2-23-141941/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-141941

Tsiviilasi

OÜ Europark Estonia hagi Table AD OÜ vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490,

asukoht:

Estonia

pst

9,

Tallinn,

e-post:

krediidihaldus@europark.ee);

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ, e-

post: xxx);

Kostja: Table AD OÜ (registrikood 11644640, aadress Tallinn, Pae

tn 44-54, 1362, e-post: xxx);

Kostja lepinguline esindaja: Valdo Tõnissoo (isikukood: XXX, e-

post: xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Table AD OÜ-lt (registrikood 11644640) hageja OÜ Europark Estonia

(registrikood 10811490) kasuks välja 55 (viiskümmend viis) eurot, millest 15 eurot on

leppetrahv ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt Table AD OÜ-lt (registrikood 11644640) hageja OÜ Europark Estonia

(registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 430 (nelisada kolmkümmend) eurot,

millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 330 eurot on hageja kulud õigusabile.

3. Mõista kostjalt Table AD OÜ-lt (registrikood 11644640) hageja OÜ Europark Estonia

(registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 430 eurolt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 55 eurot, millest 15 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja

40 eurot on võla sissenõudmise kulud. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja viivise menetluskuludelt.

2. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja.

Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes Parkimislepingu

tingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu

rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on tasumata ja kostja ei esitanud leppetrahvinõudele vaiet.

3. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Tallinnas Smuuli 9 parklas 11.04.2022.

11.04.2022 koostati kostjale leppetrahvinõue 15 eurot, mille maksetähtaeg oli 25.04.2022. Kostja

rikkus parkimistingimusi, sest ta ei alustanud mobiilset parkimist ega fikseerinud parkimise algusaega.

Hageja saatis 21.09.2023 kohtueelselt kostjale meeldetuletuskirja võlgnevuse kohta.

4. Hageja viitas VÕS § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1 ja § 20 lõikele 1. Iga hageja opereeritava parkla

sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Hageja on

avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja sõiduauto

parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke. Hageja tõendas oma väiteid fotodega.

5. Kostjal oli õigus hageja lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu

tingimused ei sobinud, võis ta parkimisalalt lahkuda ning parkida sõiduki mujale. Sõiduk oli pargitud

parkimistingimusi rikkudes, sest leppetrahvi vormistamise ajal ei oldud alustatud mobiilset parkimist

ning parkimise algusaeg oli fikseerimata parkimiskellaga. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki

kasutaja lepingu sõlmimiseks nõustumuse.

6. Hagejal oli õigus eeldada, et ta sõlmis lepingu kostjaga, kui sõiduki valdajaga. Vastupidist peab

tõendama kostja. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse ehk leppetrahvi täitmist. Hageja esitas

leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades leppetrahvi sõiduki kojamehe

vahele. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 15 euro väljamõistmist.

7. Hageja tegi kõik endast oleneva asja lahendamiseks kohtueelselt teavitades kostjat võlgnevuse

olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja e-posti teel nõudekirja kostja äriregistrijärgsele e-posti

aadressile xxx. Hageja viitas VÕS § 1131 lõikele 1 ja palus kostjalt välja mõista võla sissenõudmise

kulu 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse

saadetud päringu sõiduki omaniku andmete saamiseks ning tähitud kirja saatmise kulu. Kõigest

eelnevast tulenevalt on kostja võlgnevus hageja ees kokku 55 eurot, millest 15 eurot on leppetrahvi

võlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.

8. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu

110 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 tundi. Lisaks palus hageja kostjalt välja

mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

9. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hagiavalduses on hageja esitanud ühe leppetrahvi osas

nõuded, mistõttu ülejäänud hageja võimalikud nõuded ei puutu asjasse. Hageja kordas, et leppetrahvi

nõudel oli märgitud, et pretensioon tuli esitada 14 päeva jooksul. Pretensiooni esitamiseks pidi olema

alus ning selle puudumisel pretensiooni ei rahuldata. Kostja ei ole õigeaegselt ega nõuetekohaselt

pretensiooni esitanud. Õigeaegse pretensiooni esitamiseks ei saa lugeda vastuväite esitamist

maksekäsu kiirmenetluses.

10. Kostja püüab jätta muljet nagu oleks parkimiskorraldaja teinud fotod erinevatest sõidukitest ning

leppetrahvi ei jäetud sõidukile numbrimärgiga XXXXXX. Fotodel on tegelikult selgelt kujutatud

sõidukit numbrimärgiga XXXXXX. Kostja väide, et hageja on teinud fotosid erinevatest sõidukitest,

on meelevaldne. Hageja eesmärk põhieesmärk on opereerida erinevatel parkimisaladel ning rikkumise

tuvastamisel toimetatakse vastavalt vajadusele väljastada leppetrahv või lasta pukseerida sõiduk. Pole

mõistlikku põhjust arvata, et hageja pildistas esmalt parkimislepingut rikkuvat kostja sõidukit, kuid

trahvinõude esiklaasile paigaldamist tõendava foto tegi teisest sõidukist. Tõendamiseks peaks piisama

sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud sõiduautot äratuntavalt ja märkinud

leppetrahvile parkimise aja ja koha.

11. Kostja on ette heitnud, et leppetrahvi osas ei ole tema äriregistri aadressile ega e-postile tulnud

teavitusi. Kehtiva õiguspraktika järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et leppetrahv on kätte

toimetatud, kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut rikkunud isikul on olnud mõistlik

võimalus sellega tutvuda. Parkimise korraldajal ei ole seadusest tulenevat kohustust saata hilisemalt

meeldetuletuskirju klientidele, kuid hageja on saatnud meeldetuletuskirja. Kostja äriregistri e-posti

aadressile on 21.09.2023 saadetud hagihoiatus, kuid kostja ei asunud kohustust täitma. VÕS § 113¹ lg

1 sätestatud kuluhüvitist saab nõuda olukorras, kus võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult viivist

ning võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Puudub vaidlus, et juriidilisest isikust

kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik.

12. Kuivõrd kostja pidi leppetrahvi tasuma hiljemalt 26.06.2018, muutus hageja nõue sissenõutavaks

27.06.2018 (VÕS § 82 lg 7) ning alates nimetatud päevast võis hageja nõuda viivist (VÕS § 113 lg 1).

Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. VÕS §

113¹ lg 1 sätestatud nõude eeldused on täidetud ning kostja kohustub hagejale tasuma

sissenõudmiskulude hüvitise summas 40 eurot.

13. Fotod parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ja liiklus- ja teavitusmärkidest koos kuupäeva

ja kellaajaga on tehtud leppetrahvi vormistamiste kuupäeval. Paremad fotod näitavad samuti

liiklusmärke koos parkimistingimustega. Tegemist on tüüptingimustel sõlmitava lepinguga ning püsiva

märgistusega. Kui kostja väidab, et parkimistingimused leppetrahvi vormistamise ajal ei kehtinud,

tuleks tal seda väidet tõendada.

14. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot. Lisaks tasus hageja riigilõivu 100 eurot ja

kandis maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hagi koostamisele kulus 2 tundi. Täiendava seisukoha

koostamisele kulus 1 tund ehk 110 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 450 eurot. Hageja palus

kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

Kostja vastuväited

15. Kostja leidis, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata või menetlus lõpetada, sest hageja nõue ei ole selge

ning hageja on esitanud kohtule vastuolulisi andmeid. Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata.

Hagi hoiatuses on hageja viidanud kahele tasumata leppetrahvile. Mingil põhjusel on hageja loobunud

ühe leppetrahvi nõudmisest.

16. Hageja on esitanud eksitava väite, et kostja ei ole leppetrahvi ettenähtud tähtaja jooksul

vaidlustanud ega vastanud nõudekirjadele. Hageja on samas esitanud kostja lepingulise esindaja

vastused nõudekirjadele. Leppetrahv on genereeritud hageja esindaja poolt, sellel puuduvad viited

sõidukile XXXXXX, leppetrahvi numbrile, rikkumise toimumise kohale ja kellaajale.

17. Ühel fotol on pildistatud kostja sõidukit tagant, teistel fotodel on sarnane sama marki sõiduk, mis

ei saanud kuuluda kostjale, sest kostja sõiduk on teistsugune. Fotodel on küll kuupäev ja kellaeg, kuid

ühelgi fotol ei ole näha, et hageja väljastatud trahvi- või hoiatuskviitung oleks asetatud sõiduki

numbrimärgiga kojamehe vahele. See on vastuolus hageja väidetega.

18. Leppetrahvinõuet ei ole saadetud kostjale koju, juriidilisele ega e-posti aadressile. Fotod tegi

parkimiskorraldaja leppetrahvi kuupäeval. Fotol on näha sissesõidu tee J. Smuuli tänava poolt Maxima

kaupluse juurde. Ilm on pilvitu ja päike paistab. Fotost, mis on tehtud samalt sissesõidu teelt J. Smuuli

tänava poolt Maxima kaupluse juurde nähtub, et ilm on pilvine ja päike ei paista. Kostja pidas

ilmastikuolude muutumist arusaamatuks. Seetõttu kostja ei nõustunud, et parkimiskorraldaja tegi fotod

leppetrahvi kuupäeval. Lisaks leidis kostja, et parkimislepingu pooleks saab olla sõiduki juht, mitte

omanik ega vastutav kasutaja.

Kohtuotsuse põhjendused

19. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

20. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav

kasutaja. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja parkis sõiduki 11.04.2022 Tallinnas hageja opereeritud

parklas Smuuli 9 ning rikkus parkimise nõudeid, mistõttu talle koostati leppetrahv. Pooled ei vaidle, et

kohtueelselt kostja leppetrahvi ei tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda

leppetrahv 15 eurot ja võla sissenõudmise kulu 40 eurot.

21. Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata ning väitis, et kõigilt hageja tehtud fotodelt ei nähtugi

kostja sõiduk, vaid tegu on mõne muu sarnase sõidukiga. Sisulisi vastuväiteid nõudele kostja ei

esitanud. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Põhistamata kostja

vastuväited ei võimalda kohtul ka õigusliku aluse puudumise tõttu jätta hagi läbi vaatamata või

lõpetada menetlus. Kohus selgitas kostjale 09.08.2024 saadetud pöördumises (dtl 101-103) vajadust

vastuväiteid nõudele täiendavalt põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja

sisulisi vastuväiteid ega tõendeid. Olukorras, kus hageja on esitanud tõendeid oma nõude

tõendamiseks, ei piisa hagi rahuldamata jätmiseks vaid sellest, et kostja esitab hageja tõenditele

põhistamata etteheiteid ning spekulatsioone.

22. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas 11.04.2022 kostja sõidukile registrimärgiga

XXXXXX leppetrahvi (dtl 32-33) summas 15 eurot, sest sõiduk oli pargitud Tallinnas Smuuli 9

asuvasse Maxima parklasse parkimistasu maksmata. Ekslik on kostja väide, et leppetrahvilt ei nähtu

selle koostamise kuupäeva ja kohta ega viidet sõidukile. Kostja viited sellele, et tegu on hageja

esindaja genereeritud tõendiga, on põhistamata.

23. Hageja esitas samal päeval tehtud fotod (dtl 34-40), kust on näha pargitud sõiduk ja selle

registrinumber. Kõikidelt fotodelt nähtub, et need on tehtud leppetrahvinõude koostamise päeval.

Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud väidet, et nendel fotodel, kust sõiduki registrinumbrit näha ei

ole, oleks pildistatud hoopis mõnda teist sarnast sõidukit. Sõiduki esiklaasi alla on jäetud parkimiskell,

millega on parkimise algusajaks märgitud 13:30, kuid leppetrahvinõue on koostatud kell 16:30.

Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele. Ekslik on kostja väide, et fotodel olevat näha

erinevaid ilmastikuolusid. Osa fotodest on tehtud sõidukist lähivaates, mistõttu ei ole neilt

ilmastikuolusid näha. Nendelt fotodelt, kus ilmastikuolud nähtavad on, võib täheldada, et ilm on

muutumatult päikeseline. Samuti saab fotodest kogumis järeldada (lähtuvalt sõiduki ja hoone

asukohast), et pildistatud on ühte ning sama sõidukit.

24. Hageja esitas ka fotod parkla sissesõitude juurde asetatud liiklusmärkidest ja infotahvlitest,

millistest üks on tehtud leppetrahvi koostamise päeval ning ülejäänud muul ajal (dtl 41- 47).

Parkimistingimuste kohaselt oli parklas võimalik parkida kuni kaks tundi parkimiskella kasutades.

Õigusaktidest ei tulene, et kõik fotod liiklusmärkidest või infotahvlitest parkla sissesõitude juures

peaksid olema tehtud nimelt samal ajal, mil koostatakse leppetrahvi nõue. Kostja on pargitud sõiduki

omanik või vastutav kasutaja (dtl 48-52).

25. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotodest, et hageja oli kostjale leppetrahvinõude mõistlikul

viisil kätte toimetanud (RK TKo 2-17-117146, p 12). Õigusaktidest ei tulene parkimise korraldajale

kohustust toimetada leppetrahv parkijale kätte mõnel muul viisil. Õigusaktidest ei tulene

parkimisteenuse osutajale ka kohustust saata lepingu rikkujale enne kohtusse pöördumist mistahes

viisil nõudekirju. Samas nähtub asjas kogutud tõenditest, et enne kohtusse pöördumist saatis hageja

kostjale e-kirja teel 21.09.2023 võlgnevuse meeldetuletuse koos hagi hoiatusega (dtl 53-54). Kostja

saatis 19.10.2023 e-kirja teel vastuse (dtl 55), milles väitis, et on esitanud leppetrahvile vastuväited.

Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millal ja millised vastuväited ta leppetrahvi nõudele esitas.

Hageja selgitas täiendavalt, et vastuväide on esitatud maksekäsu kiirmenetluses (dtl 55-56). Seega on

kokkuvõttes hageja tõendanud, et ta teavitas kostjat soovist kohtusse pöörduda ning kostjal oleks olnud

võimalik nõue tasuda enne hagiavalduse esitamist.

26. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka

võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul

pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal

on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks pärast

selle asetamist kostja sõiduki kojamehe vahele. Vaidlus puudub selle üle, et kostja jättis leppetrahvi

tasumata.

27. Hageja on välja toonud ning tõendanud, et parkla sissesõidu juures asusid parkimistingimusi

selgitavad infotahvlid. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus

sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks

tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14). Kui kostja parkis oma sõiduki hageja opereeritud parkimisalale,

nõustus ta sõlmima hagejaga parkimislepingu viimase avaldatud tingimustel. Asjasse puutumatu on

kostja väide, et kuna ta on juriidiline isik, ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud. Hageja on kohaselt

selgitanud, et antud juhul saab eeldada, et sõidukit kasutanud isik parkis selle kostja kui majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Vastupidist ei ole kostja tõendanud ning lepingu pooleks tuleb

lugeda kostja. Kuna kostja rikkus parkimislepingut, tuleb talt hageja kasuks leppetrahvina välja mõista

15 eurot.

28. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista võla

sissenõudmise kulu 40 eurot. Võla sissenõudmise kulude suurust ei pea võlausaldaja tõendama. Kuna

seadusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevust ja viivist ning seetõttu ka

sissenõudmise kulu hüvitamist, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 40 eurot. Kogumis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista 55 eurot.

29. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

30. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot. Lisaks tasus hageja riigilõivu 100 eurot ja

kandis maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hagi koostamisele kulus 2 tundi. Täiendava seisukoha

koostamisele kulus 1 tund ehk 110 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 450 eurot. Hageja palus

kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

31. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro väljamõistmiseks õiguslik alus puudub. Antud kulu

mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise

määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise

määrust, ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.

32. Muus osas on hageja menetluskulude nõue põhjendatud. Kostjal oli võimalik menetluskulude

tekkimist vältida, kui ta oleks nõude tasunud enne kohtumenetluse algust. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista 430 eurot, millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 330 eurot hageja kulud

õigusabile. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 430 eurolt

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik