2-23-6192/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Tsiviilasja number

2-23-6192

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024, Pärnu

Tsiviilasi

T. T. hagi M. A. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T. T. (ik XXX; elukoht: XXX, XXX-i ),

lepinguline esindaja Liivi Tuus

Kostja: M. A. (ik XXX; elukoht: XXX), lepinguline

esindaja Maarit Arro.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja poolt 28.11.2024 ja kostja lepingulise esindaja poolt 29.11.2024

allkirjastatud ja kohtule 29.11.2024 esitatud alljärgnev kompromiss:

1.1.

Pooled on kokku leppinud lõpetada T. T. (T. T., isikukood XXX) ja M. A. (isikukood XXX)

eriomandi nr 6 kaasomand, asukohaga XXX (registriosa number XXX).

1.2.

M. A. annab üle ja T. T. võtab vastu ½ eriomandi nr 6 kaasomandist, asukohaga XXX

(registriosa number XXX). Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis (AÕS

§ 120 lg 1).

1.3.

T. T. tasub M. A.-le kaasomandi osa eest hüvitist 25 800 (kakskümmend viis tuhat

kaheksasada) eurot.

1.4.

T. T. ja M. A. on kokku leppinud, et punktis 1.3. kokkulepitud hüvitis tuleb T. T.-l tasuda

kohtu poolt nimetatud deposiitkontole hiljemalt 23.12.2024. Tähtaegselt tasumata jätmise

korral lisandub viivis VÕS § 113 lg- s 1 sätestatud määras.

1.5.

T. T. ja M. A. on kokku leppinud, et korteriomandi valdus antakse üle hiljemalt 31.12.2024.

1.6.

M. A. palub deposiiti tasutud hüvitis välja maksta arvelduskontole nr XXX (XXX).

Väljamaksmiseks tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud korteri valduse üleandmise

akt.

1.7.

M. A. annab kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku ja T. T. soovib, et

kinnistusraamatu registriosa nr XXX teises jaos M. A. kohta tehtud omanikukanne

kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisturaamatusse kinnistu

ainuomanikuna T. T. (isikukood XXX). Jõustunud kohtumäärus asendab M. A. nõusolekut

(TSÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).

Tsiviilasi nr 2-23-6192

1.8.

Pooled on kokku leppinud ja taotlevad kohtult, et kohtumäärus, mis asendab punktis 1.7

nimetatud M. A. nõusolekut kinnistusraamatu registriosa nr XXX teises jaos muudatuse

tegemiseks, millega M. A. kohta tehtud omanikukanne kustutatakse ja tehakse uus kanne,

millega kantakse kinnisturaamatusse kinnistu ainuomanikuna T. T. (isikukood XXX),

esitatakse kinnistusosakonnale üksnes pärast seda, kui T. T. on täitnud punktides 1.3. ja 1.4.

nimetatud hüvitise maksmise kohustuse ning M. A. on täitnud p 1.5 nimetatud valduse

üleandmise kohustuse, ning kohtule p 1.6. nimetatud valduse üleandmise akti esitamist.

1.9.

Pooled kinnitavad, et alates kompromissi sõlmimisest puuduvad neil seoses kaasomandi

lõpetamisega eriomandile nr 6, asukohaga XXX (registriosa number XXX), samuti

eelnimetatud eriomandi valdamise ja kasutamisega seotud kuludega, üksteise vastu mistahes

muud varalised, mittevaralised ja asjaõiguslikud nõuded, välja arvatud kompromissist

tulenevad.

2. T. T.-l tasuda kompromissilepingus kokkulepitud hüvitise summa kohtu deposiiti

Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS või kontole nr

EE062200221059223099 Swedbank AS või kontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS või kontole nr EE567700771003819792 LHV Pank, märkides selgitusse „tsiviilasja 2-23-6192

kompromissileping, T. T. “.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-6192.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid kostjalt välja ei mõista.

6. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks.

7. Määruse jõustumise järel tagastada hagejale tasutud riigilõivust 315 eurot ja kanda see T. T.

arvelduskontole nr XXX.

8. Jõustunud kohtumäärus saata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale omanikukannete

muudatuste tegemiseks kooskõlas punktis 1.8. kokkulepituga. Tartu Maakohtu kinnistusosakond

võib jätta omanikukannete muudatused tegemata, kui T. T. ei tasu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

poolt määratud riigilõivu selleks ettenähtud tähtaja jooksul

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa menetluse lõpetamise määruse peale edasi kaevata,

sest pooled välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Kompromissi kinnitav määrus jõustub

pooltele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3 teine lause). Riigilõivu tagastamisest keeldumise

määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot

(TsMS § 150 lg 8). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS §

59 lg 14).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab

taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse,

et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on T. T. (hageja) hagi M. A. (kostja) vastu Pärnu linnas Riia mnt 55

asuva korteriomandi (registriosa number XXX) lõpetamiseks selliselt, et hageja saab korteriomandi

ainuomanikuks ning tasub kostjale hüvitist 20 000 eurot. Hageja palub kohustada kostjat andma

nõusolekud kinnistusraamatust kostja omandiõiguse kande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-23-6192

sisse kandmiseks ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.

2. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.

3. Eelistungina korraldaval kohtuistungil leppisid pooled kokku kompromissitingimustes, mille põhjal

koostas kohus pooltele kompromissiprojekti. Pooled esitas 29.11.2024 kohtule allkirjastatud

kompromissilepingu, milles pooled on kokku leppinud lõpetada hageja ja kostja eriomandi nr 6

kaasomand, asukohaga XXX (registriosa number XXX). Kostja annab üle ja hageja võtab vastu ½

eriomandi nr 6 kaasomandist, asukohaga XXX. Hageja tasub kostjale kaasomandi osa eest hüvitist 25

800 (kakskümmend viis tuhat kaheksasada) eurot. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et punktis 1.3.

kokkulepitud hüvitis tuleb hagejal tasuda kohtu poolt nimetatud deposiitkontole hiljemalt 23.12.2024.

Tähtaegselt tasumata jätmise korral lisandub viivis VÕS § 113 lg- s 1 sätestatud määras. Hageja ja

kostja on kokku leppinud, et korteriomandi valdus antakse üle hiljemalt 31.12.2024. Kostja palub

deposiiti tasutud hüvitis välja maksta arvelduskontole nr XXX (XXX). Väljamaksmiseks tuleb kohtule

esitada poolte poolt allkirjastatud korteri valduse üleandmise akt.

Kostja

annab

kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku ja hageja soovib, et kinnistusraamatu

registriosa nr XXX teises jaos M. A. kohta tehtud omanikukanne kustutatakse ja tehakse uus kanne,

millega kantakse kinnisturaamatusse kinnistu ainuomanikuna T. T. . Jõustunud kohtumäärus asendab

kostja nõusolekut. Pooled on kokku leppinud ja taotlevad kohtult, et kohtumäärus, mis asendab punktis

1.7 nimetatud kostja nõusolekut kinnistusraamatu registriosa nr XXX teises jaos muudatuse

tegemiseks, millega ksotja kohta tehtud omanikukanne kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega

kantakse kinnisturaamatusse kinnistu ainuomanikuna hageja, esitatakse kinnistusosakonnale üksnes

pärast seda, kui hageja on täitnud punktides 1.3. ja 1.4. nimetatud hüvitise maksmise kohustuse ning

ksotja on täitnud p 1.5 nimetatud valduse üleandmise kohustuse, ning kohtule p 1.6. nimetatud valduse

üleandmise akti esitamist. Pooled kinnitavad, et alates kompromissi sõlmimisest puuduvad neil seoses

kaasomandi lõpetamisega eriomandile nr 6, asukohaga XXX, samuti eelnimetatud eriomandi

valdamise ja kasutamisega seotud kuludega, üksteise vastu mistahes muud varalised, mittevaralised ja

asjaõiguslikud nõuded, välja arvatud kompromissist tulenevad.

4. Kohus, tutvunud dokumentidega ja esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et esitatud

kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on

täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada

menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused.

5. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi 11.11.2024 istungil.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kohtule teistsugst kokkulepet

esitanud. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte

endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

7. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus

tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust,

kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 23.04.2023 hagiavalduse

esitamisel riigilõivu 420 eurot ja 26.04.2023 täiendavat riigilõivu 210 eurot, kokku 630 eurot. Kohus

rahuldab hageja taotluse ning tagastab hageja poolt avaldatud pangakontole tasutud riigilõivust pool,

s.o. 315 eurot.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-23-6192

8. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled määruskaebuse esitamise õiguse 11.11.2024 istungil

välistasid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

4 (4)