2-23-145116/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

05.12.2024, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-23-145116

Tsiviilasi

OÜ Europark Estonia hagi G. Z. vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

165 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Europark Estonia (10811490, Solaris

bürooplokk, III korrus, XXX)

Lepinguline esindaja Elari Arjakas, e-post: XXX

Kostja: G. Z. (isikukood XXX, XXX), e-post: XXX

Menetluse liik

Lihtmenetlus, ärakuulamine 04.11.2024, Tallinn,

osales Elari Arjakas

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista G. Z.´lt Europark Estonia OÜ kasuks leppetrahvi 60 eurot,

sissenõudmiskulusid 15 eurot.

3. Jätta Europark Estonia OÜ menetluskulud G. Z. kanda.

3.1 Rahuldada Europark Estonia OÜ menetluskulude avaldus osaliselt ja välja

mõista G. Z.´lt Europark Estonia OÜ kasuks menetluskulusid kokku 505

eurot ning võlgnetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta G. Z. menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7

Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Kostjale kuulub sõiduk registrimärgiga nr xxxx (edaspidi sõiduk), mis oli pargitud

parkimistingimusi rikkudes ja mille eest esitas hageja kostjale leppetrahvid järgmiselt:

1. 20.09.2021, Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn, leppetrahvinumber 1482 0092 1102 6514,

maksetähtaeg 04.10.2021, võlgnevuse summa 30 eurot;

2. 22.12.2021, Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn, leppetrahvinumber 2012 2122 1144 5186,

maksetähtaeg 05.01.2022, võlgnevuse summa 30 eurot;

3. 03.01.2022, Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn, leppetrahvinumber 2010 3012 2110 1080,

maksetähtaeg 17.01.2022, võlgnevuse summa 30 eurot;

4. 15.02.2022, Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn, leppetrahvinumber 1411 5022 2124 5112,

maksetähtaeg 01.03.2022, võlgnevuse summa 30 eurot;

5. 02.03.2022, Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn, leppetrahvinumber 1930 2032 2105 6424,

maksetähtaeg 16.03.2022, võlgnevuse summa 30 eurot.

Kostja ületas parkimisel tasuta parkimise tähtaega ning mobiilse parkimise tuvastamiseks

tehtud päringu vastuse järgi ei olnud alustatud mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja

parkimistingimusi rikkudes, jättes ülejäänud parkimise aja eest tasumata. Hageja esitas

koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, milleks asetas kviitungi

sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on

leppetrahvikviitungil viidatud. Kostja ei ole leppetrahve tasunud. Hageja saatis kostjale enne

kohtumenetlust nõude, millele kostja ei vastanud. Hageja saatis nõude kostjale lihtkirja teel

Rahvastikuregistris nimetatud aadressile Xxxx. Kostja ei tasunud leppetrahve. Hagejal on

õigus nõuda VÕS § 113.2. lg 2 p 1 alusel kostjalt sissenõudmiskulusid 15 eurot.

Sissenõudmiskulud on seotud Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringuga

sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks eesmärgiga saata nõue kostjale.

Kostja leppetrahvide võlg on 150 eurot ja sissenõudmiskulude võlg on 15 eurot.

Hageja palus esialgses hagis (21.02.2024 esitatud) kostjalt välja mõista leppetrahvi kokku 150

eurot ja sissenõudmiskulusid 15 eurot. 19.08.2024 (menetluse käigus) esitas hageja nõude

vähendamise avalduse ja märkis, et kostja maksis ära järgmised leppetrahvid:

1. leppetrahvi nr 1482 0092 1102 6514 eest 30 eurot 20.09.2021, Ülemiste Põhja-

Lõuna, Tallinn parkimistingimuste rikkumise eest;

2. leppetrahvi nr 2012 2122 1144 5186 eest 30 eurot 22.12.2021, Ülemiste Põhja-Lõuna,

Tallinn parkimistingimuse rikkumise eest;

3. leppetrahvi nr 1930 2032 2105 6424 eest 30 eurot, 02.03.2022, Ülemiste Põhja-

Lõuna, Tallinn parkimistingimuste rikkumise eest.

2

Ülejäänud hagiavalduses märgitud leppetrahvinõuded on kostjal hüvitamata. Kostja rikkus

parkimistingimusi: parkimiskellal on märgitud uus parkimise alguse kellaeg, kuid sõiduki

asukoht ei ole muutunud, kuid tasu parkimise eest on maksmata.

Hageja palub vähendatud osas välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi 60 eurot ja

sissenõudmiskulusid 15 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja soovib

menetluskuludelt saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu. Tema elukoht on alates 13.02.2023 Xxxx ja ta ei ole saanud võib-

olla seetõttu nõudekirju. Enamus esitatud fotode järgi tundub osa leppetrahve õiged, kuid neis

ei ole õiged.

Foto 2022:01:03 kr 11:01 (hagi lisa 3) - auto kell näitab 11:10. Võib - olla on trahv on õige,

aga samas võib- olla on kellal viga, sest fotod on tehtud peaaegu samal ajal nagu on kellal

märgitud. Kostja leiab, et trahvi ei saa nõuda või tuleb vähenda seda poole võrra.

Hagi lisas 4 on märgitud trahv nr 1411 5022 2124 5112. Foto 2022:02:15 09:26:05 - auto kell

näitab 08:19. Foto 2022:02:15 12:45:54 - auto kell näitab 11:40. Ei ole selge mille eest on

trahv määratud. Parklas on 2 tundi tasuta parkimist. Kostja võis eksida, see võib-olla mingi

viga. Kostja pole kella keeratud. Väide, et auto pole liikunud, on tõendamata. Kellaajad on

õiged, kuna 2 tundi pole möödas.

Kostja pole nõus täiendavate kuludega, kuna pole nõudekirju saanud ja pole aru saada kuhu

need nõudekirjad saadeti.

Kostja teatas 01.07.2024, et maksis ära kolm leppetrahvi nr 1930 2032 2105 6424, nr 2012

2122 1144 5186, nr 1482 0092 1102 6514 (dtl 279, 01.07.24 vastus). Kostja vaidleb ülejäänud

leppetrahvide nõuetele ja meeldetuletuskirjade kuludele vastu, kuna pole neid saanud. Kostja

on nõus maksma ¼ menetluskuludest.

Kohtu põhjendused

I

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on

tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud

vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1, 2

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, §

76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustust tuleb täita

vastavalt kokkulepitule ja seadusele.

VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.

3

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust

tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele

poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja

tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse

tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui

tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud

selle edastamiseks mõistliku viisi. TsÜS § 69 lg 2 1. lause sätestab, et tahteavaldus on kätte

saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud, 2. lause sätestab, et

eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse

saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise

isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise tasu. VÕS § 100 järgi on

kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega

viivitamine. VÕS § 113. 2 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot.

II

Kostja sõiduk registrimärgiga xxxx oli pargitud:

1. 20.09.2021, Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn; hageja tegi kostjale leppetrahvi 30 eurot,

nr 1482 0092 1102 6514, mille maksetähtaeg oli 04.10.2021 ja see on tasutud

käesoleva menetluse ajal;

2. 22.12.2021, Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallin; hageja tegi kostjale leppetrahvi 30 eurot,

nr 2012 2122 1144 5186, mille maksetähtaeg oli 05.01.2022, ja see on tasutud

käesoleva menetluse ajal;

3. 03.01.2022, Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn; hageja tegi kostjale leppetrahvi 30 eurot

leppetrahvi nr 2010 3012 2110 1080, mille maksetähtaeg oli 17.01.2022, kuid

leppetrahv on tasumata;

4. 15.02.2022, Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn; hageja tegi kostjale leppetrahvi 30 eurot

nr 1411 5022 2124 5112, mille maksetähtaeg oli 01.03.2022, kuid leppetrahv on

tasumata;

5. 02.03.2022, Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn, hageja tegi kostjale leppetrahvi 30 eurot

nr 1930 2032 2105 6424, mille maksetähtaeg 16.03.2022 ja see on tasutud käesoleva

menetluse ajal.

4

Kostja tasus menetluse käigus ära ülalviidatud leppetrahvid nr 1482 0092 1102 6514, nr 2012

2122 1144 5186 ja nr 1930 2032 2105 6424 kokku 90 eurot (iga leppetrahv 30 eurot,

maksedokumendid, dtl 284-288).

Ülaltoodud asjaolud ei ole vaidluse all. Eeltoodu tõttu ei analüüsi kohus hageja esitatud

vastavate leppetrahvide kohta esitatud kviitungeid ja fotosid (dtl 26 -42, 93-104).

Hageja vähendas seetõttu oma leppetrahvide nõuet 60 -le eurole, mida kohus järgnevalt

kontrollib.

III

2.1 Kostja ei vaidlustanud seda, et ta parkis sõiduki (registrimärk nr xxxx) 03.01.2022

Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn ja 15.02.2022 Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn asuvas parklas,

kuid leidis, et ta pole parkimistingimusi rikkunud. Parkimist tõendavad ka esitatud fotod (hagi

lisa 3, 4, dtl 43 -92).

Esitatud parkimistingimuste (fotod parkimise tingimustest, dtl 105-108) kohaselt oli

parkimine lubatud nimetatud parklas tasuta 2 tundi ja seda ületava aja eest oli parkimine

tasuline. Nii oli poolte vahel sõlmitud VÕS § 8 lg 1-2, § 271 järgi ülalviidatud parklas ja

märgitud aegadel sõiduki parkimislepingud ehk üürilepingud ja

tingimusete kohaselt oli kostjal

1) õigus parkida viidatud kohas ja ajal sõidukit 2 tundi tasuta ja seda tingimusel, et parkimise

algusaeg on fikseeritud,

2) kohustus enam kui 2 tunnise parkimise eest tuli tasuda parkimistasu.

ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kui kostja ületas 2-tunnilist tasuta parkimise

aega 03.01.2022 ja 15.02.2022 ilma tasu maksmata.

Lepingu tingimuste üle puudus ka vaidlus.

2.2 03.01.2022 Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn asuvas parklas parkimine

Hageja poolt kohtule esitatud fotodega on tõendatud, et kostja parkis sõiduki ja fikseeris

armatuurlauale asetatud kelleaga parkimise algusajaks kl 08:50, mis tähendas, et ta võis tasuta

lepingu tingimiste järgi parkida kl 10:50 -ni (dtl 45-47). Hageja on tõendanud esitatud

fotodega, et fikseeris kostja parkimise kellaaja alguse fotodega 03.01.2022 ajavahemikul kl

09:51:53-09:05:09. Hageja esitas fotod 03.01.2022 kl 09:51:53 kuni kl 11:02:37 pargitud

sõidukist, selle ümbrusest, sõiduki rataste ja rehviventiilide asendist. Viidatud tõendid

kinnitavad hageja väidet, et sõiduk on täpselt samas parkimiskohas, sõiduki rehvide ventiilide

asend pole muutunud alates kl 08:50, ent kl 11:01:33 tehtud fotol on sõiduki armatuurlaual

parkimiskellal märgitud parkimise algusajaks kl 11:10, mis on tulevikus saabuv aeg võrreldes

kl 11:01:33 tehtud fotoga. Teisisõnu on parkimiskellal muudetud parkimise algusaega ja

parkimise alguse ajaks on märgitud aeg, mis alles pidi saabuma. Nii pole õige ega tõendatud

kostja väide, et kellal võib olla viga või et on mingi eksitus, kuna sõiduk on pargitud samas

kohas kestvalt nii et rehvide ventiilid on samas asendis. Seega on tõendatud hageja väide, et

kostja parkis sõidukit 03.01.2022 kl alates 08:50 rohkem kui 2 tundi, ilma, et ta oleks tasunud

tasuta ajale järgneva parkimise aja eest. Kostja pole väitnud, et ta oleks pärast kella 10:50 (siis

lõppes 2-tunnine tasuta parkimise õigus) jätkunud parkimise eest tasunud. Seega rikkus kostja

VÕS § 100 mõttes VÕS § 271 järgset parkimislepingu tingimusi: jättis tasumata parkimise

5

eest pärast 2-tunnise tasuta aja möödumist. Hageja on tõendanud esitatud fotoga kl 11:02:37,

et asetas leppetrahvi kviitungi sõiduki esiklaasile aknapühkija vahele (dtl 69).

2.3 15.02.2022 Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn asuvas parklas parkimine

Hageja esitatud fotodega on tõendatud, et kostja fikseeris armatuurlauale asetatud kellaga

parkimise algusajaks kl 08:19 (dtl 77-78), mis tähendas, et võis lepingu tingimuste järgi

tasuta parkida kl 10:19 -ni (hagi lisa 4, dtl 72-92).

Hageja esitas fotod 15.02.2022 kl 09:25:35 kuni kl 12:46:03 pargitud sõidukist, selle

ümbrusest, sõiduki rataste ja rehviventiilide asendist. Viidatud tõendid kinnitavad hageja

väidet, et sõiduk on täpselt samas parkimiskohas, sõiduki rehvide ventiilide asend pole

muutunud alates kl 09:25:35, ent kl 12:45:54 tehtud fotol on sõiduki armatuurlaual

parkimiskellal märgitud parkimise algusajaks kl 11:40 (dtl 82, 83, 87, 88). Eluliselt pole

usutav et kostja lahkus sõidukiga vahepeal parkimiskohast, tuli seejärel uuesti tagasi ja parkis

uuesti täpselt samasse kohta ja täpselt samasse asendisse sõiduki nii, et rehvid ventiilid jäid

samasse asendisse, ja mis tähendaks, et ta sõlmis uue parkimislepingu samal päeval samas

parklas õigusega 2 tundi tasuta parkida. Kostja ei ole oma väiteid ka tõendanud. Kostja pole

väitnud, et ta oleks pärast kella 10:19 (siis lõppes 2-tunnine tasuta parkimise aeg) jätkunud

parkimise eest tasunud. Nii on tõendatud hageja väide, et kostja parkis sõidukit 15.02.2022

alates kl 08:19 enam kui 2 tundi ning muutis vaid kellal parkimise algusaega, ilma, et ta oleks

maksnud tegelikult tasuta ajale järgneva (pärast kl 10:19) tasulise parkimise aja eest. Seega

rikkus kostja VÕS § 100 mõttes VÕS § 271 järgset parkimislepingu tingimusi: jättis tasumata

parkimise eest pärast 2-tunnise tasuta parkimisaja möödumist. Hageja on tõendanud esitatud

fotoga kl 12:46:03, et asetas leppetrahvi kviitungi sõiduki esiklaasile aknapühkija vahele (dtl

89).

2.4 Hageja asetas mõlemal ülalviidatud korral leppetrahvi nõuete kviitungid sõiduki esiklaasi

aknapühkija vahele, millega on hageja kostjat lepingu rikkumisest ja leppetrahvinõudest

teavitanud mõistlikul viisil viivitamatult VÕS § 159 lg 2 ja TsÜS § 70 järgi (vt ka RKTsKO

05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12).

2.5 Hageja väitis, et tal tekkisid sissenõudmiskulud 15 eurot, et saada sõiduki ja kostja

andmeid Transpordiametist, Rahvastikuregistrist et saata kostjale nõudekirjad trahvide

tasumiseks. Sõiduki andmete ja omaniku päring on leidnud tõendamist esitatud

Transpordiameti andmete väljavõttega (dtl 114). Hageja esitas 04.11.2024 menetluse käigus

(dtl 352) neli nõudekirja 21.09.21, 19.11.21, 20.04.22, 19.05.22. 21.09.21 nõudekirjas on

viidatud leppetrahvile nr 1200503181705290, mis ei ole käesoleva haginõude aluseks.

Ülejäänud 3 nõudekirja kajastavaid hagiavalduses kõigi 5 leppetrahvi tasumise nõudeid, sj

sisaldab 19.11.21 kiri ka leppetrahvi nr 1200503181705290, mis pole vaidlusaluse haginõude

aluseks. Kostja väitis oma vastuses, et tema aadress on alates 13.02.2023 Xxxx. Kõik

eelviidatud kirjad on 2021.a ja 2022.a. adresseeritud kostjale tema rahvastikuregistrijärgsele

aadressile Xxxx ehk on TsÜS § 69 lg 2 järgi saadetud mõistlikult võttes kohta, kust kostjal oli

võimalus neid saada ja nende nõuetega tutvuda. Seega on hageja tõendanud, et ta teavitas

kohtueelselt kostjat nõuetest mitme kirjaga. Eeltoodu alusel on tõendatud ja põhjendatud

hageja väide, et tal tekkisid sissenõudmiskulud 15 eurot sõiduki ja kostja andmete saamiseks

ning nõude esitamiseks kostjale enne kohtumenetlust. Kostja ei ole neid kulusid hüvitanud.

Kostja rikub VÕS § 100 mõttes VÕS § 113.2 lg 2 p 1 tulenevat sissenõudmiskulude tasumise

kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113.2 lg 2 p 1 alusel

kohustuse täitmist -15 euro tasumist.

6

2.6 Leppetrahvide tasumise tähtaeg oli vastavalt leppetrahvi kviitungitele 17.01.2022 ja

01.03.2022, mõlemal korral 30 eurot. Need on kostjal tasumata ja kostja rikkus VÕS § 100

mõttes leppetrahvi kui kõrvalnõude tasumise kohustust. Hagiavalduse kohaselt on kostja

rikkunud vähematult 5-l korral parkimislepingu tingimusi (millest osa leppetrahve tasus kostja

alles käesolevas menetluses), mille kohaselt ei ole kostja parkimislepingute sõlmimisel täitnud

lepingut. Kohtu arvates ei ole igakordne leppetrahv (30 eurot) ebamõistlikult suur ja lisaks ei

võimalda kostja käitumine vähendada viidatud leppetrahve VÕS § 162 järgi. Kostja väited

leppetrahvi vähendamisest ei ole seega põhjendatud. Kuna vaidlusalused leppetrahvid on seni

tasumata, on hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 158

lg 1 järgi kostjalt leppetrahvi tasumist kokku 60 eurot.

2.7 Hageja leppetrahvide nõue kokku 60 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 15 eurot on

tõendatud ja põhjendatud. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista leppetrahvi 60 eurot ja sissenõudmiskulusid 15 eurot.

IV Menetluskulud

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 eurot.

Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud ja sõidukulud TsMS § 144 p 1, 2 järgi.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus arvestab siinkohal ka seda, et kostja rahuldas hageja osa nõudest alles menetluse ajal.

Kohus tuvasta, et hageja saatis kostjale kohtueelselt kõiki võlgnetavate haginõude aluseks

olevate leppetrahvide tasumiseks mitu nõudekirja. Kostja rahuldas osa nõuet alles kohtu

menetluses, seega andis kostja ise põhjuse tema vastu hagi esitamiseks. Eeltoodu jäävad

poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja ja seega jääb

tema kulude suurus kindlaks määramata.

Hageja esitas 04.11.2023 menetluskulude nimekirja. Kostja pidi hageja menetluskuludele

vastavalt ärakuulamise protokollile 15.11.2024 (dtl 347, protokoll ja hageja kulude nimekiri

on vastavalt 05.11.2024 kohtu e-kirjale kostjale kätte toimetatud 09.11.2024). kostja pole

kuludele vastuväiteid esitanud, kuid oma varasemates vastustes on märkinud, et on nõus

hüvitama ¼ kuludest.

7

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot. Kuna

asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on selline TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20

eurot põhjendatud. Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv 100 eurot.

Kostjalt tuleb välja mõista TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi lõivu 100

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Nimekirja kohaselt kulus esindustööks aega 3,5 tundi, mis sisaldab hagiavalduse materjalide

töötamist, hagi ja menetlusdokumentide esitamist, osavõttu ärakuulamisest ja selle

ettevalmistamist ja kulude nimekirja koostamist.

Kohus hindab hageja lepingulise esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175

lg 1 järgi. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi on hageja esindaja tööaeg 3,5 tunni eest

kokku põhjendatud. Tasu määr 110 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktika. Eeltoodu alusel

leiab kohus, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 järgi 3,5

tunni eest 385 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama.

Hageja märkis, et esindaja sõidukulud on transport Tartu-Tallinn-Tartu 370 km eest, tasu on

0,30 eurot tasu kilomeetri eest ja kulud seega 111 eurot. Kohus leiab, et hageja

transpordikulud ei ole tõendatud, kuivõrd ei nähtu, millega (buss, auto, rong) hageja esindaja

viidatud vahemaa läbis, millega tekkisid vastavad kulud.

Hageja menetluskulude avaldus kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista menetluskulude katteks kokku 505 € (100 +20+385). TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb

kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

8