2-20-19213/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-19213

Tsiviilasi

Pecunia osaühingu hagi AGrus Construction Company

osaühingu vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

11 457.72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Pecunia osaühing (registrikood 11877841, asukoht

Sinika 4-4, 10613 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Evelin Lisett Ratnik

(Advokaadibüroo Walless, asukoht Liivalaia 45, 10145

Tallinn, e-post Evelinlisett.ratnik@walless.com);

kostja AGrus Construction Company osaühing (registrikood

11629362, asukoht Seedermänni tee 22, Laiaküla, Viimsi vald,

74008 Harjumaa);

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko

(Advokaadibüroo LEXTAL, asukoht Rävala 4, 10143 Tallinn,

e-post ksenia.kravtsenko@lextal.ee).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt AGrus Construction Company osaühingult (registrikood 11629362)

hageja Pecunia osaühingu (registrikood 11877841) kasuks välja põhivõlg 3249.76

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 808.44 eurot.

3. Mõista kostjalt AGrus Construction Company osaühingult (registrikood 11629362)

hageja Pecunia osaühingu (registrikood 11877841) kasuks välja viivis

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 3249.76 eurolt alates 31.12.2020 kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 62% ulatuses hageja kanda ning 38% ulatuses kostja kanda.

2-20-19213

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on Pecunia osaühingu hagi AGrus Construction Company

osaühingu vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista nii

töövõtulepingust tuleneva põhinõude summas 8621.40 eurot, hagi esitamise ajaks kogunenud

viivise summas 2146.61 eurot kui ka edasiulatuva viivise kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt teostas töövõtja Xxx OÜ (registrikood xxx) 2015. aastal kostja Agrus

Construction Company OÜ tellimusel Xxx aadressil xxx xxx. xxx asuva XXX kaupluse

ehitustöid. Tellija kohustus tasuma tööde eest vastavalt Xxx OÜ esitatud aktidele ja arvetele

kokku 121 845 eurot (arvestamata käibemaksu).

Töövõtja ja kostja kokkuleppe kohaselt jättis tellija viimasest 20. oktoobril 2015 esitatud arvest

nr 150021 tasumata 8 621.40 eurot. See summa jäi kostjale ehitusgarantiina. Arve esitati akti nr

1266 alusel. Ehitusgarantiina hoiustatud summa kohustus kostja Xxx OÜ-le tasuma hiljemalt

kahe aasta möödumisel ehk hiljemalt 20. novembriks 2017.

Xxx OÜ ja hageja Pecunia OÜ sõlmisid 20. jaanuaril 2016 nõude loovutamise lepingu, millega

Xxx OÜ loovutas hagejale nõude kostja vastu kogusummas 13 565.34 eurot, sh loovutas Xxx

OÜ hagejale ka akti nr 1266 alusel koostatud arvest nr 150021 tuleneva nõude summas 8 621.40

eurot.

Xxx OÜ teavitas kostjat nõude loovutamisest (vt e-kirjavahetus nõude loovutamise kohta, lisa 3

ja teade nõude loovutamisest, lisa 4). Kostja kinnitas 20. jaanuaril 2016, et sai nõude

loovutamise teate kätte ning kinnitas ka võlgnevuse kogusumma 13 565.34 eurot (lisa 3). Xxx

OÜ edastas kostjale 1. veebruaril 2016 uuesti kirjaliku teate nõude loovutamise kohta koos

aktiga nr 1266 (lisa 3 ja lisa 1).

Kostja võttis Xxx OÜ tehtud tööd vastu ega esitanud teostatud tööde kohta vastuväiteid.

Ehitusobjekti garantiitähtaeg on möödunud, millest tulenevalt on sissenõutavaks muutunud kogu

tasunõue. Kostja ei ole senini tasunud 8 621.40 eurot.

Hageja 16.06.2021 arvamus

Hageja ei nõustu kostja 14.05.2021 vastuses esitatud väidete ega seisukohtadega. Hageja

selgitab, et kostja tasaarvestuse vastuväide tuleb jätta tähelepanuta, sest kostja on seotud

varasema jõustunud kohtuotsusega.

Kostja on vastuses hageja nõude õigeks võtnud esitades sellele üksnes tasaarvestuse vastuväite.

Kostja tasaarvestuse vastuväide ei ole aga käesolevas tsiviilasjas arvestatav, sest samadel

asjaoludel nõue on samade poolte vahel kohtumenetluses juba läbi vaadatud. Kostja on

pahatahtlikult esitanud uuesti hageja vastu sama nõude.

Hageja esitas 19.10.2017 kostja vastu nõude seoses muu ehitusobjekti (xxx Xxx XX ehitustööd)

garantiireservi tagastamisega. Sarnaselt käesolevas vaidluses esitatud asjaoludega, leppisid

2-20-19213

hageja ja kostja kokku, et tööde lõppemisel jääb osa tasust kostjale garantiireservina.

Garantiireservi tagastamise tähtaja saabumisel keeldus kostja põhjendamatult garantiireservi

tagastamisest. Hageja pöördus nõudega kohtusse (lisa 1), kohus algatas tsiviilasja nr 2-17-

119139. Kostja esitas tsiviilasjas nr 2-17-119139 hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite (lisa 2,

lk 1: „Kostja siiski kinnitab, et ta nõuab jätkuvalt tasaarveldust, sest just tasaarvelduse tegemise

tõttu pole ta hagis nõutavat summat tunnistanud ega tasunud.“). Kostja nõudis läbivalt

menetluse jooksul hageja nõude tasaarvestamist samadel asjaoludel põhineva väidetava nõudega

nagu käesolevas menetluses. Kostja esitas asjaolud nii väidetava 2016. aasta juhtumi kohta kui

ka väidatava 2017. aasta juhtumi kohta (lisa 3):

(a) „Esimesed ehitustööde vead Xxx Xxx objektil ilmnesid 2016. aasta märtsis – küttetrassis oli

toimunud leke ning soojussõlmes surve langus“ (lisa 3, p 2.1.3);

(b) „Järgmised ehitustööde vead Xxx Xxx objektil 2017. aasta jaanuaris olid seotud siseküttetoru

purunemise ning kuuma vee läbijooksuga ning selle tagajärjel tekkinud uputusega“ (lisa 3, p

2.1.4);

(c) „Kostja on oma 08.01.2018 ning 21.10.2019 vastuste koosseisus esitanud mitmeid pilte, mis

tõendavad 2016. aasta märtsi ning 2017. aasta märtsi kahjujuhtumite esinemist.“ (lisa 3 p 2.1.5).

Tallinna Ringkonnakohus tegi 22.01.2021 otsuse, milles jättis jõusse Harju Maakohtu

12.02.2020 otsuse rahuldada hageja hagi (st kostja tasaarvestuse vastuväide ei olnud

põhjendatud). Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 23.02.2021 (lisa 4). Nimetatud jõustunud

kohtuotsus seob kostjat ka osas, milles tema vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei

tunnustatud. Järelikult ei ole kostjal käesolevas menetluses võimalik uuesti esitada sama

tasaarvestuse vastuväidet, mida kohus on tsiviilasjas nr 2-17-119139 juba menetlenud.

TsMS § 457 lg 2 eesmärk on vältida samadel asjaoludel samade poolte vahel korduvalt vaidluse

pidamist. Kostjal oli tsiviilasjas nr 2-17-119139 endal võimalik valida, kas ja millised nõuded

kostja tasaarvestuse vastuväites esitab. Valides esitamiseks mõlema garantiijuhtumiga seotud

nõuded, on kostja välistanud samade nõuete esitamise muus kohtumenetluses. Kostjal ei ole

võimalik praeguses menetluses esitada uuesti sama tasaarvestuse vastuväidet.

Kostjal ei ole tasaarvestatavat nõuet. Töövõtulepingu (kostja vastuse lisa 1) punkti 12.5 kohaselt

pidid pooled esitama lepinguga seotud teated teisele poolele kirjalikult, välja arvatud

informatiivse iseloomuga teated, mis ei too kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Kuivõrd

garantiiga seotud teated toovad kaasa õiguslikke tagajärgi, siis oleks mistahes garantiiajal

ilmnenud puudustega seotud teated ja nõuded olema esitatud OÜ-le Xxx kirjalikus vormis.

Lihtsalt e-kiri ei ole kirjalikus vormis teavitus. Kostja ei ole Xxx OÜ-d lepingukohaselt

juhtumist teavitanud ning seega ei saa kostja väidetavad garantiijuhtumitest tulenevad nõuded

olla sissenõutavaks muutunud.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja sai hiljemalt jaanuaris 2016 teada, et OÜ Xxx on

vaidlusaluse nõude loovutanud hagejale. Pärast seda garantiijuhtumiste toimumisel oleks kostja

pidanud viivitamatult juhtumist teavitama ka hagejat. Seeläbi oleks hagejal olnud võimalik

vastavalt asjaoludele tegutseda, sh anda oma panus väidetava kahju vähendamiseks. Samuti

oleks hagejal sel juhul olnud võimalik ise veenduda väidetava juhtumi toimumises. Kui kostja

tahtis nõuet ka hageja vastu maksma panna (sh kasutada seda hageja vastu tasaarvestatava

nõudena), oleks kostja pidanud garantiijuhtumist teavitama ka hagejat.

Hageja hinnangul ei saa kostja väidetavat nõuet tasaarvestada tulenevalt VÕS § 171 lg 3 p-st 2.

VÕS § 171 lg 3 p 2 sätestab, et võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka

uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui võlgniku nõue muutus

sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või

teada saama pidi.

2-20-19213

Riigikohus on mõnevõrra sarnaste asjaoludega kaasuses asunud seisukohale, et kostjal ei ole

õigust nõuet tasaarvestada, kui kostja tasaarvestatav nõue on tekkinud pärast nõude loovutamist.

Viidatud kaasuses tuvastas maakohus, et kostjal oli nõue isiku vastu, kes nõude hagejale

loovutas. Kostja nõudeks oli lepingurikkumisest tulenev kahju- ja leppetrahvinõue. Riigikohus

asus seisukohale, et põhjendatud on hageja väide, et kohtud ei tuvastanud VÕS § 171 lg-st 3

tuleneva tasaarvestuse õiguse üldise eelduse täidetust, milleks on tasaarvestatava nõude

olemasolu hagejale nõude loovutamise hetkel. Kuna kostja kahju- ja leppetrahvinõue tulenes

kostja ja nõude loovutaja vahelisest töövõtulepingu rikkumisest, mitte aga otse lepingust, siis ei

nõustunud Riigikohus, et kostjal oli lepingu näol olemas tasaarvestavate nõuete õiguslik alus

juba alates lepingu sõlmimisest. Kostja kahju- ja leppetrahvinõue ei tekkinud töövõtulepingu

sõlmimisest (Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-17, p 13). Sarnaselt eelviidatud

Riigikohtu praktikale on ka käesolevas asjas kostja väidetav nõue tekkinud igal juhul pärast

nõude loovutamisest teada saamist. Seega ei ole kostjal õigust nõuet tasaarvestada.

Hageja on seisukohal, et kostja nõue on alusetu. Samas isegi kui kostjal oleks tasaarvestatav

nõue, siis on selle tasaarvestamine välistatud VÕS § 200 lg-st 4 tulenevalt. VÕS § 200 lg 4

sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada

vastuväiteid. Riigikohus on täpsustavalt selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool

esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt

nõude maksmapaneku (Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10 ja 2.

novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17).

Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas on väidetav nõue üldse OÜ-ga Xxx seotud. Kostja

ei ole tõendanud, et tegemist oleks garantii korras kõrvaldatava puudusega. Samuti saab esitada

vastuväiteid ja põhjendusi, et isegi kui väidetav kahju on tekkinud, siis OÜ Xxx ei vastuta

tekkinud kahju eest. Vastuväiteid saab esitada ka väidetava nõude ulatusele, kahju

ettenähtavusele, kostja väidetavate kulutuste mõistlikkusele jne. Järelikult oleks kostja

tasaarvestus välistatud VÕS § 200 lg-s 4 tulenevalt isegi juhul kui nõue oleks esitatud ja

tasaarvestus ei ole välistatud VÕS § 171 lg 1 ja lg 3 p 2 alusel. Hageja märgib, et tugineb kostja

nõudele vastuväiteid esitades muuhulgas ka eeltoodule ehk sellele, et tegemist ei olnud

garantiitöödega, OÜ Xxx ei vastuta tekkinud kahju eest, kahjunõude ulatus ei ole põhjendatud,

tehtud kulutused on ebamõistlikud.

OÜ Xxx on väidetava nõude ja selle tasaarvestuse vaidlustanud. Kostja enda esitatud tõenditest

nähtub, et OÜ Xxx ei olnud nõus garantiitöid teostama, eelduslikult ei olnud OÜ Xxx nõus, et

tegemist on garantiitöödega. Samuti ei ole OÜ Xxx kostjale tasunud tehtud kulutusi. Järelikult ei

ole OÜ Xxx kunagi olnud nõus kostja väidetega kahjunõude kohta. Ainuüksi asjaolu, et kostja e-

kirja teel midagi nõuab ei viita sellele, et kostjal tegelikult õiguspärane nõue ka oleks. Vaidlus on

nii garantiitööde vajalikkuse kui ka nende tegeliku teostamise osas. Hageja rõhutab täiendavalt,

et OÜ Xxx ei saanud pärast 2016. aasta jaanuaris nõude loovutamist enam mitu kuud hiljem

kostja väidetava tasaarvestusega nõustuda, sest OÜ Xxx oli nõude juba hagejale loovutanud –

OÜ Xxx ei olnud enam selle võlasuhte pool. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja oli teadlik

nõude loovutamisest juba 19. jaanuaril 2016.

Kostjal ei ole hageja vastu leppetrahvi nõuet, sest kostja ei ole mõistliku aja jooksul esitanud

leppetrahvi nõudmise avaldust. Kuigi hageja on seisukohal, et kostjal ei ole õigust nõuda

leppetrahvi (st rikkumist ei ole toimunud), siis isegi juhul, kui rikkumine oleks toimunud, sai

kostja sellest teada hiljemalt märtsis 2016 või jaanuaris 2017. Kostja ei ole mõistliku aja jooksul

OÜ-le Xxx ega hagejale teatanud leppetrahvi nõudmisest. Kostja teatas esimest korda

leppetrahvi nõudmisest 2021. aastal hagi vastuses ehk mitu aastat pärast väidetava rikkumise

toimumist. Praeguseks ajaks on mõistlik aeg igal juhul möödunud. Kuivõrd kostja ei ole teatanud

2-20-19213

leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul, siis on kostja VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotanud

õiguse leppetrahvi nõuda.

Hageja hinnangul ei ole tal hageja vastu kahju nõuet. Hageja rõhutab, et kui kostjal oleks olnud

OÜ Xxx vastu nõudeid, oleks kostja pidanud need esitama OÜ Xxx vastu enne viimase registrist

kustutamist. Seadusest tulenevalt pidi juriidilise isiku kustutamisele eelnema igal juhul

Ametlikes Teadaannetes likvideerimisteate ilmumine (kas äriseadustiku § 212 või § 60 lõike 2

alusel). Nimetatud teatest pidi kostja saama teada võimalusest anda teada nõudest lõpetatava

äriühingu vastu. Seega pidi kostjal olema võimalik panna 2016-2017 tehtud kulutuste hüvitamise

nõue OÜ Xxx vastu maksma. Asjaolu, et kostja jaoks ei olnud tol ajal nõudega tegelemine

prioriteetne, ei anna alust esitada nõudeid hageja vastu.

Kostja peab oma väidetavat tasaarvestatavat nõuet tõendama võrdväärselt hagiavalduse

esitamisega. Seega peab kostja esmalt tõendama, et väidetava garantiijuhtumi asjaolud on üldse

seotud OÜ Xxx teostatud töödega. Isegi kui 2016 või 2017. aasta sündmused oleks seotud ehitise

osadega, mille kallal töötas ka OÜ Xxx, ei tõenda see, et puudus tulenes OÜ Xxx tegevusest või

tegevusetusest.

Puudust ei olnud tööde üleandmise ajal. Torustike paigalduse järel teostati nende surveproovid.

Kaetudtööde akti nr 7 22/2014 kohaselt oli tarbevee torustik paigaldatud vastavalt projektile.

Torustik survestati õhuga kestusega 2 tundi. Selle aja jooksul rõhulangu ei täheldatud (lisa 5, lk

1). Kaetud tööde akti nr 6 22/2014 kohaselt oli ka kütte torustik paigaldatud vastavalt projektile.

Torustik survestati õhuga kestusega 2 tundi ja selle aja jooksul lekkeid ei täheldatud (lisa 5, lk 2).

Järelikult ei saanud tarbevee ega kütte torustikus olla selle üleandmise hetkel mistahes lekkeid.

Küttetrassi paigalduse järel teostati survestamine rõhuga 16 bari. Vastava kaetudtööde akti nr 19

22/2014 kohaselt survestamise ajal kahe tunni jooksul lekkeid ega rõhukadu ei täheldatud (lisa 5,

lk 3). Kaetudtööde aktidele on alla kirjutanud nii peatöövõtja esindaja kui ka tellija/järelevalve

esindaja. Esitatud tõendid lükkavad ümber eelduse nagu oleks puudused olemas olnud tööde

üleandmise ajal.

Hageja märgib, et kütte- ja tarbevee torustike lekete vältimiseks on esmatähtis nende kohane

hooldamine. Kui ehitise omanik ei ole torustikke kohaselt hooldanud ja sellest tulenevalt on

tekkinud mitu aastat pärast töö üle andmist veeavarii, ei vastuta selle eest esialgne (all)töövõtja.

Kuivõrd on tõendatud, et puudust ei olnud tööde üle andmise hetkel, peab kostja nõude

esitamiseks ka tõendama, et torustikke hooldati nende kasutamise ajal kohaselt. Muuhulgas pidi

kinnisasja omanik kohase hooldamise korral enne avarii toimumist täheldama näiteks

survelangust. Survelanguse korral tuleb selle tekkepõhjusi uurida. Kui põhjuse uurimise asemel

lisatakse torustikku vett surve taastamiseks, võibki selline hooletu toimimine tuua kaasa avarii.

Kui kostja esitab tõendid tööde järel kütte- ja tarbevee torustike hooldamise kohta, tuleb nende

põhjal hinnata ka kahju kannataja enda osalust võimaliku kahju tekkimisel.

Kostja esitatud väidetavate kulude tõendite kohta märgib hageja, et need ei ole seostatavad

väidetava garantiijuhtumiga. Näiteks 3STEP IT OÜ arve nr IT0006154 on esitatud 31.07.2013

maksetähtajaga 14.08.2013 ehk enne kummagi väidetava garantiijuhtumi toimumist. Hageja on

seisukohal, et kostja on kokku kogunud erinevad arved, mis pealtnäha võiks kostja kirjeldatud

sündmustega seotud olla, kuid millest vähemalt osadel puudub tehelikult mistahes seos kostja

esile toodud asjaoludega. Kuivõrd kostja tegeles igapäevaselt ehitusvaldkonnas töövõtulepingute

täitmisega, siis ei ole samast perioodist arvete leidmine ilmselt kuigi keeruline.

Väidetava 2016. aasta garantiijuhtumi kahjunõude tõendamiseks on kostja esitanud 25.03.2016

dateeringuga tööde eelarve, mille on koostanud kostja ise. Selline eelarve ei tõenda, et

garantiijuhtum tegelikult toimus (sh seost OÜ Xxx töödega), töid üldse tehti (sh millises mahus

2-20-19213

töid tehti) ega ka nende tööde maksumust. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostjal oleks üldse

tekkinud seoses väidetava garantiijuhtumiga mistahes kulusid. Ainuüksi asjaolu, et keegi e-kirjas

midagi nõuab, ei tõenda nõude alust ega põhjendatust.

AS xxx arvel (kostja vastuse lisa 6 lk 1-5) märgitud ehitusobjektiks hoopis xxx, mitte lepingu

objektiks olnud xxx Arve ei ole seostatav xxx objekti garantiitöödega. Samuti ei ole väidetava

garantiijuhtumiga seostatav xxx OÜ arve (kostja vastuse lisa 6 lk 6-8) ega kaeveluba (kostja

vastuse lisa 6 lk 9-10). Ka muude arvete puhul ei ole tõendatud, et need oleks seotud

garantiijuhtumiga. Hageja palub jätta vastu võtmata või asja läbivaatamisel arvestamata ka kostja

vastuse lisa 10, milles on väidetavalt esitatud 2016. aasta garantiijuhtumi pildid. Fotodelt ei ole

võimalik aru saada, kus need on tehtud. Kostja väited fotodel nähtuva kohta on paljasõnalised.

Kostja on esitanud väidetava 2017. aasta garantiijuhtumiga seotud kulude kohta arve- saatelehed

nr BSG17031 (kostja vastuse lisa 9 lk 5) ja nr BSG17032 (kostja vastuse lisa 9 lk 7), milles on

üldsõnaliselt märgitud arve sisuks „ehitusteenused“. Arvest ei nähtu, millisel objektil töid

teostati, mis töid teostati või miks üldse neid töid teostati. Muud võimalikud seotud osad lisas on

vene keeles ja tuleb jätta vastu võtmata.

xxx OÜ arve nr 1701007 (kostja vastuse lisa 9, lk 8) ja xxx AS arve nr 15- 00909 (kostja vastuse

lisa 9, lk 15) on esitatud xxx OÜ-le. Tegemist ei ole kostja kuludega. Samuti ei ole tõendatud, et

arve oleks seotud väidetava garantiijuhtumiga. 2.9.7 Töövõtja Xxx OÜ tööde üleandmise aktis

(kostja vastuse lisa 9, lk 9) ja arves (kostja vastuse lisa 9, lk 10) on viidatud ummistuse järgsele

koristusele ja sellega seotud töödele. Kuivõrd kostja väidete kohaselt oli garantiijuhtum seotud

torude lekkega, siis ei kuulu ummistusega seotud arved garantiijuhtumi juurde. Ei ole tõendatud,

et akt või arve oleks seotud väidetava garantiijuhtumiga.

Hageja palub jätta vastu võtmata või asja läbivaatamisel arvestamata ka kostja vastuse lisad 11-

12, milles on väidetavalt esitatud 2017. aasta garantiijuhtumi pildid ja video. Esitatud

meediafailidest ei ole võimalik aru saada, kus need on tehtud. Kostja väited fotodel nähtuva

kohta on paljasõnalised.

Hageja 14.10.2021 seisukoht

Hageja on seisukohal, et tasaarvestuse välistamine ei ole vastuolus seaduse mõttega. Käesoleval

juhul omab asjas olulist tähtsust asjaolu, et hageja ei ole töövõtja. Hageja on kolmas isik, kes

omandas nõude loovutamise teel. Hagejal ei ole mistahes kohustust parandada töövõtja asemel

omal kulul puudusi, seda isegi mitte garantiiperioodi jooksul. Lisaks oli kostjal võimalik endal

sellist olukorda vältida lisades lepingusse tingimuse, et ehitusgarantiist tulenevaid nõudeid ei või

enne garantiiperioodi möödumist loovutada. Kostjal oli võimalik astuda samme selle riski

maandamiseks, kuid kostja ei ole seda teinud. Hageja rõhutab, et nõude loovutamise teate järel ei

esitanud kostja ühtegi vastuväidet nõude loovutamisele ega soovinud sätestada täiendavaid

tagatisi. Samuti oli kostjal võimalik OÜ Xxx vastu nõudeid esitada enne ettevõtte registrist

kustutamist. Kostja on ise esile toonud, et registrist kustutamine toimus 02.06.2017, st pool

aastat pärast viimast väidetavat garantiijuhtumist. Seega oli kostjal võimalik panna 2016-2017

tehtud kulutuste hüvitamise nõue OÜ Xxx vastu maksma. Asjaolu, et kostja jaoks ei olnud tol

ajal nõudega tegelemine prioriteetne, ei anna alust esitada nõudeid hageja vastu.

Hageja ei nõustu kostja „hinnanguga“, et hageja pidi eluliselt olema teadlik nõude olemusest.

Hageja ei pidanud olema teadlik muust, kui et OÜ Xxx loovutas hagejale rahalise nõude, mille

sissenõutavaks muutumiseni oli veel aega. Hageja oli teadlik nõude summast ja sellega seotud

arvest. Isegi kui töövõtja käitus nõuet loovutades pahatahtlikult, ei mõjuta see hageja õigusi.

Hageja ei ole kostja suhtes käitunud pahatahtlikult ega olnud teadlik ka sellest, et OÜ Xxx oleks

2-20-19213

võinud kostja suhtes käituda pahatahtlikult. Kostja viited isikute omavahelisele võimalikule

tutvusele on paljasõnalised ja otsitud

Kostja väide, et tasunõude loovutamine on võimalik üksnes koos garantiitööde teostamise

kohustuse ülevõtmisega, et põhine kehtival õigusel. Rahalisi nõudeid on võimalik loovutada

eraldi seisvalt, osadena ning tingimuslikult. Hagejal ei olnud mistahes kohustust võtta üle OÜ

Xxx kohustusi kostja ees. Hageja rõhutab, et see ei oleks ka õiguslikult võimalik, sest VÕS § 175

lg 2 kohaselt võib kolmas isik võtta üle võlgniku kohustuse võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel

üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Hageja ei ole kunagi küsinud kostjalt nõusolekut

OÜ Xxx kohustuste ülevõtmiseks. Kostja ei ole sellist nõusolekut ka andnud. Järelikult ei olnud

hagejal ja OÜ-l Xxx õiguslikult võimalik kehtivalt kokku leppida kohustuste üleandmises.

Hageja ei ole üle võtnud OÜ Xxx ja kostja vahelist töövõtulepingut.

Hageja märgib, et kostja on väidetava 2016. aasta garantiijuhtumi teate saatnud e-posti

aadressidele xxx; xxx (vt kostja 14.05.2021 vastuse lisa nr 2). E-kiri aadressile xxx ei jõudnud

kindlasti kohale ning e-posti aadress xxx ei ole OÜ Xxx e-posti aadress (vt nt kostja 14.05.2021

vastuse lisa nr 8, mille puhul on e-kirjad saadetud xxx domeeniga aadressile).

Isegi kui küttetrassi lekke ja soojussõlme surve languse juhtumi lahendamine vajas äärmiselt

kiiret lahendust, ei takistanud see kuidagi korrektsete teadete saatmist mõistliku aja jooksul.

Kostjal oli võimalik vähemalt mõne tööpäeva jooksul saata OÜ-le Xxx kirjalikus vormis teavitus

ja/või nõue. Kostja ei ole seda teinud. Hageja ei nõustu kostja väitega, et OÜ Xxx on alati teated

kätte saanud – kostja ei ole seda väidet ka tõendanud.

Kostja väidab, et kahju tekkimisest on teavitatud hagejat. Hageja sellega ei nõustu. Kostja

23.08.2021 menetlusdokumendi lisast nr 4 ei nähtu, et kostja oleks hagejat teavitanud või hageja

oleks kirja kätte saanud. Teadet ei ole saadetud hagejale. Kostja 23.08.2021 e- kirjavahetuse lisa

4 puhul pole võimalik sisuliselt aru saada, millistest rahalistest nõuetest või arvetest poolte vahel

juttu on. Samuti ei ole üheselt selge, kas tegemist on ühe e- kirjavahetusega või erinevate „kokku

kleebitud“ e-kirjadega. Hageja rõhutab, et hagejal ei ole küll kohustust garantiitööde

teostamiseks, kuid tegemist on olulise asjaoluga, millest teadasaamise vastu oli hagejal

kahtlemata põhjendatud huvi. Hagejal oli kahtlemata nende asjaolude teada saamise vastu ka

majanduslik huvi, sest hagejale loovutatud nõue summa väidetavalt vähenes. Kostja on hagejat

teavitamata jättes ise kaasa toonud võimaliku kahju suurenemise. Hageja rõhutab, et kostja poolt

on pahatahtlik viidata üldsõnaliselt mingitele garantiijuhtumitele, mille olemasolu kontrollimise

võimalust hagejalt tagantjärele ei ole.

Hageja esitatud kaetud tööde akt tõendab, et puudusi ei olnud tööde üleandmise ajal. Kaetud töö

akt koostatakse ehitise selle osa kohta, mis kaetakse järgmisel ehituse etapil ning millega seoses

puudub hilisem võimalus mõistliku pingutuse ja kuluga selle vahetuks ülevaatamiseks. Kaetud

töö akt koostatakse iga haardeala või kaetava osa kohta enne selle katmist, kuid pärast seda, kui

ehitustöö tegija pädev isik ja omanikujärelevalve tegija pädev isik on töö üle kontrollinud

(Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad

nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded § 7 lg 1 ja 2).

Seega ei oma tähtsust, et ehitustööd tervikuna anti üle hilisemal kuupäeval. Kaetud tööde akti

mõte ongi selles, et neid töid ei ole hiljem lõpliku üleandmise hetkel enam võimalik hinnata.

Kaetud tööd hinnatakse ja antakse üle enne nende kinni katmist. Seega, kui 06.05.2014 kaetud

töid hinnati, siis seda tulebki lugeda nende tööde üleandmise ajaks. Kui sellel hetkel töödes

puudusi ei esinenud, siis ei ole OÜ Xxx üle andnud puudustega tööd. Tööde üleandmise hetkel ei

esinenud kütte- ja tarbevee torustike ehituses mistahes puudusi. Vastupidist peaks tõendama

kostja.

2-20-19213

Hageja märgib, et väidetavalt avastas xxx soojussõlme survelanguse juba märtsis 2016 (vt xxx e-

kiri kostjale, kostja 14.05.2021 vastuse lisa 3). Soojussõlme surve languse iseloomulik võimalik

tagajärg on soojussõlme avarii. Kui tellija jättis 2016. aasta märtsis torustiku hooldamata

(vaatamata avastatud surve langusele), on tellija ise põhjustanud 2017. aastal kahju tekkimise.

Samuti vastutab kahju tekkimise eest kostja, kellele 2016. aasta märtsis vastav teave esitati, kuid

kostja probleemi ei kõrvaldanud. Hageja rõhutab, et kostja ei ole tõendanud, et 2016. aastal oleks

surve languse kohta teave jõudnud OÜ-ni Xxx, sest kostja vastuse lisas 3 olev e-kiri on saadetud

suvalistele e-posti aadressidele, mitte OÜ-le Xxx. Samuti ei ole probleemidest teavitatud hagejat,

kuigi kostja oli jaanuaris 2016 toimunud nõude loovutamisest teadlik. Hageja rõhutab, et isegi

kui kostja teavitas OÜ-d Xxx soojussõlme surve langusest, kuid jättis seejärel ise vajalikud

meetmed probleemi kõrvaldamiseks kasutusele võtmata, vastutab 2017. aastal olukorra

eskaleerumise eest ka kostja peatöövõtjana. Kostjal oli kohustus soojussõlme surve langusest

tuleneva riski realiseerimine ennetada olenemata OÜ Xxx teostatavatest töödest. Surve languse

probleemi kõrvaldamata jätmine viitab hooldustööde mittekohasele teostamisele ja seeläbi

välistab mistahes garantiinõuete esitamise.

Muuhulgas märgib hageja, et avariitööde puhul ei taotleta kaevaluba. Sarnased vastuolulised

detailid ilmestavad kõiki kostja esitatud väidetavaid kuludokumente (vt ka hageja arvamuse p

2.9). Hageja on seisukohal, et väidetavalt kantud kulutusi ei ole tegelikult kantud või ei ole neid

kantud seoses väidetud garantiitöödega. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja rõhutab

jällegi, et kostja kinnitused (vt 23.08.2021 menetlusdokumendi p 2.3.4) ei ole menetluslikud

tõendid. Samuti ei tõenda kulutuste seoseid garantiitöödega maksekorraldused. Isegi kui kostja

mingeid kulusid kandis, võisid need olla seotud kostja enda töödega, teiste alltöövõtjate töödega

või hoopis muude ehitusobjektidega.

Täiendavalt rõhutab hageja, et hageja ei vastuta igal juhul tekkinud puhtmajandusliku kahju eest.

OÜ Xxx ega hageja ei saa vastutada arvutitehnika soetuskulude eest. Puhtmajandusliku kahju

hüvitamist on võimalik nõuda vaid siis, kui sellise kahju tekkimine oli võlgnikule ettenähtav.

Arvutite kahjustumine ei olnud OÜ-le Xxx ega hagejale ettenähtav. Lisaks on arvutite omanik

ise osaline kahju tekkimisel, sest arvutid (sh monitorid) on lihtsasti teisaldatavad. Väidetav

garantiijuhtum toimus 09.01.2017 kell 15:30. Tegemist on tööajaga. Igal töötajal oli võimalik

tõsta oma arvuti ja olulisemad seadmed tilkuva toru alt ära ja vältida seeläbi kahju tekkimist.

II Kostja vastuväited

2. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Arvel nr 150021 kajastatud summa ei

kuulu tagastamisele, kuna kostjal on nõue töövõtja vastu.

Töövõtulepingu nr T284/02 kohaselt kohustus töövõtja teostama kinnistul aadressiga xxx, Xxx

sise- ja välistehnovõrkude ehitustööd (sh kütte- ning soojustrasside ehitustööd, vt töövõtulepingu

lisa 2). Lepingu alusel teostatud tööde osas sõlmiti 17.07.2015 üleandmise-vastuvõtmise akt.

Kostja ning töövõtja kokkuleppel kohaselt jäi viimasel arvel nr 150021 kajastatud summa

suuruses 8621.40 eurot kostjale ehitusgarantiina. Töövõtulepingu punkti 7.3.2. kohaselt kuulus

vastav ehitusgarantii summa töövõtjale välja maksmisele garantiiperioodi möödumisel, s.o

hiljemalt 20.11.2017, välja arvatud juhul, kui garantiiperioodi jooksul on ilmnenud defektid,

tegematajätmised või muud puudused ja töövõtja ei ole neid kõrvaldanud lepingus sätestatud

korras ja tähtaegadeks. Sellisel juhul jäi kostjale õigus kasutada puuduste kõrvaldamiseks

ehitusgarantiina antud summasid ning maksta garantiiperioodi lõppedes töövõtjale tagasi tehtud

kulutuste võrra väiksem garantiisumma.

2-20-19213

Vastavalt töövõtulepingu punktile 7.2.1. garanteeris töövõtja ehitusgarantiiga, et ehitusgarantii

kehtivuse ajal peab töö säilima seisundis, milles see vastab lepingu tingimustele ning tööl ei

ilmne mistahes puudusi, mis vähendaksid töö väärtust või raskendaksid töö nõuete- ja

otstarbekohast kasutamist. Sama töövõtulepingu punkti alusel kohustus töövõtja omal kulul

parandama kõik defektid, tegematajätmised ning muud puudused, mis ilmnesid garantiiperioodi

jooksul, nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates sellekohase

kirjaliku või suulise teate saamisest kostjalt kui tellijalt. Eelnimetatud lepingu punkti 7.2.1.

kohaselt kui töövõtja ei teosta garantiitöid vastavuses lepinguga või teostab need

mittenõuetekohaselt, võib tellija teostada nimetatud tööd ise või tellida nende teostamise

kolmandalt isikult. Töövõtulepingu punkti 7.2.1. kohaselt garantiiperioodi jooksul ilmnenud

puuduste ja mittevastavuste osas (s.o kõigi puuduste osas, mis tekkisid töös kuni 20.11.2017)

eeldatakse, et need olid olemas töö üleandmise ajal.

2016. aasta märtsis, s.o garantiiperioodi jooksul, toimus Tallinna xxx 19 objektil küttetrassi leke

ning soojussõlme surve langus. Kostja edastas 24.03.2016 töövõtja esindajale e-kirja (lisa 2),

milles teavitas töövõtjat garantiijuhtumi esinemisest ning palus töövõtjal tekkinud vead kiiremas

korras likvideerida. Kostja andis töövõtjale märku, et kui nad ei paranda töid töövõtulepingu

punktis 7.2.1. ette nähtud 3 tööpäeva jooksul, siis kasutab kostja oma õigust teostada

parandustööd ise, nõudes vastavad kulutused sisse töövõtjalt, kuivõrd objekti kasutav ettevõte

xxx AS oli kostjalt juba nõudnud puuduste kõrvaldamist.

Töövõtja garantiitöödega ei alustanud, mistõttu teostas kostja vajalikud garantiitööd ise, tööde

eelarveks oli 2701.42 eurot (lisa 4). Oma 28.03.2016 e-kirjas andis kostja töövõtjale teada, et

töövõtja tellib tööd kolmandalt isikult kuna töövõtja töödega ei alustanud, 08.04.2016 e-kirjas

andis kostja töövõtjale teada, et garantiitöödele kuluv eeldusliku summa (2701.41 eurot) võrra

vähendatakse kostja poolt töövõtjale maksmisele kuuluvat summat (lisa 5). Reaalsuses tekkisid

kostjale garantiitööde teostamisega töövõtja asemel kulutused suuruses 2612.42 eurot (sh

kulutused gaasitrassi asukoha tuvastamisele 47.88 eurot, kulutused kaeveloa väljastamiseks 120

eurot, kulutused küttetrassi parandustööde teostamiseks 1547.42 eurot, kulutused ekskavaatori

rendiks 158,40 eurot, kulutused asfalti taastamistööde teostamiseks 738.72 eurot). Kostja on kõik

2016. aasta märtsi garantiijuhtumiga seotud kulutused tasunud töövõtja asemel kostjale esitatud

arvete alusel (lisa 6). Eelnimetatud summa võrra vähendas kostja töövõtjale tagasi makstavat

garantiisummat, mistõttu jäi 2016. aasta märtsi garantiijuhtumi järgselt alles garantiisumma

suuruses 6008.98 eurot.

2017. aasta jaanuaris (s.o samuti garantiiperioodi jooksul) toimus xxx objektil järjekordne

garantiijuhtum. Objektil purunes siseküttetoru, mis tingis kuuma vee läbijooksu objektil asuvates

kontoriruumides (vesi sadas kontori laest alla ligi tunni jooksul, vt käesoleva vastuse lisa 12),

mis omakorda põhjustas objektil uputuse ning kontoris asuva vara hävimise. Garantiijuhtum

esines taaskord töövõtja poolt teostatud tehnovõrkude ehitustöödes garantiiperioodi jooksul.

Avarii osas koostas objektil tegutseva ettevõtte Xxx töötaja xxx 09.01.2017 ka akti, mis kinnitab

avarii juhtumist ning selgitab, et laes lõhkenud veetoru uputas üle toa, misjärel kahjustus ka toas

asunud arvutitehnika.

10.01.2017 e-kirjas andis kostja töövõtjale teada, et objektil on tekkinud töövõtja poolt kasutatud

defektse materjali tõttu kahjujuhtum ning edastas töövõtjale ka kahjujuhtumit tõendava

fotomaterjali (lisa 8). Olenemata kostjalt kirjaliku teate saamisest ei asunud töövõtja ka

seekordselt garantiiperioodi jooksul esinenud puuduseid kõrvaldama, mistõttu pidi kostja

parandustööde teostamise korraldama ise. Samuti oli 2017.a garantiijuhtumi puhul tegemist

äärmiselt kiireloomulist lahendust vajava probleemiga, mistõttu pidi kostja garantiijuhtumi

tagajärgi asuma likvideerima viivitamatult ega saanud olukorras, kus objekti laest sadas alla vett,

2-20-19213

oodata 3 tööpäeva töövõtja seisukohta parandustööde osas, kuna igasugune väiksemgi viivitus

parandustööde alustamisel oleks tinginud objektil kahju suurenemise.

Kostjale tekkisid garantiitööde teostamisega töövõtja asemel kulutused suuruses 9238.7 eurot

(avarii likvideerimine 495.6 eurot, avarii järgne remont 1572.00 eurot, lae parandustööd 480

eurot, taastamistööd 1680 eurot, seadmete vahetus 296.14 eurot, koristustööd 834 eurot, tööde

organiseerimine 363.10 eurot, arvutite asendamine 915.6 eurot, mööbli asendamine 3082.26

eurot). Kostja on kõik 2017. aasta jaanuari garantiijuhtumiga seotud kulutused tasunud töövõtja

asemel kostjale esitatud arvete alusel (lisa 9). Kuivõrd kostjal oli ka eelnimetatud summa võrra

õigus vähendada töövõtjale tagasi makstavat garantiisummat, siis on garantiijuhtumite tõttu täies

osas ära kasutatud töövõtja poolt kostjale jäetud ehitusgarantii summa, mille jääk pärast 2016.

aasta märtsi juhtumit oli üksnes 6008.98 eurot.

Lisaks eelmainitule selgitab kostja, et töövõtulepingu p. 7.2.1.(b) kohaselt, kui töövõtja ei teosta

garantiitöid kokkulepitud aja jooksul, võib tellija teostada nimetatud tööd ise või tellida nende

teostamise kolmandalt isikult. Sellisel juhul on tellijal õigus töövõtjalt nõuda lisaks tööde

teostamise kuludele ka leppetrahvi kuni 10% vastavate garantiitööde maksumusest. Eeltoodust

tulenevalt on kostjal täiendav nõue töövõtja vastu 2016. aasta kahjujuhtumist tulenevalt suuruses

261.24 eurot ning 2017. aasta kahjujuhtumist tulenevalt 923.83 eurot ehk kokku 1185.07 eurot.

Võttes arvesse, et töövõtjal oli kostja vastu nõue suuruses 8621.40 ning kostjal seevastu oli

töövõtja vastu nõue suuruses 13 035.76 eurot (2612.42+9238.27+1185.07) on selge, et arves nr

150021 kajastatud garantiisumma ei kuulu tagastamisele. Kostja rõhutab, et reaalsuses on kostja

kandnud 3229.72 euro võrra suuremaid otseseid kulutusi, kui töövõtja poolt kostjale jäetud

ehitusgarantii summa ning et kostjal on õigus vastavad summad tasaarvestada sõltumata nõude

loovutamisest hagejale siis puudub hagejal mistahes nõue kostja vastu.

Kostja on seisukohal, et 2016. aasta märtsi garantiijuhtumi puhul põhjustas peamise kahju

kostjale xxx objektil toimunud küttetrassi leke. Küttetrassi lekke tuvastamiseks oli vajalik

esmajoones kindlaks teha lekke asukoht. Kuivõrd leke asus asfalteeritud tee all, siis tuli lekke

parandamiseks lõhkuda olemasolev tee. Kostja esitab siinkohal fototõendid tekkinud lekkest (lisa

10) ning juhib seejuures tähelepanu asjaolule, et toru inspekteerimisel ilmnes selgelt, et toru on

vigane ja lekib. Kostja rõhutab eraldi lisa 10 koosseisus leheküljel 6 esitatud pilti, millest on

näha, et torust väljub surve all olev veejuga, samuti on lisa 10 leheküljel 7 nähtav, et lekke

asukoht torul on kostja töö tulemusena parandatud.

2017. aasta garantiijuhtumi puhul põhjustas kahju kostjale xxx objektil toimunud laes asunud

siseküttetoru purunemine. Objektil tehtud fototõenditest (lisa 11) nähtub selgelt, et üks laes

asunud küttetorudest on defektne (lisa 11 koosseisus leheküljel 2 esitatud pilt), mis on

põhjustanud lekke.

Kostja on seisukohal, et töövõtja teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele, kuivõrd

lekkivate torude ehitamist töövõtulepingu raames ei saa pidada lepingutingimustele vastavaks

tööks VÕS § 641 lg 2 p 1 ning 2 mõistes. Samuti leiab kostja, et lekkivaid torusid ei saa pidada

ka selliseks tööks, mis oleks VÕS § 77 lg 1 kohaselt vähemalt keskmise kvaliteediga. Seejuures

rõhutab kostja, et torud, millistes tekkisid 2016. ning 2017. aastal olulised lekked oli töövõtja

paigaldanud pooltevahelise töövõtulepingu alusel.

Töövõtulepingu punkti 4.1.4. kohaselt kohustus töövõtja teostama kõik ehitustööd kokkulepitud

kvaliteediga, vastavalt õigusaktidele ja heale ehitustavale ning seejuures kohustus töövõtja

tagama tema poolt kasutatavate materjalide ja toodete kvaliteedi ja vastavusele õigusaktidele.

Kostja hinnangul on eluliselt usutav, et töövõtja kohustus vee- ning küttetrassid paigaldama

2-20-19213

selliselt, et need ei tekitaks objektil lekkeid. Eeltoodust tulenevalt on kostja hinnangul selge, et

töövõtja tehtud töö ei ole vastav lepingutingimustele ega vasta ka vähemalt taoliste tööde

tavapärasele keskmisele kvaliteedile.

Töövõtulepingu punkti 8.2. kohaselt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või

mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingu poolele tekitatud kahju eest kannavad pooled

täielikku ja tingimusteta vastutust selle kahju ulatuses.

Juhul kui töövõtja ei oleks ehitanud vigadega vee- ning küttetrasse ning keeldunud vastavaid

garantiijuhtumeid ise kõrvaldamast, ei oleks kostjale tekkinud kahju, kuivõrd kostja ei oleks

pidanud ise asuma töövõtja tegemata jäänud tööd parandama ning selleks kulutusi tegema.

Kostja hinnangul pidi töövõtja VÕS § 127 lg 3 kohaselt nägema ette, et nii tundlike ehitustööde

puhul, nagu seda on vee- ning küttetrassid võib ebakvaliteetsete materjalide ning ebakvaliteetsete

tööde puhul esineda lekkeid, mis võivad muuhulgas kahjustada või hävitada objektil asuvat vara.

Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kostjal on töövõtja vastu kahjunõue suuruses 11

850.69 eurot, millest 2612.42 euro suurune kahju tekkis seoses 2016. aasta märtsi

kahjujuhtumiga ning 9238.27 euro suurune kahju tekkis seoses 2017. aasta kahjujuhtumiga.

Kostja on kahju suurust tõendanud käesoleva vastuse lisadega 6 ning 9. Täiendavalt nagu

eelnevalt mainitud, on kostjal töövõtja vastu ka leppetrahvi nõue, mistõttu on kostja kogunõude

suuruseks 13 035.76 eurot.

Hagiavalduse kohaselt loovutas töövõtja arvest nr 150021 tuleneva nõude 20.01.2016 hagejale.

VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal

on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude

loovutamise ajal. VÕS § 171 lg 3 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud

nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul kui võlgniku nõue muutus

sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või

teada saama pidi.

Käesoleval juhul on loovutatud nõue sissenõutavaks muutunud 20.11.2017. Nii 2016. aasta

märtsi kui ka 2017. aasta jaanuari garantiijuhtumite tõttu kostjale tekkinud kahjunõue töövõtja

vastu on seega sissenõutavaks muutunud enne loovutatud nõude sissenõutavaks muutumist,

mistõttu on kostjal VÕS § 171 lg 3 kohaselt õigus nõue tasaarvestada.

Kostja märgib, et kuigi seadusest ega pooltevahelisest töövõtulepingust ei tulene otseselt, millal

võib nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, siis VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui

kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab

võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu

sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta,

viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Kostja hinnangul ei ole käesoleval juhul vajalik konkreetse päeva täpsusega määratleda, millal

konkreetselt kostja kahjunõuded sissenõutavaks muutusid, kuna on ilmselge, et mõlemad nõuded

muutusid sissenõutavaks enne kui hageja nõue arve nr 150021 alusel. Kostja hinnangul on 2016.

aasta märtsi garantiijuhtumi järgselt tekkinud kahjunõue sissenõutavaks muutunud hilisemalt

2016. aasta juunis, kui kostja kandis juhtumiga seotud reaalsed kulutused ning 2017. aasta

jaanuaris tekkinud kahjunõue hilisemalt 2017. aasta veebruaris, mil kostja kandis juhtumiga

seotud reaalsed kulutused. Kostja hinnangul muutusid leppetrahvi nõuded sissenõutavaks samal

ajal kahjunõuete sissenõutavaks muutumisega.

2-20-19213

Lisaks rõhutab kostja, et juba töövõtulepingus, mille alusel arve 150021 väljastati, oli punktis

7.3.2. lepitud kokku, et kui kostja peab töövõtja kohustuste täitmise tagamiseks kinni

garantiisumma, siis ei maksta garantiisummat töövõtjale tagasi juhul, kui garantiiperioodi

jooksul esinevad töödes defektid või puudused, milliseid töövõtja ei ole lepingu punktis 7.2.1.

sätestatu kohaselt kõrvaldanud. Sellisel juhul jäi töövõtulepingu kohaselt kostjale õigus kasutada

garantiisummat tehtavate kulutuste katteks.

Riigikohtu üldtunnustatud praktika kohaselt ei pea pool nõude tasaarvestamiseks esitama

vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (2-16-16481, 2-14-

18828, 3-2-1-145-14).

Kostja 23.08.2021 seisukoht

Kostja on seisukohal, et on 2016. aasta märtsi kahjujuhtumi osas kantud kahjusumma osas

esitanud töövõtjale nõuetekohase tasaarvestuse avalduse 08.04.2016 e-kirjas (käesoleva vastuse

lisa 5). Juhul, kui kohus leiab, et mainitud e-kirja ei saa lugeda tasaarvestuse avalduseks teeb

kostja tasaarvestuse avalduse käesolevas menetluses ning palub kohtul tasaarvestada kostja nõue

suuruses 2612.42 eurot hageja nõudega arve nr 150021 alusel.

Kuigi kostja on 2017. aasta kahjujuhtumi raames kantud kahjusumma ning leppetrahvide osas

teinud suulise tasaarvestuse avalduse, siis teeb kostja selguse mõttes tasaarvestuse avalduse

käesolevas menetluses ning palub kohtul tasaarvestada kostja kahjunõue suuruses 9238.27 eurot

ning leppetrahvi nõue suuruses 1185.07 eurot hageja nõudega arve nr 150021 alusel. Kuivõrd

kostja nõue suuruses 13 035.76 eurot ületab hageja nõuet suuruses 8621.40 eurot, siis

tasaarvestuse tulemusena ei ole hagejal enam nõuet kostja vastu ning hageja nõue tuleb jätta täies

ulatuses rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et tasaarvestuse välistamine VÕS § 171 lg 3 p 2 kohaselt oleks käesoleval

juhul äärmiselt ebaõiglane ning vastuolus nii hea usu põhimõtte kui seaduse enda mõttega.

Kostja hinnangul on hea usu vastane olukord, kus ehitusgarantii andnud töövõtja saab nõude

koheselt pärast tööde teostamise lõppu loovutada kolmandale isikule, välistades seega sisuliselt

olukorra, kus tellijal oleks võimalus töövõtja teostatud töös esinenud puudused kõrvaldada

ehitusgarantii summasid kasutades. Vastav teguviis loob olukorra, kus töövõtja, olles nõude

loovutanud, võib ignoreerida tellija palveid töö puuduste kõrvaldamiseks – käesoleval juhul on

töövõtja just seda teinud ning seejärel on töövõtja äriregistrist likvideeritud 02.06.2017, s.o enne

ehitusgarantii perioodi lõppu – samas kui uus võlausaldaja saab keelduda mistahes ehitusgarantii

alla kuuluvate nõuete tasaarvestamisega ehitusgarantii arvelt VÕS § 171 lg 3 p-le 2 tuginedes.

See tähendab, et ehitusgarantii muutub sisutuks ja tellija jaoks põhimõtteliselt kasutuks, kuna

VÕS § 171 lg 3 p 2 kohaselt tuleb ehitusgarantii uuele võlausaldajale täies osas välja maksta,

olenemata sellest, kas ehitusobjektil on esinenud garantiiperioodi jooksul puuduseid või mitte.

Kostja hinnangul on hea usu vastane olukord, kus ehitusgarantii andnud töövõtja saab nõude

koheselt pärast tööde teostamise lõppu loovutada kolmandale isikule, välistades seega sisuliselt

olukorra, kus tellijal oleks võimalus töövõtja teostatud töös esinenud puudused kõrvaldada

ehitusgarantii summasid kasutades. Vastav teguviis loob olukorra, kus töövõtja, olles nõude

loovutanud, võib ignoreerida tellija palveid töö puuduste kõrvaldamiseks – käesoleval juhul on

töövõtja just seda teinud ning seejärel on töövõtja äriregistrist likvideeritud 02.06.2017, s.o enne

ehitusgarantii perioodi lõppu – samas kui uus võlausaldaja saab keelduda mistahes ehitusgarantii

alla kuuluvate nõuete tasaarvestamisega ehitusgarantii arvelt VÕS § 171 lg 3 p-le 2 tuginedes.

See tähendab, et ehitusgarantii muutub sisutuks ja tellija jaoks põhimõtteliselt kasutuks, kuna

2-20-19213

VÕS § 171 lg 3 p 2 kohaselt tuleb ehitusgarantii uuele võlausaldajale täies osas välja maksta,

olenemata sellest, kas ehitusobjektil on esinenud garantiiperioodi jooksul puuduseid või mitte.

Töövõtja on nõuet loovutades käitunud kostja osas pahausklikult ning kostja hinnangul oli

hageja sellisest pahausklikkusest teadlik. On tähelepanuväärne, et nõude loovutamise hetkel oli

OÜ Xxx majanduslik seis kehv ning äriühingu vastu oli algatatud või lõpetatud mitmed kohtu- ja

täitemenetlused (xxx). Et tegu oli avalike andmetega, siis ei ole kostjal kahtlust selles, et hageja

oli töövõtja võlgadest teadlik ning nõude loovutamise eesmärgiks oligi OÜ Xxx võlgadest

vabanemine. Äriregistri andmetel oli nõude loovutamise hetkel töövõtja juhatuse liige ning

osanik xxx (lisa 1) ning hageja juhatuse liige ning osanik Antti Loovili (lisa 2) - vastavad

osapooled on varasemalt mõlemad koos osalenud Xxx OÜ omamisel ja juhtimisel (lisa 3),

mistõttu on usutav, et varasemad äripartnerid üksteise eest nõude loovutamise tagamaid ei

varjanud (tähelepanu väärib kostja hinnangul ka asjaolu, et nii töövõtja kui Xxx OÜ kustutati

äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ÄS § 60 lg 3 alusel).

VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see

oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seega on kostja seisukohal, et käesoleval

juhul ei ole õiglane ega mõistlik välistada tasaarvestust VÕS § 171 lg 3 p 2 kohaselt, kuivõrd see

oleks kostja suhtes hea usu vastane, vastuolus seaduse ja lepingu mõttega ning piiraks oluliselt

kostja võimalusi oma lepingulisi ning seaduslikke õigusi teostada.

Kostja märgib, et tsiviilasjas nr 2-17-119139 ei olnud vaidluse all hageja nõue arve nr 150021

kohaselt. Ka apellatsioonkohus on oma otsuse (hageja 16.06.2021 seisukoha lisa 4, dtl 188)

punktis 42 märkinud, et „Xxx objekti tagatisraha tasaarvestamine väljub käesoleva vaidluse

piiridest, mistõttu kohus seda ei käsitle.“ See tähendab, et tsiviilasjas 2-17-119139 ei lahendanud

kohus küsimust, kas kostjal on õigus teostada tasaarvestus xxx objekti ehitusgarantii arvelt.

Eeltoodust tulenevalt ei ole tsiviilasjas nr 2-17-119139 esitatud vastuväited käesoleva tsiviilasja

seisukohalt olulised.

Kostja toob välja, et kohus ei võtnud tsiviilasjas nr 2-17-119139 seisukohta 2017. aasta jaanuaris

toimunud kahjunõude osas, mistõttu ei saa asuda seisukohale justkui ei oleks kohus tunnustanud

kostja tasaarvestuse õigust. Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-119139 leidnud üksnes, et

tasaarvestust ei saanud teostada konkreetselt vastavas tsiviilasjas vaidluse all olnud arve osas,

kuid ei ole oma otsuses välja toonud, et kostja nõue oleks alusetu. Nagu kostja on juba oma

14.05.2021 vastuse punktis 2.1.8. selgitanud, siis oli üksnes 2017. aasta jaanuarikuu

kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahju (9238.7 eurot) suurem, kui hageja nõue arve nr 150021

alusel.

Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et käesoleval juhul ei ole alust kostja tasaarvestuse

vastuväite tähelepanuta jätmiseks, kuivõrd kohus ei käsitlenud tsiviilasjas nr 2-17-119139

praeguse vaidluse aluseks olevaid asjaolusid.

Kostja leiab, et alusetu on ka hageja väide, et kostja ei saa oma nõuet tasaarvestada tulenevalt

VÕS § 200 lg-st 4, kuna hageja saab sellele esitada vastuväiteid. Käesolevas asjas tuleb hageja

poolt esitatud vastuväited tasaarvestusele lahendada kohtumenetluses sisuliselt ning vastuväite

esitamise võimalus iseenesest ei takista tasaarvestuse avalduse tegemist – vastaval juhul tuleks

justkui asuda seisukohale, et tasaarvestus kohtumenetluses on võimalik üksnes juhul, kui

vastaspool tasaarvestusele ühtegi vastuväidet ei esita ning sellega tingimusteta nõustub.

Kostja hinnangul on hea usu vastane väita, et töövõtjat ei ole teavitatud üksnes seetõttu, et

teavitused on esitatud e-maili teel, mitte omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatuna.

2-20-19213

Lepingu loovutamise käigus ei antud kostjale teadaolevalt üle garantiitööde teostamise kohustusi

(kuigi kostja hinnangul oleks ta pidanud seda tegema). Samuti ei olnud poolte vahel kokkulepet,

et kostja peaks hagejat kui kolmandat isikut teavitama sellest, kui neil tekib töövõtja vastu

ebakvaliteetselt teostatud tööde tõttu nõue. Seepärast pöördus kostja garantiinõuetega otse

töövõtja poole ja hiljem teavitati tekkinud kahjust nii kirjalikult (lisa 4) kui suuliselt ka hagejat,

kui tööd olid tehtud ja kahju kokku arvutatud, seejuures on hageja selgelt avaldanud, et on kostja

kirja kätte saanud. Samas toonitab kostja, et selline hageja käitumine kinnitab veelgi kostja

varem avaldatud seisukohta, et hageja ja töövõtja vahel oli sõlmitud lepingu ülevõtmise

kokkulepe – vastasel juhul ei oleks hagejal ühtegi alust heita kostjale ette kahjujuhtumist

teavitamata jätmist. Eeltoodust tulenevalt on kostja nii töövõtjat kui hagejat kahjujuhtumitest

teavitanud võttes arvesse kahjujuhtumi ajakriitilisust ning mõistlikkuse põhimõtet.

Kostja kinnitab, et kütte- ja soojustrasside töid teostas Xxx objektil üksnes töövõtja ning on

meelevaldne väita, et küttetrassis võinuks lekkeid või survelangusi (ning seda pärast töö

valmimist ning objekti üleandmist!) põhjustada mistahes muu tööandja, kes töövõtja tööga

seotud polnud. Kostja rõhutab siinjuures, et vastavalt kostja ja töövõtja vahel sõlmitud

töövõtulepingu punktile 7.2.1. kohaselt garantiiperioodi jooksul ilmnenud puuduste ja

mittevastavuste osas (s.o kõigi puuduste osas, mis tekkisid töös kuni 20.11.2017) eeldatakse, et

need olid olemas töö üleandmise ajal. Vastava eelduse ümberlükkamine on töövõtja (ehk pärast

lepingu ülevõtmist hageja) kohustus, mida hageja pole samuti täitnud.

Hagejal puudub igasugune tõsiseltvõetav info selle kohta, justkui ei oleks kostja torustikke

nõuetekohaselt hooldanud või et tekkinud leke võiks osaliselt olla kostja süü – vastavad hageja

väited on alusetud ja tõendamata ning kostja palub need jätta tähelepanuta.

Kostja märgib, et meelevaldne on väita, et kostjale esitatud arved ei ole seotud garantiijuhtumiga

üksnes seetõttu, et mõned arved on koostanud kostja – teatud tööde osas, mida kostjal oli

võimalik kulude kokku hoidmiseks teostada oma tööjõudu kasutades on kostja teostanud ise.

Selline teguviis on kostja hinnangul mõistlik ning aitas lõppastmes kokku hoida nii tekkivat

kahju kui ka töövõtja vastu tekkivat nõuet. Tööde osas, millised kostja teostas ise, koostas kostja

akti teostatud tööde kohta ning väljastas selle alusel töövõtjale arve, mis tõendaks tehtud

kulutuste suurust (mõlemad dokumendid on kohtule 14.05.2021 vastuse lisa 9 koosseisus

esitatud, dtl 125-127). Kostja hinnangul ei ole alust arvata, et tegemist oleks kostja poolt

koostatud „suvalise“ arvega – kostja on koos arvega selgelt esitanud ka teostatud tööde akti, mis

kinnitab nii seda, et tööd teostati Xxx objektil seoses avariiga kui ka tööde teostamise mahtu.

Mis puudutab xxx OÜ esitatud arvet nr IT0006154 (kostja 14.05.2021 vastuse lisa 9, dtl 128)

märgib kostja, et tegemist on objektil kasutatud arvutitehnika soetamisdokumendiga – kostja on

seisukohal, et kuivõrd vastaval arvel käsitletud arvutitehnika objekti laes tekkinud lekke käigus

kasutuskõlbmatuks muutus, siis on kostjale kohane tekkinud kahju tõendada hävinud

arvutitehnika soetamisdokumendiga. Hageja seisukohast jääb arusaamatuks, mis põhjusel peab

hageja vastavat tõendit sobimatuks.

Hageja väite osas, et kuna AS xxx arvel (kostja 14.05.2021 vastuse lisa 6, dtl 95-102) on

märgitud tööde teostamise objektiks xxx, mitte xxx, märgib kostja, et arusaadavalt võib

kaevetööde korral teatud juhtudel olenevalt trasside olemusest olla vajalik tööde teostamine ka

kõrvalkinnistul (s.o soojustrassi olemusest tulenevalt läbib see tavapäraselt mitut kinnistut ega

ole seotud ainult ühe ainsa kinnistuga alaga) – käesoleval juhul on garantiijuhtumi tõttu teostatud

töid xxx alal, kuivõrd ehitatud trass läbib ka seda kinnistut (lisa 5), mis leiab kinnitust ka AS xxx

kinnitusest (arvega koos on esitatud dokument, milles selgub, et tööde objektiks oli xxx, Xxx, dtl

97). Asjaolu, et gaasitrass oli pikk ning läbis ka muid kinnistuid, ei tähenda, et tööd ei oleks

teostatud seoses Xxx objektil toimunud garantiitöödega.

2-20-19213

Kuivõrd osa garantiijuhtumist puudutas maa-alust trassi, siis oli vaja teostada ka kaevetööd, mis

tingisid vajaduse teostada trassile ligipääsuks kaevetöid ning kaevetöödest tuleneva vajaduse

hilisemalt taastada kaevetööde tõttu kahjustunud asfalt- ja murukate. Vastava töö tellis kostja

xxx OÜ-lt, kelle töö sisu on kostja poolt esitatud xxx OÜ arvetest tulenevalt selgelt arusaadav

(kostja 14.05.2021 vastuse lisa 6, dtl 101-102). Kuna vajalik oli teostada kaevetöid Xxx linna

sees, on kostja hinnangul arusaadav, et vajalik oli ka kaeveloa taotlemine kohalikult

omavalitsuselt.

Kostja on vastu vaielnud ka xxx OÜ arvetele nr BSG17031 ning BSG17032 (14.05.2021 vastuse

lisa 9, dtl 118-121), kuivõrd arvetest selgub üksnes, et teenuse sisu oli ehitusteenused – kostja

märgib, et vastavad arved on esitatud vahetult pärast 2017. aasta kahjujuhtumit, mil objekti laes

tekkinud veeavarii kahjustas oluliselt objektil asunud Xxx Eesti AS kontoriruume.

Kontoriruumide taastamiseks ning kahjustuste likvideerimiseks oli vaja läbi viia ehitustöid,

millised teostas xxx OÜ, kuivõrd teostatud ehitustöid oli erinevaid ning nende teostamine oli

kiireloomuline probleem ei saa kostjale ette heita, et arved esitati üldsõnaliselt. Kostja hinnangul

tõendab üksnes arve esitamise aeg (vahetult pärast kahjujuhtumit) ning asjaolu, et tööde

teostamiseks on palgatud Xxx asuv ettevõte, et tööde teostamine on olnud seotud Xxx objekti

kahjujuhtumiga.

Nagu kostja on juba oma 14.05.2021 vastuses selgitanud, siis kasutas Xxx objekti ruume nende

valmimise järgselt xxx AS – võttes arvesse veeavarii äärmist kiireloomulisust ning asjaolu, et

töövõtja ise koheselt puudusi likvideerima ei asunud, siis tellis objektil ruume kasutanud xxx AS

teatavad kiireloomulised tööd ise, vältimaks aina suurema kahju tekkimist. Eeltoodust tulenevalt

on xxx OÜ ja xxx AS (14.05.2021 vastuse lisa 9, dtl 122 ja 129) esitanud oma arved kostja

asemel xxx AS-ile. xxx OÜ arve osas esitas xxx AS kostjale arve nr xxx.

Samuti selgitab kostja, et Xxx OÜ esitatud arvete näol (14.05.2021 vastuse lisa 9, dtl 123-124)

on tegemist avariijärgsete koristus- ning kuivatamistööde eest esitatud arvetega. Viide

ummistusele on lisatud arvele ekslikult ning on sinna sattunud peamiselt seetõttu, et pooled

suhtlesid tavapäraselt vene keeles, kuid väljastasid arveid eesti keeles. Arve koostamisel on

silmas peetud Xxx Xxx veeavarii järgselt lae alla kukkumise tõttu teostatud töid (vene k sõna

„завал“ tähendab mh ka läbi kukkumist – arvel esitatud tööd olid teostatud seoses lae alla

kukkumisega ning sõna „ummistus“ kasutamine on üksnes tõlkeprobleem). Kostja leiab, et Xxx

OÜ poolt esitatud arved on vaieldamatult seotud 2017. aasta kahjujuhtumiga – mitte üksnes ei

ole arved esitatud vahetult pärast tekkinud garantiijuhtumit, kuid arvetel on ka selgelt märgitud,

et töid teostati Xxx Xxx objektil.

TsÜS § 103 kohaselt kui tehinguga on kindlaks määratud mitu omavahel seotud tingimust, on

tehinguga seotud õiguslike tagajärgede tekkimiseks või lõppemiseks vajalik kõigi tingimuste

saabumine. Antud juhul tekib töövõtjal (ja seejärel loovutuse saajal) õigus garantiisumma

kättesaamisele kahe tingimuse koosesinemisel: tähtaja saabumine ja ehitustööde puuduste

puudumine garantiiperioodi jooksul. Kostja hinnangul ei ole teine kohustuslik tingimus

saabunud, mistõttu ei ole töövõtjal ega hagejal kostja vastu nõudeõigust tekkinud.

Samas tekkis kostjal nõue esialgse võlausaldaja Xxx OÜ vastu, mida Xxx OÜ ei täitnud.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-177-11 (punkt 12) selgitanud, et garantii sisuks on

ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada oma kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud

ehitusvead. Seega tekib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada

kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei

sõltu töövõtulepingust, vaid tegemist on lepingujärgse täitmise nõudega. Otsuses asjas nr 3-2-1-

73-10 (p 34) selgitas Riigikohus, et ehtsa VÕS § 155 lg-le 1 ja § 650 lg-le 1 vastava

2-20-19213

ehitusettevõtja lepinguga võetud kohustuse puhul on tegu vastastikuse kohustusega. Seega tekkis

kostjal õigus keelduda Xxx OÜ nõuete täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Ei saa olla vaidlust selle

üle, kostja ja Xxx OÜ nõuded tulenevad samast õigussuhtest ja on omavahel seotud. VÕS § 110

lg 1 kohase vastuväite esitamine uuele võlausaldajale on võimalik VÕS § 171 lg 1 alusel

olenemata sellest, kas tasaarvestus on VÕS § 173 lg 3 p 2 alusel lubatud.

Seonduvalt tasaarvestuse väidetava lubamatuse ja hageja viitega VÕS § 171 lg 3 p-le 2 (hageja

14.10.2021 seisukoha p 2.4.3), rõhutab kostja, et viidatud sätte alusel ei saa võlgnik talle senise

võlausaldaja vastu kuulunud nõude uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada vaid juhul, kui

esinevad korraga mõlemad tingimused: (i) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui

loovutatud nõue ja (ii) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem, kui võlgnik loovutamisest

teada sai. Antud juhul muutus võlgniku nõue sissenõutavaks pärast loovutamisest teadasaamist,

kuid enne hageja nõude sissenõutavaks muutumist. Seega üks kahest kohustuslikust tingimusest

on täitmata ja tasaarvestus on lubatud.

Et antud juhul toimusid mõlemad juhtumid garantiiperioodi jooksul, siis leiab kostja, et

tõendamiskoormis töövõtja kohustuste rikkumiste ja kostja kahjunõude osas on ümberpööratud,

kuna VÕS § 230 lg 4 järgi eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja

jooksul ilmnenud puudused. Lepingu punktist 7.2.1 kohaselt eeldatakse garantiiperioodi jooksul

ilmnenud puuduste ja mittevastavuste osas, et need olid olemas töö üleandmise ajal. Seega, kui

kahjujuhtum on toimunud töövõtja poolt ehitatud objektiga, siis on töövõtja (ja seejärel hageja)

kohustus tõendada, et selle põhjuseks ei olnud ehitustööde puudused.

On iseenesest mõistetav, et lekkiv küttetorustik ja ebapiisava survega soojussõlm (esimene

juhtum 2016.a) ei vasta elementaarsele kvaliteedinõuetele VÕS § 77 lõige 1 mõistes ning selle

mittevastavus lepingutingimustele on ilmne. Ka see, et ruumide laes lõhkeb toru ja vesi ujutab

ruumi (teine juhtum 2017.a), on kostja hinnangul ilmne lepingutingimustele mittevastavus VÕS

§ 641 lg 2 p 2 mõistes, mille eest töövõtja garantii korras vastutab.

Garantiilepingu puhul peab kostja tõendama vaid lepingulise suhte olemasolu, kahju tekkimist

seoses lepingu esemega ulatuses, mis on kaetud garantiikohustusega, ja põhjuslikku seost kahju

ja garantiikohustuse täitmata jätmise vahel. Kostja ei ole kohustatud tõendama töövõtjapoolset

töövõtulepingu rikkumist, sest garantiikohustuse puhul rikkumist eeldatakse (lepingu p 7.2.1. (a),

VÕS § 650 lg 1).

Esimese juhtumiga seotud fotod on tehtud remonditöid teostanud ettevõtja xxx OÜ. Teise

kahjujuhtumi fotod ja video olid tehtud ja edastatud kostjale XXX poe direktori poolt koos

ettekandega (kostja 14.05.2021 vastuse lisa 7).

Et hageja on seadnud kahtluse alla kostja esitatud tõendid töövõtja teavitamise kohta

kahjujuhtumitest, esitab kostja käesolevaga kirjavahetuse töövõtja esindaja xxx elektroonilisel

kujul Outlook item formaadis (lisa 2). xxx vastusest nähtub selgelt, et: (i) ta on teate esimese

juhtumi kohta kätte saanud; (ii) probleemi lahendamiseks on alustatud tegevusi sealhulgas

algatatud avariikaeveloa taotlemise konsultatsioonidega Xxx linnavalitsusega. Kostja hinnangul

ei tingi lepingus sätestatud teate vorminõude järgimata jätmine kostja õiguste välistamist,

kuivõrd VÕS § 230 lg-st 4 tulenevalt ei tohi müügigarantiist tulenevate õiguste teostamiseks

ettenähtud kord olla ostjale ebamõistlikult koormav (kostja märgib siinkohal, et tegu on ainukese

imperatiivse lõiguga müügigarantiid reguleerivas paragrahvis). Samuti teavitas kostja töövõtjat

tekkinud kulude tasaarvestusest (lisa 3), millisele teatele pole Xxx OÜ reageerinud.

Kostja pöörab samas tähelepanu asjaolule, et lepingu p 7.2.1. (a) alusel võib tellija teavitada

töövõtjat puudustest nii kirjalikult kui ka suuliselt – mõlemal juhul on töövõtja kohustatud

2-20-19213

parandama omal kulul kõik defektid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates teate saamisest

tellijalt. S.o defektidest ja garantiitööde tegemise vajadusest teavitamise protseduur erineb

lepingu p-s 12.5 sätestatust ning hagejapoolne tuginemine teadete kohustusliku kirjaliku vormi

järgimata jätmisele on ainetu. Teisest juhtumist teavitas kostja hageja esindajat xxx. Kostja

pöördumisele vastas hageja esindaja, et ta on küll teate kätte saanud, kuid mingisugust edasist

reaktsiooni sellele ei järgnenud. Seega ei jäänud kostjale muud üle kui asuda avariid omal kulul

likvideerima.

Kaetud tööde aktide koostamise eesmärk on välistada ilmsed ehituslikud puudused olukorras,

kus väljaehitatavad kommunikatsioonid veel ei funktsioneeri – s.o veenduda, et torud on

nõuetekohaselt ühendatud, isolatsioon paigaldatud jne. On iseenesest mõistetav, et ehitusvead

soojus- ja veetrassides, lekked ja surveprobleemid ilmnevad alles pärast trassiga liitumist ja

ehitise kasutusele võtmist, ehk siis, kui torustik on püsivalt kasutusel. VÕS § 232 lg 2 kohaselt

algab garantiitähtaeg asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud

garantiitähtaja hilisemat (mitte aga varasemat!) algust.

Kostja märgib samas, et ka juhul, kui tsiviilasja nr 2-17-119139 tehtud lahend oleks antud asjas

relevantne, käsitleti selles vaid esimest kahjujuhtumit, s.o teisest juhtumist tulenevaid kostja

pretensioone ei ole kohus varasemalt lahendanud. Tasaarvestuse avaldus jäeti samas rahuldamata

sell põhjusel, et kostja pole seda nõuet kohtu hinnangul piisavalt tõendanud, mitte põhjusel, et

nõue on alusetu. Pealegi TsMS-i kohaselt välistab menetluse lõppemine vaid hageja õigust uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kostja

vastuväidete esitamist nõude varasem käsitlemine teises kohtumenetluses ei takista.

21.02.2024 toimunud kohtuistungil selgitas kostja: „Mis puudutab hooldust, siis hooldustööd ei

ole kuidagi seotud torustiku kvaliteedi tagamisega. Hooldustööd on seotud torude mehaanilise

koormuse kontrolliga, pumpade seisundi kontrollimisega, veemõõtjate taatlemistega ja taoliste

asjaoludega. Ehk hooldustööde käigus ei kontrollita seda, kuidas on ehitatud. Ehk

mittemingisugune hooldus 2016.a kui see oleks teostatud kostja poolt, ei oleks kõrvaldanud seda,

et ehitatud on ebakvaliteetselt ja pealgi p. 2.4.3 ajab hageja segi surve probleemi esimese

juhtumi puhul ja ehituskvaliteedi probleemi teise juhtumi puhul. Ehk mitte mingil juhul ei

saanud ebapiisav surve tingida seda, et toru on rooste läinud või kuidagi liitekoht on saanud

kahjustada. Ehk mingil juhul ei saanud kostja vastutada probleemi eskaleerumise eest.

Kolmandaks, ehitustööde puhul, kui tegemist on uue ehitisega, kehtibki ehitusjärgne garantii,

mille puhul eeldatakse, et kõik puudused, mis on tekkinud esimese 2.a jooksul on koheselt

kõrvaldatav. Ehk siis kõik pretensioonid, mis on seotud mistahes kommunikatsioonidega,

esitatakse kohe ehitajale mitte hooldajale. Hooldaja tuleb kohale selleks, et panna torustik kinni

või katkestada vee-või elektrivarustus vms, aga hooldaja ei ole esmane isik, kes peab tagama

ehituskvaliteedi. Ehituskvaliteedi tagamine on töövõtja kohustus“.

Tõendamaks, et hageja ja kostja vaheline leping hõlmas trassi väljaehitamist xxx kinnistuga

külgneval kinnistul, esitas kostja 25.03.2024 kohtule xxx OÜ-le ehk kinnistu omanikule

väljastatud tehnilised tingimused. Kostja hinnangul on iseenesest mõistetav, et mis tahes

kommunikatsioonid kinnistul ehitatakse välja kuni liitumispunktini. Kui liitumispunkt asub

külgneval kinnistul, on ehitusettevõtja kohustus ehitada trass punktini, kus toimub ehitatava

trassi lõigu ühendus olemasoleva trassi/kommunikatsiooniga. Ei ole mõeldav, et ehitusettevõtja

ehitab trassi vaid kinnistu piirini ja jätab jupi liitumiskohani järgmisel kinnistul välja ehitamata,

sest ehitustööde vastuvõtmine eeldab väljaehitatud trasside funktsioneerimise kontrollimist. Et

vaidlust ei ole selle üle, et tegemist oli uue ehitisega ja et tööd olid vastu võetud, ei saa olla

mõistlikult vaidlust ka selle üle, et OÜ Xxx teostas ka enda poolt väljaehitatud trassi ühenduse

olemasoleva trassi lõiguga.

2-20-19213

III Varasem menetlus

3. 21.02.2024 toimus kohtuistung, kus kostja selgitas: „Mis puudutab hooldust, siis hooldustööd

ei ole kuidagi seotud torustiku kvaliteedi tagamisega. Hooldustööd on seotud torude mehaanilise

koormuse kontrolliga, pumpade seisundi kontrollimisega, veemõõtjate taatlemistega ja taoliste

asjaoludega. Ehk hooldustööde käigus ei kontrollita seda, kuidas on ehitatud. Ehk

mittemingisugune hooldus 2016.a kui see oleks teostatud kostja poolt, ei oleks kõrvaldanud seda,

et ehitatud on ebakvaliteetselt ja pealgi p. 2.4.3 ajab hageja segi surve probleemi esimese

juhtumi puhul ja ehituskvaliteedi probleemi teise juhtumi puhul. Ehk mitte mingil juhul ei

saanud ebapiisav surve tingida seda, et toru on rooste läinud või kuidagi liitekoht on saanud

kahjustada. Ehk mingil juhul ei saanud kostja vastutada probleemi eskaleerumise eest.

Kolmandaks, ehitustööde puhul, kui tegemist on uue ehitisega, kehtibki ehitusjärgne garantii,

mille puhul eeldatakse, et kõik puudused, mis on tekkinud esimese 2.a jooksul on koheselt

kõrvaldatav. Ehk siis kõik pretensioonid, mis on seotud mistahes kommunikatsioonidega,

esitatakse kohe ehitajale mitte hooldajale. Hooldaja tuleb kohale selleks, et panna torustik kinni

või katkestada vee-või elektrivarustus vms, aga hooldaja ei ole esmane isik, kes peab tagama

ehituskvaliteedi. Ehituskvaliteedi tagamine on töövõtja kohustus“.

10.04.2024 toimunud kohtuistungil kuulati üle tunnistajad xxx (xxx OÜ peaenergeetik) ja xxx

(OÜ xxx, direktor).

Kohtu küsimusele „Kust te teate, et see garantiitöö oli?“ vastas tunnistaja xxx: „Kui see on

värskelt ehitatud hoone ja kui toru lekib ja toru asub vahelae taga, siis on mehaaniline vigastus

välistatud, seepärast saab toru lekkida ainult iseeneslikult“ (10.04.2024 kohtuistungi protokoll

00:30:17).

xxx vastas küsimusele „Kas te mäletate, milliseid töid teostas teie juhitav OÜ xxx jaanuaris 2017

Xxx kaupluses aadressiga xxx, Xxx?“: „Jah mäletan. Need olid maalri- ja viimistlustööd.“

(10.04.2024 kohtuistungi protokoll 00:37:10). Tunnistaja selgitas: „Seal olid rikutud lagi ja

seinad. Lagi varises kokku veelekke tõttu. See oli Akusto süsteemi ripplagi ja seal olid

paberpaneelid. Me vahetasime need paneelid. Paneelid on valmispaneelid, neid ei pea värvima.

Seintelt võtsime värvi maha, pahteldasime ja värvisime uuesti“ (10.04.2024 kohtuistungi

protokoll 00:38:49).

IV Kohtu põhjendused

4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

5. Harju Maakohtu menetluses on Pecunia osaühingu hagi AGrus Construction Company

osaühingu vastu võlgnevuse nõudes.

2-20-19213

6. Hagiavalduse kohaselt teostas töövõtja Xxx OÜ (registrikood xxx) 2015. aastal kostja Agrus

Construction Company OÜ tellimusel Xxx aadressil xxx asuva XXX kaupluse ehitustöid.

Töövõtja ja kostja kokkuleppe kohaselt jättis tellija viimasest 20. oktoobril 2015 esitatud arvest

nr 150021 tasumata 8 621.40 eurot. See summa jäi kostjale ehitusgarantiina. Ehitusgarantiina

hoiustatud summa kohustus kostja Xxx OÜ-le tasuma hiljemalt kahe aasta möödumisel ehk

hiljemalt 20. novembriks 2017.

Xxx OÜ ja hageja Pecunia OÜ sõlmisid 20. jaanuaril 2016 nõude loovutamise lepingu, millega

Xxx OÜ loovutas hagejale nõude kostja vastu kogusummas 13 565.34 eurot, sh loovutas Xxx

OÜ hagejale ka akti nr 1266 alusel koostatud arvest nr 150021 tuleneva nõude summas 8 621.40

eurot. Xxx OÜ teavitas kostjat nõude loovutamisest. Kostja kinnitas 20. jaanuaril 2016, et sai

nõude loovutamise teate kätte ning kinnitas ka võlgnevuse kogusumma 13 565.34 eurot.

7. Kostja selgitab, et arvel nr 150021 kajastatud summa ei kuulu tagastamisele, kuna kostjal on

nõue töövõtja vastu. 2016. aasta märtsis, s.o garantiiperioodi jooksul, toimus xxx objektil

küttetrassi leke ning soojussõlme surve langus. Kostja edastas 24.03.2016 töövõtja esindajale e-

kirja (lisa 2), milles teavitas töövõtjat garantiijuhtumi esinemisest ning palus töövõtjal tekkinud

vead kiiremas korras likvideerida. Töövõtja garantiitöödega ei alustanud, mistõttu teostas kostja

vajalikud garantiitööd ise, tööde eelarveks oli 2701.42 eurot.

2017. aasta jaanuaris (s.o samuti garantiiperioodi jooksul) toimus xxx objektil järjekordne

garantiijuhtum. Objektil purunes siseküttetoru, mis tingis kuuma vee läbijooksu objektil asuvates

kontoriruumides (vesi sadas kontori laest alla ligi tunni jooksul), mis omakorda põhjustas

objektil uputuse ning kontoris asuva vara hävimise. Garantiijuhtum esines taaskord töövõtja

poolt teostatud tehnovõrkude ehitustöödes garantiiperioodi jooksul. 10.01.2017 e-kirjas andis

kostja töövõtjale teada, et objektil on tekkinud töövõtja poolt kasutatud defektse materjali tõttu

kahjujuhtum ning edastas töövõtjale ka kahjujuhtumit tõendava fotomaterjali. Kostjale tekkisid

garantiitööde teostamisega töövõtja asemel kulutused suuruses 9238.70 eurot.

Lisaks eelmainitule selgitab kostja, et töövõtulepingu p. 7.2.1.(b) kohaselt, kui töövõtja ei teosta

garantiitöid kokkulepitud aja jooksul, võib tellija teostada nimetatud tööd ise või tellida nende

teostamise kolmandalt isikult. Sellisel juhul on tellijal õigus töövõtjalt nõuda lisaks tööde

teostamise kuludele ka leppetrahvi kuni 10% vastavate garantiitööde maksumusest. Eeltoodust

tulenevalt on kostjal täiendav nõue töövõtja vastu 2016. aasta kahjujuhtumist tulenevalt suuruses

261.24 eurot ning 2017. aasta kahjujuhtumist tulenevalt 923.83 eurot ehk kokku 1185.07 eurot.

Võttes arvesse, et töövõtjal oli kostja vastu nõue suuruses 8621.40 ning kostjal seevastu oli

töövõtja vastu nõue suuruses 13 035.76 eurot (2612.42+9238.27+1185.07) on selge, et arves nr

150021 kajastatud garantiisumma ei kuulu tagastamisele.

8. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:



Xxx OÜ teostas kostjaga sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu nr T284/02 alusel

tehnovõrkude ehitustöid objektil XXX XX, xxx, Xxx. Lepingujärgsed tööd hõlmasid kütte-

ja soojustrasside väljaehitamist ja on kostjale üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle antud;



Xxx OÜ 20.10.2015 esitatud arvest nr 150021 tasumata jäänud 8621.40 eurot jäi kostjale

ehitusgarantiina lepingu punktide 7.2 ja 7.3.2 alusel;



garantiiperiood lõppes 20.11.2017;



arvest tulenevad nõuded loovutas Xxx OÜ 2016.a jaanuaris hagejale, kostja kinnitas nõude

loovutamise teate kättesaamist.

2-20-19213

Pooled vaidlevad selle üle, (i) kas kostja on TsMS § 457 lg 2 ja tsiviilasjas nr 2-17-119139

tehtud kohtuotsuse tõttu kaotanud õiguse esitada tasaarvestuse avaldus, (ii) kas kostja saab pärast

nõude loovutust hagejale oma nõudeid hageja nõudega tasaarvestada või mitte ning (i) kas

kostjal on üldse nõue, mida tasaarvestada.

9. Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu põhjendatud, kuna ehitusgarantiina kostjale

jäetud summa 8 621.40 eurot tuli tagastada 20.11.2017 ning kostja pole nimetatud summat

tagastanud. Kuna kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse, siis analüüsib kohus esiteks, kas

kostjal on õigus tasaarvestusele ning seejärel, kui suures summas saab kostja oma nõude

tasaarvestada.

I

10. Kohus analüüsib järgnevalt, kas kostjal oli õigus tasaarvestusele.

Hagiavalduse kohaselt jäi töövõtja Xxx OÜ ja kostja kokkuleppe alusel 8 621.40 eurot kostjale

ehitusgarantiina, mis tuli tagastada 20.11.2017. Töövõtja loovutas nimetatud nõude 20.01.2016

hagejale. 2016 aasta märtsis ja 2017 aasta jaanuaris toimusid garantiijuhtumid. Kostja teostas

vajalikud garantiitööd ise, mille maksumus oli kokku 11 850.69 eurot.

Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole võimalik praeguses menetluses esitada uuesti sama

tasaarvestuse vastuväidet nagu tsiviilasjas nr 2-17-119139. Hageja hinnangul ei saa kostja

väidetavat nõuet tasaarvestada ka tulenevalt VÕS § 171 lg 3 p-st 2. Lisaks leiab hageja, et kostja

ei saa oma nõuet tasaarvestada tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4, kuna hageja saab sellele esitada

vastuväiteid.

11. Kohus analüüsib esmalt, kas kostja on esitanud sama tasaarvestuse vastuväite nagu

tsiviilasjas nr 2-17-119139. Kohus selgitab, et TsMS § 457 lg 2 kohaselt, kui kostja on esitanud

menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses,

milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata.

12. Hageja on selgitanud, et kostja esitas tsiviilasjas nr 2-17-119139 hageja nõudele

tasaarvestuse vastuväite (lisa 2, lk 1: „Kostja siiski kinnitab, et ta nõuab jätkuvalt tasaarveldust,

sest just tasaarvelduse tegemise tõttu pole ta hagis nõutavat summat tunnistanud ega tasunud“).

Kostja nõudis läbivalt menetluse jooksul hageja nõude tasaarvestamist samadel asjaoludel

põhineva väidetava nõudega nagu käesolevas menetluses. Kostja esitas asjaolud nii väidetava

2016. aasta juhtumi kohta kui ka väidatava 2017. aasta juhtumi kohta (lisa 3):

(a) „Esimesed ehitustööde vead Xxx Xxx objektil ilmnesid 2016. aasta märtsis – küttetrassis oli

toimunud leke ning soojussõlmes surve langus“ (lisa 3, p 2.1.3);

(b) „Järgmised ehitustööde vead Xxx Xxx objektil 2017. aasta jaanuaris olid seotud siseküttetoru

purunemise ning kuuma vee läbijooksuga ning selle tagajärjel tekkinud uputusega“ (lisa 3, p

2.1.4);

(c) „Kostja on oma 08.01.2018 ning 21.10.2019 vastuste koosseisus esitanud mitmeid pilte, mis

tõendavad 2016. aasta märtsi ning 2017. aasta märtsi kahjujuhtumite esinemist.“ (lisa 3 p 2.1.5).

Tallinna Ringkonnakohus tegi 22.01.2021 otsuse, milles jättis jõusse Harju Maakohtu

12.02.2020 otsuse rahuldada hageja hagi (st kostja tasaarvestuse vastuväide ei olnud

põhjendatud). Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 23.02.2021 (lisa 4). Nimetatud jõustunud

kohtuotsus seob kostjat ka osas, milles tema vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei

tunnustatud. Järelikult ei ole kostjal käesolevas menetluses võimalik uuesti esitada sama

tasaarvestuse vastuväidet, mida kohus on tsiviilasjas nr 2-17-119139 juba menetlenud.

2-20-19213

13. Kostja märgib, et tsiviilasjas nr 2-17-119139 ei olnud vaidluse all hageja nõue arve nr

150021 kohaselt. Ka apellatsioonkohus on oma otsuse (hageja 16.06.2021 seisukoha lisa 4, dtl

188) punktis 42 märkinud, et „Xxx objekti tagatisraha tasaarvestamine väljub käesoleva vaidluse

piiridest, mistõttu kohus seda ei käsitle.“ See tähendab, et tsiviilasjas 2-17-119139 ei lahendanud

kohus küsimust, kas kostjal on õigus teostada tasaarvestus xxx, Xxx objekti ehitusgarantii arvelt.

Eeltoodust tulenevalt ei ole tsiviilasjas nr 2-17-119139 esitatud vastuväited käesoleva tsiviilasja

seisukohalt olulised.

Kostja toob välja, et kohus ei võtnud tsiviilasjas nr 2-17-119139 seisukohta 2017. aasta jaanuaris

toimunud kahjunõude osas, mistõttu ei saa asuda seisukohale justkui ei oleks kohus tunnustanud

kostja tasaarvestuse õigust. Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-119139 leidnud üksnes, et

tasaarvestust ei saanud teostada konkreetselt vastavas tsiviilasjas vaidluse all olnud arve osas,

kuid ei ole oma otsuses välja toonud, et kostja nõue oleks alusetu. Nagu kostja on juba oma

14.05.2021 vastuse punktis 2.1.8. selgitanud, siis oli üksnes 2017. aasta jaanuarikuu

kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahju (9238.7 eurot) suurem, kui hageja nõue arve nr 150021

alusel.

Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et käesoleval juhul ei ole alust kostja tasaarvestuse

vastuväite tähelepanuta jätmiseks, kuivõrd kohus ei käsitlenud tsiviilasjas nr 2-17-119139

praeguse vaidluse aluseks olevaid asjaolusid.

14. Kohtu hinnangul ei ole kostjal õigust tasaarvestada 2016. aasta märtsis toimunud

garantiijuhtumist tekkinud kulutusi summas 2701.42 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal ei

ole käesolevas menetluses võimalik uuesti esitada sama tasaarvestuse vastuväidet, mida kohus

on tsiviilasjas nr 2-17-119139 juba menetlenud. Tallinna Ringkonnakohus tegi 22.01.2021

otsuse, milles jättis jõusse Harju Maakohtu 12.02.2020 otsuse rahuldada hageja hagi (st kostja

tasaarvestuse vastuväide ei olnud põhjendatud).

Kohus nõustub kostjaga, et kohus ei tuvastanud tsiviilasjas nr 2-17-119139, et 2017. aasta

jaanuaris tekkinud kahjunõue oleks alusetu.

Eelnevast tulenevalt ei ole kostjal TsMS § 457 lg 2 alusel õigust käesolevas tsiviilasjas

tasaarvestada 2016.a. märtsis toimunud garantiijuhtumist tekkinud kulusid. TsMS § 457 lg 2

alusel on kostjal õigus tasaarvestada võimalik nõue, mis tulenes 2017. aasta garantiijuhtumist.

15. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal ei ole TsMS § 457 lg 2 alusel keelatud tasaarvestada

2017. aasta garantiijuhtumist tekkinud kulusid, mistõttu kontrollib kohus järgnevalt, kas kostjal

on tasaarvestuse õigus VÕS § 171 lg 3 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et VÕS § 171 lg 3 p 2 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu

kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui võlgniku

nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest

teada sai või teada saama pidi.

16. Hageja hinnangul ei saa kostja väidetavat nõuet tasaarvestada tulenevalt VÕS § 171 lg 3 p-st

2. 17. Kostja toob välja, et VÕS § 171 lg 3 alusel ei saa võlgnik talle senise võlausaldaja vastu

kuulunud nõuet uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada vaid juhul, kui esinevad korraga

mõlemad tingimused: (i) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja (ii)

võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai. Antud juhul

2-20-19213

muutus võlgniku nõue sissenõutavaks pärast loovutamisest teadasaamist, kuid enne hageja nõude

sissenõutavaks muutumist. Seega üks kahest kohustuslikust tingimusest on täitmata ja

tasaarvestus on lubatud.

Käesoleval juhul on loovutatud nõue muutunud sissenõutavaks 20.11.2017. Nii 2016. aasta

märtsi kui ka 2017. aasta jaanuari garantiijuhtumite tõttu kostjale tekkinud kahjunõue töövõtja

vastu on seega sissenõutavaks muutunud enne loovutatud nõude sissenõutavaks muutumist,

mistõttu on kostjal VÕS § 171 lg 3 kohaselt õigus nõue tasaarvestada.

Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole õiglane ega mõistlik välistada tasaarvestust VÕS

§ 171 lg 3 p 2 kohaselt, kuivõrd see oleks kostja suhtes hea usu vastane, vastuolus seaduse ja

lepingu mõttega ning piiraks oluliselt kostja võimalusi oma lepingulisi ning seaduslikke õigusi

teostada.

18. Kohus nõustub kostjaga, et VÕS § 171 lg 3 punkti 2 alusel ei saa võlgnik talle senise

võlausaldaja vastu kuulunud nõuet uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada vaid juhul, kui

esinevad korraga mõlemad tingimused: (i) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui

loovutatud nõue ja (ii) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem, kui võlgnik loovutamisest

teada sai.

Käesoleval juhul on loovutatud nõue muutunud sissenõutavaks 20.11.2017. Garantiijuhtum

toimus 2017. aasta jaanuaris, seega on kostja võimalik nõue muutunud sissenõutavaks enne

loovutatud nõude sissenõutavaks muutumist, mistõttu on kostjal VÕS § 171 lg 3 punkti 2

kohaselt õigus võimalik nõue tasaarvestada.

19. Hageja on seisukohal, et kostja ei saa oma nõuet tasaarvestada tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4,

kuna hageja saab sellele esitada vastuväiteid.

Kohus selgitab, et VÕS § 200 lg-st 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet,

millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

Riigikohus on 02.11.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-95-11 punktis 17 leidnud, et VÕS

§ 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada

vastuväiteid. Nimetatud lõike tähendust on Riigikohus analüüsinud 16. juunil 2010 tsiviilasjas nr

3-2-1-59-10 tehtud otsuses. Viidatud otsuse p-s 10 on Riigikohus leidnud, et VÕS § 200 lg 4

kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised

vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on

lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid

teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited

tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on hageja esitanud kostja tasaarvestuseks kasutatud

nõudele selliseid vastuväiteid, millised kuuluvad kohtumenetluses sisulisele lahendamisele ja

nende esitamise võimalus ei ole seadusest tulenevaks takistuseks tasaarvestuse tegemiseks.

20. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal ei ole õigust käesolevas tsiviilasjas

tasaarvestada 2016. aasta märtsis toimunud garantiijuhtumist tekkinud kulusid. Kostjal on õigus

tasaarvestada 2017. aasta garantiijuhtumist tulenev võimalik nõue.

II

2-20-19213

21. Kohus on tuvastanud, et kostjal oli õigus tasaarvestada 2017. aasta garantiijuhtumist tulenev

võimalik nõue, mistõttu kontrollib kohus järgnevalt kostja nõude põhjendatust.

Kohus selgitab, et VÕS § 642 lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale

ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama.

VÕS § 646 lg 1 kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö

parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava

uue töö.

VÕS § 650 lg 1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii)

võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele

mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231

sätestatut.

VÕS § 171 lg 3 punkti 2 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka

uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui võlgniku nõue muutus

sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või

teada saama pidi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal on õigus tasaarvestada oma võimalik

nõue hageja nõudega.

22. Kostja selgitab, et 2017. aasta jaanuaris (s.o samuti garantiiperioodi jooksul) toimus xxx

objektil garantiijuhtum. Objektil purunes siseküttetoru, mis tingis kuuma vee läbijooksu objektil

asuvates kontoriruumides (vesi sadas kontori laest alla ligi tunni jooksul, mis omakorda

põhjustas objektil uputuse ning kontoris asuva vara hävimise).

10.01.2017 e-kirjas andis kostja töövõtjale teada, et objektil on tekkinud töövõtja poolt kasutatud

defektse materjali tõttu kahjujuhtum ning edastas töövõtjale ka kahjujuhtumit tõendava

fotomaterjali. Kuna 2017.a garantiijuhtumi puhul oli tegemist äärmiselt kiireloomulist lahendust

vajava probleemiga, pidi kostja garantiijuhtumi tagajärgi asuma likvideerima viivitamatult ega

saanud olukorras, kus objekti laest sadas alla vett, oodata 3 tööpäeva töövõtja seisukohta

parandustööde osas, kuna igasugune väiksemgi viivitus parandustööde alustamisel oleks tinginud

objektil kahju suurenemise.

Kostjale tekkisid garantiitööde teostamisega töövõtja asemel kulutused suuruses 9238.7 eurot

(avarii likvideerimine 495.6 eurot, avarii järgne remont 1572.00 eurot, lae parandustööd 480

eurot, taastamistööd 1680 eurot, seadmete vahetus 296.14 eurot, koristustööd 834 eurot, tööde

organiseerimine 363.10 eurot, arvutite asendamine 915.6 eurot, mööbli asendamine 3082.26

eurot). Kostja on kõik 2017. aasta jaanuari garantiijuhtumiga seotud kulutused tasunud töövõtja

asemel kostjale esitatud arvete alusel (kostja vastuse lisa 9).

23. Hageja on seisukohal, et isegi kui 2016 või 2017. aasta sündmused oleks seotud ehitise

osadega, mille kallal töötas ka OÜ Xxx, ei tõenda see, et puudus tulenes OÜ Xxx tegevusest või

tegevusetusest. Hageja märgib, et kütte- ja tarbevee torustike lekete vältimiseks on esmatähtis

2-20-19213

nende kohane hooldamine. Kui ehitise omanik ei ole torustikke kohaselt hooldanud ja sellest

tulenevalt on tekkinud mitu aastat pärast töö üle andmist veeavarii, ei vastuta selle eest esialgne

(all)töövõtja.

Puudust ei olnud tööde üleandmise ajal. Torustike paigalduse järel teostati nende surveproovid.

Kaetudtööde akti nr 7 22/2014 kohaselt oli tarbevee torustik paigaldatud vastavalt projektile.

Torustik survestati õhuga kestusega 2 tundi. Selle aja jooksul rõhulangu ei täheldatud.

Kostja esitatud väidetavate kulude tõendite kohta märgib hageja, et need ei ole seostatavad

väidetava garantiijuhtumiga.

24. Kohus hindab esmalt, kas 2017. aastal toru purunemine oli tingitud töövõtja OÜ Xxx

tegevusest.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et lepingujärgsed tööd hõlmasid kütte- ja soojustrasside

väljaehitamist ja on kostjale üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle antud. Vastavalt töövõtulepingu

punktile 7.2.1. garanteeris töövõtja ehitusgarantiiga, et ehitusgarantii kehtivuse ajal peab töö

säilima seisundis, milles see vastab lepingu tingimustele ning tööl ei ilmne mistahes puudusi, mis

vähendaksid töö väärtust või raskendaksid töö nõuete- ja otstarbekohast kasutamist.

Töövõtulepingu punkti 7.2.1. kohaselt garantiiperioodi jooksul ilmnenud puuduste ja

mittevastavuste osas (s.o kõigi puuduste osas, mis tekkisid töös kuni 20.11.2017) eeldatakse, et

need olid olemas töö üleandmise ajal.

Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et 2017. aasta jaanuaris leidis Xxxs, asukohaga xxx, Xxx,

aset veeavarii, mis tulenes lõhkenud torust.

10.04.2024 kohtuistungil on Xxx Eesti OÜ peaenergeetik xxx selgitanud: „Kui see on värskelt

ehitatud hoone ja kui toru lekib ja toru asub vahelae taga, siis on mehaaniline vigastus

välistatud, seepärast saab toru lekkida ainult iseeneslikult“ (10.04.2024 kohtuistungi protokoll

00:30:17).

Hageja märgib, et kütte- ja tarbevee torustike lekete vältimiseks on esmatähtis nende kohane

hooldamine. Kui ehitise omanik ei ole torustikke kohaselt hooldanud ja sellest tulenevalt on

tekkinud mitu aastat pärast töö üle andmist veeavarii, ei vastuta selle eest esialgne (all)töövõtja.

21.02.2024 toimunud kohtuistungil selgitas kostja: „Mis puudutab hooldust, siis hooldustööd ei

ole kuidagi seotud torustiku kvaliteedi tagamisega. Hooldustööd on seotud torude mehaanilise

koormuse kontrolliga, pumpade seisundi kontrollimisega, veemõõtjate taatlemistega ja taoliste

asjaoludega. Ehk hooldustööde käigus ei kontrollita seda, kuidas on ehitatud. Ehk

mittemingisugune hooldus 2016.a kui see oleks teostatud kostja poolt, ei oleks kõrvaldanud seda,

et ehitatud on ebakvaliteetselt ja pealgi p. 2.4.3 ajab hageja segi surve probleemi esimese

juhtumi puhul ja ehituskvaliteedi probleemi teise juhtumi puhul. Ehk mitte mingil juhul ei

saanud ebapiisav surve tingida seda, et toru on rooste läinud või kuidagi liitekoht on saanud

kahjustada. Ehk mingil juhul ei saanud kostja vastutada probleemi eskaleerumise eest.

Kolmandaks, ehitustööde puhul, kui tegemist on uue ehitisega, kehtibki ehitusjärgne garantii,

mille puhul eeldatakse, et kõik puudused, mis on tekkinud esimese 2.a jooksul on koheselt

kõrvaldatav. Ehk siis kõik pretensioonid, mis on seotud mistahes kommunikatsioonidega,

esitatakse kohe ehitajale mitte hooldajale. Hooldaja tuleb kohale selleks, et panna torustik kinni

või katkestada vee-või elektrivarustus vms, aga hooldaja ei ole esmane isik, kes peab tagama

ehituskvaliteedi. Ehituskvaliteedi tagamine on töövõtja kohustus“.

2-20-19213

VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab

lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtule

esitatud fotodelt nähtub toru materjali kahjustus (sh roostetus). Kohtu hinnangul ei tohiks nii

lühikest aega kasutusel olev toru puruneda.

Kohtu hinnangul vastutab toru lekkimise eest töövõtja Xxx OÜ, kuna xxx, Xxx Xxx puhul oli

tegemist uusehitisega, toru asus vahelae taga, mistõttu oli mehaaniline vigastus välistatud,

fotodelt nähtub toru materjali kahjustus (sh roostetus) ning töövõtulepingu punkti 7.2.1. kohaselt

garantiiperioodi jooksul ilmnenud puuduste ja mittevastavuste osas (s.o kõigi puuduste osas, mis

tekkisid töös kuni 20.11.2017) eeldatakse, et need olid olemas töö üleandmise ajal. Kohtule

esitatust ei nähtu, et hooldustööd oleksid toru purunemise ära hoidnud.

25. Järgnevalt kontrollib kohus kostja kulutuste põhjendatust summas 9238.70 eurot.

Käesolevalt hüvitas kostja toru parandamise kulud ning veeavariist tekkinud kahju. Kostja

kulude hüvitamise nõude materiaalõiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 115 lõige 1 ja lõike 2

esimene lause, millest tulenevalt kui võlgnik rikub kohustust võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või kohustuse täitmise asemel nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist. Sellise nõude eeldustena peavad üheaegselt tõendamist leidma: kahjustatud isiku ja

kahju tekitaja vaheline lepinguline suhe, kahju tekitaja poolt lepingust tuleneva kohustuse

rikkumine, kahjustatud isikul kahju tekkimine VÕS § 127 lõike 1 mõttes ning põhjuslik seos

rikkumise ning kahju vahel (VÕS § 127 lõige 4).

26. Kostja toob välja, et veeavariiga kanti järgnevad kulud:



avarii likvideerimine 495.6 eurot – OÜ Xxx 23.01.2017 arve;



avarii järgne remont 1572.00 eurot - OÜ Xxx 25.01.2017 arve;



lae parandustööd 480 eurot - OÜ xxx 13.01.2017 arve;



taastamistööd 1680 eurot - OÜ xxx 16.01.2017;



seadmete vahetus 296.14 eurot – xxx OÜ 13.01.2017 arve;



koristustööd 834 eurot - Xxx OÜ 25.01.2017 arve;



tööde organiseerimine 363.10 eurot - AGrus Construction Company OÜ, 25.01.2017 arve;



arvutite asendamine 915.60 eurot, 3 xxx OÜ 31.07.2013 arve;



mööbli asendamine 3082.26 eurot, xxx AS 27.05.2015 arve.

27. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja kantud kulud avarii likvideerimise eest summas

495.60 eurot ning avarii järgse remondi eest summas 1572.00 eurot. Purunenud toru tuli

asendada, mistõttu on sellega seotud kulud põhjendatud. Hageja ei ole arvetele vastuväiteid

esitanud.

28. OÜ xxx poolt esitatud arvete osas toob hageja välja, et arvetest ei nähtu, millisel objektil töid

teostati, mis töid teostati või miks üldse neid töid teostati. Muud võimalikud seotud osad lisas on

vene keeles ja tuleb jätta vastu võtmata.

Kostja märgib, et vastavad arved on esitatud vahetult pärast 2017. aasta kahjujuhtumit, mil

objekti laes tekkinud veeavarii kahjustas oluliselt objektil asunud xxx AS kontoriruume.

Kontoriruumide taastamiseks ning kahjustuste likvideerimiseks oli vaja läbi viia ehitustöid,

millised teostas xxx OÜ, kuivõrd teostatud ehitustöid oli erinevaid ning nende teostamine oli

kiireloomuline probleem ei saa kostjale ette heita, et arved esitati üldsõnaliselt. Kostja hinnangul

tõendab üksnes arve esitamise aeg (vahetult pärast kahjujuhtumit) ning asjaolu, et tööde

teostamiseks on palgatud Xxx asuv ettevõte, et tööde teostamine on olnud seotud Xxx objekti

kahjujuhtumiga.

2-20-19213

10.04.2024 toimunud kohtuistungil vastas xxx (OÜ xxx, direktor) küsimusele „Kas te mäletate,

milliseid töid teostas teie juhitav OÜ xxx jaanuaris 2017 Xxx kaupluses aadressiga xxx, Xxx?“:

„Jah mäletan. Need olid maalri- ja viimistlustööd.“ (10.04.2024 kohtuistungi protokoll

00:37:10). Tunnistaja selgitas: „Seal olid rikutud lagi ja seinad. Lagi varises kokku veelekke

tõttu. See oli Akusto süsteemi ripplagi ja seal olid paberpaneelid. Me vahetasime need paneelid.

Paneelid on valmispaneelid, neid ei pea värvima. Seintelt võtsime värvi maha, pahteldasime ja

värvisime uuesti“ (10.04.2024 kohtuistungi protokoll 00:38:49).

29. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et xxx OÜ poolt teostatud tööd olid vajalikud. Kostja

esitatud fotodelt ja videost nähtub, et kahjustada said vahelagi ning seinad, seega oli ripplae

vahetus, seintelt vana värvi eemaldamine, pahteldamine ja uuesti värvimine põhjendatud.

Kohus selgitab, et VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool

hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema

lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohus on seisukohal, et töövõtjale pidi torude paigaldamisel olema ettenähtav, et toru

lõhkemisel võib tekkida veekahju.

Seega on põhjendatud kostja kulude hüvitamise nõue lae parandustööde eest summas 480 eurot,

ja taastamistööde eest summas 1680 eurot.

30. Hageja toob välja, et xxx OÜ arve nr 1701007 (kostja vastuse lisa 9, lk 8) ja xxx AS arve nr

15-00909 (kostja vastuse lisa 9, lk 15) on esitatud xxx OÜ-le. Tegemist ei ole kostja kuludega.

Samuti ei ole tõendatud, et arve oleks seotud väidetava garantiijuhtumiga.

Täiendavalt rõhutab hageja, et hageja ei vastuta igal juhul tekkinud puhtmajandusliku kahju eest.

OÜ Xxx ega hageja ei saa vastutada arvutitehnika soetuskulude eest. Puhtmajandusliku kahju

hüvitamist on võimalik nõuda vaid siis, kui sellise kahju tekkimine oli võlgnikule ettenähtav.

Arvutite kahjustumine ei olnud OÜ-le Xxx ega hagejale ettenähtav. Lisaks on arvutite omanik

ise osaline kahju tekkimisel, sest arvutid (sh monitorid) on lihtsasti teisaldatavad. Väidetav

garantiijuhtum toimus 09.01.2017 kell 15:30. Tegemist on tööajaga. Igal töötajal oli võimalik

tõsta oma arvuti ja olulisemad seadmed tilkuva toru alt ära ja vältida seeläbi kahju tekkimist.

Mis puudutab xxx OÜ esitatud arvet nr IT0006154 (kostja 14.05.2021 vastuse lisa 9, dtl 128)

märgib kostja, et tegemist on objektil kasutatud arvutitehnika soetamisdokumendiga – kostja on

seisukohal, et kuivõrd vastaval arvel käsitletud arvutitehnika muutus laes tekkinud lekke käigus

kasutuskõlbmatuks, siis on kostjale kohane tekkinud kahju tõendada hävinud arvutitehnika

soetamisdokumendiga.

xxx OÜ arve osas esitas xxx AS kostjale arve nr xxx.

31. Kohtu hinnangul on xxx OÜ arve summas 296.14 eurot põhjendatud. Arvelt nähtub, et

tegemist oli suitsuanduri vahetusega. Võttes arvesse, et veeavarii tõttu sai kahjustada vahelagi,

on kohtu hinnangul põhjendatud ka suitsuanduri vahetus.

Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis pidi töövõtjale torude paigaldamisel olema ettenähtav, et toru

lõhkemisel võib tekkida veekahju, seejuures pole oluline, mis konkreetsetele asjadele. Kohtule

esitatud fotodelt ning videolt on näha, et veetoru lõhkemise tagajärjel said veekahjustusi arvuti

monitor ja kontorimööbel.

2-20-19213

Hageja toob küll välja, et igal töötajal oli võimalik tõsta oma arvuti ja olulisemad seadmed

tilkuva toru alt ära ja vältida seeläbi kahju tekkimist, kuid asjaoludest nähtub, et lõhkes kuuma

vee toru ning veekogus oli küllaltki suur, mistõttu ei saa käesolevas asjas töötajatele ette heita, et

asju ära ei võetud.

Kostja toob välja, et arvutite asendamine maksis 915.60 eurot ning tõendab seda arvutite ostu

arvega. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kahjustada sai vaid üks monitor, kuid arve on

esitatud 7 monitori eest. Seega on põhjendatud hüvitis ühe monitori eest summas (109 eurot +

20% km) 130.80 eurot.

Kostja selgitab, et mööbli asendamise maksumus oli 3082.26 eurot, kostja tõendab seda xxx AS

arvega. Nimetatud arve ei ole esitatud mööbli eest.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku

leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid,

millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja ei ole tõendanud, et mööbli asendamise maksumus oli 3082.26 eurot, seega ei ole kostja

nõue mööbli asendamise eest selle tõendamatuse tõttu põhjendatud.

32. Seoses kostja enda teostatud töödega koostas kostja akti teostatud tööde kohta ning väljastas

selle alusel töövõtjale arve, mis tõendab tehtud kulutuste suurust. Kostja hinnangul ei ole alust

arvata, et tegemist oleks kostja poolt koostatud „suvalise“ arvega – kostja on koos arvega selgelt

esitanud ka teostatud tööde akti, mis kinnitab nii seda, et tööd teostati Xxx objektil seoses

avariiga kui ka tööde teostamise mahtu.

Kohus selgitab, et üldjuhul tuleb garantiijuhtumist teavitada töövõtjat ning töövõtja parandab

tekkinud puudused, kuid võttes arvesse veeavarii kiireloomulisust, on kohtu hinnangul

põhjendatud, et kostja organiseeris remonditööd, teostas kontrolli ja tööde üleandmise. Kohtu

hinnangul on põhjendatud teostatud tööd summas 363.10 eurot.

33. Hageja toob välja, et töövõtja Xxx OÜ tööde üleandmise aktis (kostja vastuse lisa 9, lk 9) ja

arves (kostja vastuse lisa 9, lk 10) on viidatud ummistuse järgsele koristusele ja sellega seotud

töödele. Kuivõrd kostja väidete kohaselt oli garantiijuhtum seotud torude lekkega, siis ei kuulu

ummistusega seotud arved garantiijuhtumi juurde. Ei ole tõendatud, et akt või arve oleks seotud

väidetava garantiijuhtumiga.

Kostja selgitab, et Xxx OÜ esitatud arvete näol (14.05.2021 vastuse lisa 9, dtl 123-124) on

tegemist avariijärgsete koristus- ning kuivatamistööde eest esitatud arvetega. Viide ummistusele

on lisatud arvele ekslikult ning on sinna sattunud peamiselt seetõttu, et pooled suhtlesid

tavapäraselt vene keeles, kuid väljastasid arveid eesti keeles. Arve koostamisel on silmas peetud

Xxx Xxx veeavarii järgselt lae alla kukkumise tõttu teostatud töid (vene k sõna „завал“ tähendab

mh ka läbi kukkumist – arvel esitatud tööd olid teostatud seoses lae alla kukkumisega ning sõna

„ummistus“ kasutamine on üksnes tõlkeprobleem). Kostja leiab, et Xxx OÜ poolt esitatud arved

on vaieldamatult seotud 2017. aasta kahjujuhtumiga – mitte üksnes ei ole arved esitatud vahetult

pärast tekkinud garantiijuhtumit, kuid arvetel on ka selgelt märgitud, et töid teostati Xxx Xxx

objektil.

34. Kohtu hinnangul on koristustööd peale veeavariid ning remondijärgne koristus summas 834

eurot põhjendatud. Töövõtjale pidi olema ettenähtav, et peale veeavariid tuleb kahjustatud ala

koristada ja kuivatada ning veekahju likvideerimisel teostatud remonttöödega kaasnevad ka

2-20-19213

kulud koristamisele. Kohtu hinnangul on usutav, et sõna „ummistuse“ kasutamine oli üksnes

tõlkeprobleem.

35. Eelnevast tulenevalt on kostja 2017. aasta jaanuari garantiijuhtumist tulenev nõue

põhjendatud summas (495.60 + 1572 + 480 + 1680 + 296.14 + 834 + 363.10 + 130.80) 5371.64

eurot.

36. Kostja nõuab täiendavalt ka leppetrahvi. Töövõtulepingu p. 7.2.1.(b) kohaselt, kui töövõtja ei

teosta garantiitöid kokkulepitud aja jooksul, võib tellija teostada nimetatud tööd ise või tellida

nende teostamise kolmandalt isikult. Sellisel juhul on tellijal õigus töövõtjalt nõuda lisaks tööde

teostamise kuludele ka leppetrahvi kuni 10% vastavate garantiitööde maksumusest. Eeltoodust

tulenevalt on kostjal täiendav nõue töövõtja vastu 2017. aasta kahjujuhtumist tulenevalt 923.83

eurot.

Hageja hinnangul ei ole kostjal hageja vastu leppetrahvi nõuet, sest kostja ei ole mõistliku aja

jooksul esitanud leppetrahvi nõudmise avaldust. Kostja sai rikkumisest teada hiljemalt jaanuaris

2017. Kostja ei ole mõistliku aja jooksul OÜ-le Xxx ega hagejale teatanud leppetrahvi

nõudmisest. Kostja teatas esimest korda leppetrahvi nõudmisest 2021. aastal hagi vastuses ehk

mitu aastat pärast väidetava rikkumise toimumist. Praeguseks ajaks on mõistlik aeg igal juhul

möödunud. Kuivõrd kostja ei ole teatanud leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul, siis on

kostja VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.

37. Kohus selgitab, et VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi

nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele

ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul, kuna

garantiijuhtum toimus 2017. aasta jaanuaris, kuid leppetrahvi nõue esitati esmakordselt vastuses

hagile 14.05.2021 ehk 4 aastat hiljem.

Kohus on seisukohal, et kostja leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud.

38. Võttes arvesse hageja nõuet summas 8621.40 eurot ning kostja põhjendatud nõuet summas

5371.64 eurot, tuleb kostjal peale tasaarvestust hagejale tagastada 3249.76 eurot.

39. Hageja nõuab lisaks viivist perioodil 21.11.2017-30.12.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Hageja nõue on põhjendatud summas 3249.76 eurot, seega on hageja viivis hagi esitamise

seisuga põhjendatud summas 808.44 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: summa 3249.76

eurot, periood 21.11.2017 - 30.12.2020, viivisemäär 8% aastas.

40. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt, kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista põhivõlg 3249.76 eurot, viivis 808.44 eurot ning viivis põhivõlalt alates 31.12.2020

kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 5371.64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

1338.17 eurot.

2-20-19213

IV Menetluskulude jaotus

41. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

42. Hageja nõude suurus kokku oli 10 768.01 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

sissenõutavaks muutunud põhivõla ja viivise kokku 4058.20 eurot. Seega rahuldas kohus hageja

nõuetest ligi 38%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 62% ulatuses hageja kanda

ning 38% ulatuses kostja kanda.

43. Hageja palub jätta menetluse venimisest tingitud menetluskulud kostja kanda. Hageja toob

välja, et kohus korraldas 21.02.2024 istungi, kuid istungil ei olnud tunnistajate ülekuulamine

võimalik, sest kostja jättis tagamata istungist nõuetekohase ja sobiva tõlgi osavõtu. Kostja hakkas

enda etteheiteid ja tõendeid täiendama alles vahetult enne teistkordse istungi saabumist, s.o.

25.03.2024 menetlusdokumendiga ehk kogunisti 3,5 aastat pärast käesoleva menetluse algust.

Menetluse venimise ja arvestamata jäävate tõendite tõttu on hageja esindaja teinud toiminguid

kokku 23,75 tundi.

44. Kostja hinnangul on hageja vastuväited seoses menetluse venitamisega alusetud. Hageja ise

oli kohtumenetluses passiivne ega palunud kohtumenetlust kiirendada. Kohtumenetlus kulgeb

vastavalt kohtu määratud tähtaegadele. Kohus rahuldas kostja taotlused tunnistajate

ülekuulamiseks ja tegi vastava kohtumääruse. Kostja määras uue istungiaja hageja nõusolekul -

hageja ei esitanud kohtu tegevuse kohta vastuväiteid ja enam seda õigust tal ei ole. Hageja

menetlusõigusi ei rikutud. Hagejal oli võimalus tunnistajate ülekuulamise kohtuistungil osaleda,

samuti oli hagejal võimalus kostja poolt esitatud täiendavatele tõenditele esitada oma seisukoht,

mida ta ka tegi. Tõendeid hindab kohus.

45. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toodud asjaolud menetlust venitanud. TsMS § 5 lg 1

sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Kohus rahuldas kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks. Kohus möönab, et 7 tunnistaja

ülekuulamiseks ei oleks olnud hagejal vaja ettevalmistuda, kuid selle võrra oli istungi aeg lühem,

seega ei ole hagejale täiendavaid kulusid tekkinud. Kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita ka

täiendava tõendi esitamist, kuivõrd 21.02.2024 istungil pöörati tähelepanu, et 2016. aasta

garantiijuhtumi tõendid on ebapiisavad.

Kohus jätab hageja taotluse menetluse venimisest tingitud menetluskulude kostja kanda jätmiseks

rahuldamata.

2-20-19213

46. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik