2-23-134273/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 5. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-23-134273

Tsiviilasi

XXXXX korteriühistu avaldus Rando Albolt 1687

euro 58 sendi, viivise ja võla sissenõudmiskulu

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. novembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rando Albo määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (vastustaja) XXXXX korteriühistu

(registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

Ingrid Vinnal

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) Rando Albo

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. novembri 2023. a määrus osas, milles maakohus

mõistis Rando Albolt XXXXX korteriühistu kasuks välja suurema põhivõla kui

1631 eurot 97 senti, viivise alates 25. oktoobrist 2023 kuni 20. novembrini 2023

suuremas summas kui 14 eurot 49 senti ning viivise suuremalt põhivõlalt kui

1631 eurolt 97 sendilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 21. novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus vastavas osas

rahuldamata. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 20. novembri 2023. a määrus

muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 20. novembri 2023. a määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada XXXXX korteriühistu avaldus osaliselt.

2. Mõista Rando Albolt XXXXX korteriühistu kasuks välja põhivõlg 1631 eurot

97 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivis 14 eurot 49 senti ja viivis põhinõudelt

(1631 eurot 97 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 21. novembrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem

kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta menetluskulud Rando Albo kanda.

4. Mõista Rando Albolt XXXXX korteriühistu kasuks menetluskulude katteks

välja 770 eurot.

5. Määruse jõustumisel tagastada XXXXX korteriühistu pangakontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, LHV Pank enammakstud riigilõiv 15 eurot."

4. Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud Rando Albo kanda.

5. Mõista Rando Albolt XXXXX korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja

210 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul

alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696

lg 3).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXXX korteriühistu (avaldaja) esitas 24. augustil 2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rando Albolt (puudutatud isik) ja Viljandi Kelderlaod

OÜ-lt (registrikood 16727017) võla väljamõistmiseks. Puudutatud isik esitas nõudele

vastuväite. Viljandi Kelderlaod OÜ märkis, et tema on nõudega nõus. Pärnu Maakohus

lõpetas 3. oktoobril 2023 puudutatud isiku suhtes maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude

tema osas üle Tartu Maakohtule menetluse hagimenetluses jätkamiseks. Pärnu Maakohus

koostas 3. oktoobril 2023 Viljandi Kelderlaod OÜ suhtes maksekäsu.

2. Avaldaja esitas 25. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus mõista

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võla 1687 eurot 58 senti,

sissenõudmiskulu 50 eurot ning viivise majandamiskulude võlalt võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25. oktoobrist 2023 kuni võla tasumiseni.

Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt oli puudutatud isik alates 25. novembrist 2015 kuni 12. juunini 2023 X

aadressil XXXX asuvas kortermajas asuvate järgmiste korterite (korteriomandite) omanik:

korter nr 102 (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX), nr 103 (registriosa nr

XXXXXXXX), nr 104 (registriosa nr XXXXXXXX), nr 105 (registriosa nr XXXXXXXX) ja

nr 106 (registriosa nr XXXXXXXX). Avaldaja majandab XXXXX kortermaja. Korteriühistu

liige on kohustatud täitma korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning

ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid (põhikirja p 4.2.1) ja tasuma elamu majandamise

jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses

ja korrasüks kord kuus hiljemalt arvel märgitud kuupäevaks (põhikirja p 4.2.6).

Avaldaja esitas puudutatud isikule remondifondi, haldustasu, soojusenergia, üldelektri,

prügiveo, raamatupidamisteenuse ja reservfondi tasu eest arveid. Ajal, mil puudutatud isik

korterid võõrandas, olid tasumata 31. mai 2023. a seisuga esitatud arved kokku 1687 eurot 58

senti. Mai 2023. a arvete tasumise tähtaeg saabus 20. juunil 2023. Puudutatud isik ei

vabanenud korteri võõrandamisega kohustusest tasuda korteriühistule sissenõutavaks

muutunud kohustused (vt korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 43 lg 2). Võla

sissenõudmiskulusid nõuab avaldaja KrtS § 42 lg 2 p 3 alusel.

Reserv- ja haldusfondi kulu arvestuse alus on põhikirja p-d 4.2.6.5 ja 4.2.6.7. Reserv- ja

haldusfond arvestatakse vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele ühistu liikme

kohta. Korteriühistu üldkoosolek kinnitas 12. juuni 2020. a otsusega haldusteenuse osutaja

(valitseja) tasuks 360 eurot kuus. See jagatakse vastavalt korteriomandi osa suurusele. Sama

korteriomanike üldkoosoleku otsusega määrati remondifondi tasuks 0,25 eurot kuus

eriomandi ruutmeetri kohta, suurendati reservkapitali 1900 euroni ja otsustati koguda

reservfondi juurde ühekordse maksena 0,63 eurot eriomandi ruutmeetri kohta. Korteriühistu

üldkoosoleku 5. mai 2023. a otsusega kinnitati reservkapitali suuruseks 2800 eurot ja otsustati

koguda puuduolev summa 1 euro 20 senti eriomandi ruutmeetri kohta.

Küttekulude arvestuse alus on põhikirja p 4.2.6.1, mille järgi arvestatakse kütekulud vastavalt

soojusemõõdiku näitudele ja teenusepakkuja esitatud arvele. Esmalt arvutatakse vee

soojendamisele kulunud soojus (kütteperioodile eelnenud suvekuudel keskmine) lähtuvalt iga

korteri tarbitud sooja vee kulust. Seejärel on iga korter kohustatud tasuma sooja eest vastavalt

korteri ruutmeetritele ning üldpindade kütte eest jagatuna korteriühistu liikmete arvule.

Elektrikulude arvestuse alus on põhikirja p 4.2.6.2. Elekter ja üldelekter arvestatakse vastavalt

eelmisel kuul tarbitud elektri ja üldelektri näitudele teenusepakkuja poolt esitatud arve alusel

jagatuna korterite näitude ja korterite arvuga. Üldelektri kulu saadakse, kui kogu elektri

tarbimisest arvutatakse maha korterite elektri tarbimine.

Prügikulu arvestuse alus on põhikirja p 4.2.6.4. Prügikulu arvestatakse vastavalt

teenusepakkuja esitatud arvele jagatuna ühistu liikmete arvule, kui üldkoosolek ei otsusta

teisiti.

Avaldaja jagab tarbitud teenuste (haldustasu, soojusenergia, elekter, prügivedu,

raamatupidamisteenus jne) kulud põhikirja, üldkoosoleku otsuste ja seaduse alusel liikmete

vahel pärast teenuste eest arvete saamist. Avaldaja ei kogu majanduskava alusel seega raha

ette. Remondifondi kogutakse üldkoosoleku otsuste ja majanduskava alusel.

3. Puudutatud isik ei vastanud avaldusele talle selleks antud tähtaja jooksul.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas 20. novembri 2023. a määrusega avalduse ja mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1687 eurot 58 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivise

14 eurot 98 senti ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 21.

novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlg. Maakohus

jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja menetluskulu 770 eurot.

Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Korteriühistu võib põhikirjaga ette näha KrtS § 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad

majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).

Arved on puudutatud isikule kätte toimetatud. Avaldajal on õigus puudutatud isikult võla

tasumist nõuda. Avaldaja nõuab puudutatult isikult võlga perioodi kuni mai 2023 eest 1687

eurot 58 senti. Puudutatud isik ei esitanud võla suurusele vastuväiteid. Võlg tuleb seega

puudutatud isikult välja mõista.

Viivise nõue on KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud.

Sissenõudmiskulu nõue on KrtS § 42 lg 2 p 3 alusel põhjendatud.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda ning pidas

avaldaja menetluskulude nõuet põhjendatuks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada.

Korterite võõrandamisel läksid puudutatud isiku õigused ja kohustused korterite omandajale,

s.o Viljandi Kelderlaod OÜ-le üle alates omandi ülemineku hetkest (KrtS § 43 lg 1).

Puudutatud isik leppis selles korterite omandajaga 5. juuni 2023. a notariaalses lepingus

kokku. Pärnu Maakohus tegi avaldaja nõude osas Viljandi Kelderlaod OÜ suhtes maksekäsu.

Puudutatud isiku suhtes ei ole maksekäsku tehtud. Viljandi Kelderlaod OÜ võttis avaldaja

nõude osas kogu vastutuse endale. Sellises olukorras ei saa nõuda puudutatud isikult avaldaja

nõude tasumist.

Avaldaja lepinguline esindaja on avaldaja kui korteriühistu haldur. Ta saab korteriühistu

esindamise eest iga kuu tasu. Tasu suurus tuleneb avaldaja üldkoosoleku protokollist ega sõltu

töötundide arvust. Avaldaja lepingulise esindaja kulu on seega põhjendamatu.

6. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Puudutatud isik ja Viljandi Kelderlaod OÜ vastutavad majandamiskulude tasumise eest

solidaarselt. Puudutatud isik ei vabanenud korteri võõrandamisega nende kohustuste täitmise

eest, mis olid muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isik ega Viljandi Kelderlaod OÜ ei ole

avaldajale võlga tasunud. Avaldajal on seega õigus seda puudutatud isikult nõuda.

Avaldaja lepinguline esindaja on Ingrid Vinnal. Avaldaja seaduslik esindaja on Osaühing

Juridic & Invest. Avaldaja seaduslik esindaja on määranud Ingrid Vinnali avaldaja halduriks.

Avaldaja maksab haldusteenuse eest tasu Osaühingule Juridic & Invest. Haldusteenus ei

sisalda õigusnõustamist, õigusalaste dokumentide koostamist ega kohtus esindamist. Avaldaja

on kohustatud selle eest eraldi maksma. Avaldaja sõlmis õigusteenuse saamiseks lepingu teise

osaühinguga, kes ei ole avaldaja juhatuse liikmeks.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja suurema põhivõla kui 1631 eurot 97 senti, viivise

alates 25. oktoobrist 2023 kuni 20. novembrini 2023 suuremas summas kui 14 eurot 49 senti

ning viivise suuremalt põhivõlalt kui 1631 eurolt 97 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 21. novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega jätab avalduse eelnimetatud osades rahuldamata. Muus

osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab määrus resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2², § 659).

9. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude majandamiskulude saamiseks.

Puudutatud isiku väitel ei ole ta isik, kellelt avaldajal on õigus nõuda majandamiskulude

tasumist, kuna ta ei ole enam avaldaja hallatavate korterite omanik.

10. Majandamiskulude tasumise kohustus on KrtS § 40 lõigete 1–3 järgi korteriomaniku

kohustus. Korteri võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale

üle alates omandi ülemineku hetkest (KrtS § 43 lg 1). See tähendab, et kui korteriomanik oma

korteri võõrandab, ei pea ta täitma neid korteriomaniku kohustusi, mis tekivad pärast seda, kui

korteri omanikuks on saanud selle omandanud isik. KrtS § 43 lõikest 1 ei tulene aga, et

korteriomanik ei pea täitma neid kohustusi, mis tekkisid ajal, mil ta oli veel korteri omanik,

s.o enne korteri omandiõiguse üleminekut. Kui korteriomanik oma korteri võõrandab, peab

tema seega täitma enda need kohustused, sh tasuma majandamiskulud, mis tekkisid ajal, mil

ta oli korteri omanik, s.o enne korteri omandiõiguse üleminekut. Korteri uus omanik vastutab

KrtS § 43 lg 2 järgi endise korteriomaniku kohustuste eest samuti (v.a täite- ja

pankrotimenetluses), kuid seda üksnes käendajana ja ulatuses, mis ei ole suurem korteri

väärtusest. Korteri endise ja uue omaniku vastutus korteriühistu ees (korteri endise omaniku

kohustuste täitmise eest) on VÕS § 145 lõikest 1 tulenevalt seega solidaarne. See tähendab, et

korteriühistu võib nõuda korteri endise omaniku kohustuste täitmist korteri endiselt omanikult

või korteri uuelt omanikult või neilt mõlemalt korraga (VÕS § 65 lg 1).

11. Puudutatud isik oli kinnistusraamatu andmetel korterite Viljandis aadressil XXXX

asuvas kortermajas asuvate korterite (korteriomandite) nr 102, 103, 104, 105 ja 106 omanik

alates 12. juunist 2017 kuni 11. maini 2023. Alates 12. mais 2023 on korterite omanik

Viljandi Kelderlaod OÜ (dtl 44–58). Avaldaja nõuab puudutatud isikult nende viie korteri

majandamiskulude tasumist alljärgnevalt:



korteri nr 102 eest 28. veebruarist 2022 kuni 31. maini 2023 esitatud, kuid tasumata

arved kokku 246 eurot 49 senti (dtl 209–210),



korteri nr 103 eest 30. novembrist 2019 kuni 31. maini 2023 esitatud, kuid tasumata

arved kokku 637 eurot 43 senti (dtl 216–217),



korteri nr 104 eest 30. aprillist 2022 kuni 31. maini 2023 esitatud, kuid tasumata arved

kokku 225 eurot 64 senti (dtl 262–263),



korteri nr 105 eest 31. jaanuarist 2022 kuni 31. maini 2023 esitatud, kuid tasumata

arved kokku 289 eurot 1 senti (dtl 278),



korteri nr 106 eest 31. jaanuarist 2022 kuni 31. maini 2023 esitatud, kuid tasumata

arved kokku 289 eurot 1 senti (dtl 296).

12. Avaldajal on KrtS § 40 lõikest 1 tulenevalt õigus nõuda korteriomanikult

majandamiskulude tasumist. Avaldaja põhikirjast tuleneb samuti, et korteriomanik on

kohustatud tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid

üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras regulaarselt üks kord kuus hiljemalt arvel

märgitud kuupäevaks (p 3.1 ja 4.2.6) (dtl 60–62). Puudutatud isik oli kuni 11. maini 2023

(k.a) korterite omanik. Ta pidi seega kuni selle kuupäevani (k.a) täitma korterite omaniku

kohustusi, sh tasuma korterite majandamiskulude eest kord kuus hiljemalt arvel märgitud

kuupäevaks. Puudutatud isik ei vabanenud KrtS § 43 lg 1 alusel selle kohustuse täitmisest

seetõttu, et ta võõrandas korterid Viljandi Kelderlaod OÜ-le. Korterite võõrandamine tõi KrtS

§ 43 lg 1 järgi kaasa üksnes selle, et puudutatud isik ei pidanud alates 12. maist 2023, s.o

korterite omandiõiguse Viljandi Kelderlaod OÜ-le üleminekust, täitma korterite omaniku

kohustusi, sh tasuma majandamiskulusid.

Viljandi Kelderlaod OÜ vastutab nende majandamiskulude tasumise eest, mis tekkisid ajal,

mille tasumise kohustus oli puudutatud isikul ajal, mil ta oli korterite omanik, käendajana

(KrtS § 43 lg 2). See tähendab, et avaldaja saab valida muuhulgas, et ta esitab nõude nii

puudutatud isiku kui ka Viljandi Kelderlaod OÜ vastu (VÕS § 145 lg 1 ja § 65 lg 1). See, et

puudutatud isikult korterid omandanud Viljandi Kelderlaod OÜ-lt on sama kohustus

maksekäsuga avaldaja kasuks välja mõistetud, ei tähenda seega, et avaldaja ei saa puudutatud

isiku vastu majandamiskulude tasumiseks nõuet esitada.

13. Puudtatud isik oli, nagu eelpool mainitud, avaldaja põhikirja järgi kohustatud tasuma

majandamiskulusid üks kord kuus hiljemalt arvel märgitud kuupäevaks. Puudutatud isiku

kohustus majandamiskulude tasumiseks sai seega tekkida kõige varem alates talle arve

esitamisest. Kohustus muutus VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks arvel märgitud kuupäeval.

Kuna avaldajal on eelnevast tulenevalt õigus nõuda puudutatud isikult kuni 11. mai 2023. a

seisuga tekkinud majandamiskulude tasumist, ei ole avaldaja nõue põhjendatud 31. mai 2023.

a arvetel kajastatud majandamiskulude osas. Puudutatud isik ei olnud 31. mai 2023. a arvete

esitamise ajal enam korterite omanik. Tal ei olnud KrtS § 43 lg 1 järgi kohustust neid arveid

maksta. Avaldaja majandamiskulude nõue ei ole 55 euro 61 senti (10,69+ 10,69 + 10,69 +

11,77 + 11,77) (arve nr 102/Y, dtl 215; arve nr 103/Y, dtl 261; arve nr 104/Y, dtl 277; arve nr

105/Y, dtl 295; arve nr 106/Y, dtl 313) ulatuses põhjendatud.

14. Korteriühistu saab nõuda korteriomanikult majanduskava alusel perioodiliste maksete

tegemist (KrtS § 40 lg 1). Kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud,

on korteriühistul KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt võimalik nõuda korteriomanikult

majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud

korteriomanike üldkoosolek. Korteriomanikku ei vabasta kulude kandmisest see, kui kulude

kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud

majanduskavana (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045/46, p 11). Korteriomanik on kohustatud

tasuma majandamiskulude eest vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1).

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga

majandamiskulude kandmisel ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva jaotuse aluse ja

tasumise korra, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt

ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

15. Avaldaja nõuab puudutatud isikult remondifondi, haldustasu, raamatupidamisteenuse,

ja reservfondi ning soojuse, üldelektri ja prügiveo kulude tasumist.

15.1.

Avaldaja 12. juuni 2020. a üldkoosolekul kinnitatud avaldaja 2020. a majanduskavast

nähtub, et avaldaja ei kogunud enda 31. mai 2019. a üldkoosoleku otsuse alusel remondifondi

raha (dtl 108). Avaldaja 12. juuni 2020. a üldkoosoleku otsusega määrati remondifondi tasuks

aga 0,25 eurot/m2 (dtl 71). Avaldaja 2020. a majanduskava järgi ei olnud puudutatud isik

kohustatud remondifondi katteks makseid tegema (dtl 119 jj). Samas, arvestades 12. juuni

2020. a üldkoosoleku otsust, tekkis puudutatud isikul selline kohustust siiski juunist 2020.

Avaldaja 2021., 2022. ja 2023. a majanduskava kohaselt oli puudutatud isik kohustatud

tasuma remondifondi katteks 0,25 eurot/m2 (vt vastavalt dtl 336, 315, 176). Asjas ei ole

tuginetud sellele, et puudutatud isiku eluruumi üldpinna ja kaasomandi mõttelise osa suurus ei

oleks vastavuses. Remondifondi tasu arvestus vastab seega KrtS § 40 lõikele 1.

15.2.

Avaldaja 2019. a majanduskavast nähtub, et avaldaja haldustasu oli 31. mai 2019. a

üldkoosoleku otsusest alates 0,36 eurot/m2 (dtl 379–380). Avaldaja 12. juuni 2020. a

üldkoosoleku otsusega määrati haldusteenuse osutaja tasuks 360 eurot kuus, s.o 0,47 eurot/m2

(dtl 71). Avaldaja 2020. a majanduskava järgi pidi puudtatud isik tegema haldustasu katteks

makseid 0,36 eurot/m2 (dtl 119 jj). Samas, arvestades 12. juuni 2020. a üldkoosoleku otsust,

oli puudutatud isik kohustatud tasuma juunist 2020 haldustasu katteks 0,47 eurot/m2. Avaldaja

2021., 2022. ja 2023. a majanduskava kohaselt oli puudtatud isik kohustatud tasuma

haldustasu katteks 0,47 eurot/m2 (vt vastavalt dtl 338, 316, 178). Haldustasu arvestus vastab

seega KrtS § 40 lõikele 1.

15.3.

Avaldaja 2020., 2021., 2022. ja 2023. a majanduskava kohaselt jagatakse

raamatupidamiskulu kõikide avaldaja liikmete vahel vastavalt nende kaasomandi suurusele (vt

dtl 363, 343, 320, 183). Raamatupidamisteenuse kulu arvestus vastab seega KrtS § 40 lõikele

1.

15.4.

Avaldaja 12. juuni 2020. a üldkoosoleku otsusega otsustati suurendada reservkapitali

1900 euroni ja koguda selleks ühekordse maksena 0,63 eurot/m2 kohta (dtl 72). Avaldaja 5.

mai 2023. a üldkoosoleku otsusega kinnitati reservkapitali suuruseks 2800 eurot ja otsustati

koguda puuduolev summa 900 eurot, s.o 1,2 eurot/m2 (dtl 143). Reservkapitali kulu arvestus

vastab KrtS § 40 lõikele 1.

15.5.

Avaldaja lähtub soojuse, üldelektri ja prügiveo kulude arvestamisel avaldajale

teenusepakkuja poolt esitatud arvetest ja avaldaja põhikirjast. Avaldaja põhikirja kohaselt

arvestatakse soojakulu nii, et teenusepakkuja esitab eelmisel kuul tarbitud soojusemõõdiku

näidu alusel arve. Soojuse kulust arvestatakse kõigepealt vee soojendamisele kulunud soojus

lähtuvalt iga korteriomandi tarbitud sooja vee kulu järgi. Kõik korteriomanikud tasuvad

seejärel soojuse kulu eest korteriomandite ja köetavate üldpindade ruutmeetri alusel. Iga

korter tasub soojuse ees vastavalt oma ruutmeetritele ja üldpindade kütte eest jagatuna

avaldaja liikmete arvuga (p 4.2.6.1). Elekter ja üldelekter arvestatakse nii, et teenusepakkuja

esitab eelmisel kuul tarbitud elektri ja üldelektri näidu alusel arve. Arve summa jagatakse

korterite näitude alusel ja korterite arvuga (p 4.2.6.2). Prügiveo kulu arvestuse aluseks on

teenusepakkuja poolt esitatud arve, mis jagatakse avaldaja liikmete arvuga (p 4.2.6.4).

Puudutatud isik ei tugine sellele, et selline kulude jaotus ei ole mõistlik või kahjustab

ülemääraselt mõne korteriomaniku õigustatud huve. Soojuse, elektri ja prügi kulude arvestus

vastab seega KrtS § 40 lõikele 2.

15.6.

Puudutatud isik ei vaidlusta avaldaja nõude eelduste täidetust ega selle suurust. Asjas

ei ole väiteid selle kohta, et avaldaja tehtud majandamiskulude arvestus erineks puudutatud

isikule esitatud arvetel märgitust. Puudutatud isik ei väida, et tema või Viljandi Kelderlaod

OÜ oleksid avaldaja nõude tasunud. Avaldaja kinnitusel on kohustus täitmata (dtl 790).

16. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt seega, et avaldajal on õigus nõuda

puudutatud isikult majandamiskulude tasumist kokku summas 1631 eurot 97 senti (1687,58 –

55,61). Avaldajal majandamiskulude nõue on põhjendamatu 55 euro 61 sendi ulatuses. Selles

osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.

Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldaja majandamiskulude nõude maakohtust väiksemas

ulatuses, tuleb muuta maakohtu määrust ka rahuldatud viivisenõude osas. Avaldajal on õigus

nõuda puudutatud isikult KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist 1631 eurolt 97 sendilt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25. oktoobrist 2023 kuni põhivõla

tasumiseni. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja viivise suuremalt summalt kui 1631 eurolt 97 sendilt ja teha uus

määrus, millega jätta avaldaja suurem viivisenõue rahuldamata.

Kuna avaldaja võib nõuda puudutatud isikult viivist, on avaldaja sissenõudmiskulude nõue 50

eurot KrtS § 42 lg 2 p 3 alusel jätkuvalt põhjendatud.

17. Ringkonnakohus muutis avalduse rahuldamise ulatust üksnes väga väikeses ulatuses

(ligikaudu 3,2% nõude hinnast). Maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks ei

ole TsMS § 172 lg 1 järgi seega alust.

18. Puudutatud isik vaidlustab määruskaebuses menetluskulude suuruse rahalist kindlaks

määramist. Puudutatud isik leiab, et avaldaja esindaja ei saa olla avaldaja lepinguline esindaja

ning tema kulud ei peaks seetõttu olema hüvitatavad.

Äriregistri andmetel on avaldaja valitseja Osaühing Juridic & Invest, kelle juhatuse liikmed

on Ingrid Vinnal ja Priit Ilves. Avaldaja seaduslik esindaja on Osaühing Juridic & Invest

(KrtS § 26 lg 1), mitte tema juhatuse liikmed. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldajat oleks

menetluses esindanud tema seaduslik esindaja Osaühing Juridic & Invest, kelle juhatuse

liikmena oleks tegutsenud Ingrid Vinnal. Avaldajat esindas menetluses Ingrid Vinnal, kellele

avaldaja on andnud selleks volituse (dtl 753). Ingrid Vinnalil on õigusteaduse magistrikraad

(dtl 754), s.o ta vastab TsMS § 218 lg 1 punktis 2 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele.

Arvestades menetluskulude jaotust, on avaldajal seega õigus teda menetluses esindanud

lepingulise esindaja kulude hüvitamisele vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Puudutatud isik ei vaidlusta määruskaebuse põhjendustes avaldaja lepingulise esindaja

ajakulu ja tunnitasu põhjendatusele antud hinnanguid.

Eelmärgitust lähtudes leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrust ei ole alust muuta osas,

milles maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

19. Arvestades avalduse ja määruskaebuse rahuldamise ulatust, jäävad määruskaebuse

menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Avaldaja menetluskulude nimekirja kohasel on avaldaja määruskaebuse menetluses kantud

menetluskulud esindajatasu kokku 210 eurot. Avaldaja esindaja ajakulu on 1,5 tundi ja

tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik ei esitanud talle selleks antud tähtaja

jooksul avaldaja menetluskuludele vastuväiteid.

Ringkonnakohus määrab avaldaja lepingulise esindaja kulud kindlaks põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on avaldaja

esindaja ajakulu 1,5 tundi vajalik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist

sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Avaldaja lepingulise esindaja kulud on

vajalikud ja põhjendatud seega kokku 210 euro (käibemaksuta) ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)