2-23-114343/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-114343

Kohtuasi

Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 6 korteriühistu

avaldus H.B vastu majandamiskulude võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. augusti 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 6 korteriühistu

(registrikood 80493844), lepinguline esindaja Stefani

Isotamm

Puudutatud isik H.B (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Erki Casar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. augusti 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-114343

osas, millega maakohus rahuldas Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 6 korteriühistu

avalduse, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni

punktid 1 (osaliselt), 2 ja 4–6), ning saata asi samale maakohtule tühistatud osas

uueks läbivaatamiseks.

2. Harju Maakohtu 24. augusti 2024. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus

jättis Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 6 korteriühistu avalduse osaliselt

rahuldamata (resolutsiooni punktid 1 (osaliselt) ja 3).

3. Rahuldada H.B määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 6 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 30. märtsil

2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.B-lt (puudutatud isik, võlgnik)

2-23-114343

2598,70 euro saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Avaldaja esitas 19. aprillil 2023 (täpsustatud 17. mail 2023) Harju Maakohtule avalduse,

milles palus mõista puudutatud isikult välja võlgnevuse 2625,58 eurot, millest 2548,70 eurot

on tasumata majandamiskulude põhisumma, 50 eurot sissenõudekulud ja 26,88 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus avaldaja mõista puudutatud isikult välja viivise

0,22% päevas alates 18. maist 2023. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku

kanda.

2.1. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulus puudutatud isikule korteriomand nr 48

korterelamus aadressiga Ääsi tn 6, Tamsalu linn, mille üldpind on 53,4 m2. Puudutatud isik oli

korteriühistu liige korteriühistu asutamisest alates kuni 27. juulini 2021. Avaldajale

teadaolevalt oli tegemist puudutatud isiku elukohaga.

2.2. Korteriühistu asutamiskoosolekul otsustasid ühistu liikmed kehtestada reservfondi tasu

(1,2 eurot/m2), haldustasu (0,36 eurot/m2) ja remondifondi (0,40 eurot/m2). Ülejäänud maksed

tegid ühistu liikmed vastavalt tegelikule tarbimisele pärast täpsete kulude selgumist. Avaldaja

juhatus sõlmis korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste (nt elekter, soojusenergia, prügivedu)

jaoks lepingud teenusepakkujatega ning jagas teenusepakkujatelt saadud arvetel kajastatud

korteriühistu poolt tasumisele kuuluvad summad korterite omanike vahel vastavalt seaduses ja

korteriomanike kokkulepetes sätestatule. Avaldajale teadaolevalt ei ole puudutatud isik

vaidlustanud ühtegi üldkoosoleku otsust, millega on kehtestatud majandamiskulude tasumise

alused. Kuna avaldajal polnud puudutatud isiku e-postiaadressi ja telefoninumbrit, edastas

avaldaja puudutatud isikule majandamiskulude arveid paberkandjal korteriomandi postkasti

panekuga.

2.3. Puudutatud isikul on avaldaja ees täitmata kohustused alates 21. juunist 2019 kuni 27.

juulini 2021, mil puudutatud isikule kuuluv korteriomand kohtutäituri poolt enampakkumisel

müüdi. Kohtutäituri otsuse kohaselt jaotati avaldajale enampakkumise tulemist 233 eurot,

mille arvelt on loetud tasutuks tasumata arved perioodi 21. märts 2019 kuni 31. mai 2019 eest.

Ülejäänud osas ei ole puudutatud isik avaldajale võlgnevust tasunud.

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja ei tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid.

Puudutatud isik leidis, et nõue on tõendamata ja arve ei ole tõend. Puudutatud isikult ei ole

kohtuväliselt võlgnevust nõutud, mistõttu ei ole põhjendatud nõuda sissenõudmiskulusid. Ka

on 2019. aastal esitatud arved aegunud. Samuti on aegunud need arved, mis on esitatud kolm

aastat enne kohtusse pöördumist. Puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas 24. augusti 2024. a määrusega avalduse osaliselt ning mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 2030,63 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot,

viivise 21,44 eurot ja edasiulatuva viivise 0,022% päevas põhinõudelt alates 18. maist 2023

kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis avalduse rahuldamata põhivõla 518,07 euro ja

viivise 5,44 euro nõudes. Menetluskulud jättis maakohus 80% ulatuses puudutatud isiku

kanda ja 20% ulatuses avaldaja kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulud 339,15 eurot ja seaduses sätestatud määras viivise hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

4.1. Maakohus selgitas, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 järgi

valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike

2 (6)

2-23-114343

kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad

korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. Ka selgitas

maakohus KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 sisu.

4.2. Maakohus leidis, et tõenditest nähtuvalt esitatakse korteriühistus arved iga kuu pärast

tegelike kulude suuruse selgumist. Arvetest nähtub, et kulude arvestuses on lähtutud

kaasomandi osa suurusest (53,4 m2). Arvetel kajastatud kulud on üldkulud, mis ei seostu

konkreetselt tarbimisega. Puudutatud isikule esitatud arved hõlmavad järgmisi kululiike:

haldusfond, remondifond, vannitoa küte, prügivedu, üldelekter, üldvesi. Reservfondi,

haldustasu, remondifondi ja juhatuse liikme tasu suurus on määratud 4. detsembri 2018. a

otsusega. Kuna puudutatud isik ei ole vaidlustanud arvete summasid, lähtus maakohus sellest,

et korteriühistu esitatud arved on korrektsed, ja ei analüüsinud eraldi arvete ning nendes

toodud summade põhjendatust. Avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning

esitanud selle tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid.

4.3. Maakohus tuvastas, et täitemenetluse tulemi arvestamine oli korrektne. Samuti tuvastas

maakohus, et tasumata arved on esitatud perioodi eest, mil puudutatud isik oli korteriühistu

liige.

4.4. Maakohus hindas avaldaja põhinõuet ja asus seisukohale, et see on põhjendatud osaliselt.

Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta oleks vaidlusaluseid arveid tasunud, samuti ei ole ta

esitanud sellekohaseid tõendeid. Maakohus hindas puudutatud isiku aegumise vastuväidet ja

leidis, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 alusel on avaldaja nõuded 2019. a

osas (arved nr 1166, 1226, 1286, 1346, 1406, 1464 ja 1524) kogusummas 518,07 eurot

aegunud. Maakohus jättis selles osas avalduse rahuldamata. Arvete osas, mille maksetähtaeg

oli aastal 2020, sai aegumine alata kõige varem 1. jaanuaril 2021 ning nende kohustuste osas

ei ole nõue aegunud. Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult võlgnevuse tasumist

ajavahemiku 1. detsember 2019 kuni 29. juuli 2021 eest esitatud arvete osas. Maakohus

rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla

2030,63 eurot.

4.5. Järgmisena hindas maakohus avaldaja viivisenõuet. Avaldaja on arvestanud

sissenõutavaks muutunud viivist ajavahemiku 31. märts 2023 kuni 17. mai 2023 eest kokku

26,88 eurot, lähtudes määrast 0,022% päevas. Kohus viitas KrtS § 42 lg-le 1 ja selgitas, et

sellel ajaperioodil oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne

viivisemäär 0,028767% päevas. Kuna avaldaja nõuab viivist väiksemas määras, lähtus

maakohus avalduses taotletud viivisemäärast 0,022% päevas. Sissenõutavaks muutunud viivis

põhinõudelt 2030,63 eurot määraga 0,022% on ajavahemiku 31. märts 2023 kuni 17. mai

2023 eest 21,44 eurot. Maakohus rahuldas viivisenõude nimetatud summas ning jättis selle

rahuldamata summas 5,44 eurot. Vastavalt avalduses taotletule ja KrtS § 42 lg-le 1 mõistis

maakohus puudutatud isikult välja ka viivise alates 18. maist 2023 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni määraga 0,022% päevas.

4.6. Viimaks hindas maakohus avaldaja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Maakohus

leidis, et see nõue on põhjendatud ja tuleb KrtS § 42 lg 2 p 3 alusel rahuldada. Kohus

põhjendas, et puudutatud isik oli vähemalt täitemenetluse kaudu teadlik oma kohustusest ja

vajadusest see täita. Puudutatud isik oleks saanud vältida sissenõudmiskulude kandmist, kui ta

oleks pärast täitmata kohustustest ja nende suurusest teadasaamist oma kohustused avaldaja

ees täitnud.

4.7. Kuna avaldus rahuldati osaliselt, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel

80% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 20% ulatuses avaldaja kanda. Maakohus leidis, et

avaldaja menetluskulud on põhjendatud osaliselt, ning mõistis puudutatud isikult avaldaja

3 (6)

2-23-114343

kasuks välja menetluskulud 339,15 eurot ja seadusjärgses määras viivise nendelt. Puudutatud

isik ei esitanud menetluskulude nimekirja ja toimikust ei nähtunud tal menetluskulude

tekkimine.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

5.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud Riigikohtu seisukoha vastu, mille kohaselt

ei piisa selliste nõuete rahuldamiseks üksnes arvete esitamisest. Arve ei tõenda nõude aluseks

olevaid asjaolusid, mh kululiike, mille tasumiseks arve on koostatud ja esitatud. Puudutatud

isik on seisukohal, et avaldus on tõendamata. Avaldaja on lisanud avaldusele üksnes arved,

mh ei ole avalduses välja toodud nõude kujunemist. Puudutatud isik esitas maakohtule

vastuväite, mille kohaselt on avaldus tõendamata, kuid maakohus puudutatud isiku väitega ei

arvestanud ega põhjendanud sellega arvestamata jätmist.

5.2. Avaldaja esitatud otsus puudutab vaid remondifondi ja haldusfondi, mis on arvetest

üksnes 30%. Lisaks ei saa see otsus olla asjakohane, sest otsuse vastuvõtmiseks puudus

vajalik kvoorum (60 korteriomandist oli kohal üksnes 21).

5.3. Ka ei ole põhjendatud puudutatud isikult välja mõistetud menetluskulude suurus.

Arvestades asja sisu ja keerukust, saab põhjendatud ajakulu olla maksimaalselt 1,5 tundi.

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osas, milles maakohus avalduse rahuldas,

TsMS § 667 lg 2 ja § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel tühistada menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu, ning saata asi selles osas uueks lahendamiseks samale

maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi maakohtu määrust

üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kuigi puudutatud isik palub määruskaebuse

resolutsioonis tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, saab ringkonnakohus

määruskaebuse sisust aru, et puudutatud isik vaidlustab maakohtu lahendi üksnes osas, milles

maakohus avalduse rahuldas. Määruskaebuse sisust ei nähtu puudutatud isiku soovi

vaidlustada maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata.

Avalduse rahuldamata jätmist ei ole vaidlustanud ka avaldaja, mistõttu maakohtu määrus on

selles osas TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

10. Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosaliselt jätkuvalt selle üle, kas puudutatud

isikul on avaldaja ees majandamiskulude võlgnevus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et avaldaja majandamiskulude nõude õiguslik alus on KrtS § 40 lg 1 koos VÕS § 101 p-ga 1

ja § 108 lg-ga 1 ning viivise nõude puhul KrtS § 42 lg 1 koos VÕS § 113 lg-ga 1. Samas ei

ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul pööranud tähelepanu puudutatud isiku vastuväitele

seoses avaldaja nõude tõendatusega. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus siinses hagita

4 (6)

2-23-114343

menetluses selgitanud välja asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid ega kogunud tõendeid

määral, mis võimaldaks asuda seisukohale, et avaldaja nõue on maakohtu poolt rahuldatud

osas põhjendatud. Nii on maakohus rikkunud TsMS § 5 lg-st 3 ning § 477 lg-test 5 ja 7

tulenevat uurimispõhimõtet, samuti TsMS § 442 lg-st 8 (koosmõjus § 463 lg-ga 2) tulenevat

kohtumääruse põhjendamise kohustust. Arvestades maakohtu rikkumisi ning asja õigeks

lahendamiseks vajalike menetlustoimingute olemust ja mahtu, ei saa ringkonnakohus asja ise

lahendada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Siinses asjas tugineb avaldaja sellele, et puudutatud isik on rikkunud avaldaja liikmesusest

tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi avaldaja TsMS § 230 lg 1 ja

§ 477 lg 1 järgi tõendama, et puudutatud isikul oli kohustus tasuda majandamiskulude eest,

samuti kohustuse suuruse (vt RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 13). Asja materjalidest

nähtuvalt esitas avaldaja oma nõude tõendamiseks korteriomanike 4. detsembri 2018. a

üldkoosoleku otsuse, puudutatud isikule esitatud arved ja kliendivõlgnevuse aruande (dtl-d

26–57; 77). Puudutatud isik vaidles 5. septembri 2023. a seisukohas avaldaja nõudele vastu,

leides muu hulgas, et üksnes arve ei tõenda nõude olemasolu (dtl 88). Avaldaja esitas 14.

septembril 2023 seisukoha, milles muu hulgas märkis, et avaldaja on selgitanud nõude aluseks

olevaid asjaolusid ja tõendanud nõude olemasolu (dtl-d 91 ja 92).

12. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei pidanud maakohus vajalikuks avaldaja esitatud arveid

ja nende põhjendatust analüüsida, kuna puudutatud isik ei vaidlustanud arveid summaliselt.

Ringkonnakohus möönab, et puudutatud isiku vastuväide talle esitatud arvetele oli

üldsõnaline, kuid siinsel juhul tuleb arvestada, et puudutatud isikul ei olnud menetluses

esindajat. Puudutatud isiku seisukohast nähtus selge soov vaidlustada talle esitatud arved,

mistõttu ei saanud maakohus lähtuda asja lahendades sellest, et avaldaja esitatud arved on

korrektsed. Hagita menetluses on kohtu roll aktiivsem ja kohtul tuleb kõik asja lahendamiseks

olulised asjaolud välja selgitada. Muu hulgas saanuks maakohus paluda puudutatud isikul

oma seisukohti täpsustada. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada

menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (RKTKm 16.01.2019, 2-18-

3298, p 15.1).

13. Puudutatud isik on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et avaldaja ei ole oma nõuet

piisavalt tõendanud. Seejuures on puudutatud isik oma vastuväiteid täpsustanud. Puudutatud

isik märgib, et arve ei tõenda nõude aluseks olevaid asjaolusid, mh kululiike, mille tasumiseks

arve on koostatud ja esitatud. Samuti viitab puudutatud isik, et avaldaja esitatud

korteriomanike üldkoosoleku otsus puudutab üksnes remondi- ja haldusfondi, mis

moodustavad arvetest üksnes 30%. Ringkonnakohus leiab, arvestades puudutatud isiku

vastuväiteid, et avaldajal tuleb oma põhinõuet, sh nõutava summa kujunemist täiendavalt

selgitada ja tõendada. Seejuures on ka Riigikohus märkinud, et vaid arvete esitamisega ei saa

tõendada, kui palju pidi korteriomandi omanik majandamiskulude eest tasuma (RKTKo

16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 14). Avaldajal tuleb tõendada, kui suured olid tervikuna

korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Samuti tuleb

tõendada asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud

korteriühistu liikmete vahel (vt RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 14; vt ka RKTKo

13.02.2013, 3-2-1-181-12, p 15).

14. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus avalduse osalise rahuldamise osas tühistada

ja saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel

läbivaatamisel välja selgitada avaldaja põhinõude aluseks olevad asjaolud ja hinnata nõude

põhjendatust. Seoses põhinõude uue lahendamisega tuleb maakohtul uuesti lahendada ka

avaldaja kõrvalnõuded. Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu, et puudutatud isik on

määruskaebuses uue asjaoluna vaidlustanud korteriomanike 4. detsembri 2018. a

5 (6)

2-23-114343

üldkoosoleku otsused (vähemalt) seoses remondifondi ja haldusfondi kehtestamisega.

Tulenevalt TsMS § 662 lg-st 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata ka neid puudutatud isiku

vastuväiteid.

15. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, tühistab kohus ka maakohtu määrusega määratud

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Menetluskulude jaotus ja rahaline

kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 alusel alama astme

kohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.

16. Kuivõrd tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei saa määruse peale esitada

määruskaebust (vt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p-d 11 ja 12).

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)