2-24-4341/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-24-4341

Tsiviilasi

Z.Q hagi S.U vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1380,96 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. juuli 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Z.Q apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Z.Q (ik: XXX), seaduslik esindaja B.L,

lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman

Vastustaja (kostja): S.U (ik: XXX), lepinguline esindaja

advokaat Irina Gromtsev

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 24. juuli 2024 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

3. Võtta asja materjalide juurde Z.Q poolt 15. novembril 2024 esitatud täiendavad

tõendid: Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2024 määrus ja Viru Maakohtu 17.

veebruari 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-19228. Jätta asja juurde võtmata Z.Q 8.

oktoobri 2024 ärakuulamise protokoll.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Z.Q (hageja) esitas 17.03.2024 oma seadusliku esindaja (ema, B.L) kaudu maakohtule S.U

(kostja/isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatisevõla 01.02.–

16.03.2024 eest 394,96 eurot ja alates 17.03.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni

(XXXXXXXXXX) igakuise elatise perekonnaseaduses (PKS) sätestatud alammääras, hagi

esitamise ajal 260,33 eurot.

Hagiavalduse kohaselt elab kostja hagejast eraldi. Kostja ignoreerib hageja ema nõuet maksta

elatist PKS järgses alammääras, tasudes oma äranägemisel kuus ca 60 eurot kulude

hüvitamiseks. 2024. a veebruari ja märtsi eest ei ole kostjalt raha laekunud.

Hageja märkis vastuseks kostja vastuväidetele, et elatise suuruse arvutamisel ei ole alust

kohaldada PKS § 101 lg-t 6, kuna puudub jõustunud kohtulahendiga kindlaksmääratud

suhtluskord. Hetkel suhtleb kostja hagejaga Viru Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-22-19228

määratud suhtluskorra alusel kuni 4 ööpäeva kuus. Kohtumäärus ei ole jõustunud, sest hageja

ema on selle vaidlustanud. 2024. a suvevaheajal kostja hagejaga ei suhtle, sest hageja soovib

veeta suve ema, õe ja sõpradega.

Lõppseisukohas märkis hageja, et ema teeb hagejale kulutusi ka ajal, kui hageja suhtleb

kostjaga – ostab hagejale riideid, tasub korteri majandamiskulud, kooli, huvitegevuse, vaba

aja veetmise ja sidekulud, annab hagejale taskuraha. Kostja nimetatud kulusid ei kanna.

2. Kostja tunnistas elatisenõuet osaliselt, s.o alates hagi esitamisest summas 86,77 eurot kuus

ja alates 01.04.2024. a 95,90 eurot kuus. Kuna kostja on 26.03.2024 tasunud elatise 2024. a

veebruari ja märtsi eest (86,77 eurot + 86,77 eurot), siis selles osas tuleb hagi jätta

rahuldamata.

Viru Maakohus määras 27.11.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19228 hageja ja kostja

suhtlemise korra. Hageja viibib suhtluskorra alusel ajavahemikus veebruar 2024 kuni jaanuar

2025 kostja juures kooli ajal 62 ööpäeva ja vaheaegadel 58 ööpäeva, kokku 120 ööpäeva

aastas, s.o 10 ööpäeva kuus. Seega PKS § 101 lg 6 arvestades peab kostja tasuma elatist kuni

31.03.2024. a 86,77 eurot kuus ja alates 01.04.2024. a 95,90 eurot kuus.

Peale lahkuminekut 2022. a suvel toimus hageja ülalpidamine hageja ema seatud tingimustel,

mille kohaselt hageja riided on dubleeritud (s.o ema juures käib hageja ema ostetud riietes ja

jalatsites ning isa juures isa ostetud riietes ja jalatsites), huviringide, koolitoidu ja sidekulud

kannavad vanemad võrdselt, hügieenitarvete ja ravimite kulud kannab see vanem, kelle juures

hageja viibib. Hageja ema esitas kostjale kviitungid ning kostja hüvitas poole summast.

Lisaks tasus kostja elatist algul 70 eurot, hiljem 60 eurot kuus (peale seda, kui hageja lõpetas

programmeerimise ja ujumistreeningud). 2024. a märtsis avaldas hageja ema, et edaspidi

hageja kostja ostetud asju ei kanna. Elatise suuruse määramisel tuleks arvestada, et kostja

ostis hagejale riided ja jalatsid vähemalt aasta ette, nt 2024. a jaanuaris ostis kostja talvejope,

mida hageja saab kanda ka järgmisel talvel.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 24.07.2024 otsusega hagi osaliselt ning mõistis S.U-lt välja

elatise Z.Q kasuks perioodi 01.02.–31.03.2024 eest 69,46 eurot ja alates 01.04.2024

igakuiselt 134,28 eurot (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja PKS § 101

lg 6 kohaselt viibib laps kohustatud vanema juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus) kuni Z.Q

täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXXXXXXX, või kuni lapse vajaduste või vanema

varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101

lg-tele 3 ja 4. Elatist tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsuse täitmisel tuleb

arvestada kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud makseid (aprilli, mai, juuni ja juuli 2024

eest).

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja elatist PKS § 101 kohases miinimummääras

ja seega ei ole vaja tõendada hageja vajadusi.

Maakohus on teinud kindlaks mõlema vanema varalise seisundi. Kostja töötasu on 1364,28

eurot kuus. Hageja ema sissetuleku moodustavad töötasu 1346,95 eurot, töövõimetoetus

328,66 eurot ja peretoetus 80 eurot kuus. Kostja ja hageja ema ühisomandis on kinnisasi X

XXXXX, mida kostja kasutab elukohana, ning kostja on registreeritud sõiduautode

Volkswagen Passat Universal (ehitusaasta 2004) ja KIA Sorento Universaal (ehitusaasta

2006) omanikuna. Kohtumenetluses on kostja hagi hageja ema vastu ühisvara jagamiseks.

Kohus leidis, et kostja majanduslik seisund võimaldab tasuda elatist PKS-s sätestatud

miinimummääras. Kostja ei ole ka PKS § 102 lg-le 2 tuginenud.

Kostja väited vanemate kokkuleppe kohta elatise maksmise ja hageja kulude kandmise osas

on paljasõnalised ja tõendamata. Samas ei vaidle pooled selle üle, et hagejal on olemas

dubleeritud garderoob mõlema vanema juures. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvad

üksikute kulude hüvitamised, nt 23.06.2023 alimendid mai + laager 123,50 eurot; 31.08.2023

kantseleikaubad Z.Q-le 47,48 eurot, kuid regulaarsed maksed on 50–86,77 eurot, viimased

maksed 95,90 eurot. Regulaarset hageja muude kulude kandmist (peale elatisemaksete) konto

väljavõttest ei nähtu. Eeltoodu kinnitab pigem, et kostja osaleb hageja ülalpidamises oma

äranägemise järgi.

Viru Maakohus määras 27.11.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19228 kindlaks kostja ja

hageja suhtlemise korra. Lahend ei ole jõustunud. Pooled ei vaidle selle üle, et suhtlus toimub

vastavalt 27.11.2023 määrusele, kuid hageja väitel ei ole ta suhtluskorraga nõus osas, mis

puudutab suvevaheaega, ning suvevaheajal määrust ei täideta. TsMS § 5621 lg 3 järgi kuulub

27.11.2023 suhtluskorra lahend täitmisele sõltumata selle jõustumisest ja elatise suuruse

arvutamisel on põhjendatud PKS § 101 lg 6 kohaldamisel lähtuda suhtluskorda reguleerivast

kohtulahendist.

Kohus ei nõustunud hageja ja kostjaga selles, kui palju hageja keskmiselt kuus (aasta jooksul)

kostja juures viibib. Kohus võttis arvestuse aluseks 27.11.2023 kohtumääruse resolutsiooni p-

d 2.1, 2.2 ja 2.5–2.7 ning ajavahemikus veebruar 2024 kuni jaanuar 2025 (k.a) hageja kostjaga

veetmise kuupäevad (kostja arvestus dtl 255–258). Kohus lähtus reaalselt kostjaga viibitud

tundide arvust ning seega viibib hageja aasta jooksul kooli ajal isa juures 41 ööpäeva ja

koolivaheaegadel (sh suvevaheajal) 58 ööpäeva, kokku 99 ööpäeva, s.o keskmiselt 8 ööpäeva

kuus. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et argipäevadel, kui hageja kostjaga kohtub,

veedab hageja 4,5 tundi isaga ja 3 tundi emaga, kuna muul ajal on ta koolis või magab, ning

sellest tulenevalt veedab hageja neil päevil kostjaga 0,5 ööpäeva.

PKS § 101 järgse elatise suuruseks (arvestades, et hageja viibib kostja juures keskmiselt 8

ööpäeva kuus) on alates 01.02.2024 kuni 31.03.2024. a 121,50 eurot ja alates 01.04.2024. a

134,28 eurot kuus (arvutuskäigud otsuse lisas).

01.02.–31.03.2024 pidi kostja tasuma elatist 2 × 121,50 = 243 eurot, tasutud on 2 × 86,77 =

173,54 eurot, tasumata 69,46 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda PKS § 108 alusel

tagasiulatuvalt 69,46 eurot. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel

tehtud elatisemakseid (24.04.2024. a 95,90 eurot aprilli eest (selgituses ekslikult elatis märtsi

eest), 19.05.2024. a 95,90 eurot mai eest, 16.06.2024. a 95,90 eurot juuni eest, 19.07.2024. a

95,90 eurot juuli eest).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Z.Q esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 24.07.2024 otsuse

tühistamist osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ning uue otsusega hagi rahuldamist

täies ulatuses, s.o mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 01.02.–31.03.2024 eest

täiendavalt 277,66 eurot (260,33 eurot × 2 – kostja tasutud 173,54 eurot – maakohtu

väljamõistetud 69,46 eurot) ja igakuise elatise alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks

saamiseni 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

Ringkonnakohtu menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus viinud läbi nõuetekohast

eelmenetlust ega arutanud pooltega tõendamiskoormust ja PKS § 101 lg 6 kohaldamise

eelduseid. Maakohus andis pooltele tähtaja kuni 19.07.2024 lõppseisukohtade esitamiseks,

kuid ei andnud võimalust vastaspoole esitatule vastamiseks. Kohtuotsuses võttis maakohus

arvesse kostja 19.07.2024 arvestusi, millele hageja ei olnud saanud vastata.

Tuvastatud ei ole, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse

ööpäeva kuus. Jõustumata kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-19228 ei ole olukorras, kus hageja

vanemad vaidlevad ringkonnakohtus selle üle, kui palju hageja kostja juures viibib (eelkõige

koolivaheajal), ja ka hageja ei ole rahul määratud suhtluskorraga, aluseks PKS § 101 lg 6

kohaldamisele.

Elatise nõudmise perioodil, s.o alates 01.02.2024 kuni 31.07.2024 (6 kuud), viibis hageja

kostja juures 31 päeva ehk 5 ööpäeva kuus, seejuures suhtleb kostja hagejaga tihedamalt

koolivaheaegadel, muul ajal toimub suhtlemine tavaliselt 4 ööpäeva kuus.

Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis võiksid olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks.

Kostja ei ole tõendanud peale elatisemaksete regulaarselt hageja kulude kandmist.

Hageja märkis oma lõppseisukohas, et juhul kui kohus leiab, et hageja peab tõendama, et

hageja emal olid hageja igapäevaste vajadustega seotud kulud ka ajal, kui hageja oli kostja

juures, palub hageja kohtul seda pooltega arutada. Maakohus seda ei teinud. Kostja kulud

hagejale nende suhtlemisel ei vähenda ema kulusid hagejale. Hageja kulud ema juures

moodustavad keskmiselt 826,52 eurot kuus. Ka nimetatud kulusid arvestades ei ole hageja

viibimine kostja juures mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.

Hageja palub jätta menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda, kuna ei ole õiglane, et

hageja peab kandma menetluskulusid, kui hagejal on palju kulusid, mille kandmises kostja ei

osale.

5. S.U vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata ja menetluskulude poolte endi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt arutati maakohtu 27.05.2024 istungil kõiki asja lahendamiseks tähtsaid

asjaolusid. Maakohus selgitas pooltele, et 27.11.2023 suhtluskorra määrus kehtib sõltumata

selle jõustumisest ja kohus arvutab ise hageja kostja juures viibimise ööpäevade arvu. Hageja

seisukoht, et PKS § 101 lg 6 tuleb kohaldada vaid jõustunud suhtluskorra lahendi puhul, on

TsMS § 5621 lg-st 3 tulenevalt ekslik. Maakohus on õigesti võtnud arvesse ka hageja

viibimise kostja juures koolivaheaegadel. Väide, et hageja ei ole rahul suhtluskorraga ega ole

nõus seda täitma, on vale. Hageja viibib kostja juures heameelega.

Hageja ei ole tõendanud, et emal on hageja igapäevaste vajadustega seotud kulud ka ajal, mil

hageja on kostja juures, ja et ema kannab hageja kulusid keskmiselt 826,52 eurot kuus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

24.07.2024 otsus muutmata.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse alusel

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust sisuliselt osas, kas maakohus kohaldas kostjalt

hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruse arvutamisel õigesti PKS 101 lg 6, vähendades

elatise summat proportsionaalselt kostjaga veedetava ajaga, arvestusega, et hageja veedab

kostjaga aasta jooksul keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus.

8. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu

otsuse muutmiseks.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS §

101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 6, mille kohaldamise üle asjas vaidlus on, näeb

ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga.

Riigikohus on 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 14.7) selgitanud, et PKS § 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava

vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle.

8.2. Ringkonnakohus võtab hageja 15.11.2024 esitatud täiendavatest tõenditest asja

materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-22-19228.

Tegemist on asjakohase tõendiga, mis on tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist. Samuti

võtab ringkonnakohus asja juurde Viru Maakohtu 17.02.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-22-

19228, millele Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2024 määruses viidatakse. Asja juurde jääb

võtmata hageja 08.10.2024 ärakuulamise protokoll, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul,

arvestades mh Riigikohtu eespool viidatud seisukohta, elatisevaidluses asjakohane tõend

TsMS § 238 lg 1 tähenduses.

8.3. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus on rikkunud menetlusnorme,

kuivõrd ei ole hageja arvates viinud läbi nõuetekohast eelmenetlust ega arutanud pooltega

tõendamiskoormust ja PKS § 101 lg 6 kohaldamise eelduseid ning ei võimaldanud hagejal

vastata kostja 19.07.2024 lõppseisukohtadele.

Hagejale oli juba kostja esimesest vastusest hagile teada, et kostja tugineb PKS § 101 lg-le 6

ja leiab seejuures, et hageja viibib kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus (arvestades ka

koolivaheaegu). Kostja on seda selgelt väljendanud ka 27.05.2024 kohtuistungil, kus

kohtuistungi protokollist nähtuvalt ongi vaidlus toimunud põhiliselt selle üle, kui palju hageja

kostja juures viibib. Seejuures on maakohus kohtuistungil pooltele korduvalt selgitanud, et

määruskaebuse esitamine suhtluskorra määruse täitmist ei peata, suhtluskorra määrus ei ole

jõustunud, kuid see kehtib (dtl 92, 93). Kostja lõppseisukohas on küll toodud kostja

konkreetsed arvutused, kuid maakohus ei ole kostja arvutustega täiel määral nõustunud ning

hageja on saanud oma arvestuse esitada apellatsioonkaebuses.

8.4. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses jätkuvalt sellele, et jõustumata kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-22-19228 ei ole olukorras, kus hageja vanemad vaidlevad selle üle, kui palju

hageja kostja juures viibib (eelkõige koolivaheajal), aluseks PKS § 101 lg 6 kohaldamisele.

Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. TsMS § 5621 lg 3 kohaselt lapsega suhtlemist korraldav

kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui

see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus

kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates

jõustumisest.

Maakohus ei ole tsiviilasjas nr 2-22-19228 27.11.2023 tehtud määruses täpsustanud, mis ajast

alates kohtumäärus täitmisele kuulub. Seega kuulus määrus TsMS § 5621 lg 3 alusel täitmisele

alates hageja seaduslikule esindajale ja kostjale teatavaks tegemisest. Hageja ema on

27.05.2024 kohtuistungil kinnitanud, et suhtluskorra määrust täidetakse (dtl 90). Hageja ema

arvamus, et suvevaheaja osas ei ole määratud suhtluskord põhjendatud, ja asjaolu, et ta esitas

seetõttu maakohtu määruse peale määruskaebuse, ei peatanud suhtluskorra määruse täitmist.

Asjaolu, et Tartu Ringkonnakohus on määruskaebuse lahendamisel oma 30.10.2024

määruses, mis on tehtud kaks kuud peale suvevaheaja lõppu, märkinud, et jätta lõpplahendi

jõustumiseni, s.o ajutiselt, kehtima Viru Maakohtu 17.02.2023 määrusega esialgse õiguskaitse

korras määratud hageja ja kostja suhtluskord (millega on määratud hageja ja kostja suhtlemine

sarnaselt lõppmääruse p-des 2.1 ja 2.2 määratud suhtluskorrale), ei oma asja lahendamisel

sisulist tähtsust.

8.5. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu hageja kostja juures viibimise päevade arvestust

lähtudes tsiviilasjas nr 2-22-19228 tehtud Viru Maakohtu 27.11.2023 määruse ja Tartu

Ringkonnakohtu 30.10.2024 määrusega kehtestatud suhtluskorrast, arvestades seejuures ka

poolte väiteid, ning leiab sarnaselt maakohtuga, et suhtluskorra alusel viibib hageja kostja

juures aasta jooksul keskmiselt ca kaheksa ööpäeva kuus. Seejuures ringkonnakohus ei

arvestanud hageja lühiajalist kostja juures viibimist (teisipäevased ja neljapäevased

4,5-tunnised kohtumised – suhtluskorra p 2.2).

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg 3 kohaselt on õppeveerandites kokku vähemalt 175

õppepäeva ja lõpuklassis vähemalt 185 õppepäeva. Seega on aastas keskmiselt 35

koolinädalat ja viis koolivaheaega kestavad kokku keskmiselt 17 nädalat (119 päeva).

Suhtluskorra p-de 2.5, 2.6 ja 2.7 järgi veedab hageja koolivaheaegadel poole ajast kostjaga

ning ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kostja seisukohaga, et see on vähemalt 58 ööpäeva

aastas.

Suhtluskorra p 2.1 järgi viibib hageja kostja juures iga kuu esimesel ja kolmandal

nädalavahetusel reede kella 17.30-st pühapäeva kella 18.00-ni, mis teeb aastas ca 35 ööpäeva.

Seega viibib hageja suhtluskorra järgi kostja juures aasta jooksul koolivaheaegadel vähemalt

58 ööpäeva ja kooli ajal ca 35 ööpäeva, kokku vähemalt 93 ööpäeva, s.o keskmiselt 8

ööpäeva kuus.

8.6. 19.07.2024 maakohtule esitatud lõppseisukohas on hageja esitanud väite, et ema teeb

hagejale kulutusi ka ajal, kui hageja suhtleb kostjaga – ostab hagejale riideid, tasub korteri

majandamiskulud, kooli, huvitegevuse, vaba aja veetmise ja sidekulud, annab hagejale

taskuraha, milliseid kulusid kostja ei kanna, ning et juhul kui kohus leiab, et hageja peab

tõendama, et hageja emal olid hageja igapäevaste vajadustega seotud kulud ka ajal, kui hageja

oli kostja juures, palub hageja kohtul seda pooltega arutada. Apellatsioonkaebuses väidab

hageja, et kostja kulud hagejale nende suhtlemisel ei vähenda ema kulusid hagejale, hageja

kulud ema juures moodustavad keskmiselt 826,52 eurot kuus ja ka nimetatud kulusid

arvestades ei ole hageja viibimine kostja juures hageja arvates mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks.

PKS § 102 lg 3 näeb ette, et kohus võib elatise välja mõista PKS 101 alusel arvutatud

summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt

kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

Riigikohus on 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p-d 14.8, 15.6) selgitanud, et

tõendamiskoormise jaotamisel tuleb arvestada, et saab eeldada, et kohustatud vanem kannab

lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib

tema juures, ning see tähendab, et kui kohustatud vanem on tõendanud, et laps viibib osa aega

tema juures, on teisel vanemal (last esindades) võimalik kulude vahetu kandmise eeldus

ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud vanema juures, peab ka tema

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Kohtule jääb muu hulgas PKS §

102 lg 3 kohaselt võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega,

kummagi vanema varalise seisundiga või sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus

vanemate vahel.

Ringkonnakohus märgib ka siinkohal, et hagejale oli juba menetluse algusest teada, et kostja

arvates kuulub elatise suuruse määramisel arvestamisele PKS § 101 lg 6. Samas jäi hageja

maakohtus miinimumelatise nõude juurde. Hagejat esindas maakohtus lisaks seaduslikule

esindajale ka lepinguline esindaja (advokaat).

Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, märgib lühidalt, et ringkonnakohtu hinnangul

ei ole hageja ei maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, mis tingiksid

kostjalt väljamõistetava elatise suurendamise PKS § 102 lg 3 alusel. Ainuüksi

apellatsioonkaebusele lisatud hageja vajaduste nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja

kulud ema juures keskmiselt 826,52 eurot kuus, selleks alust ei anna. Riigikohus on rõhutanud

(nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul

sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate

varalisest seisundist. Maakohus on selgitanud välja hageja vanemate varalise seisundi. Hageja

mõlema vanema sissetulek jääb alla Eesti keskmist töötasu ning puudub ka muu

märkimisväärne vara lisaks ühisvaraks olevale kinnistule ja sõidukitele, mille osas on kohtus

pooleli ühisvara jagamise vaidlus. Seega hageja vanemate varaline seisund ei ole selline,

millega saaks põhjendada lapse ülalpidamiseks keskmisest suuremate kulutuste tegemist.

Hageja ema ei ole kohtuistungil vaielnud vastu kostja väitele, et hageja asjad on vanemate

juures dubleeritud, st ema juures kannab laps ema ostetud riideid-jalatseid ning isa juures isa

ostetuid, hagejal on kaks jalgratast jne. Lapse vajaduste rahuldamiseks ebamõistlike kulutuste

tegemisega (mida vajalike asjade topelt ostmine samas linnas elades ilmselt on) ei saa

ringkonnakohtu arvates põhistada PKS § 101 järgsest elatisest suurema elatise nõuet. Puudub

alus asuda seisukohale, et hageja vanemad ei suuda hagejale vajalike esemete ostmises ja

võimalike suuremate kulude kandmises hageja huvides omavahel kokkulepet saavutada. Nii

hageja ema kui ka kostja väidetest nähtub, et varasemalt on hageja kulusid, millised on

kandnud ainuüksi ema kui vanem, kelle juures on hageja põhielukoht, vanemate vahel jagatud

hageja ema esitatud tšekkide põhjal.

8.7. Ülaltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti mõistnud kostjalt välja

PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsuuruses elatise, arvestades, et hageja viibib kostja

juures aasta jooksul keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus.

9. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas

kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)