2-23-122114/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-122114

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi R. T. vastu võla nõudes

1956,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: S. R. (e-post XXX)

Kostja: R. T. (isikukood XXX; elukoht XXX)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R. T.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1459,96

eurot, intress 0,09 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 85,93 eurot.

3. Välja mõista R. T.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 9,9 % aastas alates

02.09.2023 lepingu nr L89009617826 põhinõudelt 399,99 eurot kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni; viivis 9,9 % aastas alates 02.09.2023 lepingu nr

L89009619442 põhinõudelt 339,99 eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; viivis

9,9 % aastas lepingu nr L89009626037 põhinõudelt 499,99 eurot kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni ning viivis 9,9 % aastas lepingu nr L89009637437

põhinõudelt 219,99 eurot kuni põhivõlgnevuste tasumiseni.

4. Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud jätta 86% ulatuses R. T.i kanda ning

R. T.i menetluskulud 14% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

5. Välja mõista R. T.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 546,10

eurot, millest riigilõiv moodustab 270,90 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu

17,20 eurot ja põhjendatud õigusabikulud 258 eurot.

6. Välja mõista R. T.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Jätta R. T.i kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 30.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse R. T.ilt 1830,03 euro saamiseks. Kohus tegi 02.06.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.08.2023

kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.08.2023 kohtumäärusega

kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul

alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 01.09.2023 esitas Aktiva Finance Group OÜ

(hageja) hagi R. T.i (kostja) vastu võla nõudes.

2. 01.09.2023 esitatud hagiavalduse ja 13.12.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse ja

11.10.2024 seisukoha kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance (edaspidi

krediidiandja) 28.08.2022 järelmaksulepingud nr L89009617826, milles lepiti kokku

intressi määr 9,9% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 21,87% aastas ning mille

alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 399,99 eurot; nr L89009619442, milles

lepiti kokku intressi määr 9,9% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 22,61% aastas

ning mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 339,99 eurot ja nr

L89009626037, milles lepiti kokku intressi määr 9,9% aastas ja lepingu krediidi kulukuse

määr 21,07% aastas ning mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 499,99 eurot

ning 30.08.2022 järelmaksulepingu nr L89009637437, milles lepiti kokku intressi määr

9,9% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr 24,29% aastas ning mille alusel sai kostja

kauba järelmaksuga summas 219,99 eurot.

3. Järelmaksulepingute alusel kohustus kostja kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud

maksegraafikute alusel. Kostjalt ei ole ühegi lepingu põhiosa katteks laekumisi toimunud.

Kostjal on lepingu nr L89009617826, nr L89009619442 ja nr L89009626037 põhiosa

võlgnevus alates 1. osamaksest ning lepingu nr L89009637437 põhiosa võlgnevus alates

2. osamaksest. Kostja võlgneb hagejale järelmaksulepingute alusel 1459,96 eurot.

4. Kostja ei täitnud järelmaksulepingute nr L89009617826, nr L89009619442, nr

L89009626037 ja nr L89009637437 maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt

ning 17.01.2023 edastas krediidiandja kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingutest

tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingud

26.01.2023 üles. Krediidiandja loovutas talle kuuluvad nõuded kostja vastu hagejale

31.01.2023, mille kohta saatis hageja kostjale teate. Hageja nõuab lepingust nr

L89009617826 tuleneva põhivõla tasumist summas 399,99 eurot, intressi 26,44 eurot,

lepingutasu 9,90 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot, hagiavalduse esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 23,65 eurot ning viivist alates 2.09.2023 kuni

põhivõla täitmiseni 9,9% põhivõlalt aastas; lepingust nr L89009619442 tuleneva põhivõla

tasumist summas 339,99 eurot, intressi 21,78 eurot, lepingutasu 9,90 eurot,

sissenõudmiskulusid 30 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 20,10 eurot ning viivist alates 2.09.2023 kuni põhivõla täitmiseni 9,9%

põhivõlalt aastas; lepingust nr L89009626037 tuleneva põhivõla tasumist summas 499,99

eurot, intressi 33,41 eurot, lepingutasu 9,90 eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot,

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 29,56 eurot ning

viivist alates 2.09.2023 kuni põhivõla täitmiseni 9,9% põhivõlalt aastas ja lepingust nr

L89009637437 tuleneva põhivõla tasumist summas 219,99 eurot, intressi 14,29 eurot,

lepingutasu 9,90 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot, hagiavalduse esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 13,01 eurot ning viivist alates 2.09.2023 kuni

põhivõla täitmiseni 9,9% põhivõlalt aastas.

5. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotlused ja krediidiandja kontrollis

maksehäireregistrit. Hageja on selgitanud, et krediidiandja tegi päringu Maksu- ja

Tolliametile kostja sissetuleku osas ja sai vastuseks 499,35 eurot, kuid kuna sissetuleku

periood oli vaid 1 kuu, siis krediidiandja seda arvesse ei võtnud. Krediidiandja eeldas, et

kostjal on enda finantsseisundi kohta kõige täpsem informatsioon ning kostja esitab

krediidiandjale täpset ja tõest informatsiooni. Krediidiandja hindas saadud teavet

laenutaotlustel esitatud andmete, avalike andmebaaside ja vastavalt krediidiandja sise-

eeskirjadele. Tulenevalt sellest, et krediidiandjale ei ole sätestatud mitte ühegi

regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu, siis lähtuti sellel ajal kehtinud

laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad

kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja

arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Kõikides taotlustes märkis kostja

enda sissetuleku suuruseks 1400 eurot ja väljaminekuteks 0 eurot. Krediidiandja arvestas

regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Krediidiandja arvestas kõik kostja

kulud ja iga taotletava laenu osamakse tuludest maha ning sai iga kord teada, et kostjale

jääb raha reservi. Maksehäireregistris ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval ühtegi

maksehäiret. Kogutud teave oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks.

Arvestades hagi aluseks olevate lepingute laenusummasid, osamakse suurusi ning

lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuste täitmine kostjale

jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma. Juhul, kui krediidisaaja on käesoleval juhul esitanud laenuandjale oma kohustuste

või sissetulekute suuruse kohta ebaõiget teavet, ei vabasta see krediidisaajat lepingust

tulenevate kohustuste (so eelkõige intressi ja viivise tasumise kohustus) täitmisest.

Kostja vastuväited

6. Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustused kostjale kätte posti teel. Kostja hagile

vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 24.09.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

8. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

9. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

11. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

12. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingust nr L89009617826

tuleneva põhivõla 399,99 eurot, intressi 26,44 eurot, lepingutasu 9,90 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 23,65 eurot ning viivise alates 2.09.2023 kuni põhivõla täitmiseni 9,9%

põhivõlalt aastas; lepingust nr L89009619442 tuleneva põhivõla 339,99 eurot, intressi

21,78 eurot, lepingutasu 9,90 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, hagiavalduse esitamise

päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 20,10 eurot ning viivise alates 2.09.2023

kuni põhivõla täitmiseni 9,9% põhivõlalt aastas; lepingust nr L89009626037 tuleneva

põhivõla 499,99 eurot, intressi 33,41 eurot, lepingutasu 9,90 eurot, sissenõudmiskulu 40

eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 29,56 eurot

ning viivise alates 2.09.2023 kuni põhivõla täitmiseni 9,9% põhivõlalt aastas ja lepingust

nr L89009637437 tuleneva põhivõla 219,99 eurot, intressi 14,29 eurot, lepingutasu 9,90

eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 13,01 eurot ning viivise alates 2.09.2023 kuni põhivõla täitmiseni 9,9%

põhivõlalt aastas.

13. Hagiavaldusest nähtub, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 28.08.2022

järelmaksulepingud nr L89009617826, mille alusel sai kostja laenu 399,99 eurot (dtl 32-

33), nr L89009619442, mille alusel sai kostja laenu 339,99 eurot (dtl 34-35) ja nr

L89009626037, mille alusel sai kostja laenu 499,99 eurot (dtl 37-38) ning 30.08.2022

järelmaksulepingu nr L89009637437, mille alusel sai kostja laenu 219,99 eurot (dtl 40-

41). Kostja ei ole laenu saamisele vastuväiteid esitanud. Tegemist on

tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai

krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata

asjaoludel täitnud lepingutejärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt

järelmaksulepingute tingimuste punktile 3 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikutele

(dtl 33, 35, 38, 41) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja

tagasimakseid teinud.

14. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30%

= 48,9%. Kostjale 28.08.2022 laenulepingu nr L89009617826 alusel antud laenu krediidi

kulukuse määr oli 21,87% aastas (dtl 32), laenulepingu nr L89009619442 alusel antud

laenu krediidi kulukuse määr oli 22,61% aastas (dtl 34), laenulepingu nr L89009626037

alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 21,07% aastas (dtl 37) ja 30.08.2022

laenulepingu nr L89009617826 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 24,29%

aastas (dtl 40), mis ei ületanud laenude väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

15. Krediidiandja ütles järelmaksulepingud nr L89009617826, nr L89009619442, nr

L89009626037 ja nr L89009637437 üles 26.01.2023 (dtl 51). Krediidiandja loovutas

nõuded hagejale 31.01.2023 (dtl 52-55). Kostja ülesütlemistele ega nõuete loovutamistele

vastuväiteid esitanud ei ole.

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

17. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §

4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

18. Kohus selgitas 13.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 106-107).

19. Hagiavaldusest, puuduste kõrvaldamise avaldustest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb,

et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll kõigi nelja

lepingu osas oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotlused. Laenutaotluste kohaselt oli kostja

igakuine sissetulek 1400 eurot ja kohustused 0 eurot (dtl 56-59). Hageja selgituse

kohaselt kontrollis krediidiandja ka maksehäireregistrit ning lepingu sõlmimise

kuupäeval ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Lisaks teostas krediidiandja kostja

sissetuleku teadasaamiseks järelepärimise Maksu- ja Tolliametile, kust sai vastuseks, et

kostja sissetulek on 499,35 eurot, kuid kuna ajaperiood oli nii lühike (1 kuu), siis ei

võetud seda arvesse. Krediidiandja arvestas regulaarseteks majapidamiskulutusteks 250

eurot kuus ning arvestas ka iga taotletava laenu osamakse hageja tuludest maha. Kostjale

jäi lepingu nr L89009617826 sõlmimisel raha reservi 1126,03 eurot, lepingu nr

L89009619442 sõlmimisel 1105,60 eurot, lepingu nr L89009626037 sõlmimisel 1080,03

eurot ja lepingu nr L89009637437 sõlmimisel 1066,63 eurot. Krediidiandja lähtus

printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja poolt täidetud

taotlustes esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek

on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad,

kui kostja sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis krediidiandja järeldada kostja võimet

täita laenulepingut. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1

p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-

dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu

väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust ja ka ülalpeetavate arvu. Samuti ei lähtunud krediidiandja

Maksu- ja Tolliameti poolt saadud infost kostja sissetuleku kohta, vaid pidas

usaldusväärsemaks kostja poolt laenutaotluses avaldatud summat.

Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul

krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kehtivate maksehäirete puudumine.

Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4

tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste

suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda igakuiste kohustuste suuruse kohta

ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu,

et oleks kontrollitud infot kostja kõikide kohustuste, sh finants- ja majapidamiskulude

kohta. Samuti, et oleks küsitud infot ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada,

et tema varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu

igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga

isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik

muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja

selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha,

mis kostja maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei

kontrollitud.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

21. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu

puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel

seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

madalam.

22. Kostjale on tehtud lepingu nr L89009617826 alusel laenu väljamakse 399,99 eurot,

lepingu nr L89009619442 alusel laenu väljamakse 339,99 eurot, lepingu nr

L89009626037 alusel laenu väljamakse 499,99 eurot ja lepingu nr L89009637437 alusel

laenu väljamakse 219,99 eurot. Kostja laenu saamisele vastuväiteid esitanud ei ole.

Kostja ühtegi tagasimakset teinud ei ole ja hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr

L89009617826 alusel tagastamata põhiosa summa 399,99 eurot, lepingu nr

L89009619442 alusel tagastamata põhiosa summa 339,99 eurot, lepingu nr

L89009626037 alusel tagastamata põhiosa summa 499,99 eurot ja lepingu nr

L89009637437 alusel tagastamata põhiosa summa 219,99 eurot. Eelnev tähendab ühtlasi,

et lepingute ülesütlemine krediidiandja poolt 26.01.2023 avaldusega toimus kehtivalt,

kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab VÕS § 108 lg

1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga lepingu nr L89009617826 alusel

sissenõutavaks muutunud laenu 399,99 eurot, lepingu nr L89009619442 alusel

sissenõutavaks muutunud laenu 339,99 eurot, lepingu nr L89009626037 alusel

sissenõutavaks muutunud laenu 499,99 eurot ja lepingu nr L89009637437 alusel

sissenõutavaks muutunud laenu 219,99 eurot, kokku 1459,96 eurot.

23. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu nr L89009617826 alusel alates

1.osamaksest 20.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.01.2023 summas

26,44 eurot, lepingu nr L89009619442 alusel alates 1.osamaksest 15.10.2022 kuni

ülesütlemisele eelnenud osamakseni 15.01.2023 summas 21,78 eurot, lepingu nr

L89009626037 alusel alates 1.osamaksest 20.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud

osamakseni 20.01.2023 summas 33,41 eurot ja lepingu nr L89009637437 alusel alates

1.osamaksest 20.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.01.2023 summas

14,29 eurot. Pooled on kõikides lepingutes kokku leppinud intressimääras 9,9% aastas.

Kuna kohus tuvastas eespool, et lepingud on kostjaga sõlmitud vastutustundliku

laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingutele kohaldada VÕS § 403⁴ lg-st 7 tulenevalt

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas ja alates

01.01.2023 oli 2,5% aastas. Seega kuulub hageja intressinõue rahuldamisele osaliselt

lepingu nr L89009617826 alusel perioodil 01.01.2023 kuni 20.01.2023

maksegraafikujärgselt summalt 18,71 eurot määraga 2,5% aastas summas 0,03 eurot,

lepingu nr L89009619442 alusel perioodil 01.01.2023 kuni 15.01.2023

maksegraafikujärgselt summalt 15,93 eurot määraga 2,5% aastas summas 0,02 eurot,

lepingu nr L89009626037 alusel perioodil 01.01.2023 kuni 20.01.2023

maksegraafikujärgselt summalt 18,77 eurot määraga 2,5% aastas summas 0,03 eurot ja

lepingu nr L89009637437 alusel perioodil 01.01.2023 kuni 20.01.2023

maksegraafikujärgselt summalt 10,49 eurot määraga 2,5% aastas summas 0,01 eurot.

Kohus mõistab kostjalt välja intressi perioodil 01.01.2023 kuni 20.01.2023 kokku

summas 0,09 eurot.

24. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust

nõuda lepingutasusid summas 39,60 eurot ega sissenõudekulusid 130 eurot.

25. Hageja nõuab kostjalt lepingu nr L89009617826 alusel sissenõutavaks muutunud viivise

tasumist 23,65 eurot, lepingu nr L89009619442 alusel sissenõutavaks muutunud viivise

tasumist 20,10 eurot, lepingu nr L89009626037 alusel sissenõutavaks muutunud viivise

tasumist 29,56 eurot ja lepingu nr L89009637437 alusel sissenõutavaks muutunud viivise

tasumist 13,01 eurot. Hageja märgib, et arvestab viivist lepingute ülesütlemisele

järgnevast päevast alates, s.o 27.01.2023, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

01.09.2023 põhivõlgnevustelt lepingutes kokku lepitud intressimääraga, s.o 9,9% aastas.

Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 02.09.2023 kuni põhinõuete

täitmiseni lepingutejärgsete intressimääradega võrdses määras 9,9% aastas.

Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

tuleks viivist arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis kuni

30.06.2023 oli 10,5% aastas ja alates 01.07.2023 oli 12% aastas. Kuna seadusjärgne määr

on aga suurem järelmaksulepingutes kokku lepitud viivisemäärast 9,9% aastas, siis

mõistab kohus viivise välja lepingutes kokku lepitud määraga 9,9% aastas. Tulenevalt

TsMS § 367 esimeses lauses sätestatust mõistab kohus sissenõutavaks muutunud viivise

välja lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 27.01.2023, kuni

hagiavalduse esitamiseni, s.o 31.08.2023 lepingutes kokku lepitud intressimääraga, s.o

9,9% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja lepingu nr L89009617826 alusel

põhivõlgnevuselt 399,99 eurot sissenõutavaks muutunud viivise tasumist 23,54 eurot,

lepingu nr L89009619442 alusel põhivõlgnevuselt 339,99 eurot sissenõutavaks muutunud

viivise tasumist 20,01 eurot, lepingu nr L89009626037 alusel põhivõlgnevuselt 499,99

eurot sissenõutavaks muutunud viivise tasumist 29,43 eurot ja lepingu nr L89009637437

alusel põhivõlgnevuselt 219,99 eurot sissenõutavaks muutunud viivise tasumist 12,95

eurot.

Seega kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt ja

mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 27.01.2023-01.09.2023

summas 85,93 eurot.

26. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus ka hageja taotluse mõista kostjalt välja viivised

alates 02.09.2023 kuni lepingu nr L89009617826 põhinõude 399,99 eurot täitmiseni, kuni

lepingu nr L89009619442 põhinõude 339,99 eurot täitmiseni, kuni lepingu nr

L89009626037 põhinõude 499,99 eurot täitmiseni ja kuni lepingu nr L89009637437

põhinõude 219,99 eurot täitmiseni ning mõistab viivise välja lepingutejärgse määraga

9,9% aastas.

27. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1459,96 eurot, intress 0,09 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 85,93 eurot ja alates 02.09.2023 viivis arvestatuna

lepingu nr L89009617826 põhinõudelt 399,99 eurot, lepingu nr L89009619442

põhinõudelt 339,99 eurot, lepingu nr L89009626037 põhinõudelt 499,99 eurot ja

lepingu nr L89009637437 põhinõudelt 219,99 eurot lepingutejärgses määras 9,9%

aastas kuni põhivõlgnevuste tasumiseni.

Menetluskulud

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi

osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt põhivõlgnevuse,

sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas ning ülejäänud osas jättis

kohus hagi rahuldamata. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 86% ulatuses

ja kostja menetluskulud 14% ulatuses hageja kanda.

29. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177

lg 1 järgi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas

315 eurot, õigusabikulud 949,50 eurot ning viivise menetluskuludelt.

Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning

see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja

kanda 86% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 270,90 eurot.

Kohtu hinnangul on õigusabikulud ülepaisutatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka

tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi osaliselt ning kostja ei ole hagile

tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2,5

tunni eest 300 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 86% ulatuses, tuleb

kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 275,20 eurot.

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

30. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud,

samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad

menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

31. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik