2-24-15321/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2024 kell 17.20, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15321

Tsiviilasi

J.

L. maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: J. L. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX)

Usaldusisik: pankrotihaldur Kersti Kägi (Rödl &

Partner Advokaadibüroo OÜ, Maakri 23A, Tallinn, tel

6068650, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. L. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja J. L. (isikukood: XXX) pankrot 3. detsembril 2024 kell 17.20 ja algatada

J. L. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada Kersti Kägi pankrotihalduriks Kersti Kägi. Pankrotihalduril koostada ja

esitada kohtule hiljemalt 07.01.2025 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata J. L. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 08.01.2025 kell

10.30 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2). Enne

võlausaldajate üldkoosolekut võtab kohus J. L.-ilt võlgniku vande ning J. L. on kohustatud

isiklikult võlausaldajate üldkoosolekule ilmuma.

Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab J. L. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Kersti Kägi, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 2. detsembriks, esimene aruanne esitada

2. detsembril 2025.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse algatamise kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. J. L. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta. Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate

nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib

pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

11. Jätta menetluskulud võlgniku J. L. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

12. Määrata usaldusisiku Kersti Kägi tasu suuruseks 1595 eurot, millele lisandub

käibemaks 350,90 eurot, s.o kokku 1945,90 eurot, millest 945,50 eurot hüvitada

pankrotivara arvelt ning 1000,40 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahenditest.

Summad tuleb kanda OÜ-le Rödl & Partner Advokaadibüroo (arvelduskonto XXX AS-is

SEB Pank).

13. Võlgnik J. L. on kohustatud

kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1)

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

14. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

15. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu-ja Tolliametile J. L. tuludeklaratsioonid.

Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.

Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse

dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. L. (avaldaja, võlgnik) esitas 09.10.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on J. L. abielus ja tal on 1 ülalpeetav. Võlgniku kuludeks on eluasemekulud

400 eurot (üür sellest 270 eurot), toidukulud 160 eurot, kulutused riietusele ja jalanõudele 30

eurot, majatarvetele ja hügieenile 50 eurot, transpordikulud 20 eurot, sidekulud 10 eurot,

kulutused laste koolikohustuse täitmisele ja/või lasteaiatasu 15 eurot, ravimid ja tervishoiukulud

15 eurot ning muud ettenägematud kulud 30 eurot, kokku 730 eurot. Võlgnik on osalise

töövõimega ja töötab alates 01.10.2024 Stuudio Seppe OÜ tehase abitöölisena ning tema

sissetulekuks on töötasu 820 eurot, lisaks saab töövõimetoetust summas 349,05 eurot.

Võlgnik on selgitanud, et makseraskusesse sattus ta ca 2016-2017 aastal, kui teda pettis üks tuttav,

kes tegi ettepaneku auto osta ja palus, et auto ostuks võtaks võlgnik laenu enda nimele.

Kokkuleppe järgi pidi see tuttav ise laenu maksma, kuid kahjuks ta seda ei teinud ja kogu kohustus

jäi võlgniku kanda. Lisaks sellele võlale võttis võlgnik ka väiksemaid kiirlaene, et suuremat laenu

maksta aga lõpuks suutnud ka enam neid maksta. Ehk kokkuvõtlikult, oma halbade otsuste tõttu

on võlgnik oma elu ummikusse ajanud. Võlgnik on osalise töövõimega, seetõttu pole sobiva töö

leidmine nii lihtne ja seetõttu hindas võlgnik oma võimeid valesti. Laenumaksed olid suuremad

kui teenitud sissetulek.

Esitatud varanimekirja kohaselt võlgnikule ei kuulu kinnisvara, transpordivahendeid, tulirelvi ega

äriühingute osalusi.

Võlgnikul on kohustusi nelja võlausaldaja ees (Condor Finants OÜ, kohtutäitur Ranna Liitmaa,

kohtutäitur Enno Kermik ja Julianus Inkasso OÜ).

2. Kohus võttis 29.10.2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks

pankrotihalduri Kersti Kägi.

3. Usaldusisik Kersti Kägi esitas 29.11.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja koos lisadega

ning usaldusisiku tasu taotluse. Kokkuvõtlikult leidis usaldusisik, et võlgnik J. L. suhtes tuleks

välja kuulutada pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise Seda järgmistel

põhjendustel.

Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused seitsme

võlausaldaja ees kokku 13 657,11 eurot. Teadaolevalt on kohustused muutunud sissenõutavaks.

Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõte, SA Pärnu Haigla visiiditasu,

kohtutäiturite täitekulud.

Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara ning tema sissetulek koosneb töötasust 820 eurot ja

töövõimetoetus 363,47 eurot kuus. Võlgnik omab arvelduskontot SEB Pank AS-is ja Revolut

Bank UAB-s. AS SEB Pank arvelduskontot saldo on 72,64 eurot ja on arestitud täitemenetluses

kohtutäiturite Enno Kermik ja Rannar Liitmaa arestimisaktide alusel. Revolut Bank UAB

arvelduskontot saldo on 287,34 eurot. J. L. omas ka Swedbank AS arvelduskontot nr

EE442200221034171001, mille saldo oli “null” eurot ja mis suleti panga algatusel 13.05.2022.a.

Seega võlgniku kontode jääk 2024 novembrikuu seisuga on seega 359,98 eurot.

Maksu-ja Tolliameti andmetel 2021.aastal oli sissetulek 4725,52 eurot, 2022.aastal 8465,13 eurot

ja 2023. aastal 2321,45 eurot.

Võlgniku vara suhtes enne maksejõuetusavalduse esitamist algatatud 25 täitemenetlust, millest

menetluses on 4 täitemenetlust (nr 180/2011/380, nr 180/2018/958, nr 175/2018/677 ja nr

175/2020/2071). Ülejäänud täitemenetlused on lõpetatud või arhiveeritud. Täitemenetluste kulud

on kajastatud vara- ja võlanimekirjas.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara ja

vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. J. L. maksejõuetuse peamiseks

põhjuseks et on võtnud enda nimele kohustusi, sh teiste isikute kohustusi, mida ta ei ole võimeline

oma sissetulekute juures tagasi maksma. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et võlgniku J. L. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1

kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski

pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud

kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

6. J. L. on seisukohal, et ta on maksejõuetu. Samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik.

Kohus, hinnates asjas kogutud teavet, on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 13 657,11 euro ulatuses, millised on muutunud

sissenõutavaks. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja kohustusi, on ilmne, et tal puuduvad piisavad

vahendid igapäevaste kulutuste ja kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu ja seda

püsivalt (kohustused õletavas vara vähemalt 13 297,13 euro võrra).

Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et J. L. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on enda

nimele võetud kohustuste, sh teiste isikute kohustusi, mida ta ei ole võimeline oma sissetulekute

juures tagasi maksma.

7. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36

lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega

loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene

teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma

nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

8. Pankrotihaldur Kersti Kägi on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks J. L.

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Kersti Kägi on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja

ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab võlgniku J. L. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Kersti Kägi

ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku

toimumise aja halduri ja võlgnikuga kooskõlastanud.

10. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest keeldumiseks.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur Kersti Kägi. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue

usaldusisiku (FiMS § 46 lg 1).

11. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, aga hiljemalt 02.12.2025.

12. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

-

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

-

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

-

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid

ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

-

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

-

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud

14. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg

4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29

lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel

lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 11 tundi, mis arvestusega 176,90

eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1945,90 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad

menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgniku väikest sissetulekut,

taotleb usaldusisiku tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub tasuks määrata

1595 eurot, millele lisandub käibemaks 350,90 eurot, millest 820 eurot, millele lisandub

käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot hüvitada riigi vahendites ja 775 eurot millele

lisandub käibemaks 170,50 eurot, kokku 945,50 eurot mõista välja võlgnikult.

Kohus leiab, et usaldusisiku poolt välja toodud toimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik ning

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 145 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ

Rödl & Partner Advokaadibüroo (registrikood 12398605) käibemaksukohustuslane (number

EE101601230). Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Rödl & Partner Advokaadibüroo on

käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

22 protsenti (KMS § 15 lg 1).

Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu

ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse osaliselt

usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40

eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 755 eurot

(lisandub käibemaks 170,50 eurot) tuleb välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 54

lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, so OÜ-le Rödl & Partner Advokaadibüroo.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

Kohtunik

20.12.2024 VEAPARANDUSMÄÄRUSE RESOLUTSIOON:

16. Parandada Pärnu Maakohtu 03.12.2024 määruse resolutsiooni punkti 3 esimese lause

ekslik sõnastus „nimetada Kersti Kägi pankrotihalduriks Kersti Kägi“, asendades selle õige

sõnastusega, s.o „nimetada J. L. pankrotihalduriks Kersti Kägi“

17. Lugeda Pärnu Maakohtu 03.12.2024 määruse resolutsiooni punkt 3 esimene lause õigesti

sõnastatuks järgmiselt: „Nimetada J. L. pankrotihalduriks Kersti Kägi“.

18. Edastada parandamise määrus kõigile isikutele, kellel toimetati kätte kohtumäärus.