1-11-6667/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-6667

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2011.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-6667 (11230106119)

Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi O.L süüdistuses KarS § 424 järgi.

Prokurör

Aleksander Tšitšerov Süüdistatav

O.L,

elukoht: xxx; isikukood: xxx;

kodakondsus Eesti; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; alates 01.09.2011.a. OÜ T P , ehitaja; karistatus: kriminaalkorras

2-l korral karistatud: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, väärteokorras karistatud 16-l korral.

Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 23.05.2011.a. Kaitsja

Eva Rivis RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.L KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista O.L-ile 8 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda O.L-ile kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.- 02.05.2011.a., s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 7 kuu 28 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui O.L ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 12.september 2011.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

Välja mõista O.L-ilt menetluskulud riigituludesse - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära so 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 133.00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest summas 95.88 eurot , so kõik kokku 645.91 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB

Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) märkides kõikidel juhtudel viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „O.L, 1-11-6667, menetluskulu“.

Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis

tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Süüdistuse sisu:

O.L süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.05.2011.a. kella 17.45 ajal juhtis Harjumaal Viimsi vallas Viimsi alevikus Aiandi tee 8 juures mootorsõidukit Renaut Thalia

registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr. 917T kohaselt

uuritaval O.L on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 3,24 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g (lõplik tulemus 3,18 mg/l)).

Sellise käitumisega rikkus O.L liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla

joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1

/Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

3 Seega O.L pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo .

Helve Särgava Kohtunik