2-22-151671/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-151671

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ (end Osaühing Aktiva

Finants) hagi L.R-i vastu võla, intressi, viivise ja

sissenõudmiskulude hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.10.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

8609 eurot 97 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja K. K

Kostja L.R (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 18.10.2024.

a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel otsustada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 18.10.2024. a otsus ning saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-151671

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.12.2022 Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.R-i (võlgnik, kostja) vastu võla

saamiseks. Pärnu Maakohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas

asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 18.04.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 4699,36 eurot, intress 631,57 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 1349,30 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot;

2) mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuv viivis põhivõlalt kuni põhivõla kohase

tasumiseni intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas;

3) Jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras

viivisega.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 27.07.2018

laenulepingu nr KK3306937 ning 20.09.2018, 02.01.2019, 15.12.2019, 18.12.2019,

06.01.2020, 08.04.2020, 07.06.2020, 14.06.2020 ja 09.08.2020 lepingu põhitingimuste

muutmise kokkulepped, mille alusel kostjale võimaldati 4 700 euro ulatuses krediiti. Kostja

võttis krediidi kasutusele 4 699,36 euro ulatuses ega ole seda tagastanud. Lepingus leppisid

pooled kokku intressimääras 40% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 30.07.2022 oli

kostjal tasumata intress 631,57 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 4 699,36 eurot

ajavahemiku 31.07.2022–14.04.2023 eest määraga 40% aastas kokku summas 1349,30 eurot.

2.2. Placet Group OÜ loovutas 02.08.2022lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu

hagejale.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagile ei vastanud. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte postkasti jätmisega

09.05.2023, kutse kohtuistungile sai kostja kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis hagi 18.10.2024. a otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Maakohus tuvastas, et kostjaga sõlmitud lepingutel puuduvad lepingud sõlminud

isikute allkirjad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg 1 esimese lause kohaselt peab tarbija

2-22-151671

avaldus kohustuste võtmiseks olema tarbijakrediidilepingu puhul kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Maakohus palus hagejal lepingute sõlmimise asjaolusid täpsustada ning

esitada nende asjaolude kohta täiendavad tõendid, määrates täpsustuste esitamise tähtajaks

28.03.2024. Hageja kohtule ei vastanud. Maakohus määras täpsustuste esitamiseks uue

tähtaja, kuid hageja ei vastanud ka selleks tähtajaks.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tarbijakrediidileping tühine mh, kui järgimata

on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue. Kuna praegusel juhul ei ole hageja

tõendanud, et seaduses sätestatud vorminõue on täidetud, siis on kostjaga sõlmitud lepingud

tühised (VÕS § 408 lg 1). Hageja ei ole tõendanud ka krediidi kostja kasutusse andmist.

Maakohus selgitas tõendamiskoormist hagejale 16.02.2024 saadetud kirjas. Hageja ei esitanud

määratud tähtajaks ühtegi väidet ega tõendit. Hageja pidi saama kohtu 16.02.2024 selgitustest,

mis edastati hagejale e-toimiku kaudu, teada hiljemalt 19.07.2024, kui hageja sai e-toimiku

kaudu kätte kohtukutse.

4.2. Eelnevaid asjaolusid arvestades jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1).

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata

tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei toimetanud maakohus 16.02.2024 määrust,

millega maakohus andis hagejale tähtaja täiendava seisukoha ja tõendite esitamiseks, hagejale

kätte, vaid see tehti e-toimikus nähtavaks. Samuti ei toimetanud maakohus pooltele kätte

04.09.2024 määrust, millega maakohus andis hagejale tähtaja täienduste esitamiseks hiljemalt

19.09.2024. Pärast nimetatud tähtaega luges maakohus eelmenetluse lõppenuks, mistõttu

hageja ei saanud enam uusi asjaolusid ega tõendeid esitada. Hageja lepinguline esindaja avas

määruse e-toimikus 04.10.2024. Maakohtu istungil, mis toimus 09.10.2024, taotles hageja

tõendite esitamise tähtaja ennistamist, kuid maakohus jättis selle taotluse rahuldamata.

5.2. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt saadeti maakohtu määruste e-toimiku kaudu

nähtavaks tegemise teavitused hageja lepingulise esindaja e-posti aadressile (XXX; XXX).

Hageja hinnangul ei olnud see asjaolusid arvestades kohane teavitamise viis. Hageja

hagiavalduses märgitud menetlusposti aadressiks oli YYY. Maakohus saatis kohtumääruse

hageja esindaja e-posti aadressile, mida apellant ega tema esindaja ei olnud praeguses asjas

kohtule avaldanud.

5.3. Hageja sai maakohtu määrused kätte alles 04.10.2024, st siis kui kohtu poolt määratud

tähtajad oli möödunud. Kohus ei toimetanud hagejale määrusi kätte, mille tagajärjel hageja

jättis kohtunõuetele vastamata, mistõttu hagi jäi rahuldamata.

5.4. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja hagi täiendused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja

rahuldada, maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja

§ 656 lg 2 alusel tühistada ning saata tühistatud osas samale maakohtule eelmenetluse

2-22-151671

staadiumis uueks läbivaatamiseks. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus

asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

7. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui

leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lõige 1). Sel juhul

otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS §

652 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest

olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole

võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole

kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja

kohtuistungil (TsMS § 648) ega kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS

§ 656 lg 1).

8. TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusõiguse normide rikkumine, mis toob igal juhul

kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise, eelkõige

õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtte rikkumine. Ärakuulamise

põhimõtet on rikutud, kui kohus ei võimalda menetlusosalisel esitada asja lahendamiseks

olulisi faktiväiteid ja nendega seotud tõendeid. Kohtupraktikas on selgitatud, et ärakuulamise

nõude täitmiseks peab maakohus oma menetluslikke korraldusi edastades veenduma, et tema

valitud määruse edastamise viis on piisav selleks, et isik, kellele määratakse tähtaeg

menetlustoimingu tegemiseks, saab sellest teada ning tal on võimalik vastav menetlustoiming

teha (TlnRnKo 25.07.2024, 2-23-127357, p 9; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9).

9. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei taganud maakohus hagejale kohast võimalust

tutvuda maakohtu 16.02.2024 määrusega, millega maakohus selgitas tõendamiskoormist ning

määras tähtajad asjaolude ja tõendite esitamiseks. Maakohus võis edastada määrused hagejale

küll enda valitud viisil (TsMS § 310 lg 1 ja § 466 lg 1 teine lause), kuid pidi siiski veenduma,

et tema valitud määruste edastamise viis on piisav selleks, et isik, kellele määrati

menetlustoimingu tegemise tähtaeg, sai sellest teada ning tal oli võimalik vastav

menetlustoiming tähtaegselt teha.

10. Maakohtu määruste kohane edastamise viis ei olnud teavituse saatmine sellisele e-posti

aadressile, mida hageja ise menetluses avaldanud ei olnud (vt TlnRnKo 25.07.2024, 2-23-

127357, p 12). Maakohtu määruste e-toimiku kaudu nähtavaks tegemise teavitused saadeti

hageja lepingulise esindaja e-posti aadressile (XXX; XXX). Hageja hagiavalduses märgitud

menetlusposti aadressiks oli YYY.

11. Ülalkirjeldatud menetluslik rikkumine mõjutas asja lahendamise tulemust, mida ei ole

võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seetõttu tuleb maakohtu hagi rahuldamata

jätmise otsus tühistada ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks lahendamiseks.

12. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega

hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi

maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt