2-23-146285/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-146285

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi T.W vastu põhivõla 2629

euro 75 sendi, intressi, viivise, haldustasu ja

sissenõudmiskulude saamiseks

Tsiviilasja hind

3679 eurot 89 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: T.W (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista T.W-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 410 eurot 98 senti.

3. Mõista T.W-lt Aktiva Finance Group kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

20.12.2024

56,15

20.01.2025

57,13

20.02.2025

58,12

20.03.2025

59,13

20.04.2025

60,16

20.05.2025

61,21

20.06.2025

62,28

20.07.2025

63,36

20.08.2025

64,47

20.09.2025

65,59

20.10.2025

66,73

20.11.2025

67,89

20.12.2025

69,08

20.01.2026

70,28

20.02.2026

71,50

20.03.2026

72,75

20.04.2026

74,02

20.05.2026

75,30

20.06.2026

76,62

20.07.2026

77,95

20.08.2026

79,31

20.09.2026

80,69

20.10.2026

82,09

20.11.2026

83,52

20.12.2026

85,03

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 478 euro 41 sendi ulatuses.

Jätta täielikult rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue (192 eurot 89 senti),

haldutasu nõue (6 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise nõue (251 eurot 63),

edasiulatuva viivise nõue ja sissenõudmiskulude nõue (50 eurot).

5. Jätta menetluskuludest 69% T.W ja 31% Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Mõista T.W-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 576 eurot 15

senti.

7. Mõista T.W-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (576 eurolt 15 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 15. novembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse T.W-lt (kostjalt) 3100 euro 70 sendi saamiseks. Kuivõrd

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu

Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 10. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2629 eurot 20 senti, intressi 192 eurot 89 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 251 eurot 63 senti, haldustasu 6 eurot ja sissenõudmiskulud 50

eurot, samuti viivise põhivõlalt alates 11. jaanuarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras

20,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Bank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 14. juunil 2022

väikelaenulepingu nr L423665, mille alusel sai kostja 3000 euro suuruse laenu. Kostja kohustus

tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kuivõrd kostja ei täitnud oma kohustusi, saatis esialgne

võlausaldaja kostjale 30. juulil 2023 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27. juulil 2023 üles.

Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 14. juunil 2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr L423665 (dtl 35 – 42; Euroopa

Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 48 – 50). Lepingu alusel sai kostja 3000 euro suurust

laenu. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

7. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS

§ 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud

tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul

kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu

ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui

kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

8. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 25,38% aastas. Lepingu sõlmimise ajal

(14. juunil 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega

48,9%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

9. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

10. Hageja on hagi p-s 1.6 selgitanud, et taotluses märkis kostja oma sissetulekuks 1100 eurot ja

kohustusteks 200 eurot. Esialgne võlausaldaja tegi päringu Maksu- ja Tolliametile.

Kohus selgitas 14. augusti 2024 kohtunõudes, et hagis kopeeritud Maksu- ja Tolliameti

väljavõte ei ole käsitletav tõendina. Tõendist peab nähtuma, kelle kohta ja millal on päring

tehtud.

Kohus selgitas ka seda, et kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et hageja peab esile

tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt

pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr

2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine,

sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised

asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023

määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes

andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb

laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto

väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2).

Seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel seoses laenusumma suurusega (vt nt

Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142768, p 11). Kohus

palus hagejal täpsustada, ka esialgne võlausaldaja on nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte

esitamist.

Vastusena kohtunõudele on hageja 16. septembri 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et

kostja esitas krediidivõimelisuse hindamiseks järgmised andmed: sissetulek 1100 eurot,

igakuised kohustused 200 eurot, tööandja Metsavenna Turismitalu, ülalpeetavate arv 0.

Maksehäireregistris ei olnud lepingu sõlmimise ajal ühtegi aktiivset maksehäiret. Kohus saab

hageja vastusest aru selliselt, et esialgne võlausaldaja ei ole kostjalt konto väljavõtteid küsinud.

11. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja on krediiditaotluses märkinud oma

sissetulekuks 1100 eurot ja igakuisteks kohustusteks 200 eurot. Taotlusest ei selgu, kas 200

euro suurused kohustused on majapidamiskulud või muud finantskohustused vms. Hageja on

selgitanud, et esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud MTA-st. Hageja

menetlusdokumenti on küll kopeeritud MTA väljavõte, kuid sellest ei selgu, kelle kohta see

tehtud on. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tõendiga. Esialgne võlausaldaja ei ole ka kindlaks

teinud kostja kohustusi.

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

14. Hageja on 16. septembri 2024 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus

kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Sellest nähtub, et kostja ei olnud kostja viivituses kolme järjestikkuse osamaksega

ning seega ei olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud.

Leping ei olnud kehtivalt üles öeldud.

Hageja on lisanud menetlusdokumendile uue maksegraafiku. Kohus saab hageja

menetlusdokumendist ja selle lisast aru selliselt, et 16. septembri 2024 seisuga on

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 248 eurot 24 senti. Otsuse tegemise aja (4. detsember 2024)

seisuga on sissenõutavaks muutunud ka oktoobri ja novembri osamaksed. Sissenõutavaks

muutunud põhivõlg on kokku 410 eurot 98 senti (248,24 + 53,31+ 54,24 + 55,19). See tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

15. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

TsMS § 369 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt hageja

esitatud uuele graafikule (16. septembri 2024 menetlusdokumendi lisa).

16. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik

tasu laenu kasutamise eest. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94

sätestatud määras. Hageja ei ole kohtule uut intressiarvestust esitanud. Eelneva tõttu jätab kohus

hageja intressinõude rahuldamata.

17. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist.

Hageja nõuab kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. Hageja tugineb

seejuures VÕS § 1132 lg 2 p-le 3, mis võimaldab pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutseval võlausaldajal nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Esmalt märgib kohus, et praegusel juhul ei ole hageja nõue üle 1000 euro. Eelnevalt on kohus

leidnud, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kirjad on saadetud 18. septembril 2023,

28. septembril 2023 ja 31. oktoobril 2023. Seega on kirjad saadetud lepingu kehtivuse ajal,

mitte pärast selle lõppemist.

18. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus

nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et ta on enne saatnud kostjale vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole ka vastavaid tõendeid esitanud. Seega ei ole VÕS § 1132

lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud ja hagejal ei ole õigust nõuda sissenõudmiskulusid. Kohus

jätab selle nõude rahuldamata.

19. Hageja nõuab kostjalt ka haldustasu (6 eurot). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale muid tasusid (VÕS § 4034 lg 7).

Kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on

krediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu,

lepingu hooldustasu). Eelneva tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt haldustasu.

20. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõla 410 eurot 98 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.

Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2151 eurot 34 senti. Kohus jätab

rahuldamata hageja põhinõude 478 euro 41 sendi ulatuses (2629,75 – 2151,34). Kohus jätab

rahuldamata hageja intressinõude (192 eurot 89 senti), haldustasu nõude (6 eurot),

sissenõutavaks muutunud viivise nõude (251 eurot 63 senti) ja sissenõudmiskulude nõude (50

eurot). Kuivõrd hageja ei ole täpsustanud, kuidas peaks toimuma edasiulatuva viivise nõudmine

tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete puhul, ei saa kohus sellist nõuet ka

rahuldada.

21. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 3130 eurot 27 senti ja kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2151 eurot 34 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 69%

ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 69% kostja ja 31% hageja kanda.

22. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 982 eurot (riigilõiv 455

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot). Kostja

ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS

§ 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.

23. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (3 h x

169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks

vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja

ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda

mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks

tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu (3 tundi) on kohtu hinnangul

põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 360 eurot (120 x 3).

24. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 835 eurot (455 + 20 + 360). Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista menetluskulud 576 eurot 15 senti (835 x 0,69). Vastavalt hageja

taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (576 eurolt 15

sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik