2-23-148649/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-148649

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi G. K. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

6998,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Marie Tsine

Kostja: G. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi G. K. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt G. K. (isikukood XXX) hageja OK Incure OÜ (registrikood

11542046) kasuks põhivõlg 3199,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 30.09.2024

seisuga 447,85 eurot ning võla sissenõudekulud 35 eurot.

3. Jätta menetluskulud 53% ulatuses G. K. ja 47% ulatuses OK Incure OÜ kanda.

4. Määrata OK Incure OÜ menetluskuludeks 630 eurot ja mõista kostjalt G. K.

(isikukood XXX) hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks hageja

menetluskuludest 53% ehk 333,90 eurot. Kostjal G. K. rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ esitas 05.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 6395,09 euro saamiseks. Kohus tegi 07.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 05.02.2024 määrusega

asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. OK Incure OÜ esitas 23.02.2024 hagi G. K. vastu võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt 23.02.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Xxxx (end Xxxx, esialgne

võlausaldaja) ja kostja G. K. vahel 14.10.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevat

põhivõlgnevust 5000 eurot, intresse 712,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 1250,79

eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ning menetluskulusid koos viivistega.

4. Kostja kasutas laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku 10 300 eurot. Lepingujärgne

intressimäär on 46,68% aastas ja 0,1279% päevas, viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o

46,68% aastas ehk 0,1279%päevas.

5. Pooled sõlmisid 22.01.2020 lepingu lisa, mille punkti 6.1 kohaselt suurendati laenulimiiti

5000 eurole ja hinnakirja punkti 2 kohaselt kohaldati intressimäärana 49,09% aastas ehk

0,1345% päevas.

6. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt

edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse

laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p 10.2 tulenevalt näidatakse arvel

miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele

kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt

laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest

kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b),

loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate

maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate

summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid, teenustasu ja muud kliendi

poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.).

7. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 7100,26 eurot, millest

arvestati krediidisumma katteks 5300 eurot, kulude katteks 268,70 eurot ja intressi katteks

1686,56 eurot.

8. Kostjale on teostatud väljamaksed kokku summas 5300 eurot perioodil 14.10.2019 kuni

19.06.2021 ning seejärel 27.04.2023 veel summas 5000 eurot (dtl 25).

9. Kostja jäi alates maist 2023, st pärast 27.04.2023 väljamakset, makseviivitusse täielikult

vähemalt kolme, s.o 2023 mai, juuni ja juuli, osamakse tasumisega. Kostjale on 26.07.2023

edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga

sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset

tähtaegselt ei tasunud, lõppeski leping 10.08.2023.

10. Hageja teavitas 05.09.2023 kostjat, et Xxxx (end Xxxx, esialgne võlausaldaja) loovutas

kostja vastase nõude hagejale.

11. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

11.1.

põhivõlg 5000 eurot, kuivõrd lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale

väljamakseid 10 300 eurot ja kostja on tasunud krediidisumma katteks kokku 5300 eurot (10

300-5300);

11.2.

intress 712,81 eurot, mis on arvestatud põhinõudelt 5000 eurot perioodi 27.04.2023 kuni

10.08.2023 eest intressimääraga 49,09% aastas;

11.3.

sissenõutavaks muutunud viivised 1250,79 eurot, mis on arvestatud põhinõudelt 5000

eurot perioodi 11.08.2023 kuni 12.02.2024 eest viivisemääraga 49,09% aastas;

11.4.

võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud

kirjade eest: 05.09.2023 kiri 25 eurot; 09.10.2023 kiri 5 eurot; 18.10.2023 kiri 5 eurot.

12. Hageja on oma hagiavalduses, 06.03.2024 ja 30.09.2024 täiendavas seisukohas välja toonud,

et krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja taotluses ja

rahvastikuregistris esitatud andmetest, samuti kontrollis krediidiandja maksehäireregistrit, mille

kohaselt kostjal kehtivad maksehäired puudusid. Kostja laenutaotluse kohaselt oli tema

sissetulekuteks 1350 eurot ning kohustusteks 350 eurot. Seega moodustusid krediidi

väljastamisel kostja kohustused suurusjärgus 40.87((201.75+350)/1350*100)%, mis on mõistlik

kohustuste osakaal sissetulekutest Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Kostja kinnitas, et ta

kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste

tõttu. Kostja kinnitas, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla

negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud

finantsnõustajatega. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja

kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu

tingimused on talle arusaadavad.

13. Hageja esitas 30.09.2024 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja

ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse kohaselt on kostjale tehtud

väljamakseid 10 300 eurot ja kostja poolt on teostatud tagasimakseid kokku 7100,26 eurot,

mistõttu kuulub kostja poolt tagastamisele 3682,59 eurot, millest väljastatud krediidisumma jääk

3199,74 eurot (10 300-7100,26), sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis põhivõlalt 3199,74 eurolt

VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o 30.09.2024 seisuga 447,85 eurot, kuna

kostja pole hagejale lepingust tulenevat kohustust täitnud alates aprill 2023. Lisaks palub hageja

mõista kostjalt välja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning väljamõistetud

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

14. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

10.03.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtukutse 04.09.2024 kohtuistungile on

kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.07.2024, kostja

kohtuistungile ei ilmunud. Hageja 30.09.2024 nõude täiendus on kostjale kätte toimetatud

avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 31.10.2024, kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt põhinõude, sissenõutavaks

muutunud viiviste ja sissenõudekulude osas vastavalt ümberarvutusele. Kohus põhjendab otsus

järgmiselt.

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

17. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

18. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

19. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud

andmete, avalike registrite, Pensionikeskuse ja Maksuameti andmete alusel.

20. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

21. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

22. Hagiavalduse ja 30.09.2024 täiendava seisukoha kohaselt on krediidiandja kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja taotluses ja rahvastikuregistris esitatud

andmetest, samuti kontrollis krediidiandja maksehäireregistrit, mille kohaselt kostjal kehtivad

maksehäired puudusid. Kostja laenutaotluse kohaselt oli tema sissetulekuteks 1350 eurot ning

kohustusteks 350 eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja kohustused

suurusjärgus 40,87((201,75+350)/1350x100)%, mis on mõistlik kohustuste osakaal

sissetulekutest Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Kostja kinnitas, et ta kasutab laenu

tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Kostja

kinnitas, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju

tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud

finantsnõustajatega. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja

kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu

tingimused on talle arusaadavad.

23. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034

lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

24. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

25. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 23-24), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

26. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Muuks tasuks ei loeta viivist ega sissenõudmiskulusid.

27. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 5000 eurot, kuivõrd lepingu kehtivuse

ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid 10 300 eurot ja kostja on tasunud krediidisumma

katteks kokku 5300 eurot (10 300-5300).

28. Hageja 30.09.2024 ümberarvutuse (dtl 107) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja

vastu 3199,74 eurot (10300-7100,26).

29. Hageja on tõendanud (dtl 58-61), et kostjale on väljastatud krediiti kokku 10 300 eurot, ja et

kostja on teinud tagasimakseid kokku 7100,26 euro ulatuses.

30. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Krediidiandja edastas kostjale 26.07.2023 meeldetuletuskirja hoiatusega, et kostja on

võlgnevuses kolme osamakse tasumisega (dtl 62). Krediidiandja luges lepingu lõppenuks alates

10.08.2023, kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud.

31. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik

puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient

oma krediidikontot kasutab. Lepingu üldtingimuste p10.2 kohaselt miinimumsumma moodustab:

(a) 5% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või (b) 10

eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos

teenustasudega on väiksem kui (b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos

kohaldatavate tasudega.

32. Kuivõrd kostjale on teostatud viimane väljamakse 27.04.2023, koostas hageja uue

tagasimaksegraafiku (dtl 108), mille kohaselt kohustub kostja tasuma igakuiselt 159,99 eurot, s.o

5% põhinõude jäägist 3199,74 eurot järgmiselt:

28.04.2023

159,99 €

28.05.2023

159,99 €

28.06.2023

159,99 €

28.07.2023

159,99 €

28.08.2023

159,99 €

28.09.2023

159,99 €

28.10.2023

159,99 €

28.11.2023

159,99 €

28.12.2023

159,99 €

28.01.2024

159,99 €

28.02.2024

159,99 €

28.03.2024

159,99 €

28.04.2024

159,99 €

28.05.2024

159,99 €

28.06.2024

159,99 €

28.07.2024

159,99 €

28.08.2024

159,99 €

28.09.2024

159,99 €

28.10.2024

159,99 €

28.11.2024

159,93 €

33. Kuivõrd uue tagasimaksegraafiku kohaselt ei ole kostja tagasimakseid teinud, on lepingu

ülesütlemise eeldused täidetud ja leping kehtivalt 10.08.2023 seisuga üles öeldud.

34. Kostjale on väljastatud krediiti 10 300 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid 7100,26 eurot.

Seega on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu VÕS § 4034 lg 7 alusel põhjendatud 3199,74

euro ulatuses (10300-7100,26). Kohus jätab rahuldamata põhinõude 1800,26 euro (5000-

3199,74) ulatuses.

35. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasumata intress 712,81 eurot, mis

on arvestatud põhinõudelt 5000 eurot perioodi 27.04.2023 kuni 10.08.2023 eest intressimääraga

49,09% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on

seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgsed intressimäärad on järgmised: alates

01.01.2023 intressimäär 2,50%, alates 01.07.2023 intressimäär 4%, alates 01.01.2024

intressimäär 4,50% ja alates 01.07.2024 intressimäär 4,25%. Seega on lepingujärgne määr

seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet

VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja

esitanud. Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles

osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest

(TsMS § 5).

36. Hagiavalduse kohaselt palub kostjalt välja mõista viivised 1250,79 eurot, mis on arvestatud

põhinõudelt 5000 eurot perioodi 11.08.2023 kuni 12.02.2024 eest viivisemääraga 49,09% aastas.

Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei

kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgem. Vastavalt 30.09.2024 ümberarvutusele nõuab hageja sissenõutavaks

muutunud viiviseid 447,85 eurot perioodi 11.08.2023 kuni 30.09.2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivisemäär on alates 01.07.2023 12%, alates 01.01.2024

12,5% ja alates 01.07.2024 12,25%, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning

hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus rahuldab vastavalt hageja

30.09.2024 ümberarvutuses esitatule hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt 3199,74 eurot perioodi 11.08.2023 kuni 30.09.2024 eest. Seega kohus

rahuldab viivisenõude osaliselt 447,85 eurot ja jätab viivisenõude 802,94 euro ulatuses

rahuldamata.

37. Hagiavalduse ja 30.09.2024 ümberarvutuse kohaselt nõuab hageja võla sissenõudmiskulude

hüvitamist 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest:

05.09.2023 kiri 25 eurot; 09.10.2023 kiri 5 eurot; 18.10.2023 kiri 5 eurot.

38. Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue.

39. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg

2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

40. Hageja on arvestanud hagi hinnaks 6998,60 eurot. Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS

§ 1132 lg 2 p 3.

41. VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige

varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

42. Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue

põhjendatud 35 euro ulatuses ehk 05.09.2023 kiri 25 eurot; 09.10.2023 kiri 5 eurot; 18.10.2023

kiri 5 eurot.

43. Kohus rahuldab hagi osaliselt põhinõude, sissenõutavaks muutunud viiviste ja

sissenõudekulude osas vastavalt 30.09.2024 esitatud ümberarvutusele ning jätab ülejäänud

nõuetes hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

45. Hageja nõuete kogusummaks oli 6998,60 eurot (5000+712,81+1250,79+35). Kohus

rahuldas hageja nõude 3682,59 euro (3199,74+447,85+35) ehk ca 53% ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb

ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

46. Hageja on ühes hagiavaldusega esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud

riigilõiv 630 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb

kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi

võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb

kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 630 eurot.

47. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 53% hageja

menetluskuludest ehk 333,90 eurot.

48. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust.

49. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

50. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

51. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 10.03.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja e-

posti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole

asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta

ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik