2-22-17022/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-22-17022

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2024, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

M.O hagi I.A vastu testamendi tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

I.A apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja M.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Annika Murulaid

Kostja I.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Klen Laus

Menetluse liik

Kohtuistung, 04.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2023 otsus, välja arvatud osas, milles

maakohus jättis protokolli parandamise taotluse rahuldamata (s.o resolutsiooni

punkt 1). Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule.

2. I.A apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M.O (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse I.A (kostja) vastu W. I.A (pärandaja)

10.03.2022 testamendi tühisuse (kehtetuse) tuvastamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt suri pärandaja 14.08.2022. Pärast pärandaja surma saatis Tallinna

notar Lia Martens hagejale teatise pärimismenetluse alustamise kohta. Teatises on notar

muuhulgas andnud hagejale teada, et; pärandaja on 12.12.2016 teinud noraiaalse

testamendi, mille kohaselt on pärandaja nimetanud kogu oma vara pärijaks kostja ning

määranud ka oma pärandvarast annakud; pärandaja on 11.07.2019 teinud notariaalse

testamendi, mille kohaselt on pärandaja määranud uued annakud, kuid uut pärijat

nimetanud ei ole; pärimismenetluse algatamisel on notarile esitatud kodune testament, mis

pärimismenetluse algataja kinnitusel on pärandaja poolt omakäeliselt kirjutatud ja

pärandaja poolt allkirjastatud 10.03.2022 (edaspidi kodune testament), millega on

pärandaja veelkord määranud uued annakud, kuid uut pärijat nimetanud ei ole. Koduse

testamendiga on pärandaja määranud järgmised annakud: 1) hagejale ja kostjale kinnistu

asukohaga XXX, millest maatükk katastritunnusega XXX on annakuna määratud Yle; 2)

kostjale on määratud pärandajale kuuluv mõtteline osa kinnistust KKK ja KKKa Pärnu

linnas; 3) raha lastelastele.

3. Testamendi ettelugemisel avaldas notar Lia Martens, et kostja seletuse kohaselt andis

koduse testamendi talle kinnises ümbrikus üle Q, kelle kätte oli pärandaja selle hoiule

andnud. Q on avaldanud, et pärandaja andis 2021.a lõpupoole tema kätte hoiule kinnise

ümbriku, mille ta palus oma surma korral üle anda kostjale. Ümbriku sisu kohta sai Q aru,

et selles on pärandaja kodune testament.

4. Kuna Q on avaldanud, et pärandaja on temale andnud hoiule kinnise ümbriku 2021

lõpupoole ja kostja on kinnitanud notarile, et tema sai 10.03.2022 kuupäevaga koduse

testamendi Qlt, siis on tegemis koduse testamendiga, milline on koostatud vähemalt 9

kuud enne pärandaja surma. Seega on pärandaja 10.03.2022 kodune testament tühine

(kehtivuse kaotanud).

5. Pärnu Maakohus peatas 14.11.2022 hagi tagamise määrusega notar Lia Martensi

menetluses olevas W. I.A pärimisasjas pärimistunnistuse väljastamise kuni tsiviilasjas 2-

22-17022 lõpplahendi jõustumiseni.

Vastus hagile

6. Kostja hagi ei tunnista. 10.03.2022 testament on koostatud selles toodud kuupäeval ja on

kehtiv. Kostja ei saanud 10.03.2022 testamenti Qlt, vaid pärandaja käest 02.04.2022. Q

valduses olev ümbrik ei sisaldanud 10.03.2022 kuupäevaga kodust testamenti. Ümbrik

sisaldas koopiaid pärandaja 2016 ja 2019 notariaalsetest testamentidest. Q ei teadnud, mis

tegelikult ümbrikus oli.

7. Kostja ei ole notarile väitnud, et sai 10.03.2022 koduse testamendi Qlt. Tegemist on

kommunikatsiooniveaga. Kostja pöördus ema surma järgselt notari poole

pärimismenetluse algatamiseks ning esitas notarile kõik tema valduses olnud testamendid.

Kostja avaldas notarile, et esitatud dokumentide seas on ka Qlt saadud testamendid, kuid

pidas silmas notariaalseid testamente, mitte 10.03.2022 kodust testamenti.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Pärnu Maakohus rahuldas 25.10.2023 otsusega hagi ja tuvastas, et 10.03.2022 kuupäevaga

kodune testament on tühine. Maakohus jättis kehtima 14.11.2022 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jäid kostja kanda ja maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 4160 eurot ja viivise menetluskuludelt. Ühtlasi jättis

maakohus rahuldamata 11.09.2023 taotluse protokolli parandamiseks.

9. Maakohus leidis, et vaidlus puudub järgnevates asjaoludes: W. I.A nimetas 12.12.2016

notariaalse testamendiga oma pärijaks kostja; W. I.A tegi viimase notariaalse testamendi

11.07.2019, millega määras uued annakud; W. I.A suri 14.08.2022; W. I.A-l on kaks

seadusjärgset pärijat – hageja ja kostja; Tallinna notar Lia Martens on 05.09.2022

algatanud W. I.A pärimismenetluse; Notar on 05.09.2022 kirjaga andnud teada, et

12.12.2016 notariaalse testamendiga on määratud pärijaks kostja ning et 10.03.2022

koduse testamendiga määras pärandaja jätta XXX kinnistu võrdselt hagejale ja kostjale,

millest omakorda maatükk katastritunnusega XXXXX annakuna Yle; KKK ja KKKa,

Pärnu mõtteline osa kinnistust anda kostjale ja raha anda pärandaja lastelastele; Q andis

21.08.2022 kostjale üle kinnise ümbriku, mille ta sai pärandajalt 2021 aasta lõpupoole.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärandaja viimane 10.03.2022 kuupäevaga kodune

testament on tehtud testamendil märgitud kuupäeval. Pärmisseaduse (PärS) § 25 lg 1

kohaselt kaotab kodune testament kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud

kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui koduses

testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole

võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine.

11. Tunnistaja C kinnitas, et tema 02.04.2022 ümbriku üleandmise juures viibides 10.03.2022

testamenti ei näinud (tl 136 01:09:35). Nii nagu ka Q ei olnud näinud temale hoiule antud

ümbriku sisu (tl 91). Seega lähtudes kostja enda arusaamisest (vt hagi vastuse punkti 3.6,

tl 32), ei tõenda tunnistaja C ütlused 10.03.2022 koduse testamendi üleandmist kostjale

02.04.2022 aastal. Mõlemad isikud järeldasid pärandaja selgitustest tulenevalt, et kinnine

ümbrik sisaldab testamenti, kuid kumbki ei näinud, mis ümbrikus tegelikult oli.

12. Kostja vande alla antud ütlused ja S. I.A tunnistajana antud ütlused ei ole kohtu jaoks

veenvad. Kostja ei ole menetluses jätnud kohtule muljet, et kostja ei suuda adekvaatselt

hinnata hetkeolukorda ning ei saa temale esitatud küsimustest õigesti aru. Kohus ei kahtle,

et kostjal võis ema kaotusest tingituna olla emotsionaalselt raske, kuid kohtu jaoks ei ole

usutav, et kõikidest notari poolt kogutud andmetest või avaldatud faktilistest asjaoludest

oli kostja emotsionaalsest seisundist tingituna ebaõige just 10.03.2023 koduse testamendi

saamise asjaolu.

13. S. I.A ütlused ei ole kohtu jaoks veenvad, kuna kohtul ei tekkinud muljet, et tunnistaja

kirjeldaks vahetult tajutud sündmust, vaid edastab läbiräägitud ja arutatud situatsiooni.

Siinkohal kohus märgib, et kui C andis ütlusi, et testamendiga ümbrik anti I.A-le üle tema

nähes (tl 136 pöördel), siis S. I.A ütluste kohaselt anti ümbrik üle varem, kui nad olid

kostjaga kahekesi (tl 137 pöördel).

14. Kohtu jaoks on usutav, et kostja sai 10.03.2022 dateeringuga koduse testamendi tegelikult

Qlt, nii nagu kostja on ka notarile 05.09.2022 pärimismenetluse algatamisel avaldanud (tl

71, p. 5.4.). Hinnates Tallinna notar Lia Martensi ütlusi, on usutav, et notar küsis kostjalt

koduse testamendi saamise asjaolusid selle testamendi kohta, milline oli notari hinnangul

kehtiv, st 10.03.2023 koduse testamendi kohta, mitte notariaalsete testamentide kohta,

nagu väidab kostja. Isegi kui eeldada, et notar küsis kostjalt notariaalsete testamentide

kohta või kostja rääkis nende saamiste kohta, ei kahtle kohus, et avaldusse pani notar kirja

need andmed, mida kostja ütles koduse testamendi kohta. Asjaolu, et Q ei teadnud, mis

dokumendid täpselt selles ümbrikus olid, mille ta 21.08.2022 kostjale üle andis, ei oma

asjas tähtsust, kuna kostja on ise notarile kinnitanud, et sai 10.03.2023 koduse testamendi

Q käest.

15. Kohus ei välista, et pärandaja võiski 02.04.2022 kostjale ümbriku anda, kuid seda asjaolu,

et üleantud ümbrik oleks sisaldanud 10.03.2022 kuupäevaga testamenti, kostja tõsikindlalt

tõendanud ei ole.

16. Kohtu hinnangul ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust see, mida pärandaja seoses

oma varaga on soovinud teha või kolmandatele isikutele rääkinud. PärS § 25 lg 1 ja 2 on

imperatiivsed ning kolmandate isikute ütlustega ei ole võimalik kehtivuse kaotanud või

valet kuupäeva kandvat (s.o tühist) kodust testamenti kehtivaks muuta. Märgitust

tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kostja poolt tõenditena esitatud F ja U selgitused.

Lisaks märgib kohus, et kohtu hinnangul ei ole F selgitused ka usaldusväärsed – jääb

arusaamatuks, miks pidi kostja 24.03.2023 oma küsimust Fle kordama (tl 92), sest kostja

küsis juba 12.02.2022 e-kirjas Flt, kas nad rääkisid sellest, mis saab ema varast pärast

lahkumist (tl 35 pöördel) ja F ka vastas sellele küsimusele (tl 37). Kas ja kui palju osales

U 25.03.2023 koostatud selgituste andmisel ja allkirjastamisel, on samuti küsitav. Kui isik

on võimeline arvutis koostama dokumenti ja selle allkirjastama, siis on arusaamatu, miks

ta on selle edastatud kostjale läbi kolmanda isiku, mitte enda e-posti aadressilt.

17. Q 25.03.2023 vastus ei kinnita seda, et pärandaja soovis muuta enda varasemat testamenti,

vaid seda, et pärandaja on teinud otsustuse oma vara jagamiseks laste vahel (tl 100).

18. Kuna asjas ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, mis kuupäeval 10.03.2022 dateeringut

kandev kodune testament on tegelikult tehtud, on testament PärS § 25 lg 2 alusel tühine.

Apellatsioonkaebus

19. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ja jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

20. Maakohus on vääralt leidnud, et vaidluse põhiküsimus on selles, kas 10.03.2022 kuupäeva

kandev kodune testament on tehtud testamendis märgitud kuupäeval. Koduse testamendi

kehtivuse hindamisel PärS § 25 lg 1 tähenduses ei ole vaja tõsikindlalt tuvastada

konkreetset testamendi tegemise kuupäeva, vaid seda, kas kodune testament on koostatud

kuue kuu jooksul enne testaatori surma või mitte.

21. Maakohus on oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust, kuna on jätnud arvesse võtmata F

ja U selgitused. F ja U selgitused tõendavad, et vaidlusalune testament pidi olema

koostatud vähem kui kuus kuud enne testaatori surma. Selgitustest nähtub, et testaator

väljendas 2022.a veebruaris ja märtsis, et kavatseb teha uue testamendi ja avaldatud

tingimused langesid kokku 10.03.2022 testamendi sisuga. Asjaolu, et kostja küsis Flt mitu

korda pärandaja viimase tahte kohta, ei saa muuta F selgitusi ebausaldusväärseteks.

Samuti ei muuda U selgitusi ebausaldusväärseks see, et ta edastas selgitused poja e-posti

aadressi kaudu. U on kõrges eas, tal ei ole e-posti aadressi, ning ta palus küsimused

edastada poja e-posti aadressile.

22. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta C ütlused. Asjaolu, et C ei näinud

02.04.2022 hommikulauas ümbriku sisse, ei anna alust jätta tema ütlusi arvesse võtmata.

Ebaõige on maakohtu seisukoht S. I.A ja kostja ütluste tähelepanuta jätmise osas. Isegi kui

kostja kui menetlusosalise ütlused ei pruukinud olla kohtu jaoks veenvad, ei saa

kergekäeliselt kõrvale heita tunnistaja ütluseid. S. I.A andis oma ütlused vande all ning nii

täpselt kui mäletas.

23. F ja U selgitustest ja C ütlustest tuleneb, et vahetult enne vaidlusaluse testamendi

koostamise kuupäeva (10.03.2022) avaldas testaator lähedastele inimestele kavatsust

koostada testament, mille sisu vastab 10.03.2022 testamendile. Seega pidi vaidlusalune

testament olema koostatud kuus kuud enne testaatori surma. Kui 10.03.2022 testament

oleks koostatud 2021.a lõpus, ei oleks pärandaja 2022.a veebruaris-märtsis avaldanud, et

ta teeb uue testamendi.

24. Oma seisukoha tõendamiseks on hageja tuginenud Q 09.11.2022 avaldusele, notar Lia

Martensi ütlustele ja 05.09.2022 avaldusele pärimismenetluse algatamiseks. Q ega Lia

Martens ei viibinud vaidlusaluse testamendi koostamise ega kostjale üleandmise juures

ning ei saa olla esmased tõendi allikad. Samuti ei ole loogilist põhjust, miks peaks

asjaajamistes korrektne ja täpne pärandaja koostama testamendi vähemalt 3 kuud

etteulatuva kuupäevaga.

Vastus apellatsioonkaebusele

25. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, välja arvatud osas, milles

maakohus jättis rahuldamata protokolli parandamise taotluse. Protokolli parandamise

taotluse rahuldamata jätmine ei ole apellatsioonimenetluse korras vaidlustatav. Tsiviilasi

tuleb tühistatud osas saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

27. W. I.A suri 14.08.2022. Pärimismenetluses on esitatud pärandaja omakäeliselt kirjutatud

testament (s.t kodune testament), mis kannab kuupäeva 10.03.2022. PärS § 25 lg 1

sätestab, et kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud

kuus kuud ja testaator sel ajal elab. PärS § 25 lg 2 kohaselt kui koduses testamendis ei ole

märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada

testamendi tegemise aega, on testament tühine. Hageja on esitanud nõude testamendi

tühisuse tuvastamiseks, kuna leiab, et 10.03.2022 kuupäeva kandev testament on

tegelikult koostatud 2021.a lõpus, mistõttu on testament kaotanud kehtivuse. 10.03.2022

testamendis on määratud varalised hüved hagejale, kostjale, Yle ja lastelastele.

28. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud hagi PärS § 25 lg 1 alusel testamendi

tühisuse tuvastamiseks üksnes kostja vastu. Samas kaasnevad sellise hagi puhul

õiguslikud tagajärjed ka teistele testamendi järgi õigustatud isikutele, kuna testamendi

tühisuse tuvastamise korral ei saa selle testamendiga pärimismenetluses arvestada.

Kolleegiumi arvates on testamendi järgi õigustatud isikute puhul käesoleval juhul tegemist

vältimatute kostjatega TsMS § 207 lg 3 mõttes, st et õiguslikult on võimalik asi lahendada

kõigi suhtes ainult ühiselt, mistõttu peaksid ka teised õigustatud isikud osalema sellises

asjas kostjatena. Riigikohus on selgitanud, et kui hagi ei ole esitatud kõigi vältimatute

kostjate vastu, võib taotletava eesmärgi saavutamine olla võimatu, mis võib olla aluseks

hagi läbivaatamata jätmiseks (Riigikohtu 12.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p

34).

29. Kohus ei saa kostjaid omal algatusel kaasata (TsMS § 208 lg 2). Küll aga tuleb olukorras,

kus tegemist on vältimatute kostjatega, kohtul hagejale selgitada, et tema nõude

menetlemine sõltub sellest, kas ta taotleb teiste kostjate kaasamist. TsMS § 392 lg 1 p 6

kohaselt on eelmenetluses kohtu ülesandeks ka menetlusosaliste väljaselgitamine.

Viidatud selgituskohustust on maakohus käesoleval juhul rikkunud. Ringkonnakohtul ei

ole võimalik seda eksimust kõrvaldada, kuna kohtul on hageja taotlusel võimalik kostjat

kaasata kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus (TsMS § 208 lg 2).

30. Hageja esindaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et 10.03.2022 kuupäeva kandva

testamendi tühisuse korral kehtib 11.07.2019 testament ning Yle ning lastelastele on seal

määratud samad varalised hüved. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul on vaidluse

all 10.03.2022 kuupäeva kandva testamendi kehtivus ning kuna Yle ja lastelastele on

määratud selles varalised hüved, siis puudutab see vaidlus nende õigusi. Lisaks ei ole

11.07.2019 ja 10.03.2022 testamendid identsed.

31. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks ja selgitamiskohustuse täitmiseks.

32. Seoses apellatsioonkaebuse väidetega tõendite hindamise reeglite rikkumise kohta märgib

ringkonnakohus järgmist. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu

hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus

analüüsinud tunnistajate C ja S. I.A ütlusi igakülgselt ja täielikult, vaid on viidanud üksnes

paarile lausele. Ebaselgeks jääb ka maakohtu viide, et kohtul ei tekkinud muljet, et S. I.A

kirjeldas vahetult tajutud sündmust. Maakohus ei ole kahtluse alla seadnud C ütlusi, et S.

I.A viibis 02.04.2022 W. I.A juures.

33. Maakohus jättis tähelepanuta F ja U kirjalikud selgitused, kuna pole tähtis, mida pärandaja

on soovinud oma varaga teha ning mida ta on kolmandatele isikutele rääkinud.

Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et pärandaja kavatsused oma vara pärandamise kohta

on tähtsusetud. Need võivad koosmõjus teiste tõenditega omada tähtsust hindamaks,

millal on vaidlusalune testament koostatud. Maakohus märkis ka, et F selgitused on

ebausaldusväärsed seetõttu, et kostja pöördus F poole küsimustega kahel korral.

Kolleegiumi arvates ei ole maakohus põhjendanud, miks muudab see F selgitused

ebausaldusväärseks. Samuti ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks muudab U

digitaalallkirjastatud selgitused küsitavaks see, et selgitused on saadetud kolmanda isiku

e-posti aadressilt. Tõendite hindamisel ei ole maakohus vastanud ka kostja väitele, et

pärandajal puudus vajadus koostada testamenti mitu kuud etteulatuva kuupäevaga.

34. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusest jääb ebaselgeks, kas maakohus rahuldas

hagi PärS § 25 lg 1 või lg 2 alusel. Maakohus on otsuse p-s 15 avaldanud, et on usutav, et

kostja sai 10.03.2022 dateeringuga testamendi Qlt. Samas on maakohus otsuse p-s 19

märkinud, et kuna tõsikindlalt ei ole võimalik tuvastada, millal on vaidlusalune testament

tegelikult tehtud, siis on testament PärS § 25 lg 2 alusel tühine.

35. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja uueks arutamiseks esimese

astme kohtule, siis jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel

maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)