Tartu LV kinnituskirja

esitamiseks tähtaja, mis lõppes 27.06.2024, ega ka selles, et kaebaja esitas selle kinnituskirja

alles 03.07.2024. Vaidlus taandub niisiis küsimusele, kas eelkirjeldatud olukorras võis hankija

RHS § 98 lg 4 alusel teha 09.07.2024 otsuse kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta.

16. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb RHS § 98 lõiget 4 ja RHS § 104 lõiget 9 tõlgendada nii,

et pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalike täiendavate dokumentide või andmete

tähtaegne esitamata jätmine ei too vääramatult kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmist, kui

asjaomased dokumendid või andmed on hankijal selle pakkuja kvalifitseerimist või

kvalifitseerimata jätmist käsitleva otsuse tegemisel siiski olemas, sh juhul kui hankija on need

pakkujalt saanud pärast nende esitamiseks antud tähtaja möödumist. Vastupidine tõlgendus,

mille on valinud VAKO ja halduskohus, viib proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus olevale

tulemusele ehk toob kaasa pakkuja kvalifitseerimata jätmise ebaolulise ning hankemenetluse

kulgu või teiste pakkujate õigusi mitte rikkuva möödalaskmise tõttu.

6(9)

3-24-2428

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinse vaidluse seisukohast oluline, kas kaebajal oli

hankija antud tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus. Oluline on, et ajaks, mil vastustaja tegi

otsuse, mille tegemiseks vajalikku dokumenti (s.t Tartu LV kinnituskirja) ta kaebajalt

põhjendatult nõudis, oli tal see dokument olemas ning selle eiramine ei saanud olla

põhjendatav hankemenetluse kiiret ja tõrgeteta läbiviimist ega kõigi pakkujate võrdset

kohtlemist puudutavate kaalutlustega.

18. Ringkonnakohus ei nõustu VAKO ja halduskohtu järeldusega, et RHS § 98 lg 4

kohaldamisel ei ole hankijal mistahes kaalutlusruumi. Nimetatud säte on sõnastatud järgmiselt:

„Kui pakkuja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke

dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid

või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike

andmete põhjal tasuta kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata“. Selle

sätte tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb lisaks sõnastusele („jätab hankija pakkuja […]

kvalifitseerimata“) võtta arvesse ka sätte eesmärki ja riigihankemenetluse üldpõhimõtteks

olevat proportsionaalsuse põhimõtet.

19. Ringkonnakohtu hinnangul on RHS § 98 lg 4 eesmärk võimaldada hankijal kiire

hankemenetluse huvides edasisest menetlusest välja tõrjuda pakkuja, kes on hankija poolt

määratud tähtaega rikkunud ja põhjustanud sellega olukorra, kus hankijal ei ole vajalikke

andmeid, et kontrollida pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele. Selle normiga ei ole

ette nähtud eraldiseisvat pakkuja usaldusväärsuskriteeriumi, mistõttu ei ole põhjendatud selle

tõlgendamine nii, et pelgalt pakkuja suutmatus hankija antud tähtaega järgida peab kaasa

tooma kvalifitseerimata jätmise. Kvalifitseerimata jätmine on eesmärgipärane, kui otsuse

tegemise hetkel ei ole hankijal otsuse tegemiseks vajalikke andmeid, kuna pakkuja ei ole neid

hankija määratud tähtajaks esitanud. Siinsel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, sest kuigi

kaebaja rikkus hankija antud tähtaega, esitas ta hankija nõutud dokumendi siiski kuus päeva

enne, kui hankija tegi otsuse. Hankija ei ole põhjendanud, et tal puudusid 09.07.2024

korralduse andmise ajal piisavad andmed selleks, et veenduda kaebaja vastavuses

vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele. Asjaomane kinnituskiri on lakooniline ning hankija

ei ole ka põhistanud, et selle läbi töötamine ja arvesse võtmine oleks eeldanud

märkimisväärsete lisapingutuste tegemist või hankemenetlusega seonduvalt juba planeeritud

tööprotsessi ümber korraldamist, näiteks vajadust dokumendi puudumisest lähtudes juba tehtud

ettevalmistavate tööde kordamiseks või ümber tegemiseks. Kaebaja poolt 03.07.2024 esitatud

kinnituskirja arvesse võtmine ei oleks siinsel juhul toonud kaasa hankemenetluse venimist.

20. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et Tartu LV kinnituskirja arvesse

võtmisel ehk kaebaja kvalifitseerimata jätmisest loobumisel oleks hankija asetanud kaebaja

teiste pakkujatega võrreldes soodsamasse olukorda. Kaebaja on õigesti osutanud sellele, et

siinsel juhul viis vastustaja menetlust läbi vastavalt RHS § 52 lõikele 3. See tähendab, et

hankija ei asunud korraga kontrollima kõigi pakkujate vastavust kvalifitseerimise tingimustele,

vaid asus seda esimeses etapis kontrollima üksnes soodsaima pakkumuse esitaja (ehk kaebaja)

puhul. Sel ajal kui hankija esitas kaebajale nõude kvalifikatsiooni tõendamiseks vajaliku

lisadokumendi esitamiseks, ei esitanud ta samasugust nõuet teistele pakkujatele ega ka

kontrollinud seda, kas teiste pakkujate esitatud andmed ja dokumendid oleksid olnud nende

kvalifitseerimise otsustamiseks piisavad. Seejuures oli hankija esmalt kõik pakkumused

tunnistanud vastavaks, tõdedes seeläbi, et kõik pakkumused sisaldavad hanke

alusdokumentides nõutud teavet. Olukorras, kus hankija asus täiendavat teavet

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks nõudma ainult kaebajalt, ei olnud kaebaja

7(9)

3-24-2428

põhimõtteliselt samaväärses olukorras teiste pakkujatega. Seetõttu ei saanud ka kaebajale

täiendava teabe esitamiseks antud tähtaja osas möönduste tegemine kuidagi asetada teda teiste

pakkujatega võrreldes soodsamasse olukorda. Ühe pakkuja sooduskohtlemisest saab rääkida

juhul, kui kõigil pakkujatel on kohustus teha teatav sooritus samaks tähtpäevaks ning hankija

loeb ühe puhul neist toimingu nõuetekohaselt sooritatuks hoolimata sellest, et see on sooritatud

pärast selle tähtaja lõppemist. Teisisõnu, kui hankija oleks 09.07.2024 otsuste tegemisel võtnud

arvesse ka Tartu LV kinnituskirja olemasolu, ei oleks ükski teine pakkuja saanud väita, et

hankija on kaebajale andnud menetluses sellise võimaluse, millest teised pakkujad ilma jäid või

et hankija oleks andnud kaebajale eelise seeläbi, et aktsepteerib kaebaja mittenõuetekohast

sooritust, lugedes selle samavõrd lubatavaks kui teiste pakkujate samalaadsed nõuetekohased

sooritused.

21. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ei saa sisustada nii, et see keelab vääramatult

teha hankijal mööndusi selliste enda antud tähtaegade osas, mis ongi menetlusetapist tulenevalt

määratud ainult ühele pakkujale. Liiati on kaebaja õigesti osutanud sellele, et RHS § 104

lõikest 10 tulenevalt on hankijal õigus pakkujale lisadokumentide esitamiseks määratud

tähtaega ka omal algatusel pikendada. Seejuures ei ole küsimus mitte selles, et vastustaja oleks

siinsel juhul pidanud kaebajale 18.06.2024 antud tähtaega pikendama, vaid selles, et sellise

tähtaja pikendamise võimaluse seaduses sätestamine räägib vastu vajadusele tõlgendada RHS §

98 lõiget 4 ja § 104 lõiget 9 nii kitsalt, nagu seda on teinud VAKO ja halduskohus. Olukorras,

kus seadus näeb hankijale ette võimaluse teatavat tähtaega muu hulgas omal algatusel

pikendada, võib ta aktsepteerida pakkuja soorituse, mis on tehtud pärast tähtaja möödumist, ent

enne seda, kui hankija on teinud hankemenetluses selle otsuse, mille tegemiseks pidi pakkuja

oma soorituse tegema.

22. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebajale dokumentide

esitamiseks antud tähtaja lõppemisel tekkis kolmandal isikul õiguspärane ootus, et tema

pakkumus võib osutuda edukaks. Halduskohus ei ole ka põhjendanud, millel saaks selline

õiguspärane ootus rajaneda. Kolmandal isikul ei saanud olla mistahes ootusi enda pakkumuse

edukaks osutamisega seoses seni, kuni hankija ei olnud teinud otsust kaebaja kui kolmanda

isiku pakkumusega võrreldes soodsama pakkumuse teinud pakkuja kvalifitseerimata jätmise

kohta. Ainuüksi hankija antud tähtaja eiramine sellist kindlust tekitada ei saanud.

23. Eeltoodud tõlgendust toetab kaudselt ka asjaolu, et RHS § 98 lg 4 alusel on pakkuja

kvalifitseerimata jätmine välistatud, kui pakkuja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse

hindamiseks vajalikud andmed või dokumendid on hankijale andmekogus olevate avalike

andmete põhjal tasuta kättesaadavad. Siinsel juhul ei kuulu see osa normist otseselt

kohaldamisele, kuna vaidlust pole selles, et vajalikud andmed kaebaja referentstöö kohta

(eelkõige referentstöö mahu kohta) ei olnud hankijale andmekogust kättesaadavad. See osa

RHS § 98 lõikest 4 viitab aga otseselt sellele, et selles sättes ette nähtud kvalifitseerimata

jätmise otsuse tegemise eelduseks on põhimõtteliselt asjaolu, et pakkuja poolt teatavate

andmete või dokumentide esitamata jätmine tegelikult takistab pakkuja kvalifikatsiooni

kontrollimist. Viidatud sättest tuleneb, et juhul kui vastavad andmed on hankijale kättesaadava

andmekogu vahendusel olemas, ei tohi ta pakkujat kvalifitseerimata jätta ka siis, kui ta on neid

andmeid pakkujalt nõudnud ja pakkuja pole neid esitanud. Selles olukorras ei ole mõistlikku

põhjust, miks peaks kvalifitseerimata jätmine olema lubatav, kui vastava otsuse tegemise ajaks

on hankijal needsamad andmed olemas sel põhjusel, et ta sai need pakkuja käest pärast

pakkujale nende esitamiseks määratud tähtaja lõppemist.

8(9)

3-24-2428

24. Eeltoodud põhjustel tuleb hankija 09.07.2024 korraldus tühistada osas, milles hankija

otsustas jätta kaebaja kvalifitseerimata (korralduse punkt 2). Kuna kaebaja kvalifitseerimata

jätmine oli aluseks samas korralduses tehtud otsusele kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise kohta (korralduse punkt 3) ning see oli omakorda aluseks hankija 10.07.2024

korralduses tehtud otsustele, tuleb tühistada ka need otsused. Samuti tuleb tühistada VAKO

otsus.

25. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. HKMS § 109 lg 1 kohaselt on

menetluskulude välja mõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamine. Kaebaja esitas 25.09.2024 halduskohtule taotluse mõista välja kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 640 eurot ning õigusabikulu 1622,60 eurot. Riigilõivu tasumine on tõendatud,

ent kaebaja ei esitanud ühtki kuludokumenti (arvet) õigusabikulu kohta. Seega ei ole alust

halduskohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud õigusabikulu välja mõistmiseks.

Küll aga tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv. Ringkonnakohtule on kaebaja

esitanud 11.11.2024 taotluse mõista välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 640

eurot ning õigusabikulu 1012,60 eurot (mis sisaldab käibemaksu 182,60 eurot). Õigusabikulu

kandmine on tõendatud advokaadibüroo arvega. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on õigusabi

mahuks 6 tundi ja 55 minutit, millest apellatsioonkaebuse koostamisele on kulunud 3 tundi ja

10 minutit ja ülejäänud aeg on kulunud määruskaebuse koostamisele. Kuna ringkonnakohus

rahuldas kaebaja määruskaebuse 03.10.2024 määrusega ehk pärast seda, kui oli lõppenud

halduskohtu antud tähtaeg menetluskuludega seotud dokumentide esitamiseks, on põhjendatud

määruskaebuse menetlusega seotud kulusid puudutava taotluse esitamine

apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajale osutatud õigusabiteenuse

maht kooskõlas vaidluse keerukusega. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise

eelduseks on menetluskulude väljamõistmist taotleva menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui

avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud

tema kasuks välja käibemaksuta (Riigikohtu 11.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-660, punkt

23). Kuna siinses asjas ei ole kaebaja eelviidatud kinnitust esitanud, tuleb õigusabikulu välja

mõista ilma käibemaksuta. Seetõttu tuleb vastustajalt kabeaja kasuks välja mõista kahes

kohtuastmes tasutud riigilõiv ning ringkonnakohtus määruskaebus- ja apellatsioonimenetlusega

seotud õigusabikulu ehk kokku 640+640+830=2110 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)