3-22-1336/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1336

Haldusasi

L.H-na, Z.Y, F.H, W.R-i ja A.U kaebus Rae

Vallavalitsuse 11.05.2022 korralduse nr 708 „Peetri

aleviku Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu kehtestamine“ ja 14.06.2022

korralduse nr 887 „Peetri alevik Häälinurme tn 3 ja 5

kinnistute ja lähiala detailplaneeringu alusel

katastriüksuste piiride muutmine“ tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (kaebajad) ‒ L.H, Z.Y, F.H, W.R ja A.U

Vastustaja – Rae vald

Vastustaja volitatud esindaja – A.J

Kolmandad isikud – BITA OÜ, L.K ja W.H

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. mai 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.H-na, Z.Y, F.H, W.R-i ja A.U apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kaebajate 14.11.2024 menetlusdokumendile lisatud dokumentaalsed

tõendid lisades 1 ja 2 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed 563-601 ja 607).

2. Jätta asja materjalide juurde võtmata kaebajate 14.11.2024 menetlusdokumendile

lisatud dokumentaalne tõend lisas 3 (digitaalse kohtutoimiku lehekülg 602).

3. Võtta asja materjalide juurde Rae Vallavalitsuse 07.07.2020 kiri

Rahandusministeeriumile nr 6-1/6055 „Peetri aleviku Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute

detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks“.

4. Jätta L.H-na, Z.Y, F.H, W.R-i ja A.U apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 18. mai 2023. a otsus muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

5. Rahuldada kaebajate taotlus ja asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed

tähemärkidega ning mitte avaldada nende isikukoode, sünniaegu, aadresse ega muid

andmeid, mis võimaldaks neid üheselt identifitseerida.

6. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-22-1336

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 6. jaanuaril 2025. a

(HKMS § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsus (vastustaja) võttis 11.05.2022 vastu korralduse nr 708 „Peetri

aleviku Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“

(korraldus nr 708 ja DP) ja 14.06.2022 korralduse nr 887 „Peetri alevik Häälinurme tn 3

ja 5 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu alusel katastriüksuste piiride muutmine“

(korraldus nr 887). DP seletuskirja p 2.2 „Planeeringu eesmärk“ kohaselt on DP koostamise

eesmärgiks muuta 19.03.2002 Rae Vallavolikogu otsusega nr 311 kehtestatud Häälinurme

pereelamute grupi detailplaneeringu (DP0064) alusel moodustatud Häälinurme tn 3 ja

17.01.2006 Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 81 kehtestatud Häälinurme 5 kinnistu

detailplaneeringu (DP0186) alusel moodustatud Häälinurme tn 5 kinnistute vahelist piiri,

määrata elamumaa kruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused. DP-ga lõigatakse välja

Häälinurme tn 5 kinnistult 141 m2 maad ning liidetakse Häälinurme tn 3 kinnistule, et

moodustuks 2000 m2 suurune kinnistu paarismaja ehitamiseks. DP koostamise eesmärk on

kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla

üldplaneeringuga (Rae valla ÜP), kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud

elamumaa.

2.

17.06.2022 esitasid L.H, Z.Y, F.H, W.R ja A.U (kaebajad) Tallinna Halduskohtule

kaebuse Rae Vallavalitsuse 11.05.2022 korralduse nr 708 ja 14.06.2022 korralduse nr 887

tühistamiseks nii enda subjektiivsete õiguste rikkumise kui avaliku huvi riive kaalutlusel

(populaarkaebus).

Kaebajad omavad vaidlusaluse DP planeeringuala vahetus läheduses elukondlikku kinnisvara.

Kehtestatud DP ei loo turvalist keskkonda, vaid tõstab asustustihedust, liikluskoormust,

olmemüra fooni ja annab tugeva signaali igasugusele ebaseaduslikule ehitustegevusele

heakskiidu saamiseks Rae Vallavalitsuse poolt. Häälinurme 3 kinnistul on toimunud aastaid

valla teadmisel ehitusprojekti ja ehitusteatisega vastuolus olev ehitustegevus, mida DP-ga

soovitakse seadustada. Kaebus on esitatud ka avalikes huvides, sest planeeringu tulemusel

muutuvad kinnistute suurused ei vasta 20.04.2021 Rae Vallavalitsuse otsusega nr 151 vastu

võetud (kaebuse esitamise ajal kehtestamata) Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule

(põhjapiirkonna ÜP). DP ei vasta Rae valla ÜP ja vastu võetud põhjapiirkonna ÜP

maakasutus- ja ehitustingimustele. Kehtestatud DP tulemusel võimalik ehitustegevus ei vasta

ehitusseadustikule (EhS). Planeeringualale teise kasutusotstarbega hoonete lubamine lõhub

ala terviklikkust ja ainulaadsust. Avalik huvi on, et kogukonnas ei toimuks seadusevastaseid

tegevusi.

2(14)

3-22-1336

Kaebaja F.H ei mõista, miks lubab vastustaja DP alal pinnase tõstmist ümbritsevale

keskkonnale püsivat mõju omaval määral, kui samas tema taotlust pinnase tõstmiseks ei

rahuldatud, mis tähendab ebavõrdset kohtlemist. EhS § 4 kohaselt on ehitamine ka pinnase

või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale

keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Kehtestatud DP näeb ette pinnase tõstmist

vahemikus 80–135 cm umbes 60% Häälinurme 3 kinnistu alal, mis tähendab, et sisuliselt on

kinnistu ehitusaluseks pinnaks ehk täisehitusprotsendiks määratud ca 80% kinnistu pindalast,

kui samas on Rae valla ÜP ja põhjapiirkonna ÜP kohaselt väikeelamumaal lubatav

täisehitusprotsent 10–25%. Vastustaja väide, et pinnase tõstmise näol ei ole tegemist

ehitisega, on tõendamata. Vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57

„Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (määrus nr 57) ei loeta hoonet

teenindavate tehnorajatiste, sh maaküttekontuuri alust pinda ehitusaluseks pinnaks, kuid

nende toimimiseks rajatav rajatis kuulub ehitusaluse pinna hulka, seega loetakse ehitiseks ka

püstitatav elamu ja selle toimimiseks vajalik rajatis, mis aitab maaküttekontuuril toimida.

Häälinurme tänava ja Häälinurme põik tänava üheks suurimaks olemasolevaks väärtuseks on,

et peaaegu kogu ala on valmis ehitatud vastavalt DP0064-le ning Häälinurme tänava äärsetel

kinnistutel on ainult üksikelamud, mis tõstab kinnistute väärtust. Kahe korteriga elamud

asuvad DP0064 alal ainult Kungla tee ja Kuldala tee ääres, mis nii selle kehtestamise ajal

kehtinud Peetri küla üldplaneeringu kui ka Rae valla üldplaneeringu järgi olid läbivad teed.

Kehtiv Rae valla ÜP lisa 3 lubab ehitada paarismaju läbivate teede äärde või ristmikele.

Häälinurme 3 kinnistu aga ei asu läbipääsu tee ääres ega teede ristmikel. DP kehtestamise

korralduse nr 708 punktis 2.1 on Rae Vallavalitsus seisukohal, et Häälinurme 3 kinnistu

paikneb Vana-Tartu mnt ja Häälinurme tänava ristmiku vahetus naabruses ning Häälinurme

tänava ja Häälinurme tn L3 kinnistu ristmikul. Ristmiku mõiste tuleneb liiklusseaduse (LS) §

2 p-st 68, mille kohaselt ei loeta ristmikuks mh õueala ega teega külgneva ala

juurdesõiduteed, üherajalise tee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi.

Häälinurme tn L3 kinnistu moodustati DP0186 alusel, mille seletuskirja III osa p 4 „Teed ja

parkimine“ järgi on transpordimaa L3 kinnistu nimetus juurdesõidutee. Seega ei nimetata

Häälinurme tänava ja Häälinurme tn L3 lõikumist ristmikuks ja Rae valla ÜP-s ei reguleerita

paarismajade ehitamist ristmike „vahetus läheduses“.

„Läbiva tee“ ja „piirkonna sisetee“ mõisted defineeritakse Rae valla ÜP lisas 3 läbi

ehitusjoone, mis on ühel juhul 20 m, teisel juhul 10 m teest. DP0064 alal on ehitusjooneks 10

m sõiduteest. Rae valla ÜP seletuskirja kohaselt ei muuda see juba kehtestatud planeeringuid.

Ka vaidlusaluse DP menetluses lähtuti sellest, et ehitusjoone määrab tänava kaitsevöönd 10

m.

Vastuvõetud põhjapiirkonna ÜP kohaselt on väikeelamumaal krundi miinimumsuuruseks

üksikelamu puhul 1500 m2 ja paarismajal 2000 m2. DP kohase piirimuudatuse tulemusena

jääks Häälinurme 5 kinnistu pindalaks 1362 m2, mis on alla lubatud suuruse. Kinnistute

pindalad peavad vastama põhjapiirkonna ÜP-le, kuna 27.06.2018 DP lähteseisukohtade

kinnitamise korralduses nr 824 oli üheks lähtealuseks ka menetluses olev põhjapiirkonna ÜP.

DP menetluse käigus esitatud vaietele vastati valedel alustel ja samade asjakohatute

vastustega fakte kontrollimata. Vastustaja on DP menetluse käigus rikkunud kaebaja L.H-na

õigusi, kes on alates aastast 2015, kui selgus, et Häälinurme 3 kinnistule asuti eramaja asemel

püstitama paarismaja, juhtinud valla tähelepanu ebaseaduslikule tegevusele. Vaatamata

vastavale kirjalikule sooviavaldusele ei kaasatud kaebajat planeerimismenetlusse. Samuti

märgivad kaebajad, et Häälinurme tänava (teemaa) omanikuks on MTÜ Häälinurme Arendus,

kellelt ei küsitud isegi seisukohta. Kaebajad on MTÜ liikmed, mistõttu riivab kooskõlastuse

küsimata jätmine nende omandiõigust. Arusaamatul põhjusel on aga DP kooskõlastanud Rae

Vallavalitsuse teehoiuspetsialist, kuigi tänav ei kuulu valla hallatavate tänavate hulka.

3(14)

3-22-1336

3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.

DP ei mõjuta keskkonna turvalisust ega kogukondlike ja olemasolevate väärtuste säilimist.

Samuti ei tõuse DP tõttu oluliselt asustustihedus, olmemüra jm tegurid. Paarismaja ei lõhu

piirkonna terviklikkust ega ainulaadsust, vaid sobitub olemasolevasse keskkonda, olles ühtlasi

heaks üleminekuks Häälinurme 1 asuva ärihoone ja Häälinurme tänava äärsete üksikelamute

vahel. Kaebajate subjektiivsete õiguste riive jääb arusaamatuks, neil ei ole õiguspärast ootust,

et 2002. a-l kehtestatud DP0064 ala säiliks muutumatuna. 2013. a-l kehtestatud Rae valla ÜP

võimaldab piirkonnas ka teistsuguse kasutusotstarbega hooneid. Kaebajate kinnistute väärtuse

vähenemine DP tõttu on tõendamata.

Vastustaja on kaebaja L.H-na ees DP menetlusse intensiivsemalt kaasamata jätmise pärast

vabandanud. Sisuliselt on ta saanud menetluses osaleda, sh DP avaliku väljapaneku tulemuste

avalikul arutelul.

Teehoiuspetsialisti kooskõlastus on vajalik iga detailplaneeringu puhul. Kaebajad ei ole

Häälinurme tänava omanikud ja tee omanikult seisukoha mitteküsimine ei riiva nende

subjektiivseid õigusi. Asjakohane ei ole kaebaja F.H väide ebavõrdsest kohtlemisest, ta ei ole

vallale pinnase tõstmise taotlust esitanud ja ebavõrdsest kohtlemisest saaks rääkida ainult

olukorras, kus tal ei lubataks pinnast tõsta detailplaneeringu menetluses. Häälinurme 3

kinnistul pinnase tõstmise näol ei ole tegemist ehitise ehitamisega, tõstmine on seotud hoone

tehnosüsteemi alla kuuluva maaküttega, mis ei ole eraldiseisev rajatis. DP seletuskirja p 4.7

kohaselt on täisehitusprotsent 15% ja 85% pinnast on ette nähtud haljasalaks.

Paarismaja kavandamine Häälinurme 3 kinnistule on kooskõlas Rae valla ÜP-ga, kuna selle

kohaselt on Häälinurme tänav ette nähtud läbivaks teeks, mis ühendab Vana-Tartu mnt-d ja

Kuldala teed. Seda ei muuda asjaolu, et tänav on eraomandis.

Menetletava põhjapiirkonna ÜP-ga on DP koostamisel arvestatud võimalikult palju, kuid DP

oli võimalik kehtestada üksnes kehtiva Rae valla ÜP alusel. Rae valla ÜP võimaldab

olemasolevast elamumaast moodustada vähemalt 1200 m2 kinnistu ja DP alusel ületab

Häälinurme 5 kinnistu pindala seda määra.

4. Kolmandate isikutena kohtumenetlusse kaasatud Häälinurme 3 kinnistu omanikud

BITA OÜ ja L.K palusid jätta kaebuse rahuldamata.

Paarismaja planeerimine on Rae valla ÜP-ga kooskõlas, planeeringuala vastab Rae valla ÜP

seletuskirja lisa 3 mõttes nii läbiva tee kui ristmiku tingimusele. Häälinurme tänav on

läbipääsu tee ja tänav ristub Häälinurme tn L3 tänavaga, sõltumata sellest, et selle äärsed

kinnistud on samuti Häälinurme tn aadressidega. Piirkonda on ehitatud kokku neli

kaksikelamut ja üks kahe korteriga elamu. Häälinurme 1 kinnistul on 3-korruseline ärihoone

kõrgusega 11,8 m, selle kõrval asuval Häälinurme 3 kinnistul on pooleliolev ehitis kõrgusega

7 m. Suuremat hoonet kinnistule rajada ei saa. Häälinurme 3 kinnistu asub Häälinurme 4

kinnistust põhja pool ja teisel pool tänavat, seega ei saa see olla segav faktor ning ei ole

õiglane väita, et see alandaks Häälinurme 4 kinnistu väärtust. Häälinurme 3 kinnistule on

ladustatud umbes 90 m3 kasvumulda, mis planeeritakse ühtlaselt laiali ajada haljastustööde

tegemiseks. Pinnas on olnud samal kõrgusel aastast 2016 ja selle tõstmist ei plaanita.

5. Tallinna Halduskohus jättis 18.05.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

DP0064 materjale analüüsides ei nähtu, et Häälinurme tänava (L2 kinnistu) ja Häälinurme tn

L3 kinnistu näol oleks tegemist juurdesõiduteega, kuid kohus nõustub, et nende ristumist ei

saa käsitada ristmikuna LS § 2 p 68 mõttes. Samuti ei näe Rae valla ÜP ette paarismaja

rajamist ristmiku vahetus läheduses, millele vastustaja on vaidlustatud korralduses nr 708

viidanud. Samas ei ole Rae valla ÜP-s ristmiku mõistet eraldi sisustatud, seega tuleb lähtuda

ristmiku mõistest kui üldmõistest. Vastustajale kui Rae valla ÜP koostajale on teada, kuidas ta

4(14)

3-22-1336

soovis ristmiku mõistet ÜP-s sisustada. Vastustaja on leidnud, et Häälinurme tn 3 kinnistu

asub ristmikul ehk vastustaja on tõlgendanud Rae valla ÜP-d selliselt, et selles sõnastatud

ristmiku nõue on täidetud. Seega on vastustaja sisutanud ristmiku mõistet mitte lähtudes LS-

st, vaid kui tavalise inimese poolt ristmikule antavast tähendusest ehk mis on kahe või enama

tee (tänava) lõikumiskoht, kus võib ühelt teelt siirduda teisele.

Isegi kui lähtuda LS-s sätestatud ristmiku mõistest ja kui sellest tulenevalt ei oleks paarismaja

rajamine Rae valla ÜP kohaselt lubatud, oleks see lubatud põhjusel, et Rae valla ÜP-s on

Häälinurme tänav ette nähtud läbivaks teeks, mis ühendab Vana-Tartu mnt-d ja Kuldala teed.

Kaebajad jätavad arvestamata, et DP0064 kehtestati 19.02.2002 ehk ajal, mil Rae valla ÜP,

milles läbiva tee ja sisetee mõisted määrati läbi ehitusjoone, veel ei kehtinud. Seega ei saa

lähtuda DP0064-st, kus läbivaks ehitusjooneks oli 10 m, vaid tuleb hinnata faktiliselt, kas

tegemist on läbiva teega. Halduskohus nõustub vastustajaga, et Häälinurme tänav oli

planeeritud DP0064 kohaselt läbivaks teeks, mis nähtub ka detailplaneeringu jooniselt. Rae

valla ÜP-ga ei ole DP0064 muudetud. Seega ei ole paarismaja kavandamine Häälinurme

tänava äärde Rae valla ÜP-ga välistatud. Vastuseks kaebajate murele, et sel juhul võib vald

lubada DP0064 alal veel paarismajade ehitust, märgib kohus, et seda saaks teha üksnes läbi

detailplaneeringu menetluse.

Kohus leiab ka, et isegi kui DP ja Rae valla ÜP vahel oleks selles osas vastuolu, ei ole

tegemist sellise rikkumisega, mis tooks kaasa DP tühistamise. Vastustajal on suur

planeerimisdiskretsioon ja kui üldplaneering määrab üldised kasutus- ja ehitustingimused, siis

konkreetse krundi ehitusõigus määratakse detailplaneeringuga. Kohus nõustub vastustajaga, et

hoone sobib oma parameetritelt ja laadilt olemasolevasse keskkonda, olles heaks üleminekuks

Häälinurme tn 1 ärihoone ja üksikelamute vahel, ning vastustaja on teinud põhjendatud ja

kaalutletud otsuse, arvestades nii planeeringust huvitatud isiku, teiste isikute kui ka avalikke

huve.

Kaebajad on tõlgendanud valesti määruse nr 57 §-i 19, mille lg 6 p 7 kohaselt ei võeta

hoonealuse pinna leidmisel arvesse hoone küljes oleva tehnosüsteemi ja -seadme osa. Antud

juhul on pinnase tõstmine seotud hoone tehnosüsteemi alla kuuluva maaküttega, mis ei ole

eraldiseisev rajatis ja mida viidatud regulatsiooni kohaselt ei loeta ka hoonealuse pinna sisse.

Seega ei mõjutanud pinnase tõstmine krundi täisehitusprotsenti. Poolte vahel puudub vaidlus,

et DP näeb pinnase tõstmise ette.

DP järgsed kruntide pindalad on kooskõlas Rae valla ÜP-ga ja vastupidised väited jäävad

kohtule arusaamatuks. Häälinurme tn asub Peetri põhjapiirkonnas, kus vastuvõetud

põhjapiirkonna ÜP kohaselt on krundi miinimumsuurus väikeelamumaal 1500 m2, millele

Häälinurme 5 krunt ei vasta. Samas ei pidanud vastustaja antud juhul seetõttu DP

kehtestamisest loobuma. Riigikohtu praktika kohaselt ei tule koostamisel olevat

üldplaneeringut detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti, vaid üksnes kui ühte

kaalutavat asjaolu. Olukorras, kus kruntide moodustamine vastas kehtivale ÜP-le ning vastav

asjaolu, et kruntide suurusi muudeti 141 m2 võrra kahe maaomaniku kokkuleppe tulemusel,

mis ei saa rikkuda teiste isikute subjektiivseid õigusi ega avalikke huve, ei oleks DP

kehtestamisest keeldumine põhjendatud ega lubatav üksnes viitega menetluses olevale

üldplaneeringule. Vastustaja ei ole teinud ka sellist kaalutlusviga menetluses oleva

üldplaneeringu seisukohtadega arvestamisel, mis võiks tuua kaasa DP õigusvastasuse ja selle

tühistamise. Kohus ei tuvastanud ka muid olulisi menetluslikke rikkumisi.

Kohus ei tuvastanud DP vastuolu PlanS, EhS ega Rae valla ÜP-ga. Seega ei riku see ka

kaebajate subjektiivseid õigusi. Väited kinnistute väärtuse langemisest on tõendamata ja

paljasõnalised. Lisaks on ebausutav, et kaebajate kinnistute väärtus langeks piirkonda sobiva

kahepereelamu rajamise tõttu Häälinurme 3 kinnistule, arvestades, et see moodustab sujuva

5(14)

3-22-1336

ülemineku Häälinurme 1 ärihoonelt ülejäänud üksikelamutele. Ühe kahepereelamu rajamisega

ei kaasne sellist liiklus-, müra vms häiringut, mis võiks mõjutada kaebajate kinnistute

väärtust.

L.H-na väited seoses sellega, et ta on korduvalt juhtinud valla tähelepanu ebaseaduslikule

ehitustegevusele, ei ole asjasse puutuvad. Järelevalvemenetlus on eraldi haldusmenetlus, mis

ei ole käesoleva kaebuse ese. L.H-na DP menetlusse kaasamata jätmine ei anna alust DP

tühistamiseks, kuna kaebaja on tegelikult menetluses osalenud ning vastustaja on andnud ka

selgitused tema esitatud vastuväidete ja ettepanekute kohta.

Valla teehoiuspetsialisti kooskõlastus ei saa kuidagi kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda.

Kuivõrd kaebajad ei ole teemaa omanikud, siis ei riiva omanikult kooskõlastuse küsimata

jätmine samuti nende õigusi. Vaidlusaluse haldusakti õiguspärasus ei saa sõltuda ka sellest,

kas kaebaja F.H-le on antud valla poolt nõusolek pinnase tõstmiseks samas ulatuses. Kohtule

esitatud materjalidest nähtub, et sel teemal on peetud kirjavahetust, kuid kaebaja ei ole

esitanud konkreetset taotlust. Samuti saaks võrdse kohtlemise küsimus olla asjakohane üksnes

olukorras, kus kaebajale ei võimaldata pinnase tõstmist tema kinnistut puudutava

detailplaneeringu kehtestamisel.

Seadus ei keela olemasoleva hoone legaliseerimismenetlust ja teatud juhtudel, s.o kui

lammutusettekirjutuse tegemine ei ole põhjendatud, on legaliseerimismenetlus põhjendatud.

Seaduslikus planeerimismenetluses ei saa iseseisvalt kaebajate õigusi rikkuda see, et menetlus

viiakse läbi olemasoleva hoone seadustamiseks. Kaebajate väited ebaseaduslikust

ehitustegevusest väljuvad kaebuse esemest ega saa mõjutada vaidlustatud DP õiguspärasust.

DP0064 planeeringuala suhtes uue DP kehtestamine ei ole keelatud. Arvestades, et DP0064

kehtestamisest on möödunud 20 aastat, ei saa kaebajatel olla õiguspärast ootust, et sama ala

suhtes kunagi ühtegi muudatust ei tehtaks ning ühtegi uut planeeringut ei kehtestataks.

Vaidlusalune DP ei pea vastama DP0064-le, PlanS § 140 lg 8 kohaselt muutub uue

detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud

detailplaneering kehtetuks. Seega ei oma asjas ka tähtsust, kas DP0064 võimaldas

paariselamute ehitamist.

Kuna korraldus nr 887 on vaidlustatud üksnes kaalutlusel, et õigusvastane on selle aluseks

olev DP, tuleb kaebus ka selles osas rahuldamata jätta. Samuti ei ole kaebajad ära näidanud,

milliseid nende subjektiivseid õigusi katastriüksuste moodustamise korraldus rikub ning seda

ei saa erinevalt DP-st vaidlustada populaarkaebusega avalikes huvides.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Kaebajad esitasid 18.06.2023 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

paluvad halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada.

Halduskohus oleks pidanud Häälinurme tänava ja Häälinurme tn L3 lõikumise õiguslikus

määratluses lähtuma LS § 2 p-st 68, mitte vastustaja subjektiivsest arvamusest. Ka

Häälinurme tänava läbivaks teeks lugemisel on halduskohus jätnud arvestamata, et

detailplaneeringu, ehitusloa ja -projekti kohaselt on tänav ehitatud juurdepääsuteeks

asfaltkatte laiusega 4,6 m, kus ei ole ette nähtud kõnniteid ja elamuala siseteedel ehk õuealal

kasutavad erinevad liiklejad sama teed. Projekti aluseks olnud standardi kohaselt on sellisel

teel eesmärgiks mh vähendada läbiliiklust. Rae valla ÜP ei muutnud varem kehtestatud

detailplaneeringuid ja kohtu väide, et ÜP järgi on tegemist läbiva teega, põhineb ainult

vastustaja ütlustel ning kaartide põgusal vaatlusel. Ka ei ole vald määranud Häälinurme

tänavat valla hooldatavate teede hulka. Seega ei ole paarismaja planeerimine antud asukohas

Rae valla ÜP seletuskirja lisa 3 kohaselt lubatud.

6(14)

3-22-1336

Kohus on kaebajaid valesti mõistnud, nad ei ole vaidlustanud hoone sobivust antud asukohale,

vaid selle õiguspärasust, täpsemalt paarismaja kasutusotstarvet. Detailplaneeringuga ei ole

Häälinurme tänavale paarismaju lubatud ja selle lubamine kolmandale isikule tähendab

ebavõrdset kohtlemist kaebajate suhtes, kes pidid kandma elamuühiku kohta poole suuremaid

kulutusi taristu rajamiseks. Väide, et tegemist on hea üleminekuga ärihoonelt üksikelamutele,

on subjektiivne. Vastustaja on arvestanud ainult planeeringust huvitatud isiku huve, jättes

kaebajate huvid arvestamata. Samuti on jäetud arvestamata, et tegemist on vana ja

väljakujunenud DP0064 alusel väljaehitatud piirkonnaga ja paarismaja ehitus vähendab teiste

kinnistute väärtust. Vastustajale oli teada, et lähiala elanikud ei kiida ebaseaduslikku

ehitustegevust heaks, kuid sellele tähelepanu juhtimisi eirati.

Halduskohus on valesti mõistnud, et apellandid arvasid maaküttekontuuri alal tõstetud

pinnase hoonealuse pinna sisse. Tegemist on eraldi rajatisega, mille alune pind arvatakse

ehitisealuse pinna sisse. Tegemist ei ole tehnoseadme aluse pinnaga, vaid hoonega

funktsionaalses seoses oleva asjaga. Halduskohus ei ole arvestanud Riigikohtu praktikaga (3-

3-1-4-12), kus ehitisteks loetakse hooned ja rajatised ning ehitusaluseks pinnaks on nende

alune pind kokku. Riigikohus selgitas, et asjaolu, et rajatis täidab ka haljastuse funktsiooni, ei

anna alust käsitleda seda lihtsalt muruna, vaid tegemist on rajatisega.

Ka on Riigikohus selgitanud (3-20-2247), et detailplaneeringu algatamise aluseks ei saa olla

ebaseadusliku ehitustegevuse seadustamine, mille tingimused dikteerib kohalikule

omavalitsusele omanik. DP-s on lahendamata maapinna tõstmise mõju naaberkinnistutele, sh

teemaale. Esineb reaalne oht, et sadevesi valgub naaberkinnistutele, sh üle tänava.

Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et vastustaja ei pidanudki vastuolu põhjapiirkonna

ÜP-ga põhjendama. Seda teemat käsitleti avalikul arutelul 11.07.2019, mille sisu aga

ametlikus protokollis piisavalt ei kajastatud, millest kaebajad said teada alles halduskohtu

menetluses. Kuna just põhjapiirkonna ÜP-st tulenes DP lähteülesande nõue, et paarismaja

krundi suurus peab olema vähemalt 2000 m2, siis peaksid kõigi moodustatavate kinnistute

pindalad põhjapiirkonna ÜP-le vastama.

Apellandid jäävad ka seisukoha juurde, et planeerimismenetluses vastati nende vastuväidetele

ebaadekvaatsete põhjendustega ja õigusakte eirates. Apellant L.H-na menetlusse kaasamata

jätmine oli tahtlik ning vähendas tema võimalusi oma huve kaitsta. Vald eiras ettepanekuid

järelevalve teostamiseks ja talus ebaseaduslikku ehitustegevust. Samuti eksitati kaebajaid,

väites, et esmalt tuleks DP lõpuni menetleda ja siis saab hinnata, kas saab aktsepteerida hoone

muudatusprojekti. 2016. a muudatusprojekt käsitlebki pinnase tõstmist, mis on DP-sse sisse

kirjutatud. Pinnase tõstmine on jätkunud ka kohtumenetluse ajal.

Halduskohus jättis otsusega kaebajate esitatud täiendavad tõendid asja juurde võtmata, kuid

samal ajal tugines otsuses kolmandate isikute poolt esitatud vastusele nende samade vastu

võtmata jäetud tõendite kohta. Kohus oleks pidanud lahendama tõendite vastuvõtmise

määrusega, et menetlusosalistele oleks teada, milliste tõendite alusel kohus otsuse teeb ja

milline on asjaolude tõendamise vajadus ja koormus. Kohus ei ole võtnud arvesse sisulisi ja

faktilisi väiteid, vaid on tuginenud ainult vastustaja väidetele ning DP menetlustoimingute

seaduspärasusele.

7. Vastustaja palus vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Vastustaja nõustub halduskohtu otsusega. Kohus on käsitlenud põhjalikult kõigi

menetlusosaliste seisukohti ning on jõudnud ainuõigele lõppjäreldusele. Vastustaja jääb

halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.

Täiendava argumendina märgib vastustaja, et krundi täisehituse protsent on Rae valla ÜP

seletuskirja lk-l 15 defineeritud kui hoonete hoonealuse pinna suhe krundi pindalasse,

7(14)

3-22-1336

mistõttu see ei hõlma rajatiste alust pinda. Järelikult ei ole täisehituse protsent seotud ehitiste

aluse pinnaga, mis hõlmaks ka rajatisi.

8. Vastuseks vastustaja seisukohtadele esitasid kaebajad 14.11.2024 täiendavad seisukohad

ja tõendid. Kaebajate sõnul on selgunud, et DP kehtestamise ajaks olid DP materjalid

kehtetud. Rae valla esindajast arhitekt saatis L.H-le 22.10.2019 uued DP materjalid, kus oli

Häälinurme 3 kinnistu vertikaalplaneeringut oluliselt muudetud. Seevastu DP menetluses

lähtuti edasi DP materjalidest vastuvõtmise seisuga. Seda, et kehtestamisel lähtuti algsest

materjalist, järeldavad apellandid sellest, et algsed materjalid on kättesaadavad Rae valla

geoportaali vahendusel. Samuti kordasid apellandid oma varasemaid seisukohti.

9. Kolmandad isikud vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellandid on sisuliselt vaidlustanud halduskohtu otsuse nii menetlusnormide rikkumise,

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kui ka tõendite ebaõige hindamise kaalutlusel.

Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse resolutsioon on kokkuvõttes õige ja

tuleb jätta muutmata. Halduskohtu otsusest ei nähtu olulist menetlusnormide rikkumist ega

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks saanud asja otsustamist mõjutada.

Halduskohus on siiski osaliselt valesti hinnanud ja tõlgendanud asjas esitatud tõendeid seoses

Häälinurme 3 kinnistu asumisega läbiva tee ääres ja DP-ga lubatud pinnase tõstmisega. Kuigi

need eksimused ei muuda kokkuvõttes valeks otsuse lõppjäreldust, tuleb muuta halduskohtu

otsuse p-s 10.1 ja osaliselt p-s 10.2 toodud põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele. Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega korda neid

rohkem, kui on vajalik apellatsioonkaebuse väidetele vastamiseks.

11. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kaebajate 14.11.2024

menetlusdokumendile lisadena 1 ja 2 lisatud dokumentaalsed tõendid ehk vastavalt Rae

Vallavalitsuse peaarhitekt SO 22.10.2019 e-kirja L.H-le ja sellele lisatud DP avaliku arutelu

järel täiendatud versiooni. Nimetatud tõendid on küll pärit kohtumenetluse eelsest ajast ja

kaebajad ei ole HKMS § 182 lg 2 alusel põhjendanud, miks neid ei oleks olnud võimalik

esitada halduskohtus, kuid tõendid iseloomustavad vaidlusaluse DP menetluse käiku ja DP

sisu menetluse lõppfaasis, mistõttu on need asjakohased DP menetlusest tervikpildi

loomiseks. Kuna tõendid on kõigile menetlusosalistele teada ja nende sisu ei saa olla ühelgi

viisil üllatuslik, samuti kuna kohtu hinnangul on ilmselt põhjendamatu kaebaja väide, nagu

saaks need tõendada DP „kehtetust“ mingis menetlusetapis, puudub vajadus nende kohta

teistelt menetlusosalistelt eraldi seisukoha küsimiseks. Lisas 3 tõendina esitatud 26.06.2024

koostatud Häälinurme 3 topo-geodeetiline alusplaan pärineb apellatsioonimenetluse ajast ja

on esitatud ringkonnakohtu antud täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaja

jooksul, seega formaalselt tähtaegselt. Samas ei soovi kaebajad sellega kohtu arusaama järgi

tõendada ühtegi uut asjaolu, vaid tõend üksnes kinnitab, et kaebajate poolt korduvalt esitatud

asjaolu, et Häälinurme 3 kinnistu pinda on tõstetud, esines jätkuvalt ka 26.06.2024.

Ringkonnakohus rõhutab, et kinnistu pinnase faktiline tõstmine ja/või väidetav ebaseaduslik

ehitustegevus ei ole käesoleva vaidluse ese ega vaja seetõttu ka tõendamist. Tõendil ei ole

järelikult HKMS § 62 lg 2 mõttes asjas tähtsust, mistõttu tuleb see jätta asja materjalide

juurde võtmata.

Häälinurme 3 kinnistu asumine läbiva tee ääres või ristmikul

12. Üheks käesoleva asja keskseks vaidlusküsimuseks on, kas vastustajal oli õiguslik alus

paarismaja ehitamist lubava DP kehtestamiseks, lähtudes Rae valla ÜP seletuskirja lisast 3.

Vaidlust ei ole, et lisa 3 tabeli „Piirkondlikud hoonestustingimused“ kohaselt on Peetri

alevikus elamumaale planeeritavate elamute täpsema kasutusotstarbe lubatavus seatud

8(14)

3-22-1336

sõltuvusse sellest, kas krunt asub (1) läbiva tee ääres ja/või (2) ristmikul, millisel juhul on

lisaks ühepereelamutele lubatud planeerida ka rida-, paaris- ja kahepereelamuid. Halduskohus

asus otsuses seisukohale, et vastustaja tuvastas oma kaalutluspädevuse raames õigesti mõlema

tunnuse olemasolu. Halduskohtu järeldus oli õige osas, et vastustajal oli alus lugeda kinnistu

ristmikul asuvaks, kuid vastustaja ei ole kohaselt tuvastanud, et kinnistu asuks ka läbiva tee

ääres.

13. Kaebajad on seisukohal, et Häälinurme tänav ei ole Rae valla ÜP mõttes läbiv tee, kuna

see on rajatud kooskõlas standardiga EVS 843:2003 (ja hilisem EVS 843:2016)

„Linnatänavad“ koostatud ehitusprojekti alusel, milles käsitleti Häälinurme tänavat kui 4,6

meetri laiuse kõvakattega ja ilma eraldi kõnniteeta juurdepääsuteed, samas kui standardi

kohaselt peaks läbipääsu teel olema asfaltkatte laiuseks 5,7 meetrit ning kergliiklejatele

rajatud eraldi kõnniteed. Toetavate argumentidena on kaebajad tuginenud sellele, et

Häälinurme tänav on eraomandis, vald ei ole määranud tänavat valla poolt hooldatavate teede

hulka ja läbiliikluse vähendamiseks on see suletud tõkkepuuga. Samuti on kaebajad

märkinud, et DP0186 seletuskirja III osa punkti 4 „Teed ja parkimine“ järgi on transpordimaa

L3 kinnistu nimetus „juurdesõidutee“. Kaebajad on asunud lisaks seisukohale, et „läbiva tee“

ja „piirkonna sisetee“ mõisted selgitatakse lahti Rae valla ÜP lisas 3 läbi ehitusjoone: läbival

teel on ehitusjoon 20 meetri kaugusel sõiduteest, piirkonna siseteel aga 10 meetri kaugusel.

DP0064 ja DP0186 nägid Häälinurme tänava kinnistutel ette ehitusjooneks 10 meetrit, mis

tähendab, et tegemist on kvartalisisese teega. Ka vaidlusaluse DP algatamise korralduse lisa

nr 1 punktis 2.4 „Piirangud“ märgiti, et Häälinurme tn kaitsevöönd on 10 m sõiduraja

välimisest servast.

14. Vastustaja on olnud kohtumenetluses seisukohal, et Häälinurme tänav on oma olemuselt

läbiv tee, mis ühendab Vana-Tartu mnt-d Kuldala tänavaga, samuti tuleneb see nii DP0064-st

kui Rae valla ÜP-st. Oluline ei ole sealjuures tee omandivorm ega hooldusrežiim. Selle

seisukohaga on nõustunud ka halduskohus ja leidnud, et paarismaja kavandamine Häälinurme

tänava kui läbiva tee äärde ei ole Rae valla ÜP-ga välistatud, mistõttu ei pidanudki olema

täidetud täiendavalt ristmiku nõue, sõltumata vastustaja hinnangust sellele.

15. Rae valla ÜP seletuskirja lisas 3 kasutatud mõistet „läbiv tee“ ei ole selgelt defineeritud

ÜP-s ja sellist mõistet ei tulene ka õigusaktidest. Muu hulgas ei saa antud mõiste definitsiooni

tuletada kaebajate viidatud Rae valla ÜP seletuskirja lisa 3 tabeli lk 3 2. veerus sätestatud

ehitusjoone regulatsioonist nii, et tee tuleks lugeda läbivaks teeks selle põhjal, kuhu on

konkreetses asukohas detailplaneeringuga määratud ehitusjoon. Selline tõlgendus oleks

tautoloogiline, defineerides läbiva tee ja piirkonna sisetee mõisted selle kaudu, kuhu on

määratud ehitusjoon, mis aga omakorda tuleks ÜP alusel määrata sõltuvalt sellest, kas

tegemist on läbiva tee või piirkonna siseteega. Ehitusjoone regulatsiooni Rae valla ÜP

seletuskirjas saab eesmärgipäraselt mõista PlanS § 75 lg 1 p 1 mõttes kohalikest teedest

tulenevate üldiste kitsenduste määramisena, mis on käsitatav PlanS § 74 lg 5 alusel suunisena

detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks. Teisisõnu, Rae valla

ÜP lisas 3 sätestatud ehitusjoone regulatsioonist tuleb juhinduda ÜP kehtestamise järel

detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel, kuid varasem detailplaneering ei

määratle tee olemust ÜP mõttes. See tuleneb PlanS § 124 lg-st 2, mille kohaselt on

detailplaneeringu üheks eesmärgiks üldplaneeringu elluviimine ja PlanS läbivast põhimõttest,

et detailplaneering, mida ei menetleta üldplaneeringut muutavana, peab olema

üldplaneeringuga kooskõlas.

16. Omaette õiguslikku tähtsust ei oma siinjuures kaebajate esiletoodud asjaolu, et enne Rae

valla ÜP kehtestamist kehtestatud detailplaneeringuid ÜP seletuskirja p 5.1 kohaselt ÜP

kehtestamisega ei muudetud. Ehitusjoone regulatsiooni kontekstis nähtub siit üksnes see, et

kehtivates detailplaneeringutes määratud ehitusjoone regulatsioon jäi iga vastava

9(14)

3-22-1336

detailplaneeringuala piires kehtima ja seda ÜP kehtestamisega ei muudetud. Rae valla ÜP

kehtestamisega ei tekkinud õiguslikku kohustust viia varem kehtestatud detailplaneeringus

määratud krundi ehitusjoon uue ÜP regulatsiooniga kooskõlla. Varasemate

detailplaneeringute kehtimajäämisest ei saa aga tuletada seaduse mõttega vastuolus olevat

järeldust, et varem kehtestatud detailplaneeringud tuleks lugeda Rae valla ÜP osaks või ÜP

regulatsiooni tuleks tõlgendada varasemate detailplaneeringute alusel. Sealjuures ei saa sellest

tuletada kitsamalt järeldust, et ÜP ehitusjoone regulatsiooni mõttes saaks varem kehtestatud

detailplaneeringus määratud 10-meetrine ehitusjoon determineerida, et tänav, mille ääres

vastav krunt asub, tuleks ÜP mõttes lugeda igal juhul piirkonna siseteeks, mitte läbivaks

teeks.

17. Seega on halduskohus põhimõtteliselt õigesti leidnud, et määratlemata õigusmõiste „läbiv

tee“ sisustamisel konkreetse haldusakti andmise käigus tuleb faktiliselt hinnata, kas tegemist

on läbiva teega. Üldplaneeringus kasutatud määratlemata õigusmõisted tuleb kohalikul

omavalitsusel oma kaalutlusõiguse piires sisustada iga uue detailplaneeringu, sh varem

kehtestatud detailplaneeringut asendava detailplaneeringu menetluses ja nendest uue

detailplaneeringu kehtestamisel lähtuda.

18. Väär on aga halduskohtu järeldus, et vastustaja on DP menetluses käsitanud Häälinurme

tänavat läbiva teena. Ehkki vastustaja on sellisele väitele kohtumenetluses tuginenud, on see

otseses vastuolus vaidlusaluse DP kehtestamise korralduse nr 708 põhjendustega. Korralduse

p-s 2.1 on sõnaselgelt sedastatud: „Eraomandis olev Häälinurme tee on juurdepääsutee ehk

piirkonna sisetee, mille äärde on vastavalt üldplaneeringule lubatud ehitada ainult

ühepereelamuid.“ Seega on vastustaja haldusakti andmisel üheselt tuvastanud, et Rae valla ÜP

seletuskirja Lisa 3 mõttes on tegemist piirkonna sisetee, mitte läbiva teega. Kohtumenetluses

esitatud seisukoht, et tegelikult peab vastustaja teed läbivaks teeks, on haldusakti enda

põhjendustele kardinaalselt vastupidine ega saa haldusakti põhjendusi põhistada. Kaudselt

nähtub Häälinurme tänava käsitamine piirkonna siseteena ka asjaolust, et vaidlusaluse DP

põhijoonisel on Häälinurme 3 kinnistu hoonestusala määratud algusega 10 m krundi

tänavapoolsest piirist. Ehkki hoonestusala paiknemist on põhjendatud Häälinurme tänava

kaitsevööndiga, mis on EhS § 71 lg 3 kohaselt eelduslikult samuti kuni 10 m, tulnuks juhul,

kui vastustaja oleks käsitanud Häälinurme tänavat läbiva teena, määrata DP järgne ehitusjoon

Rae valla ÜP seletuskirja lisa 3 alusel samast käsitlusest lähtudes vähemalt 20 m sõiduteest.

Seega ei olnud ka halduskohtul sõltumata vastustaja kohtus esitatud põhjendustest alust jõuda

järeldusele, et vastustaja lähtus paarismaja planeerimise lubamisel läbiva tee mõistest.

Sealjuures ei ole õiguslikult oluline, kas teoreetiliselt oleks vastustajal olnud võimalik DP

kehtestamisel käsitada Häälinurme tänavat Rae valla ÜP mõttes ka läbiva teena, kuna

faktiliselt vastustaja seda teinud ei ole.

19. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siinkohal, et arusaamatuks jääb

kaebajate väide, et vastustaja ei saanud kuidagi määrata vastuolus nõuetekohase standardiga

üldplaneeringuga Häälinurme tänavat läbipääsuteeks, mis oluliselt rikub apellantide kui

piirkonna elanike õigustatud ootusi turvalise keskkonna säilitamisele ning seab ohtu tänavat

kasutavate isikute tervise ja turvalisuse (dtl 539). Kui mõista väidet nii, et kaebajate arvates

tähendab Häälinurme tänava käsitlemine detailplaneeringu kehtestamisel Rae valla ÜP lisa 3

mõttes läbiva teena selle määramist avalikult kasutatavaks teeks või muul viisil tee

kasutusrežiimi muutmist, siis sellist õiguslikku tagajärge vaidlusalusest DP-st ei nähtu.

Esiteks eeltoodud põhjusel, et vastustaja ei olegi tänavat läbiva teena käsitanud. Teiseks

seetõttu, et DP ei reguleeri tee kasutamist muul alusel kui planeeringuala juurdepääsuna.

Eratee kasutamise tingimused määrab tee omanik, v.a LS § 72 lg-s 5 sätestatud erandid nt

alarmsõiduki läbipääsuks.

10(14)

3-22-1336

20. Erinevalt läbivat teed puudutavast õiguslikust alusest tuleb aga põhjendatuks lugeda

halduskohtu seisukoht, et paarismaja planeerimine oli õiguspärane lähtudes alternatiivsest

alusest, et Häälinurme 3 kinnistu asub ristmikul. Ringkonnakohtu hinnangul saab Rae valla

ÜP seletuskirja lisas 3 kasutatud ristmiku mõistet sarnaselt läbiva tee mõistele käsitada ÜP

kontekstis määratlemata õigusmõistena. Vaidlust ei ole, et LS § 2 p 68 annab ristmiku

definitsiooni, millele on tuginenud kaebajad. Halduskohus on ka tuvastanud, et Häälinurme

tänava ja Häälinurme tn L3 kinnistu lõikumine nimetatud definitsioonile ei vasta. LS-s antud

definitsioonist ei saa aga teha järeldust, et Rae valla ÜP-s pidi antud mõistet kasutama

tingimata samas tähenduses. LS § 2 preambuli kohaselt sätestatakse selles paragrahvis

mõisted konkreetselt LS tähenduses. LS § 1 kohaselt hõlmab seaduse reguleerimisala teedega

seonduvas osas liikluskorraldust, liiklusreegleid, liiklusohutust, tee omaniku kohustusi ja

teede rahastamise küsimusi. LS reguleerimisalasse ei kuulu aga teedega seotud ruumilise

planeerimise küsimused. Rae valla ÜP seletuskirja lisas 3 kasutatud ristmiku mõistega

seonduva regulatsiooni eesmärgina saab eelkõige mõista lubatava ehitusõiguse

diferentseerimist lähtuvalt ristmikel asuvate kinnistute erinevast ruumilisest, sh visuaalsest

keskkonnast võrreldes ristmikel mitteasuvate kinnistutega, mitte aga lähtuvalt sellest, kas

konkreetsel teede lõikumisel kohalduvad LS mõttes ristmikul kehtivad liiklusreeglid ja

-korraldus. Kõnealuse ÜP sätte õiguslikuks aluseks saab eelkõige olla PlanS § 75 lg 1 p 18

(planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine) ning see ei seondu vastustaja

pädevusega sama lõike p 23 alusel liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramiseks.

Küsimus, kas konkreetsele kinnistule võib planeerida üksik- või paariselamu, ei seondu LS

reguleerimisalasse kuuluvate asjaoludega, sh on ühest täiendavast elamuühikust tulenev

täiendav liikluskoormus sedavõrd väike, et ei saa sisuliselt mõjutada liiklusohutust ega

liikluskorralduse vajadusi.

21. Arvestades kohaliku omavalitsuse ulatuslikku kaalutlusruumi planeerimismenetluses, ei

väljunud korralduses nr 708 tehtud otsustus, et Häälinurme 3 kinnistu asub Häälinurme tänava

ja Häälinurme tn L3 kinnistu ristmikul, seega vastustaja diskretsioonist. Halduskohus leidis

õigesti, et vastustaja võis tõlgendada ristmiku mõistet Rae valla ÜP-s lähtudes n-ö tavalise

inimese poolt ristmikule antavast tähendusest, mis on kahe või enama tee (tänava)

lõikumiskoht, kus võib ühelt teelt siirduda teisele. Samuti on õige halduskohtu põhjendus, et

Rae valla ÜP ei näe ette paarismaja rajamise võimalust ristmiku vahetus läheduses, mistõttu

on asjakohatu vastustaja kaalutlus, et Häälinurme 3 kinnistu asub Vana-Tartu mnt ja

Häälinurme tänava ristmiku vahetus läheduses, kuid see ei muuda järeldust, et hinnang

kinnistu ristmikul asumise kohta ei olnud ÜP-ga vastuolus.

Pinnase tõstmise lubatavus

22. Teiseks on halduskohus vääralt tõlgendanud kohtutoimikus olevaid DP materjale

küsimuses, kas kehtestatud DP näeb ette Häälinurme 3 kinnistu pinnase tõstmise. Ehkki

halduskohtu lõppjäreldus on õige, et Häälinurme 3 kinnistu vertikaalplaneerimine tõendite

alusel kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku, ei nähtu ringkonnakohtule toimiku materjalidest

ka faktiliselt kaebajate väidetud asjaolu, nagu näeks DP pinnase tõstmise ette või seadustaks

väidetava siiani toimunud pinnase tõstmise praegusel tasemel.

23. Kohtule jääb sealjuures arusaamatuks, millel põhineb kaebajate 14.11.2024 täiendavas

seisukohas esitatud väide, et DP kehtestamise ajaks olid DP materjalid „kehtetud“ ning

vaatamata sellele, et vastustaja esindaja saatis kaebajatele 22.10.2019 täiendatud DP

materjalid, siis „kõiki hilisemaid toiminguid tehes lähtuti esialgsetest, s.o Rae Vallavalitsuse

23.04.2019 korraldusega nr 552 „Peetri aleviku Häälinurme tn 3 ja 5 detailplaneeringu

vastuvõtmine ja avalikustamine“ vastuvõetud materjalidest“ (st koostaja poolt 21.02.2019

allkirjastatud DP versioonist). Kaebajad ei ole oma kahtlusi sisuliselt põhjendanud ja sellist

järeldust, et vastustaja kehtestas DP vastuvõetud kujul ja avaliku väljapaneku ja arutelu

11(14)

3-22-1336

tulemusi ning DP lahendusse tehtud täiendusi arvestamata, ei saa teha pelgalt Rae valla

geoportaali vahendusel kättesaadavaks tehtud dokumentide valiku pinnalt. Hetkel on

geoportaalis kättesaadav DP vastuvõetud versioon koostaja 21.02.2019 allkirjaga kaustas

„Vastuvõtmiseks“1, mida on dubleeritud ka kaustas „Joonised“2 ning kaust „Kehtivad

dokumendid“3 hetkel dokumente ei sisalda. See aga ei tähenda, nagu olekski DP kehtestatud

vastuvõtmise faasis koostatud redaktsioonis. Kaebajate enda esitatud tõenditest nähtub, et DP

materjale täiendati mh Häälinurme 3 kinnistu vertikaalplaneeringu osas nii avaliku

väljapaneku järel (kaebuse lisa 5, DP versioon koostaja allkirjaga 29.06.2019, dtl 2 jj) kui

avaliku arutelu järel (14.11.2024 menetlusdokumendi lisa 2, DP versioon koostaja allkirjaga

22.10.2019, dtl 564 jj) ning sellest on kaebajatele ka teada antud.

24. Sama kinnitavad ka avalikud andmed. Rahandusministeeriumi dokumendiregistris

sisaldub Rae Vallavalitsuse 07.07.2020 kiri Rahandusministeeriumile nr 6-1/6055 „Peetri

aleviku Häälinurme tn 3 ja 5 kinnistute detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks“4, milles

vastustaja on mh kirjeldanud avaliku arutelu järgselt DP-s tehtud täiendusi. Kohus võtab

viidatud kirja asja materjalide juurde, kirja sisu ei saa olla menetlusosalistele üllatuslik. Kuigi

kirjas on viidatud, et DP on ministeeriumile edastatud paberkaustana, mida ei ole

dokumendiregistrisse üles pandud, vastab kirjas toodud muudatuste kirjeldus kaebajate poolt

14.11.2024 esitatud menetlusdokumendi lisana 2 esitatud ja DP koostaja poolt 22.10.2019

allkirjastatud DP versioonile, kus on mh oluliselt täiendatud Häälinurme 3 kinnistu

vertikaalplaneerimise nõudeid seletuskirja p-s 4.7. Korralduse nr 708 p-s 1.8 on DP menetluse

viimase menetlustoiminguna viidatud DP heakskiitmisele riigihalduse ministri volitatud

regionaalvaldkonna asekantsleri poolt (Rahandusministeeriumi 07.07.2021 kiri nr 14-

11/4648-2, dtl 274). Sellest saab järeldada, et DP kehtestati redaktsioonis, mis esitati

Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks ja ministeeriumi poolt heaks kiideti ning milles oli

seletuskirja p 4.7 täiendatud kohustustega vähendada Häälinurme 3 kinnistu pind samale

tasapinnale hoonestatud naaberkinnistu maapinnaga kõrgusmärgiga maja juures 39,5 m,

alandada tõstetud pinda selliselt, et see oleks ühel tasapinnal tänavamaaga ning tõuseks

sujuvamalt maja poole ning tagada vertikaalplaneerimisega vihmavee mittekaldumine

naaberkinnistutele. Ehitise seadustamise järgmistes menetlusetappides tuleb vastustajal enda

kehtestatud DP-st lähtuda.

25. Kaebajate väidetest ei tulene seega kohtu hinnangul, nagu oleks vastustaja korraldusega

nr 708 kehtestanud eksitavalt DP varasema versiooni, mitte avaliku väljapaneku ja avaliku

arutelu tulemusel täiendatud ja Rahandusministeeriumi poolt heakskiidetud versiooni.

Kaebajad ei ole selgitanud, miks DP seletuskirja p-s 4.7 sätestatud vertikaalplaneering, mis

näeb ette Häälinurme 3 kinnistu pinna alandamise hoonestatud naaberkinnistu maapinna

tasemele, nende subjektiivseid õigusi rikub. Ehkki DP kehtestatud versiooni säilimises

puudub mõistlik kahtlus, on Riigikohus varasemas praktikas selgitanud ka seda, et isegi

detailplaneeringu originaali kaotsiminek ei mõjuta selle kehtivust ega täidetavust, kuni selle

sisu on võimalik tuvastada (RKHKo 01.03.2017 nr 3-3-1-79-16, p 17). Kuigi vastustajale on

etteheidetav, et korralduses nr 708 ei ole piisavalt selget viidet menetluse käigus korduvalt

täiendatud DP lahenduse materjalidele, mis raskendab DP lõpliku versiooni identifitseerimist,

vaid selle asemel on keskendutud formaalselt menetlustoimingute loetlemisele, millel puudub

DP lahenduse põhistamisel sisuline tähtsus, ei ole tegemist siiski sellise veaga, mis tooks

kaasa korralduse nr 708 tühistamise.

Muud apellatsioonkaebuse väited

1 Arvutivõrgus aadressil https://map.rae.ee/dp/DP1010/Menetlusdokumendid/vastuv%C3%B5tmiseks/

2 Arvutivõrgus aadressil https://map.rae.ee/dp/DP1010/Joonised/

3 Arvutivõrgus aadressil https://map.rae.ee/dp/DP1010/Kehtivad_dokumendid/

4 Arvutivõrgus aadressil https://adr.rik.ee/ram/fail/7373160/14-11_4983-1.pdf

12(14)

3-22-1336

26. Ülejäänud vaidlusküsimustes on halduskohtu otsus õige ja põhjendused asjakohased.

27. Kaebajad on seisukohal, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme, jättes otsustamata

kaebajate esitatud täiendavate tõendite asja juurde võtmise määrusega ja tehes seda alles

otsuses, samuti tuginedes kolmandate isikute poolt samadele tõenditele esitatud

vastuväidetele. Halduskohus on otsuse p-s 7 selgitanud, et HKMS § 162 lg 1 kohaselt

lahendab kohus kohtuotsuse resolutsioonis mh menetlusosaliste veel lahendamata taotlused

ning põhjendanud tõendite asja materjalide juurde mittevõtmist ja arvestamata jätmist sellega,

et tegemist on kas asjasse puutumatute või juba korduvalt kohtule esitatud dokumentidega.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga mh selles, et haldusasjas vaidlustatud

korraldusele nr 887 järgnenud menetlustoimingute tõendamine ei ole vajalik ning käesolevas

asjas ei ole vaidluse all Häälinurme 3 kinnistule mulla toomine ega ebaseaduslik

ehitustegevus.

28. Käesoleva kohtuvaidluse esemeks on korraldusega nr 708 kehtestatud DP ja korraldusega

nr 887 otsustatud katastriüksuste moodustamine. Halduskohus on otsuses kaebuse eseme

õigesti piiritlenud ja läbivalt selgitanud, et käesolevas asjas ei ole vaidluse all kolmandate

isikute väidetav ebaseaduslik ehitustegevus ega pinnase tõstmine, samuti vastustaja väidetav

tegevusetus seoses nende tegevustega, mille tõrjumiseks tuleb kaebajatel kasutada teisi

õiguskaitsevahendeid. Halduskohtu tegevus kohtumenetluse juhtimisel ei ole kaebajate

menetluslikke õigusi rikkunud, halduskohus ei ole seoses tagastatud ja arvestamata jäetud

tõenditega heitnud kaebajatele ette mingite asjaolude tõendamata jätmist või ebakohast

tõendamist ja tõendite tagasilükkamine eraldi määrusega ei oleks muutnud kaebajate

menetluslikku positsiooni.

29. Apellatsioonkaebuse väide, nagu halduskohus ei oleks otsuse kohaselt mõistnud, et

kaebajad vaidlustasid paarismaja lubamise õiguspärasuse, mitte selle sobivuse keskkonda, ei

ole põhjendatud. Halduskohus on oma otsuses põhjalikult selgitanud, miks vastustaja võis

oma kaalutluspädevuse raames jõuda järeldusele, et paarismaja planeerimine Häälinurme 3

kinnistule on õiguspärane. Planeeringulahenduse ruumilisse keskkonda sobivuse hindamine

on osa kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsioonist tulenevalt PlanS § 124 lg-st 2, mille

kohaselt peab detailplaneering mh looma planeeringualale ruumilise terviklahenduse.

Halduskohus on põhjendatult leidnud, et vastustaja on korralduses nr 708 oma diskretsiooni

kohaselt kasutanud, hinnates mh seda, et lahendus on ruumiliselt piirkonda sobiv ja sealjuures

sobiv üleminekuna ärihoonelt üksikelamutele.

30. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebajatel ei saa olla 20 aasta vanusest DP0064-st

tulenevat õigustatud ootust, et ruumilises keskkonnas ei toimuks muutusi mh uute

detailplaneeringute kehtestamise kaudu. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu

järeldusega, et ei ole eluliselt usutav, nagu saaks ühe paarismaja rajamine valdavalt

üksikelamutega hoonestatud tänava äärde mõõdetavalt mõjutada üksikelamukinnistute

väärtust. Iseäranis ebatõenäoline on see olukorras, kus tegemist on esimese tänavaäärse

elamuga, mis asub nii sellest kui ülejäänud elamutest mastaabilt oluliselt suurema ärihoone

kõrval. Kaebajate väited kahju tekkimisest on paljasõnalised ega selgita arusaadavalt, kuidas

saaks faktiliselt juba olemasoleva ja mahult keskkonda sobiva hoone seadustamine mõjuda

piirkonna kinnisvara turuväärtusele halvemini kui alternatiivina näiteks hoone ettekirjutuse

alusel lammutamine.

31. Asjakohatu on ka kaebajate väide ebavõrdsest kohtlemisest sellel alusel, et erinevalt

vaidlusalusest DP-st oli neil võimalik DP0064 alusel rajada ainult üksikelamuid. Vaidlusaluse

DP kehtestamisega muutus varem kehtinud DP0064 DP planeeringuala piires kehtetuks ja

vastustaja on asjassepuutuvaid huve, sh DP lahenduse ruumilisse keskkonda sobivust

kohaselt kaalunud. PlanS alusel on igaühel õigus teha ettepanek detailplaneeringu

13(14)

3-22-1336

algatamiseks mh seni kehtiva detailplaneeringu muutmise eesmärgil. Halduskohus on õigesti

selgitanud, et detailplaneering peab vastama sel ajal kehtivale üldplaneeringule ja selle

õiguspärasuse hindamisel ei saa võtta aluseks varem kehtinud detailplaneeringut ega ka alles

menetluses olevaid planeeringuid. Põhjapiirkonna ÜP-st, mis oli DP kehtestamise ajal alles

menetluses, ei pidanud vastustaja lähtuma kui kehtivast haldusaktist.

32. Väited selle kohta, et kaebajad kavatsevad MTÜ Häälinurme Arendus kaudu esitada

kolmandate isikute vastu nõude täiendava taristu väljaehitamise tasu saamiseks, jätab kohus

tähelepanuta, kuna MTÜ Häälinurme Arendus ei ole käesolevas kohtuasjas menetlusosaline,

selline nõue ei ole käesoleva vaidluse ese ega kuulu ka sisult halduskohtu pädevusse.

33. Kokkuvõttes tuleb halduskohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

34. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ega kolmandad isikud ei esitanud

taotlust oma menetluskulude väljamõistmiseks, jäävad apellatsioonimenetluse kulud HKMS §

108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)