2-23-9392/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-9392

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2024, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

Elewus GmbH hagi Kodasema OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. novembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kodasema OÜ apellatsioonkaebus

Elewus GmbH vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

Kodasema OÜ apellatsioonkaebuse hind 22 842,05

eurot

Elewus GmbH vastuapellatsioonkaebuse hind 20

470,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Elewus GmbH (Šveitsi registrikood CHE-

299.720.222), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Ronald Riistan

Kostja Kodasema OÜ (registrikood 12494697),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus

Menetluse liik

Kohtuistung, 04.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. novembri 2023 otsus osas, milles maakohus jättis

Kodasema OÜ-lt Elewus GmbH kasuks välja mõistmata konkurentsipiirangu

hüvitise 1680,63 eurot ning viivise sellelt summalt. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks

konkurentsipiirangu hüvitis summas 1680,63 eurot ning viivis määras 0,05%

päevas konkurentsipiirangu hüvitiselt (1680,63 eurot) alates 30.06.2023 kuni

konkurentsipiirangu hüvitise (1680,63 eurot) tasumiseni.

2. Tühistada Harju Maakohtu 13. novembri 2023 otsus osas, milles maakohus jättis

Kodasema OÜ-lt Elewus GmbH kasuks välja mõistmata kahjuhüvitise

kohtueelsete õigusabikulude eest summas 86,40 eurot ja viivise sellelt summalt.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt Kodasema OÜ hageja

Elewus GmbH kasuks täiendavalt välja kahjuhüvitis 86,40 eurot kohtueelsete

õigusabikulude eest ja viivis kahjuhüvitiselt summas 86,40 eurot võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2023 kuni kahjuhüvitise

tasumiseni.

3. Tühistada Harju Maakohtu 13. novembri 2023 otsus menetluskulude osas ja teha

uus menetluskulude jaotus, millega jätta maakohtus menetluskulud 42 % ulatuses

Elewus GmbH kanda ja 58 % ulatuses Kodasema OÜ kanda.

4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 13. novembri 2023 otsus muutmata.

5. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

5.1 Hagi rahuldada osaliselt.

5.2 Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks võlgnevus

summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepinguline viivis kuni

29.06.2023 summas 2363,8 eurot.

5.3 Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks viivis määras

0,05% päevas tasumata põhinõude summast (16 806,3 eurot) alates 30.06.2023

kuni põhinõude täitmiseni.

5.4 Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks

konkurentsipiirangu hüvitis summas 1680,63 eurot ning viivis määras 0,05%

päevas konkurentsipiirangu hüvitiselt (1680,63 eurot) alates 30.06.2023 kuni

konkurentsipiirangu hüvitise (1680,63 eurot) tasumiseni.

5.5 Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks kahjuhüvitis

kohtueelsete õigusabikulude eest summas 626,40 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt

(626,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

30.06.2023 kuni kahjuhüvitise (626,40 eurot) tasumiseni.

5.6 Ülejäänud osas jätta hagiavaldus rahuldamata.

5.7 Jätta menetluskulud maakohtus 42 % ulatuses Elewus GmbH kanda ja 58 %

ulatuses Kodasema OÜ kanda.

6. Jätta Kodasema OÜ apellatsioonkaebusega seotud poolte menetluskulud

Kodasema OÜ kanda.

7. Jätta Elewus GmbH vastuapellatsioonkaebusega seotud poolte menetluskulud 10

% ulatuses Kodasema OÜ kanda ja 90 % ulatuses Elewus GmbH kanda.

8. Kodasema OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

9. Elewus GmbH vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Elewus GmbH (hageja) esitas 30.06.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Kodasema OÜ

(kostja) vastu võla nõudes. Hageja täiendas hagiavaldust 04.08.2023 ning täpsustas

viivisenõuet 19.10.2023. Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevuse summas 16 806,3

eurot ning sissenõutavaks muutunud lepingulise viivise summas 2363,8 eurot. Samuti

palus hageja mõista kostjalt välja lepingujärgsed viivised 0,05% päevas tasumata summalt

alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Lisaks palus hageja mõista kostjalt

välja kahjuhüvitise (kohtueelsed õigusabikulud) summas 1080 eurot ja seadusjärgsed

viivised kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Lisaks palus

hageja mõista kostjalt välja konkurentsipiirangu hüvitise summas 16806,2 eurot või

alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas. Hageja palus mõista

kostjalt välja lepingujärgsed viivised 0,05% päevas konkurentsipiirangu hüvitiselt alates

hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.02.2021 agendilepingu Kodasema KODA

moodulmajade (toode) müügi vahendamiseks Šveitsis. Vastavalt lepingule pidi hageja

kostja jaoks ja tema huvides edendama ja laiendama kostja toote müüki ning kostja

kohustus oli maksta agendile tasu summas 1%-10% sõltuvalt projekti keerukusest ja

mahust. Hageja tegevuse tulemusena oli 2022.a augustis kostja ja klientide JH ja GD

(edaspidi koos ja eraldi ostja) vahel sõlmitud ostu-müügileping 2 kostja toote (2 KODA

Loft) osas. Tehinguväärtuseks oli 240 090 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt lepingule

pidi agenditasu moodustama 7% (2-3 maja müügil ühe tellimuse kohta tavahinnaga) ehk

16 806,3 eurot (km-ta). Kostja keeldus hagejale tasu maksmast, leides et ostu-müügileping

ei olnud hageja tegevuse tulemusel sõlmitud.

3. Ostu-müügileping käsundiandja ja ostja vahel oli sõlmitud hageja tegevuse tulemusena.

Potentsiaalsete klientide hankimine toimus läbi globaalsete marketingi kampaaniate, mida

viis kostja ise läbi. Läbi kampaania suunati nii Šveitsi kui teiste riikide potentsiaalseid

kliente kõigepealt kostja kodulehele. Seejärel suunas kostja müügidirektor potentsiaalsete

klientide päringu edasi vastava riigi agendile sõltuvalt kliendi asukohast. Agentide

ülesanneteks oli kogu kliendiga suhtlus ja nõustamine kuni tellimuse sisse andmiseni ehk

nö kuni kliendi kostjale üleandmiseni lepingu tingimuste viimaseks lihvimiseks ning

tehingu teostamiseks.

4. 27.05.2021 võttis ostja esmakordselt hagejaga kontakti hinna uurimise eesmärgiga ning

hageja andis kliendile ammendava info toote hinna, tarne, maatüki ettevalmistamise,

tähtaegade ja maksude osas, pakkudes ka telefoni teel konsultatsiooni. 25.10.2021 andis

ostja hagejale teada, et ostja on 2 toote ehk 2 KODA moodulmaja soetamisest huvitatud

ning palus kellegagi rääkida eelnimetatud teema osas ning 25.10.2021 oli hageja poolt

ammendav info (sh tarne, hinnad, tähtajad jne) ostjale edastatud, pakkudes ka telefoni teel

konsultatsiooni. 27.10.2021 saatis hageja ostjale täiendava info toote materjalide osas

ehitusloa taotlemiseks. 07.12.2021 võttis ostja jälle ühendust hagejaga, paludes esitada

täiendavat info ehitusloa saamiseks. 12.05.2022 pöördus hageja kostja poole teavitusega,

et ostja on saanud ehitusloa kahele KODA Loft-ile ning palus kostjat kinnitada millise

hinnaga ostjal on 2 toodet võimalik tellida kui ostja järgmisel nädalal tellimuse teeb ning

millal on realistlik, et tooted Šveitsi saabuvad. 16.05.2022 esitas kostja hagejale

pakkumise ostja jaoks.

5. 16.05.2022 ja 17.05.2022 saatis hageja ostjale konkreetse hinnapakkumise koos tarne info

ja juhenditega. 17.05.2022 saatis hageja kliendile kirja, et kokkulepitud kõnes osalevad ka

kostja juhatuse liige BL ja kostja müügidirektor. Kuivõrd kõik tellimused ja

müügilepingud toimusid otse lõppkliendi ehk ostja ja kostja vahel, siis tutvustas hageja

ostjat kostjaga enne ostja poolt tellimuse sisse andmist, et ostja ja kostja vahel usaldus

tekiks. Videokõnest oli selge, et kostja esindaja BL ja müügidirektor suhtlesid kliendiga

esimest korda, kuid hageja oli ostjat eelnimetatud hetkeks juba ca 12 kuud teenindanud.

6. 2022.a augustis sõlmisid ostja ja kostja müügilepingu, mille sõlmimise faktist ja

tingimustest ei andnud keegi hagejale teada. Umbes 12 kuu jooksul tegeles hageja müügi

aktiivse edendamisega ning ostjaga suhtlemisega, nimelt hageja edastas ostjale kogu

vajaliku info ja teabe ja vastates kõikidele ostja küsimustele. 2022 mais viis hageja ostja

kostjaga kokku. 2022.a juulis lõppes hageja ja ostja suhtlus, sest hageja oli kostja poolt

ostjaga suhtlemisest välja jäetud, kuid juba 2022.a augustis sõlmis kostja müügilepingu

ostjaga. Seega just hageja tegevuste tulemusel oli müügileping kostja ja ostja vahel

sõlmitud, mistõttu on kostja kohustatud hagejale lepingus kokkulepitud agenditasu

maksma.

7. 01.11.2022 esitas hageja kostjale päringu, et millised on kostja makseettepanekud ostja

tellimuse osas, mille peale kostja vastas, et kuna müük ei tekkinud hageja tegutsemise

tulemusena, siis tasu saamise õigust hagejal ei teki, nõustudes tasuma hagejale ainult 750

eurot. Alates agenditasu maksmisest keeldumisest algasid poolte vahel läbirääkimised,

mis kestsid kuni jaanuarini 2023 aastal ning pooled peaaegu sõlmisid kompromissi, kuid

kostja nõudis pidevalt tingimusi, mis oleksid ainult kostjale kasulikud olnud.

Kompromissi sõlmimise lootuses esitas hageja ka arve summas 2750 eurot, kuid pooled ei

jõudnud kokkuleppeni.

8. 01.03.2023 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale nõudekirja, millega palus esitada

materjalid, lepingud ja maksekinnitused ostjaga teostatud tehingute osas, et välja arvutada

lepingus kokkulepitud agenditasu suurus. Kuivõrd kostja keeldus hagejale ostjaga

sõlmitud müügilepingu materjale välja andmast ning hageja ei teadnud, mis hinnaga ja kui

palju tooteid oli ostjale müüdud, siis oli hageja sunnitud otse ostja poole pöörduma. Ostja

edastas hagejale müügilepingu, millest selgus, et ostja oli ostnud kostjalt 2 toodet samadel

tingimustel, nagu oli hageja poolt ostjale pakkumuses saadetud.

9. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale agenditasu 16 806,3 eurot. Agendilepingu p-

ga 7.3. on ettenähtud, et lepingust tuleneva maksekohustuse täitmisega viivitamise korral

maksab rikkuja viivitusintressi 0,05% maksmata summast iga viivitatud päeva eest.

29.06.2023 seisuga on kostja viivisevõlgnevus 2363,8 eurot.

10. Pooled on agendilepingu p-s 4.1.1. kokku leppinud, et nii käesoleva lepingu kehtivuse ajal

kui ka 1 (ühe) aasta jooksul pärast käesoleva lepingu lõppemist (välja arvatud juhul, kui

käsundiandja lõpetab lepingu ilma põhjuseta) ei tohi agent ilma käsundiandja kirjaliku

nõusolekuta pakkuda ega vahendada käsundiandja tootega sarnaseid tooteid.

Agendilepinguga ei olnud konkurentsipiirangu hüvitist ette nähtud, kuid kostja peab

hagejale konkurentsipiirangu eest mõistlikku hüvitist maksma seadusest tulenevalt (VÕS

689 lg 3). Mõistliku hüvitise hindamisel tuleks lähtuda hüvitise eesmärgist kompenseerida

agendile majandustegevuse piirangust tingitud sissetuleku vähenemine, samuti

käsundiandja kasust. Hageja palub välja mõista konkurentsipiirangu hüvitise summas

16806,2 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas.

Agendilepingu kehtivuse ajal oli agendi poolt faktiliselt 2 maja ära müüdud kokku

hinnaga 240 090 eurot ning agenditasu moodustas 7% eelnimetatust summast ehk 16806,3

eurot. Seega ühe aasta jooksul Šveitsi territooriumil moodulmajade müügist saadav

hageja kasu moodustab 16806,2 eurot, mistõttu konkurentsipiirangu kehtivuse ajal kaotab

hageja samuti eelnimetatud summa. Juhul, kui kohus leiab, et konkurentsipiirangu hüvitis

selles summas ei ole õiglane, siis palub hageja mõista kostjalt konkurentsipiirangu

hüvitise kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas. Kuigi muus osas ei jõudnud

pooled kompromissile, lepiti kokku selles, et agendileping lõppeb 31.12.2022, mistõttu

muutus konkurentsipiirangu hüvitis sissenõutavaks alates 01.01.2023. Hageja nõuab

hüvitist, mis kaasneb konkurentspiiranguga ühe aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse

lõppemist (01.01.2023-31.12.2023). Hageja palub konkurentsipiirangu hüvitiselt välja

mõista ka lepingujärgse viivise alates hagi esitamisest.

11. Lisaks palub hageja mõista kostjalt kahjuhüvitisena välja kohtuvälised õigusabikulud

kokku summas 1080 eurot (ilma käibemaksuta), kuna kuni kohtu poole pöördumiseni

püüdis hageja kostjaga kohtuväliselt olukorda lahendada, sh kaasas vandeadvokaadi

kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks ning mõistlikke kohtuväliste toimingute

tegemiseks (sh saatis vandeadvokaadi kaudu nõudekirja). Hageja palub kahjuhüvitiselt

välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest.

Kostja vastus

12. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudub õigus agenditasu saamiseks. Käesoleval juhul

ei jõutud ostjaga moodulmajade müügilepingu sõlmimiseni hageja teenuse tulemusena.

Müügilepingud õnnestus sõlmida kostja tegevuse tulemusena. Hageja ei leidnud ostjat,

vaid ostja pöördus esimese kontaktina kostja poole, kes suunas selle edasi hagejale.

Müügiprotsessi vältel ei esitanud hageja ostjale vajalikke dokumente ja informatsiooni,

mille tõttu ostja suhtles edasi kostjaga. Agenditeenus oli puudulik ja kõik olulised

protsessid viis läbi kostja. Asjaolu, et hageja vahepeal ostjaga suhtles, ei tähenda, et

müügileping sõlmiti hageja tegevuse tagajärjel.

13. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on täitnud agendilepingust tulenevaid

kohustusi määras, mis annaks alust agenditasu nõudmiseks, tuleb agenditasu välja mõista

hageja nõutust oluliselt väiksemas määras, kuna hageja ei ole agendilepingust tulenevaid

kohustusi kohaselt täitnud. Läbirääkimiste tulemusena jõudsid pooled sisuliselt

kokkuleppele, et vaidlusaluse tehingu eest kuulub hagejale tasumisele hüvitisena 2 750

eurot. Seega, kui ka oleks täidetud agenditasu nõude eeldused, ei tohiks hagejale

tasumisele kuuluv agenditasu ületada 2 750 eurot.

14. Hagejal ei ole õigust konkurentsipiirangu hüvitisele. Agendilepingu p-s 1.6 leppisid

pooled kokku minimaalsetes müügieesmärkides, milleks 2021.a oli kolm moodulmaja

müüki. Kuna hageja agenditegevuse tulemusena ei müüdud 2021.a ühtegi maja, siis oli

hageja kokkulepitud müügieesmärkide saavutamise osas lepingurikkumises ning vastavalt

agendilepingu p-le 8.1 lõppes leping automaatselt ühe aasta möödumisel eesmärkide

saavutamata jätmisest ehk 31.12.2022.

15. Lisaks on hageja konkurentsipiirangu hüvitise nõudest loobunud. Poolte meilivahetusest

nähtub, et kompromissiläbirääkimiste raames arutasid pooled ka konkurentsipiirangu

kestust. Hageja pakkus 19.12.2022 e-kirjas välja konkurentsipiirangu kehtivuseks 6 kuud,

sealjuures lisades, et hoidutakse konkurentsipiirangu hüvitise nõudest. Kostja nõustus

21.12.2022 e-kirjas hageja ettepanekuga konkurentsipiirangu osas. Seega oli poolte tahe

leppida kokku kuuekuulises konkurentsipiirangus ilma hüvitise maksmise kohustuseta.

Kui kohus peaks leidma, et hagejal on õigus konkurentsipiirangu hüvitisele, tuleks hageja

nõutud summat oluliselt alandada, kuna konkurentsipiirang ei mõjutanud hageja

võimalust teenida tulu.

16. Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu. Kuigi hageja ja kostja olid

kompromissiläbirääkimiste raames jõudnud sisulise kokkuleppeni, otsustas hageja

läbirääkimised pooleli jätta ning advokaadi vahendusel nõudekirja esitada. Sealjuures ei

sisaldanud nõudekiri mingeid täiendavaid argumente, mida pooled ei oleks juba vahetanud

läbirääkimiste raames. Kahju tekkimine ei ole kostja tegevusega kausaalses seoses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

17. Harju Maakohus rahuldas 13.11.2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse summas 16 806,3 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

29.06.2023 seisuga 2363,8 eurot ja edasiulatuva viivise 0,05 % päevas põhinõudelt alates

30.06.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Lisaks mõistis maakohus kostjalt välja

kahjuhüvitise 540 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 30.06.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte

endi kanda.

18. Maakohus märkis, et hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja

17.02.2021 agendilepingu Kodasema KODA moodulmajade müügi vahendamiseks

Šveitsi territooriumil. Kohus ei nõustunud kosja seisukohaga, nagu ei oleks antud juhul

agenditasu saamise eeldused täidetud. Hageja on põhjendatult märkinud, et vastavalt VÕS

kommenteeritud väljaandele on agendileping nõuetekohaselt täidetud, kui agent on teinud

mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks ning lepingu saab lugeda

agendi poolt vahendatuks, kui agent on selle sõlmimisele kolmanda isiku mõjutamise

kaudu kaasa aidanud. Seejuures ei ole nõutav, et lepingu sõlmimine oleks vaadeldav

suuremalt jaolt agendi tegevuse tulemusena või et agent teeks lepingu vahendamiseks

erilisi pingutusi (VÕS kommenteeritud väljaanne, III osa, lk 778).

19. Kohtu hinnangul nähtus asjas esitatud tõenditest, et hageja tegi mõistlikke pingutusi kostja

ja klientide JH ja GD vahelise müügilepingu sõlmimiseks ning hageja pingutused olid

vähemalt osaliselt põhjuseks, mis viisid müügilepingu sõlmimiseni. Seda kinnitavad

alljärgnevad asjaolud ja tõendid: (i) 27.05.2021 võttis ostja esmakordselt hagejaga

kontakti hinna uurimise eesmärgil ning hageja andis kliendile info toote hinna, tarne,

maatükki ettevalmistamise, tähtaegade ja maksude osas, pakkudes ka telefoni teel

konsultatsiooni (dtl 81-84); (ii) 25.10.2021 andis ostja hagejale teada, et ostja on huvitatud

kahe KODA moodulmaja soetamisest ning 25.10.2021 edastas hageja ostjale info (sh

tarne, hinnad, tähtajad jms), pakkudes ka telefoni teel konsultatsiooni (dtl 85-89); (iii)

27.10.2021 saatis hageja ostjale täiendava info toote materjalide osas ehitusloa

taotlemiseks (dtl 90-92). 07.12.2021 võttis ostja hagejaga ühendust, paludes esitada

täiendavat infot ehitusloa saamiseks (dtl 93-94). 12.05.2022 pöördus hageja kostja poole

teavitusega, et ostja on saanud ehitusloa kahele KODA Loft-ile ning palus kostjat

kinnitada, millise hinnaga ostjal on 2 toodet võimalik tellida kui ostja järgmisel nädalal

tellimuse teeb, ning millal on realistlik, et tooted Šveitsi saabuvad. 16.05.2022 esitas

kostja hagejale pakkumise ostja jaoks (dtl 95-96); (iv) 16.05.2022 ja 17.05.2022 saatis

hageja ostjale konkreetse hinnapakkumise koos tarne info ja juhenditega (dtl 97-105); (v)

17.05.2022 saatis hageja kliendile kirja, et kokkulepitud kõnes osalevad ka kostja juhatuse

liige BL ja kostja müügidirektor (dtl 106-107). Hageja on selgitanud, et kuivõrd kõik

tellimused ja müügilepingud toimusid otse ostja ja kostja vahel, siis tutvustas hageja ostjat

kostjaga. Videokõne ajaks oli hageja ostjat juba ca 12 kuud teenindanud; (vi) 18.05.2022

saatis hageja ostjale ka kostjat Austrias esindava agendi kontaktid (dtl 108-111).

20.05.2022 ja 03.06.2022 edastas hageja ostjale lingi ühe toote mudelile ning täiendavat

infot koos teabega, et Austria agent ootab võimalust ostjaga oma kogemust jagada (dtl

112-117); (vii) 26.07.2022 saatis hageja kostjale kirja jooksva töö infoga ning palvega

hoida hagejat kursis, kuidas ostjaga läheb ja kuidas hageja saab abiks olla (dtl 118).

20. Vaidlus puudub selles, et 2022.a augustis oli ostja ja kostja vahel müügileping sõlmitud

(vt dtl 49-66). Kohus nõustus hagejaga, et esitatud tõenditest nähtub, et ca 12 kuu jooksul

enne müügilepingu sõlmimist tegeles hageja müügi aktiivse edendamisega ning ostjaga

suhtlemisega, edastades mh ostjale vajaliku info, vastates ostja küsimustele ning

informeerides paralleelselt olukorrast ka kostjat. Kohtul puudus viidatud tõendite alusel

kahtlus, et hageja tegi müügilepingu sõlmimiseks piisavaid mõistlikke pingutusi ning

hageja pingutused on vähemalt osaliselt viinud müügilepingu sõlmimiseni.

21. Kohus oli seisukohal, et kostja poolt esitatud vastuväited ja tõendid ei kinnita kostja õigust

agenditasu maksmisest keelduda. Põhjendamatu on kostja väide, nagu poleks hageja

20.05.2022 järgselt teinud sisuliselt midagi, et ostja huvi moodulmajade vastu säilitada.

Asjas esitatud tõendid ei kinnita kostja väidet, nagu oleks hageja lõpetanud ostjaga

läbirääkimised. See, et kostja otsustas 2022.a suvel enne müügilepingu sõlmimist edasise

suhtluse ostjaga üle võtta, ei tähenda, et kostja vabaneks hagejale agenditasu maksmise

kohustusest. Samuti ei vabasta kostjat agenditasu maksmisest asjaolu, et kostja teostas

müügiprotsessi lõppfaasis moodulmajade ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke

toimingud, sh aitas ostjat elektripaigaldiste kohandamisega ja materjalide tarnimisega ning

teostas tarnimisega seotud ettevalmistused. Pooltevahelise agendilepingu kohaselt oli

hageja ülesandeks eelkõige kostja toodete müügi edendamine ja tellimiste saamine, mitte

kõikvõimalike müügiprotsessi tehniliste üksikasjade, sh transpordi korraldamine.

Sealjuures on agendilepingu p 3.1.3. sätestatud, et agent ei tohi sõlmida lepinguid kostja

nimel ega siduda kostjat kolmandate isikute suhtes.

22. Kuna pooled vaatamata kompromissiläbirääkimiste pidamisele agenditasu osas

kokkuleppele ei jõudnud, siis on põhjendamatu kostja alternatiivne taotlus agenditasu

vähendamiseks motiivil, justkui oleks pooled jõudnud kokkuleppeni 2750 euro tasumises

agenditasuna. Kohus märgib, et kokkuleppe saavutamist takistas eelkõige poolte erinev

arusaam agendilepingu p 8.5. rakendamisest. Läbirääkimistest järeldub, et pooltel olid

olulised erimeelsused agenditasu kui terviku osas, mistõttu tuleb hageja nõustumist

kompromissiga 2750 euro (osalise) agenditasu osas vaadelda üksnes laiemas kontekstis,

kus hageja eeldas täiendava agenditasu saamist tulevikus. Kuna pooled tulevikus

makstava agenditasu osas kokkuleppele ei jõudnud (dtl 121-124), on väär ka hagejale

omistada nõustumist üksnes ühe osa agenditasuga ilma muud konteksti arvestamata.

23. Kohus ei nõustunud kostja väitega, justkui oleks 2750 eurost suurema agenditasu

väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane. Pooled on vabal tahtel sõlminud vaidlusaluse

agendilepingu ning agenditasu väljamõistmisel saab kohus lähtuda poolte kokkuleppest.

Kostja ei vaidlusta seda, et hageja esitatud agenditasu nõue summas 16 806,30 eurot

vastab agendilepingu lisas nr 1 sätestatud agenditasu suurusele (7% müügihinnast).

Agendilepingu p 7.3. leppisid pooled kokku, et agendilepingust tuleneva maksekohustuse

täitmisega viivitamise korral maksab rikkuja viivitusintressi 0,05% maksmata summast

iga viivitatud päeva eest. Kohus leidis, et hageja on oma viivisearvestust piisavalt

põhistanud (dtl 336-337; 350-352). Kohus pidas põhjendatuks kostjalt hageja kasuks

välja mõista võlgnevuse summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud

lepingulise viivise kuni 29.06.2023 summas 2363,8 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt

välja hageja kasuks lepingujärgsed viivised määras 0,05% päevas tasumata põhinõude

summast (16 806,3 eurot) alates 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

24. Lisaks agenditasu nõudele esitas hageja ka konkurentsipiirangu hüvitise nõude. Hageja

tugineb sellele, et agendilepingu p-s 4.1.1. on pooled kokku leppinud, et nii lepingu

kehtivuse ajal kui ka ühe aasta jooksul pärast lepingu lõppemist ei tohi hageja ilma kostja

kirjaliku nõusolekuta pakkuda ega vahendada kostja tootega sarnaseid tooteid. Hageja

leidis, et agendileping lõppes 31.12.2022 seisuga poolte kokkuleppel, mistõttu muutus

konkurentsipiirangu hüvitis sissenõutavaks alates 01.01.2023. Hageja nõuab hüvitist, mis

kaasneb konkurentspiiranguga ühe aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist

(01.01.2023-31.12.2023).

25. Kohus nõustus hagejaga, et pooled saavutasid kokkulepe agendilepingu lõpetamise osas

nii, et agendileping lõppes 31.12.2022 seisuga. Kohus luges antud asjaolu tuvastatuks

poolte kirjavahetuse alusel (dtl 123-124). Samuti puudub vaidlus, et 2021. aastaks

kokkulepitud müügieesmärki ehk 3 KODA maja müüki (vt agendilepingu p-d 1.6.1. –

1.6.2.) ei saavutatud. Seega lõppes agendileping igal juhul automaatselt 31.12.2022

(agendilepingu p-le 8.1. kohaselt, kui müügieesmärki ei saavutata, lõpeb leping

automaatselt ühe aasta möödudes pärast seda aastat, mil müügieesmärki ei saavutatud).

26. Kohus nõustus kostjaga, et koos agendilepingu lõpetamise kokkuleppega saavutasid

pooled kokkuleppe ka konkurentsipiirangu kestuse lühendamises kuni 30.06.2023 ning

ühtlasi loobus hageja konkurentsipiirangu hüvitise nõudest. 19.12.2022 tegi hageja

ettepaneku, et „Kuni 30.06.23 kehtib lepingupunkti 4.1.1 konkurentsipiirang, Elewus

GmbH hoidub konkurentsipiirangu hüvitise nõudest“ (dtl 124), millega kostja nõustus

(dtl 123). Asjaolu, et pooled ei jõudnud tervikliku kompromissini, puudutas agenditasu,

kuid mitte konkurentsipiirangu kokkulepet. Konkurentsipiirangu kestuse lühendamise ja

hageja poolt konkurentsipiirangu tasust loobumise osas, samuti nagu ka agendilepingu

31.12.2022 seisuga lõppemise osas pooltel erimeelsusi ei olnud. Kuna hageja on kostjale

kinnitanud, et hoidub konkurentsipiirangu hüvitise nõudest (dtl 124), siis nõustus kohus

kostjaga, et hageja on sellisest nõudest omal algatusel loobunud.

27. Hageja esitas kostja vastu ka kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõude. Hageja

palus mõista kostjalt välja kohtuvälised õigusabikulud kokku summas 1080 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja selgitas, et kuni kohtu poole pöördumiseni püüdis hageja kostjaga

kohtuväliselt olukorda lahendada, sh kaasas vandeadvokaadi kohtuvälise kokkuleppe

saavutamise aitamiseks ning mõistlikke kohtuväliste toimingute tegemiseks.

28. Kohus märkis, et hageja kohtueelsed õigusabikulud olid seotud nõudekirja koostamise (dtl

138-142) ja kompromissläbirääkimistega (dtl 151). Pooled omavahelistel

kompromissiläbirääkimistel agenditasu osas kokkuleppele ei jõudnud ning pooltel olid

olulised erimeelsused agenditasu kui terviku osas. Seetõttu ei jaga kohus kostja arusaama,

nagu hagejal puudunuks vajadus advokaadi abi kasutamiseks. Olukorras, kus pooled

agenditasu osas kohtuvälisele kokkuleppele ei jõudnud, pidi kostjale olema ettenähtav, et

hageja võib kasutada oma õiguste kaitseks ka advokaadi abi ning sellega seotud kahju

tekkimine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, kes hagejale lepingujärgset tasu ei

maksnud.

29. Kohus leidis, et hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamine oli vajalik osaliselt.

01.03.2023 nõudekirjaga koostamise ja kompromissiläbirääkimistega seotud ajakulu

kokku 8 h ning vandeadvokaadi tunnihinda 135 eurot/h võib iseenesest mõistlikuks

pidada. Samas võtab kohus arvesse, et hagejat esindanud vandeadvokaadi positsioon

käesolevas menetluses oli ka kohtueelselt põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus rahuldas

küll hageja agenditasu nõude, kuid jättis rahuldamata samas summas esitatud

konkurentsipiirangu hüvitise nõude. Seetõttu oli kohus seisukohal, et VÕS § 128 lg 3

alusel on hageja kahjuks ka kohtueelse õigusabi kulu, kuid seda üksnes proportsionaalselt

ulatuses, milles hageja nõue kostja vastu käesolevas tsiviilasjas kinnitamist leidis. Kuna

kostja keeldus täitmast agenditasu maksmise kohustust ning agenditasu ja viivise

arvutamiseks vajaliku info edastamisest, siis vastavas osas oli vandeadvokaadi kaasamine

kohtueelsesse menetlusse vajalik. Tulenevalt eeltoodust on hageja kohtueelsete

õigusabikuludega seotud kahjunõue põhjendatud 50% ulatuses ehk summas 540 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti mõistis kohus kostjalt välja hageja

kasuks viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisest 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

30. Arvestades, et sisuliselt kuulus rahuldamisele 50% hageja nõuetest, pidas kohus

põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

31. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsuse osas, milles hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult

rahuldamata. Alternatiivselt saata asi vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

32. Maakohtu põhjendustest järeldub, et mistahes toiming agendi poolt, mis on kasvõi

kaudselt seotud lepingu sõlmimisega, võimaldab jaatada müügilepingu sõlmimist agendi

tegevuse tulemusena. See seisukoht ei ole põhjendatud. Maakohus ei ole hinnanud, kas

hageja toimingud klientidega on vaadeldavad pingutustena, mis aitasid kaasa

müügitehingu sõlmimisele. Agent peab oma tegevusega otseselt kaasa aitama sellele, et

kolmandal isikul tekiks tahe lepingut käsundiandjaga sõlmida. Agendi tegevus on lepingu

sõlmimisega seoses juhul, kui ilma agendi tegevuseta oleks jäänud leping sõlmimata või

vähemalt sellistel tingimustel sõlmimata. Käesoleval juhul ei aidanud hageja tegevus

kaasa müügilepingu sõlmimisele.

33. Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled ei jõudnud agenditasus summas 2750 eurot

kokkuleppele. Hageja on poolte läbirääkimiste käigus ühemõtteliselt sedastanud, et ta on

nõus tasuga summas 2750 eurot ja esitanud ka vastavas summas arve. Hageja ei ole arvet

tühistanud ega ka kokkuleppest taganenud. Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus on

leidnud, et agenditasu osas kokkuleppele ei jõutud. Teisalt on maakohus asunud

seisukohale, et konkurentsipiirangu kestuse lühendamise ja konkurentsipiirangu tasust

loobumise osas jõuti kokkuleppele.

34. Hageja nõuab agenditasu täismääras olukorras, kus ta ei ole agendi kohustusi täitnud.

Kohus ei ole kaalunud agenditasu vähendamist hea usu põhimõttest tulenevalt. Hageja

tasunõue ületab agendilepingus kokkulepitut. Agenditasu aluseks peaks olema maja EXW

netomüügiväärtus, mitte aga müüjatelt laekunud kogusumma, mis hõlmab muuhulgas

transporti ja lisavarustust.

35. Samuti on põhjendamatu hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue olukorras, kus hageja

põhinõuded on alusetud ning kostja on kohtueelselt kinnitanud tasukokkuleppe summas

2750 eurot kehtivust.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

36. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu

otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata, ning teha uus otsus, millega hagi

rahuldada täies ulatuses. Samuti palus hageja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude

jaotuse osas ja jätta menetluskulud kostja kanda.

37. Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled jõudsid kokkuleppele, et konkurentsipiirangu

kestvust lühendatakse, ja et hageja loobub konkurentsipiirangu hüvitise nõudest. Sellisele

kokkuleppele ei jõutud. Hageja on ka pärast pooltevahelisi isiklikke läbirääkimisi

nõudnud konkurentsipiirangu hüvitist läbi advokaadi ning kostja ei ole väitnud, et pooled

on jõudnud eeltoodud kokkuleppeni. Sellise väitega tuli kostja välja alles

kohtumenetluses. Konkurentsitasust loobumine on sisse kirjutatud kompromissi

dokumenti, kuid seda ei allkirjastatud. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna agenditasu osas

ei pidanud kohus kokkulepet saavutatuks.

38. Isegi kui kohus ei rahulda konkurentsipiirangu hüvitise nõuet, on ebaõiglane jätta

kohtueelsete advokaadikulude nõue rahuldamata pooles osas. Hageja on otsinud kostjaga

kokkulepet mõistliku hüvitise osas ning teinud kostjale ettepaneku nimetada ise mõistliku

hüvitise suurus. Seega on ebaõiglane, et kohus jättis poole kohtueelsete advokaadikulude

nõudest rahuldamata põhjusel, et summaliselt rahuldas kohus ainult poole hageja

rahalisest nõudest.

39. Kui kohus rahuldab hageja konkurentsipiirangu hüvitise vähemalt mingis osas, tuleks jätta

kõik hageja maakohtu menetluskulud kostja kanda. Hageja ei eeldanud, et maakohus

rahuldab hageja konkurentsipiirangu hüvitise nõude summas 16 806,20 eurot. Algselt

taotles hageja konkurentsipiirangu hüvitise väljamõistmist õiglases summas kohtu enda

äranägemisel. Kohus kohustas hagejat täpsustama nõutava summa suurust. Hageja

täpsustas nõude suurust ning nimetas selleks maksimaalse realistliku võimaliku summa,

kuid palus alternatiivselt välja mõista mõistlik summa kohtu enda äranägemisel. Ka juhul,

kui kohus mõistab välja väiksema summa, ei tohiks seda menetluskulude jaotamisel

hageja kahjuks arvestada, kuna hageja on algusest peale soovinud, et kohus mõistaks

kostjalt välja õiglase konkurentsipiirangu hüvitise.

40. Aga ka juhul kui konkurentsipiirangu hüvitise nõue jääb täies ulatuses rahuldamata, tuleb

maakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja pakkus maakohtus kostjale

kompromissi, mille kohaselt tasub kostja hagejale agenditasu põhinõude 16 806,30 eurot.

Tegemist on väiksema summaga, kui kohus kokku kostjalt välja mõistis. Seetõttu tulnuks

maakohtul rakendada TsMS § 162 lg 1 või TsMS § 163 lg 2 ja jätta kõik menetluskulud

hageja kanda.

Vastused apellatsioonkaebustele

41. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

42. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt

välja mõistmata konkurentsipiirangu hüvitise 1680,63 eurot ning viivise sellelt summalt,

ning teha tühistatud osas uus otsus, millega selles osas hagi rahuldada. Samuti tuleb

maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata

kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest summas 86,40 eurot ja viivise sellelt

summalt, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega selles osas hagi rahuldada. Lisaks

tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude osas ja teha uus menetluskulude jaotus.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).

43. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles maakohus leidis, et hagejal on kostja

vastu agendilepingust tulenev tasunõue summas 16 806,30 eurot. Ringkonnakohus ei

korda selles osas maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6).

44. Agendilepingu p 1.1 ja p 3.1.1 kohaselt oli hageja ülesandeks edendada kostja toodete

(KODA moodulmajad) müüki Šveitsis, s.t vahendada ostulepinguid. Vastavalt p-le 9.3

kohaldatakse agendilepingule Eesti õigust. VÕS § 670 lg 1 sätestab, et agendilepinguga

kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja

püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima.

Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 673 lg-le 1 peab

agent oma kohustusi täitma majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt

oodatava hoolega, muu hulgas tegema käsundiandja huvides mõistlikke pingutusi

lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. VÕS § 678 lg 1 esimene lause sätestab, et

agendil on õigus agenditasule kõigi käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal

agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et lepingu saab lugeda agendi poolt vahendatuks, kui

agent on selle sõlmimisele kolmanda isiku mõjutamise kaudu kaasa aidanud. Seejuures ei

ole nõutav, et lepingu sõlmimine oleks vaadeldav suuremalt jaolt agendi tegevuse

tulemusena või et agent teeks lepingu vahendamiseks erilisi pingutusi. Agendi tegevuse

tulemusena on sõlmitud agendi tegevusega kausaalses seoses olevad lepingud ehk

lepingud, mis ilma agendi tegevuseta oleks jäänud kas üldse või vähemalt sellistel

tingimustel sõlmimata. „Agendi tegevuse tulemusena“ ei tähenda siiski seda, et lepingu

sõlmimine peaks tasunõude tekkimiseks olema tingitud ainult agendi tegevusest. Piisab,

kui agendi pingutused on vähemalt osaliselt viinud lepingu sõlmimiseni (Võlaõigusseadus

III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2021, lk 778, 793). Maakohus tuvastas esitatud

tõendite alusel, et hageja tegeles ca 12 kuu jooksul müügi edendamisega ning ostjaga

suhtlemisega, edastades mh ostjale vajaliku infot, vastates ostja küsimustele ning

informeerides paralleelselt ka kostjat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja

tegevus on osaliselt põhjuseks, et jõuti müügilepingu sõlmimiseni 2022.a augustis. Seda

kinnitab mh ka asjaolu, et ajaks, mil kostja ise hakkas ostjaga suhtlema (s.o 2022. mai

teine pool), oli ostjal juba ehitusluba olemas, st ostjal oli tekkinud kindel kavatsus

moodulmajad osta. Kuigi kostja teostas müügiprotsessi lõppfaasis ise müügilepingu

sõlmimiseks vajalikke toiminguid, ei tähenda, et hageja tegevuse ja müügilepingu

sõlmimise vahel puudub põhjuslik seos. Pealegi ei tohtinud hageja agendilepingu p 3.1.3

järgi sõlmida lepinguid käsundiandja nimel. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus

põhjendatult, et hagejal on õigus agenditasule.

45. Ebaõige on kostja seisukoht, et pooled jõudsid kokkuleppele agenditasus summas 2750

eurot. Maakohus leidis põhjendatult, et pooled ei jõudnud agenditasu osas kokkuleppeni.

Vaidlusalune agenditasu oli üks osa erimeelsustest, mille pooled soovisid läbirääkimistega

lahendada. Poolte e-kirjavahetusest järeldub, et eriarvamused oli pooltel peamiselt selles,

milliste võimalike tellimuste eest võib hagejal tulevikus olla veel tasunõue (dtl 121-124).

Kokkuvõttes kokkuleppeni ei jõutud, mida kinnitab ka see, et agendilepingu lõpetamise

kokkulepet (mis sisaldas ka agenditasu summas 2750 eurot) ei allkirjastatud (dtl 138 -

139). Määravat tähendust ei oma see, et hageja saatis kostjale 22.12.2022 arve 2750 euro

tasumiseks (dtl 122). See saadeti läbirääkimiste käigus, mil ei olnud veel selge, kas

kõikides küsimustes kokkuleppele jõutakse. Lisaks ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole

arvet tasunud.

46. Maakohtus kostja ei vaidlustanud, et hageja esitatud agenditasu nõue 16 806,30 eurot

vastab agendilepingu lisas sätestatud agenditasu suurusele (7 % müügihinnast).

Apellatsioonkaebuses on kostja esitanud väite, et agenditasu aluseks peaks olema maja

EXW netomüügiväärtus, mitte aga ostjalt laekunud kogusumma. Ringkonnakohus märgib,

et kostja ei esitanud sellist väidet maakohtus ega ka põhjendanud apellatsioonkaebuses,

mis takistas tal seda maakohtus esitamast. Seetõttu jätab kohus kostja uue väite

tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja agenditasu nõue

vastuolus hea usu põhimõttega.

47. Agendilepingu p 7.3 kohaselt tuleb lepingust tuleneva maksekohustusega täitmisega

viivitamise korral maksta viivist 0,05 % päevas. Maakohus mõistis 29.06.2023 seisuga

kostjalt välja viivise 2363,80 eurot ja alates 30.06.2023 viivise 0,05 % päevas põhinõudelt

(16 806,30 eurot) kuni põhinõude tasumiseni. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses

viivisearvestust eraldi vaidlustanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus asuda selles

osas maakohust erinevale seisukohale.

48. Hageja palus kostjalt välja mõista konkurentsipiirangu hüvitise summas 16 806,20 eurot

või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas. Agendilepingu p-s

4.1.1 leppisid pooled kokku, et nii lepingu kehtivuse ajal kui ka 1 aasta jooksul pärast

lepingu lõppemist (v.a juhul kui käsundiandja lõpetab lepingu ilma põhjuseta) ei tohi

agent ilma käsundiandja kirjaliku nõusolekuta pakkuda ega vahendada käsundiandja

tootega sarnaseid tooteid. Konkurentsipiirangu hüvitist ei olnud lepingus ettenähtud.

Samas sätestab VÕS § 689 lg 3, et konkurentsipiirangu kestuse aja eest peab käsundiandja

maksma agendile mõistliku hüvitise, isegi kui selles ei olnud kokku lepitud. Hageja nõuab

konkurentsipiirangu tasu perioodi 01.01.2023 - 31.12.2023 eest.

49. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et pooled jõudsid kokkuleppele, et agendileping

lõpeb 31.12.2022, et konkurentsipiirangu kestust lühendatakse kuni 30.06.2023, ning et

kostja loobus konkurentsipiirangu hüvitise nõudest. Konkurentsipiiranguga seonduv oli

üks osa poolte läbirääkimistest, millega nad soovisid oma erimeelsused lahendada.

Sealjuures oli konkurentsipiirangu küsimus kajastatud agendilepingu lõpetamise

kokkuleppes, mida ei allkirjastatud (dtl 138-139). Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled

osades vaidluse all olevates küsimustes kokkuleppele ei jõudnud ja agendilepingu

lõpetamise kokkulepet ei allkirjastanud, siis ei saa kokkulepet üheski osas lugeda

sõlmituks. Seega ei saa kostjat lugeda konkurentsipiirangu hüvitisest loobunuks.

50. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et pooled jõudsid kokkuleppele lepingu

lõpetamises 31.12.2022, leiab kolleegium, et leping lõppes 31.12.2022 agendilepingu p-st

8.1 tulenevalt. Agendilepingu p 8.1 kolmas lause sätestab, et kui müügieesmärki ei

saavutata, lõpeb leping automaatselt ühe aasta möödudes pärast seda aastat, mil

müügieesmärki ei saavutatud. Agendilepingu p 1.6.1 ja 1.6.2 kohaselt oli 2021.a

minimaalne müügieesmärk 3 KODA maja müümine. Vaidlus puudub, et 2021.a

minimaalset müügieesmärki ei saavutatud. Seega lõppes leping 31.12.2022.

51. Ülaltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda konkurentsipiirangu hüvitist perioodi

01.01.2023 - 31.12.2023 eest. Hageja nõudis konkurentsipiirangu hüvitist 16 806,2 eurot

või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas.

Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt ei eelda hageja, et kohus mõistab välja

konkurentsipiirangu hüvitise 16 806,20 eurot. Ringkonnakohtu 04.11.2024 istungil leidis

hageja, et kohtu õiglasel äranägemisel määratav summa võiks olla 2750 eurot.

Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kostja toodetega sarnaste

toodete vahendamine hageja põhitegevus. Hageja põhitegevus oli juhtimis- ja

organisatsiooniarenduse koolitus- ja konsultatsiooniteenused (dtl 306). Lisaks ei läinud

OÜ ÖÖD majade vahendamine konkurentsipiirangu alla (lepingu p 4.1.3). Hageja ei

täitnud agendilepingu kehtivuse ajal minimaalset müügieesmärki (s.o 3 maja aastas).

Samuti ei ole hageja esile toonud, et tal oleks olnud võimalus kolmandate isikute

sarnaseid tooteid konkurentsipiirangu perioodil vahendada. Eeltoodust tulenevalt peab

kohus antud juhul mõistlikuks konkurentsipiirangu hüvitise suuruseks 1680,63 eurot, s.o

10 % käesolevas asjas kostjalt väljamõistetavalt agenditasult. Lisaks tuleb kostjalt

konkurentsipiirangu hüvitiselt välja mõista lepingujärgne viivis 0,05 % päevas (lepingu p

7.3) alates hagi esitamisest (s.o alates 30.06.2023) kuni põhinõude tasumiseni.

52. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maakohtu järeldus, et hagejal on õigus nõuda

kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist kahjuhüvitisena. Kostja keeldus agenditasu ja

konkurentsipiirangu hüvitise maksmisest ning agenditasu arvutamiseks vajaliku

informatsiooni andmisest. Sellises olukorras ei olnud kohtueelselt õigusabi kasutamine

ebamõistlik. Seega on õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel hüvitatavad.

Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kohtueelsete õigusabikulude nõue tuleb täies

ulatuses rahuldada ka siis, kui haginõue rahuldatakse üksnes osaliselt. Kolleegiumi

hinnangul ei ole hageja suhtes ebaõiglane, kui kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise

nõude rahuldamisel lähtub kohus hagi rahuldamise ulatusest. Arvestades kostjalt hageja

kasuks väljamõistetavat agenditasu, hagi esitamise ajaks agenditasult sissenõutavaks

muutunud viivist ja kostjalt väljamõistetavat konkurentsipiirangu hüvitist, rahuldatakse

hageja nõue 58 % ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtueelsed

õigusabikulud 626,40 eurot (58 % summast 1080 eurot). Arvestades, et maakohus mõistis

välja kohtueelsed õigusabikulud 540 eurot, siis tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista

86,40 eurot ja viivis sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

53. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et menetluskulud tuleb jätta kogu ulatuses kostja

kanda. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt pakkus hageja maakohtus 19.10.2023

kompromissina, et kostja tasub hagejale 16 806,30 eurot, mis on vähem kui maakohus

kostjalt välja mõistis, ja seetõttu tuleks kohaldada TsMS § 163 lg-t 2. Kolleegium märgib,

et 19.10.2023 menetlusdokumendist nähtuvalt sisaldas hageja kompromissipakkumine,

lisaks eelnimetatud rahasumma tasumisele, ka tingimust, et kostja tasub hagejale

agendilepingu lisas 1 toodud tingimustel agenditasu tehingute eest, mis sõlmitakse 6 kuu

jooksul kompromissi sõlmimisest isikutega, kes on kajastatud hageja edastatud

potentsiaalsete klientide nimekirjas. Seega ei ole põhjendatud väita, et hagi rahuldatakse

sarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina välja pakkunud hageja (TsMS

§ 163 lg 2).

Hageja hinnangul tuleks menetluskulud jätta kostja kanda ka seetõttu, et ta algselt taotles

konkurentsipiirangu hüvitise väljamõistmist õiglases summas kohtu enda äranägemisel

ning üksnes maakohtu nõudel märkis konkreetse summa. Ringkonnakohus on seisukohal,

et maakohus nõudis õigesti hagejalt hagis konkreetse summa märkimist. TsMS § 366

sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis

märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja ei ole esitanud

mittevaralise nõuet, vaid esitas varalise nõude. See, millise suurusega nõue hagis esitada

on hageja otsustada. Hageja esitas hagi konkurentsipiirangu hüvitise summas 16 806,20

eurot väljamõistmiseks ja seda tuleb ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude jaotamisel

arvestada.

Kolleegium lähtub menetluskulude jaotamisel maakohtus TsMS § 163 lg-st 1, mis

sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi

rahuldamise ulatust, tuleb maakohtukohtu menetluskulud jätta 42 % ulatuses hageja kanda

ja 58 % ulatuses kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

jäävad kostja apellatsioonkaebusega seotud poolte menetluskulud kostja kanda (TsMS §

171 lg 1). Arvestades hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust jäävad hageja

vastuapellatsioonkaebusega seotud poolte menetluskulud 90 % ulatuses hageja kanda ja

10 % ulatuses kostja kanda.

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest

(TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)