Legislator Case Law & Legislation
2-24-12160/3 AI generated

2-24-12160/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-24-12160/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

AS esitas 10.08.2024 hagi kohtutäitur ML vastu täiteasjas nr XXXXXXXX lõppenud mõttelised osad kinnistutest XXXXXXXXXXX RK AS nõude ja täitekulude tagamiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-24-12160/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: AS esitas 10.08.2024 hagi kohtutäitur ML vastu täiteasjas nr XXXXXXXX lõppenud mõttelised osad kinnistutest XXXXXXXXXXX RK AS nõude ja täitekulude tagamiseks.

Keywords

AI generated
certificate of unpaid debts striking off the register settlement of charges on property obligation to register debt collection register deprivation of rights
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-12160

Tsiviilasi

AS hagi kohtutäitur ML vastu täiteasjas nr

XXXXXXXX

lõppenud kordusenampakkumise

kehtetuks tunnistamise hagiavalduse esitamise tähtaja

ennistamise nõudes

Menetlustoiming

Menetlustähtaja ennistamise taotluse lahendamine,

menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS (

Kostja: ML (

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS taotlus menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetlusse võtmata AS hagi kohtutäitur ML vastu täiteasjas nr

014/2007/1189 10.05.24 lõppenud kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

3. Jätta menetluskulud AS kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. AS esitas 10.08.2024 hagi kohtutäitur ML vastu täiteasjas nr XXXXXXXX lõppenud

kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiavalduse esitamise tähtaja ennistamise

nõudes.

2. Hageja esitatud faktilised asjaolud:

06.11.2007 algatas XXXX kohtutäitur ML RK AS-i (Registrikood: RK) 06.11.2007 avalduse

alusel täitemenetluse nr 014/2007/1189, milles oli täitedokumendiks Harju Maakohtu

02.07.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr XXXXX, millega oli võlgnikult väljamõistetud 19

752,58 € (309 060,78 EEK-i).

06.11.2007 otsusega mõistis kohtutäitur ML võlgnikult välja täiteasja nr 014/2007/1189

täitekulud summas 2 200,74 €.

13.03.2014 arestis kohtutäitur ML täiteasjas nr 014/2007/1189 võlgnikule kuuluvad

mõttelised osad kinnistutest XXXXXXXXXXX RK AS nõude ja täitekulude tagamiseks.

04.08.2023 esitas võlgnik Harju tööpiirkonna kohtutäitur ML’ale avalduse täitemenetluse

täiteasjas nr 014/2007/1189 lõpetamiseks seoses täitedokumendist tuleneva nõude

aegumisega.

15.08.2023 otsustas kohtutäitur ML täiteasjas nr 014/2007/1189 lõpetada RK AS nõude

sissenõudmise seoses nõude aegumisega jätkates täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes

summas 810 € ja tasumata täitekulude summas 18,53 €.

15.08.2023 tasus võlgnik kohtutäiturile täiteasjas nr 014/2007/1189 võla summas 8,54 €.

Arvestades, et võlgnik ei märkinud maksekorralduses, millise võla, see on, kas kohtutäituri

põhitasu või täitekulude kustutamiseks on nimetatud summa kantud, tuleb lähtuda

seisukohast, et summa on tasutud 50 % ulatuses kohtutäituri põhitasu katteks ja 50 % ulatuses

täitekulude katteks. Seega oli alates 16.08.2023 kohtutäituri põhitasu suuruseks koos

käibemaksuga 805,73 € ja täitekulude suuruseks koos käibemaksuga 14,26 €.

01.01.2024 muutus käibemaksu suurus (22 %), mistõttu moodustas alates 01.01.2024 täiteasja

nr 014/2007/1189 kohtutäituri tasu koos käibemaksuga 819,16 € ja täitekulud koos

käibemaksuga 14,49 €.

07.01.2024 tasus võlgnik kohtutäitur ML’ale täiteasja nr 014/2007/1189 täitekulud summas

18,53 €. Arvestades, et 07.01.2024 seisuga moodustasid täiteasja nr 014/2007/1189 täitekulud

14,49 €, laekus kohtutäituri põhitasu nõude katteks 4,04 €. Seega on alates 08.01.2024

täiteasjas nr 014/2007/1189 kohtutäituri põhitasu nõudeks 815,12 €.

11.04.2024 teavitas kohtutäitur ML võlgnikku 11.04.2024 väljakuulutatud võlgnikule

kuuluva ½ mõttelise osa hoonestatud kinnistust kinnistu XXXXXXXXXXXXXXX mis on

võlgniku lapsepõlvekoduks ja püsielukohaks, enampakkumisest algusega 02.05.2024.

13.05.2024 edastas ML 10.05.2024 kordusenampakkumise akti, mille kohaselt müüs

kohtutäitur võlgnikule kuulunud ½ mõttelise osa X kinnistust XXXX hinnaga 19 200 €.

13.05.2024 teavitas Tartu Maakohtu kinnistusosakond, et XXXX on kantud võlgniku asemel

hoonestatud kinnistu XXXXXXXXXXXXX, omanikuks.

22.05.2024 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja tsiviilasja nr XXXXXXXXXXXX

kohtumääruse resolutsiooni punktiga 1 võttis kohus menetlusse võlgniku

maksejõuetusmenetluse avalduse ja peatas resolutsiooni punktiga 8 võlgniku suhtes

läbiviidavad täitemenetlused sh täitemenetluse 014/2007/1189.

23.05.2024 edastas kohtutäitur ML võlgniku usalduslikule vastuse märkides, et täitis

täiteasjas nr 014/2007/1189 10.05.2024 lõppenud kordusenampakkumisel 828,56 € suurust

võlga ning et kogu tulem on laekunud kohtutäituri arveldusarvele ning ootab väljamaksmist.

Hageja esitas taotluse menetlustähtaja ennistamiseks. Tulenevalt TMS § 223 lõikest 1

võib täitemenetluse osaline esitada 30 päeva jooksul alates enampakkimise akti kättesaamisest

hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Arvestades, et kohtutäitur ML edastas täiteasjas nr 014/2007/1189 koostatud 10.05.2024

kordusenampakkumise akti võlgnikule 13.05.2024, on võlgnik esitanud hagiavalduse TMS §

223 lõikes 1 sätestatud tähtaega ületades. Tulenevalt TsMS § 67 lõikest 1 taotleb võlgnik

tähtaja ennistamist kuna võlgnik ei saanud TMS § 223 lõikes 3 sätestatud tähtaega järgida

seos objektiivsete asjaoludega kuna Riigikohtu menetluses oli võlgniku teistmisavaldus

tsiviilasjades nr 2-24-7510 ja 2-24-8277 jõustunud kohtulahendite tühistamiseks, mille osas

tegi Riigikohus lahendid alles 05.08.2024. Lisaks eeltoodule ei oma võlgnik akadeemilist

kõrgharidust õiguse vallas, mistõttu on tema teadmised lünklikud sh TMS § 223 lõikest 1

tuleneva tähtaja kinnipidamise vajaduse osas. Kuigi võlgnik taotles tsiviilasjades nr 2-24-7510

ja 2-24-8277 riigi õigusabi enda esindamiseks, keeldus kohus õigusabi andmisest, mistõttu ei

ole võlgnikule tagatud juurdepääsu õiglasele kohtumenetlusele ja tõhusale õiguskaitsele ning

TMS § 223 lõike 1 kohane hagi on jäänud esitamata tähtaegselt. Seega on PS § 15 lõikes 1 ja

§ 24 lõikes 5 sätestatud põhiõiguste realiseerimine olnud teoreetiline ja illusoorne kuna

õigusemõistmine on muutunud sisutuks kuna tsiviilasja menetlust ei ole algatatud ega asja

arutatud. Hageja on kordusenampakkumise tulemusel jäänud koduks ning kaotanud elukoha

registreeringu, millega kaasneb ilmselgelt hagejale makstavate töövõime- ja puudetoetuse

maksmise lõpetamine kuna hageja ei oma Rahvastikuregistris elukohta. Seega kaasnevad

hagejale negatiivsed tagajärjed.

Lisaks eeltoodule leiab hageja, et TMS § 223 lõikes 1 sätestatud 30 päevane tähtaeg on

illusoorne ja segadustekitav kuna TMS § 221 lõike 1 kohast hagi on võimalik esitada kuni

täitemenetluse lõpetamiseni, mistõttu on analoogia korras võimalik ennistada tähtaeg kuna

täitemenetlust nr 014/2007/1189 ei ole lõpetatud.

Hageja soovib TMS § 223 lõikes 1 sätestatud tähtaja ennistamisel hagiavalduse esitamisel

tugineda õigusnormile, mille rikkumine toob kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

Nimelt sätestab TMS § 88 lõige 4, et vara müüakse suulisel enampakkumisel arestimisaktis

märgitud järjekorras, mistõttu on see analoogia korras kohaldatav ka elektroonilise

enampakkumise korrale.

Käesolevas asjas ei saa olla vaidlusaluseks küsimuseks, et 10.05.2024 lõppenud

enampakkumisel oleks müüdud võlgnikule kuuluv kinnisvara vastavuses 13.03.2014

arestimisaktis märgitud kinnisasjade arestimise järjekorrale kuna 10.05.2024 müüdudXXXX

kinnistu kaasomand asub arestimisaktis 2.järjekorral. Seega õiguspärase enampakkumise

korraldamiseks pidi kohtutäitur ML kuulutama välja võlgnikule kuuluva ZZZZ kinnistu

müügi mitte asuma müüa võlgnikule kuuluvat kodu

Ilmselgelt on tegemist õigusvastase tegevusega, mille tulemusel on hageja alates 11.07.2024

kaotanud oma püsiva elukoha. Puudub vaidlus, et kohtutäitur ML’a õigusvastase tegevusel

s.o. võlgnikule kuuluva eluase müügil ja võlgnikule kuulunud kodu kaotusel on põhjuslik

seoses ning arvestades, et kohtutäitur pidi võlgnikule kuulunud eluaseme sundmüügil

arvestama võlgniku põhjendatud ootuste ja õigustega s.o., et enne tulemusel võlgnikule

kuuluva eluaseme müüki on lõplikult ammendanud vara realiseerimise muud võimalused. Ka

nimetatud asjaolu tõendab enampakkumise rikkumist kuna kohtutäitur ei ole arvestanud

võlgniku seaduslike õigusi ja huve.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et võlgnikule kuuluva SSS kinnistu osas on seatud Eesti

Vabariigi ostueesõigus ning kaitseala valitseja on põhimõtteliselt avaldanud valmisolekult

võlgnikule kuuluva kaasomandi ostuks ning 10.07.2024 kirjaga nr 7-9/24/14195-2 andnud

nõusoleku SSSSS kinnistu jagamiseks, ei ole võlgnikule kuuluva SSSkinnistu kaasomandi

mõttelise osa müük Eesti Vabariigile ammendavalt välistatud.

Eeltoodust lähtuvalt palub hageja ennistada TMS § 223 lõikes 1 sätestatud tähtaeg

hagiavalduse esitamiseks täiteasjas nr 014/2007/1189 10.05.2024 lõppenud

kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja hagejale kuulunud ½ mõttelise osa

kinnistust XXXXXXXXXX välja nõudmiseks AÕS § 80 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

3. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam

menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

4. Menetlustähtaja ennistamise taotluses tuleb välja tuua kõik ennistamise aluseks olevad

asjaolud ning nende põhistus, sh põhistus, et ta ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja

tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu

negatiivse tagajärje.

5. Riigilõivuseaduse § 59 lg 20 kohaselt tuleb tasuda menetlustähtaja ennistamise

avalduse esitamisel hagimenetluses riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, ning hagita menetluses tasutakse riigilõivu veerand

hagita asja riigilõivust, kuid mitte vähem kui 35 eurot. Samuti tuleb riigilõivu tasuda

hagiavalduselt. Hageja ei ole riigilõivu tasunud. Tegemist on menetlusse võtmist takistavate

puudustega, mis on iseenesest kõrvaldatavad. Kohtu hinnangul ei ole hagejale puuduste

kõrvaldamiseks (so riigilõivu tasumiseks) tähtaja andmine põhjendatud, kuivõrd kohtu

hinnangul on esitatud taotlus hageja esitatud asjaoludel perspektiivitu.

6. Tulenevalt TMS § 223 lõikest 1 võib täitemenetluse osaline esitada 30 päeva jooksul

alates enampakkumise akti kättesaamisest hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Hageja on seisukohal, et ta ei saanud TMS § 223 lõikes 3 sätestatud tähtaega järgida seos

objektiivsete asjaoludega kuna Riigikohtu menetluses oli võlgniku teistmisavaldus

tsiviilasjades nr 2-24-7510 ja 2-24-8277 jõustunud kohtulahendite tühistamiseks, mille osas

tegi Riigikohus lahendid alles 05.08.2024 ning lisaks eeltoodule ei oma võlgnik akadeemilist

kõrgharidust õiguse vallas, mistõttu on tema teadmised lünklikud sh TMS § 223 lõikest 1

tuleneva tähtaja kinnipidamise vajaduse osas.

7. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuva põhjusega. Esitatud avaldusest ei nähtu, et

võlgnik oleks esitanud hagi 30 päeva jooksul alates enampakkumise akti kättesaamisest hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seaduse mittetundmine ei ole kohtu hinnangul

asjaolu, mis tingiks tähtaja ennistamise. Kohus asub seisukohale, et AS ei ole käesolevas

tsiviilasjas põhistanud mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu tuleb jätta AS

taotlus menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus AS

poolt kohtule 10.08.2024 esitatud hagi menetlusse võtmisest. Samuti märgib kohus, et koos

tähtaja ennistamisega tuleb esitada ka nõuetekohane hagiavaldus, mida hageja ei ole teinud.

8. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 ja §-st 173 tuleb jätta menetluskulud AS kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

9. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

10. TsMS § 372 lg 5 esimese lause järgi võib avalduse menetlusse võtmisest keeldumise

määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik