2-23-15085/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Määruse tegemise aeg ja koht

04.12.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-15085

Tsiviilasi

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti

filiaali avaldus J.V vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1133,49 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group,

ADB Eesti filiaal (registrikood: 12970620; asukoht

XXX, Tallinn);

Avaldaja lepingulised esindajad: S R ja N.M (OÜ

Julianuse Õigusbüroo; e-post: XXX);

Puudutatud isik: J.V (isikukood: XXX; XXX,

Tallinn);

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: I.V

(Lexsemper Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX).

Muu osaline: C.C (isikukood: XXX).

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Mõista J.V-lt välja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks

põhivõlgnevus 932,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 88,84 eurot.

3. Mõista J.V-lt välja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks viivis

põhivõlgnevuselt (932,72 eurot) VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 25.10.2023

kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud J.V kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5

kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse

2-23-15085

esitamise nõudest.

ASJAOLUD JA AVALDAJA NÕUE

1. Avalduse kohaselt toimus 21.04.2021 Tallinnas XXX kahjujuhtum/veeavarii, mille

tulemusena sai kahjustada korteri siseviimistlus.

Kahju tekkimise põhjuseks oli korteris nr 188 toimunud torustiku leke, mille tagajärjel sai

kannatada korter nr 184. Korter nr 184 oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel

kindlustatud avaldaja poolt.

2. Varakahjust on koostatud 23.04.2021 vaatlusakt ja kahjustustest tehti pilte. Vaatlusaktide

ja piltide kohaselt said kahjustada korteri nr 184 magamistoa lagi ja üks sein (tapeet).

Vaatlusakti kohaselt oli kahju põhjuseks korteris nr 188 torustiku leke. Seoses korteri 184

kahjustamisega ja remondiga on avaldajale esitatud 28.04.2021 hinnapakkumine nr

135/2021, kus on välja toodud tööde ja materjalide maksumus kokku summas 1122,72

eurot. Remonditööd teostati vastavalt hinnapakkumisele. Avaldaja hüvitas

kindlustusvõtjale kahjustatud korteri taastamiskulud, arvestades maha omavastutuse 190

eurot, kokku summas 932,72 eurot.

3. Avaldaja saatis 24.11.2022. puudutatud isikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks

summas 932,72 eurot, tasumise tähtajaga 14 päeva. Puudutatud isik ei ole hüvitist

tasunud.

4. Avaldaja nõuab põhivõlgnevuse 932,72 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 88,84 euro

ja edasiulatuva viivise TsMS § 367 väljamõistmist.

Avaldaja arvestas sissenõutavaks muutunud viivist alates 24.11.2022 kahjunõude

nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast, st alates 09.12.2022 kuni avalduse

esitamiseni, st 24.10.2023 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

5. Lekkinud kuumaveetoru, mille kohta on avaldaja lisanud ka KÜ kinnituse (avalduse lisa

6 lk 7) on vajalikud üksnes puudutatud isiku korteris vee tarbimiseks ning need on

suletavad, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks. Puuduvad

igasugused tõendid, et kahju põhjustajaks oleks olnud korter nr 192.

6. Õnnetus toimus 21.04.2021. a ning ülevaatus 23.04.2021. a. Ülevaatusakti teostamisse

seega ei kaasata enam ei KÜ, santehnikuid ega kahju tekitajat, kuna ülevaatuse

eesmärgiks on välja selgitada kahju suurus. Selleks hetkeks, kui avaldaja partner vaatluse

läbi viib, on ilmselgelt kahju põhjus likvideeritud, ei saa ju lasta katkisel torul edasi

lekkida.

7. Kahju sündmuskohal koostööpartner (ehitusettevõte) vaatab kahjud üle, fikseerib aktiga

(avalduse lisa 2) ning piltidega kahjustused, mille alusel on võimalik koostada

hinnakalkulatsioon kahjustuste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul on avaldaja kasutanud

koostööpartnerit T OÜ. Aktis, piltidel ja selle alusel esitatud hinnapakkumises ning arvetel

toodud kalkulatsiooni näol tegemist tavapärase nimetatud tööde maksumusega. Seega on

kahjukäsitlemise käigus kahju suurus tuvastatud asjatundja poolt. Hinnapakkumises

toodud tööd ja kasutatud materjalid on otseselt seostatavad 21.04.2021 aset leidnud

veekahjustustega. Avaldaja poolt esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et tegemist ei

oleks vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega ning et kannatanu oleks

2-23-15085

mingis ulatuses tehtud tööde võrra rikastunud. Hinnapakkumises toodud tööd ja materjalid

on tavapärased korteri seinte, lagede ja põranda kahjustuste kõrvaldamiseks.

Käesolevaga esitab avaldaja vastuväited puudutatud isiku etteheidetele kulude osas:

1) kardinapuu eemaldus, paigaldus või katmine summas 25 eurot + km. Aknaga seotud

ruumi tapeedi vahetamisel ei saa ilmselgelt ümber kardinapuu tapeeti vahetada ja

kardinapuu tuleb tapeedi vahetamise ajaks eemaldada.

2) ukse piirdeliistu eemaldus, paigaldus või katmine summas 15 eurot + km. Samuti ei

panda tapeedi serva ukse piirdeni, see eemaldatakse ja asetatakse pärast tapeedi

paigaldust.

3) elektriku poolne kontroll (sisaldab akti) 146 eurot +km. Pildilt nr 2 ja 0412 on näha ja

fikseeritud, et vesi valgus seinas, kus asusid pistikupesad ning kust jooksis vett välja.

Seega vajab ilmselgelt elektriku kontrolli.

4) katmistööd 19 eurot + km. Selleks et mööbel ja muud pinnad ei saaks kahjustada ja

määrduda, remondi teostamise ajal kaetakse pinnad.

5) mööbli teisaldus ja ümberpaigutus 22 eurot + km. Tegemist on tööjõukuluga, mida

remonti teostavad isikud oma aega kulutavad seoses remondi teostamisega.

6) logistilised kulud 55 eurot + km. Nimetatud kulud on seoses transpordiga, mis on

seotud nii materjali ostu, tarnimise ja toomisega kui ka ehitajate transport.

8. Avaldaja selgitab, et pärast kahjuteate saamist on avaldaja pöördunud kannatanu poole

ning palunud tal pöörduda korteriühistu poole, et korteriühistu väljastaks tõendi kahju

põhjustaja, lekke jne osas. Kannatanu on vastava kinnituskirja so avalduse lisa 6 lk 7 ka

edastanud. Avaldaja lisab ka e-kirjavahetuse, millega on 22.04.2021. a kannatanu antud

akti edastanud. Seoses puudutatud isiku vastuväidetega, et tegemist on allkirjastamata jne

tõendiga, on avaldaja pöördunud ise otse KÜ esindaja poole, kes akti on koostanud, so

C.C , päringuga. C.C kinnitas avaldajale akti õigsust ning selle kinnituseks väljastas

28.02.2024. a akti ning jätkuvalt kinnitas, et kahju põhjustajaks on korter nr 188.

9. Olukorras, kus korteris 184 oli kahju tekkinud 21.04, ei saanud üleval korteril kahjud

tekkida ajaliselt hiljem, s.o 02.05.

Puudutatud isik on lisanud pildid oma korteri kahjustustest, kust ilmneb, et tegemist oli

ilmselgelt vana lekkega. Seega millal leke krt 188 toimus, ei ole võimalik tuvastada.

Piltidelt nähtub, et puudutatud isik oli eemaldanud juba tapeedi. Samas ei ole puudutatud

isik lisanud ülevaatuse akti, mille F OÜ oli koostanud.

On tõendamata, et puudutatud isik oleks teavitanud 02.05.2021 korteriühistut lekkest.

Nagu 21.04 kahjujuhtumisega seoses on avaldaja selgitanud, et kui tekib veekahju, on

esmavajalik teavitada KÜ, et välja selgitada, kas leke on üldaladelt ning vältida kahjude

suurenemist. Avaldaja märgib, et korteriühistul on mitu esindajat. Kui 188 omanik arvas,

et 192 omanik/juhatuse liige valetab, oli tal võimalik pöörduda teiste KÜ juhatuse liikmete

poole, mida tehtud ei ole.

10. Avaldaja selgitab, et kahjusumma hulka ei arvestata käibemaksu kui hüvitise saamiseks

õigustatud isik ehk kannatanul on õigus käibemaksu tasaarvestada. Lähtuma peab hüvitise

saamiseks õigustatud isiku ehk kannatanu õigustest käibemaksu osas (Riigikohtu lahendi

nr 2-17-11269 punkt 12.2). Avaldaja on korduvalt erinevates tsiviilvaidlustes antud

asjaolu selgitanud. Väär on puudutatud isiku viide kindlustusandjale kui käibemaksu

kohuslasele, sest lähtuma peab hüvitise saamiseks õigustatud isiku ehk kannatanu

2-23-15085

õigustest käibemaksu osas. Käesoleval juhul on kannatanuks füüsiline isik, kes ei ole

käibemaksu kohuslane, seega ei ole füüsilisel isikul õigust käibemaksu tagasi saada või

tasaarvestada, mistõttu arvestatakse käibemaks kahjusumma hulka.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

11. Puudutatud isik avaldust ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik

märkis, et avaldusele lisatud tõendid on ebausaldusväärsed ning avaldus on suunatud vale

isiku vastu.

12. Korteri nr 184 omaniku ja avaldaja töötaja osavõtul koostatud akti ei saa pidada

usaldusväärseks, kuna:

-

sellest ei tulene, mille alusel olid tehtud järeldused lekke kohta korterist 188.

Ülevaatusaktis on kirjas, et ülevalt naaber uputas. Ülevalt on veel peale puudutatud

isikut seitse korterit (puudutatud isiku korter on teisel korrusel), kust võiks toimuda

vee läbijooks. Ülevaatusaktis puuduvad andmed selle kohta, et lekke väljus just

korterist 188;

-

ülevaatusakt oli koostatud korteriühistu esindaja, torumehe ja kahju tekitaja osavõtuta;

-

ülevaatusaktis puuduvad viited sellele, et kahju põhjuse väljaselgitamiseks kutsuti

korteriühistu esindaja ja kahju tekitaja.

13. Puudutatud isik selgitas, et 21.04.2021 toimus veeleke tegelikult korterist nr 192 ning selle

tõttu sai kahjustada puudutatud isiku korter ja korter 184. 03.05.2021 esitas puudutatud

isik kindlustusandjale kahjuteate, milles märkis, et WC laes ja elutoa seintel on näha

veeleket. Kindlustusandja koostas puudutatud isiku korterist ülevaatusakti. 24.05.2021

tegi kindlustusandja otsuse, millega hüvitas WC lae viimistluse taastamise kulu 271 eurot

(331 eurot hinnapakkumine, millest lahutati 60 eurot omavastutus). Kindlustusandja

keeldus elutoa seinte taastamise hüvitamisest, kuna puudutud isik alustas enne

kindlustusjuhtumi tekkimist remonti (st eemaldas tapeedi). Ühtlasi oli koostatud

hinnapakkumine kahju kõrvaldamiseks summas 331 eurot. Puudutatud isiku hinnangul

peab avaldaja pöörduma kahju hüvitamiseks korteri 192 omaniku poole ehk XXX 17

esimehe C.C poole.

14. Puudutatud isik leidis, et avaldusele lisatud hinnapakkumises ära toodud tööd ja kulud on

osaliselt põhjendamatud. Kahju suuruse määramisel tuleb arvestada ka korteri 184

siseviimistluse/vara seisundiga, mis oli enne veeavariiga seostud sündmusteni, ehk peab

avaldaja hindama, millises seisundis oli korter nr 184 enne 21.04.2021, st kahjujuhtumit.

Avaldaja ei esitanud dokumente, mis kinnitaks korteri 184 siseviimistluse/vara seisundit.

Kui tutvuda avaldaja poolt esitatud fotodega (eriti foto nr 0417), selgub, et korteri 184

magamistoa seisund ei olnud hea, kuna tapeet olid osaliselt seinalt ära. Fotost nr 0417

nähtub tapeedi halb seisund veelekkest puutumata jäänud seinal, st kahjustamata seinal.

Lisaks eeltoodule on hinnapakkumises ära toodud tööd ja kulud osaliselt põhjendamatud,

sh:

1) kardinapuu eemaldus, paigaldus või katmine summas 25 eurot + km. Ei ole selge,

kuidas on need tööd seotud kahju kõrvaldamisega;

2) ukse piirdeliistu eemaldus, paigaldus või katmine summas 15 eurot + km. Ei ole selge,

kuidas on need tööd seotud kahju kõrvaldamisega;

3) elektriku poolne kontroll ( sisaldab akti ) 146 eurot +km. Ei ole selge, kuidas on need

tööd seotud kahju kõrvaldamisega;

2-23-15085

4) katmistööd 19 eurot + km. Ei ole selge, kuidas on need tööd seotud kahju

kõrvaldamisega;

5) mööbli teisaldus ja ümberpaigutus 22 eurot + km. Fotolt nr 0411 selgub, et

magamistoas oli keskmise suurusega kapp ning voodi. Selle mööbli teisaldamiseks ei

tulnud kasutada tasulist tööjõudu. Piisaks mööbli teisaldamisest toa teise nurka või katta

see kilega. Tegemist on põhjendamatu kuluga;

6) logistilised kulud 55 eurot + km. Puudub kulude kirjeldus, milles seisnes logistika.

Tegemist oli väikeste taastamistöödega (tapeetide eemaldamine, lae kruntimine ning

viimistlus uute tapeetidega). Selleks oli piisav üks kord minna poodi ja võtta tarvikud ning

abivahendid tööde tegemiseks. Kõik materjalid võis osta Tallinna poodidest ning puudus

vajadus materjalide tellimiseks välismaalt, milleks võiks kasutada logistika teenuseid.

Vanade materjalide äraviimiseks on hinnapakkumises näidatud „prügivedu“ ning seega

puudus lisavajadus logistika kasutamiseks prügi vedamiseks. Tegemist on asjakohatu

kuluga. Eeltoodu alusel on põhjendamatud tööd ja kulud summas 282 eurot +km, st

338,40 eurot.

Avaldaja nõuab kahju hüvitamist koos käibemaksuga 932,72 eurot. Valitseva

kohtupraktika

kohaselt ei kuulu aga käibemaks kahju koosseisu. Lisaks ei kinnitanud avaldaja kohtule, et

ta ei saa arvestada T OÜ arvelt käibemaksu tagasi.

15. Puudutatud isik ei olnud 21.04.2021 Eestis ning korteris 188 polnud kedagi. Kui Avaldaja

väidab, et veeleke oli korteris 188, siis Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, kuidas E.A

võis sattuda korterisse 188 väidetava lekke avastamiseks, kui uksed olid kinni. Avaldaja

poolt esitatud aktist (dtl 28) nähtub, et avarii likvideerimiseks teostati esialgsed toimingud,

sh suleti veetorud. Kui veeleke oleks olnud korteris 188, siis on loogiline, et veelekke

kõrvaldamiseks tuleks korteris 188 teostada santehnilisi töid, mida ei saanud teha, kuna

korterisse puudus sissepääs.

16. Fotoga nr 5963 mõõdeti lasermõõdikuga niiskust vanniruumis paremas ülanurgas ning

selgus, et selles kohas on kõrge niiskus, st 23,3 mida kinnitab, et tegemist oli veelekkega

ülevalt korterist 192. Kuna Puudutatud isik oli välisreisil veel 21.04.2021, siis helistas sel

päeval XXX 17 korteriühistu esimees ehk C.C J.T-le ja palus teda tulla kohale. Antud

asjaolu selgus, kui Puudutatud isik rääkis oma poja J.T-ga . J.T saabus viivitamatult

kohale XXX 17 ning tegi korteri 188 uksed lahti oma võtmega. Samuti olid kohal nii C.C

kui ka E.A . Seega kahjustav asjaolu ei tulnud korteri 188 eriomandist.

17. Kui kohus otsustab, et puudutatud isikul tuleb avaldajale kahju hüvitada, siis palub

puudutatud isik lähtudes VÕS § 140 lg-st 1 seda vähendada mõistliku suuruseni.

Puudutatud isik palub kohtul arvestada, et tema korteril kehtis kindlustus, ta on pensionär

ning tema korter on saanud samuti kahjustada veeleke põhjusel.

MUU ISIKU SEISUKOHT

18. Muu isikuna menetlusse kaastatud C.C selgitas ärakuulamisel, et kui midagi juhtub,

korteriomanik helistab talle. Tema teeb kõne kohe santehnikule, et too paneks veepüstaku

kinni. C.C-le kuuluv korter asub puudutatud isiku korteri peal, seal elab hetkel tema

ämm. Juhtumist teadasaamisel helistas C.C ämmale, kes kinnitas, et tema korteris on

põrand kuiv. C.C läks kohale ja vaatas üle oma korteri ja siis ootas santehnikut ja krt 188

omanikku. C.C selgitas, et ei mäleta, et oleks käinud korteris 188, santehnik on spetsialist

ja C.C uskus, mida santehnik tuvastab. Akti koostas, allkirjastas C.C vastavalt sellele,

2-23-15085

mida santehnik rääkis. Viimasel ajal ei võta enam aktidele allkirja santehniku käest, kuna

kindlustusfirmad, kes küsivad akti, ei nõua seda.

19. C.C selgitas, et tema korteris võis viimane veeavarii v olla 10 aastat tagasi. Radiaatori

ühendus tuli survestamisel lahti. Korter on kindlustatud 3ndate isikute vastu ja kindlustus

maksis kahjud kinni.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

20. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

21. Korteriomandi ja kaasomandi asjad on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjade üks

liik. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise

nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud

kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega

korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Riigikohtu lahendi nr 2-18-13649/57 p 20

kohaselt kuuluvad hagita menetluses lahendamisele ka TsMS § 613 lg 1 p-is 1 nimetatud

nõuded, kui need paneb seaduse alusel toimunud õigusjärgluse tulemusel maksma

kindlustusandja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

22. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks alljärgnevad asjaolud:



avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX, Tallinn;



21.04.2021 sai korter kahjustada (dtl 9 – hüvitamisotsus), 23.04.2021 ülevaatusakti

(dtl 10) kohaselt said veekahjustusi magamistoa lagi ja üks sein (tapeet);



korteri remondiks esitas esitatud 28.04.2021 hinnapakkumine nr 135/2021 (dtl 20),

kus on välja toodud tööde ja materjalide maksumus kokku summas 1122,72 eurot (sh

KM);



remonditööd teostati vastavalt hinnapakkumisele;



avaldaja hüvitas 30.04.2021 kindlustusvõtjale kahjustatud korteri taastamiskulud,

arvestades maha omavastutuse 190 eurot, kokku summas 932,72 eurot (dtl 9 –

hüvitamisotsus; dtl 21 maksekorraldus);



24.11.2022 on avaldaja edastanud puudutatud isikule juba kolmanda tagasinõude

tekitatud kahju hüvitamiseks summas 932,72 eurot, tasumise tähtajaga 14 päeva (dtl

22-23);



puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.

23. Avaldaja nõuab põhivõlgnevuse 932,72 euro, perioodil 09.12.2022 kuni 24.10.2023

sissenõutavaks muutunud viivise 88,84 euro ja alates 25.10.2023 edasiulatuva viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna (i) puudub puudutatud isiku

poolne rikkumine, kahjustusi põhjustanud vesi tulenes korterist nr 192, mitte puudutatud

isiku korterist; (ii) kahju tekkimine on tõendamata, kuna selle aluseks olev akt on

ebausaldusväärne tõend; (iii) kahju suurus on ülemäärane ja selle koosseis on ebaselge;

(iv) hüvitiselt tuleb maha arvestada käibemaks; (v) kahjusummat tuleb vähendada VÕS §

140 kohaselt.

24. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses.

Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb

kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või

2-23-15085

kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on

nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude

üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas

isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka

kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle

identiteeti.

Antud juhul on avaldaja tuginenud väitele, et ühele korteriomanikule tekkis kahju teise

korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Riigikohus on lahendis 3-

2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et

korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline

seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele

kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses

võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu.

Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS

§ 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse

olemusega, mh nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Avaldaja nõude eeldused

on järgnevad:

-

teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg);

-

kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Riigikohus on lahendi nr 2-18-13649/57 punktis 16 märkinud, et kahjustatud korteri

omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju

lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi

esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks

sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-107-15, p 14).

Riigikohus märkis sama lahendi punktis 21, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud

teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku

tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik

kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav

asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte

järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest

vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes

korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi

rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49).

Eeltoodust tulenevalt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS

§ 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama avaldaja. Kui tõendama kohustatud pool esitab

tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus

oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-137-07, p 13).

2-23-15085

25. Avaldaja väidab, et XXX korterile veekahjustusi põhjustanud vesi pärines puudutatud

isikule kuuluvast korterist XXX (s.o avaldajast korrus kõrgemal asuv korter). Kohus

leiab, et avaldaja väide on tõendatud järgmiste tõenditega:



23.04.2021 ülevaatusakt (dtl 10), kus kindlustusandja esindaja on märkinud, et

veekahju on pärinenud ülemiselt naabrilt, samuti nähtub, et kahjustada on saanud

magamistoa lagi ja sein;



ülevaatusel tehtud fotod (dtl 11-19), mis kinnitavad, et vesi pidi pärinema XXX

korteri ülemiselt korruselt;



ärakuulamisel antud J.T ütlused – tunnistaja viibis puudutatud isiku korteris, kui

korteriühistus santehnik läks veeavariikahtlust uurima. Tunnistaja selgitas:

„Arvan, et saabusin korterisse nr 188 umbes 30 minutit peale helistamist. Jah,

mul on selle korteri võtmed. Et korterit vaadata, läksin vannituppa, sest telefonis

öeldi, et võimalik, et vanemate korteris vannitoas leke. Suundusin seetõttu kohe

vannituppa. Ma läksin korterisse üksinda, aga kohe tulid naaber ülevalt C.C ja

torumees. Minu juuresolekul naaber seisis ja vaatas ja santehnik kohe vaatas

vanni alla ja ütles, et kõik vanad torud ja keeras vee kinni ja ütles, et vesi jääb

kinni kuni vanemad tulevad puhkuselt tagasi. /…/ jah, ütles, et olukord siin selge -

vanad torud, põrand ja sein niisked, vett põrandal ei olnud. /…/ Nägin, et kogu

tükk, mis vanni all, oli niiske, eeldasin, et midagi juhtus toruga äkki, vesi pritsis

seal ja seetõttu oli seal märg.“ (dtl 233-234, kohtuistungi protokoll, ajamarker

00:12:35, 00:16:43, 00:17:23);



ärakuulamisel antud E.A ütlused – tunnistaja on santehnik, kes tuvastas veeavarii

lähtekoha. Tunnistaja selgitas, et nägi, et XXX korteri vannitoas asuva vanni all

seinal esines veelekke jälgi. Tunnistaja selgitas, et aktiivset leket ülevaatuse hetkel

näha ei olnud, kuna ta keeras kortermaja peakraani lekke peatamiseks kinni.

Tunnistaja selgitas, et: „Tal olid vanni juures uued torud, aga kus vana toru, seal

näha, et olid veetilgad selle peal“ (dtl 235, kohtuistungi protokoll, ajamarker

00:30:13). Tunnistaja täpsustas: „metalltorud, mis on alates maja ehitusest.

Mõlemad torud (külm ja soe) seina sees, aga väike toru osa on veetud

kraaniventiilini, kust tuleb uus toru ja kuhu on ühendatud vann. Lekkis vana toru

pealt. Mõnikord mädaneb toru, mis maja algusest peale. Külmavee toru oli, st

alumine toru, kui pole midagi ümber tõstetud või tehtud.“ (dtl 235, kohtuistungi

protokoll, ajamarker 00:39:17).

Kohtu hinnangul kinnitavad eelviidatud tõendid kogumis, et veeleke pärines puudutatud

isiku korteri vannitoast, täpsemalt vanni all olevatest toruühendustest, mis paiknesid

puudutatud isiku eriomandi piires (toruühendus, mis oli vajalik puudutatud isiku korteri

vannitoa veega varustamiseks).

Kohus leiab, et piisavaks tõendiks ei saa pidada KÜ juhatuse liikme poolt väidetavalt

21.04.2021 koostatud akti (dtl 106), kuivõrd see on allkirjastamata ning selle

koostamisega seoses on antud kohtule ebaselgeid ning vastuolulisi selgitusi. Samuti on

isik ärakuulamisel selgitanud, et ta ei ole ise viibinud veelekke asukoha väljaselgitamise

juures. Samal põhjusel ei arvesta kohus tõendina ka sama isiku poolt tagantjärgi koostatud

akti (dtl 108). See on koostatud kohtumenetluse ajal, digitaalse allkirja ja dokumendis

märgitud akti koostamise kuupäev ei ühti ning selle sisu ja sõnastust on võrreldes

varasema aktiga muudetud. Olukorras, kus asjaosalistel oli kahtlusi 21.04.2021 koostatud

akti usaldusväärsuses, tulnuks taotleda selle koostanud isiku tunnistajana ülekuulamist,

mitte asuda menetluse ajal tõendeid looma.

2-23-15085

26. Kohut eksitavad on puudutatud isiku väited, mille kohaselt ei olnud võimalik tema

korteriga kõnealusel kuupäeval, s.o 21.04.2021, tutvuda, kuna ta viibis välisriigis.

Mõlemad tunnistajad (sh puudutatud isiku enda poeg) on kinnitanud, et viibisid sel päeval

puudutatud isiku korteris. On eluliselt mitteusutav, et puudutatud isik ei teadnud

eeltoodut. Vastavad väited on asjakohatud ja kohus jätab need tähelepanuta.

27. Tõendamata on puudutatud isiku väited, mille kohaselt pärines kahjustusi tekitanud vesi

puudutatud isiku ülemise naabri korterist, s.o XXX . Kumbki tunnistajatest ei kinnitanud,

et puudutatud isiku korteris oleks olnud veeavarii jälgi vannist kõrgemalasuval

perimeetril. Santehnik kinnitas, et käis ka XXX korteris ning seal veelekkeid ei olnud. Ka

muu isikuna kaasatud korteriühistu juhatuse liiga ja XXX korteri omanik on kinnitanud,

et viidatud korteris kõnealusel kuupäeval veeavariid polnud.

Puudutatud isik on kahjust teatanud 03.05.2021 (dtl 63), s.o peaaegu 2 nädalat pärast

vaidlusalust kahjujuhtumit. Kindlustusandja tuvastas, et WC laes küll nähtus veelekke

jälgi, kuid tegemist oli vana lekkega ning et magamistoas olid väidetava veekahju tõendid

juba hävitatud. Seega ei ole ka viidatud kahjust võimalik tuletada, millal see tekkinud on.

Seetõttu ei ole võimalik seda ka seostada vaidlusaluse kahjujuhtumiga. Kõige eelneva

tulemusel ei leidnud kinnitust puudutatud isiku väide, et avaldajale tekkinud kahju on

põhjustatud XXX korterist.

28. Eeltoodust tulenevalt on selge, et puudutatud isik on rikkunud korteriomandi veetorude

korrashoiu kohustust. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

rikkumine oli vabandatav, seega korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest.

29. Avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Veekahjustuste kõrvaldamine

maksis 1122,72 eurot (dtl 20), sellest on maha arvestatud omavastutus 190 eurot, st kokku

on avaldaja kahju 932,72 eurot.

Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et puudutatud isiku vastuväited seoses kahjustatud

korteri algse seisuga ei ole asjakohased. Kahjustada said ruumi lagi ja seinas olev tapeet –

viidatud kohtade taastamine ei sõltu sellest, millises seisukorras (st milline oli nt kulumi

aste vms) nad enne kahju tekkimist olid. Avaldaja on õigesti märkinud, et kui tapeet on

kahjustada saanud, on kahjustuse kõrvaldamiseks vajalik uue tapeedi paigaldamine.

Samuti, kui on kahjustada saanud laeviimistlus, tuleb see nõuetelevastavalt uuesti

viimistleda.

Asjakohatud on ka puudutatud isiku vastuväited seoses teostatud tööde ja toimingutega.

Avaldaja on selgitanud, miks teatud tööd olid vajalikud ning kohus nõustub avaldajaga

täies ulatuses. On ilmne, et tapeedi paigaldamiseks või lae remontimiseks on vajalik

eemaldada/teisaldada muud sisustus- ja/või viimistluselemendid ning välistada võimalus

korteri või selles paiknevate esemete määrdumine tööde tulemusena. On ilmne, et

materjalide hankimise ja tööde läbiviimisega kaasneb transpordikulu. Kuivõrd kahju

ilmnemise piirkonda jäi ka pistikupesa (dtl 16 - foto), on korrektne, et selle ohutus ja

toimivus on kontrollitud.

Eeltoodu tulemusel on kohus seisukohal, et nõutav kahju on hõlmatud rikutud kohustuse

kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Samuti esineb rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos (VÕS § 127 lg 4) – kui puudutatud isik oleks enda korteris paiknevad toruühendused

korras hoidnud, poleks vett lekkinud ning avaldajale vaidlusalust kahju tekkinud.

2-23-15085

30. Puudutatud isik leiab, et käibemaks ei kuulu kahju koosseisu. Lisaks ei kinnitanud

avaldaja kohtule, et ta ei saa arvestada T OÜ arvelt käibemaksu tagasi.

Kohus leiab, et puudutatud isiku seisukoht on alusetu. Riigikohus on tunnustanud

kindlustushüvitise väljamõistmist koos käibemaksuga olukorras, kus kannatanu nõuab

hüvitist koos käibemaksuga (Riigikohtu 7. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

133-12, p 24). Kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatuga tuleb kahju hüvitamisel tagada

kahjustatud isikule kahju tekkimisele eelneva olukorraga võimalikult sarnane olukord ka

maksuõiguslikust aspektist. Kahjustatud korteri omanik on füüsiline isik, kellel puudub

õigus ja võimalus hüvitiselt tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks. Tähtsust ei oma, kas

avaldajal vastav õigus on, kuivõrd avaldajale on seaduse alusel üle läinud korteriomaniku

kui füüsilise isiku nõue, mis mh sisaldab käibemaksu. Lisaks ei ole võimalik seaduse

alusel üle läinud kahjunõuet pidada selliseks avaldaja maksustatavaks käibeks, millelt

oleks võimalik käibemaksu tagasi arvestada.

31. Puudutatud isik on esitanud kahju vähendamise taotluse. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et

kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud

isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.

Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi

suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Puudutatud isik palub kohtul arvestada, et tema korteril kehtis kindlustus, ta on pensionär

ning tema korter on saanud samuti kahjustada veeleke põhjusel.

Kohus leiab, et puudutatud isiku taotlus on alusetu. VÕS § 140 lg 1 kohaldamine on väga

erandlik ning tegemist on märkimisväärse kõrvalekaldega kahju täieliku hüvitamise

põhimõttest. Kahjusumma on rahaliselt väikse suurusega, puudutatud isik ei ole

tõendanud, et talle kaasneks selle tasumisel rasked majanduslikud tagajärjed. Puudutatud

isik on kahjujuhtumi tekkimise ajal olnud välisreisil, mida raskes majanduslikus

seisukorras isikud endale lubada ei saa. Samuti on kohus ülal leidnud, et puudutatud isik

on kohut eksitanud, esitades ilmselt alusetuid väited selle kohta, et seoses välisreisil

olemisega ei saanud keegi 2021. a aprilli lõpus korteris viibida. Samuti on taotlus

tõendamata ja põhistamata, esile pole toodud, kui suur on puudutatud isiku pension ja

muud sissetulekud, samuti temale kuuluva vara koosseis ja eelduslik väärtus. Kahju

hüvitamine puudutatud isiku poolt ei ole ebaõiglane, vastupidi – see on õiglane.

32. Eelnevale tuginedes rahuldada kohus avalduse põhinõude osas ning mõistab puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 932,72 eurot.

33. Avaldaja on esitanud ka viivisenõude. Avaldaja soovib perioodil 09.12.2022 - 24.10.2023

sissenõutavaks muutunud viivise 88,84 euro ja alates 25.10.2023 edasiulatuva viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse

täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu

2-23-15085

rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Avaldaja viivisearvestus on korrektne ning kohus leiab, et nõue kuulub rahuldamisele.

34. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja nõude täies ulatuses.

35. Kõik muud tõendid ja vastuväited kohtu hinnangul asjas tähtsust ei omanud, mistõttu

kohus neid käesolevas lahendis ei analüüsi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1

alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui

hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu

hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus

on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku

kanda.

37. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

38. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul,

kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel

leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat

ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei

määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtulahendis, vaid määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik