2-24-124788/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-124788

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi M.U vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact OÜ, registrikood 11542046;

lepinguline esindaja Marie Tsine;

kostja M.U, xxx kodanik, sünd xxxxxxxx, Eesti

isikukood XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-24-124788.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) esitas 02.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5772,46 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 28.08.2024

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis avalduse 30.08.2024 määrusega käiguta ja määras tähtaja

järgmiste puuduste kõrvaldamiseks – nõude ja selle põhjenduse esitamiseks

hagiavaldusele ettenähtud vormis; hagi aluseks olevaid asjaolusid kinnitavate

tõendite märkimiseks ja esitamiseks; asjaolude ja tõendite esitamiseks, mis

võimaldavad hinnata lepingu krediidi kulukuse määra vastavust seaduses sätestatud

piirmäärale ning krediidiandja poolt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 4034 sätestatud

kohustuste täitmist; kostja elukoha- ja kontaktandmete märkimiseks; kohtualluvuse

põhjendamiseks; teatamiseks, kas hageja nõustub kirjaliku menetlusega või soovib

asja läbivaatamist kohtuistungil; esindaja esindusõigust tõendava dokumendi

esitamiseks; täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt hagi hinnale.

3. 04.10.2024 esitas hageja hagiavalduse.

4. Tartu Maakohus jättis avalduse 14.10.2024 määrusega teistkordselt käiguta ja määras

tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks – kostja kontaktandmete esitamiseks;

kohtualluvuse põhjendamiseks, sh arvestades rahvusvahelise kohtualluvuse sätteid;

võõrkeelsete dokumentide eestikeelsete tõlgete esitamiseks.

5. 08.11.2024 ja 26.11.2024 esitas hageja hagi täiendused ja võõrkeelse dokumendi

tõlke.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 järgi

tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus.

8. Juhindudes TsMS § 75 lg-st 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib

kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi ei võta

kohus hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule.

9. Kohus leiab, et antud asjas tuleb kohtualluvust kontrollida juhindudes Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti

sõnastatud Brüssel I määrus) regulatsioonist.

10. Hageja nõue tuleneb Esto AS ja kostja 19.02.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust

nr 97986056547. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi vastab leping tarbijalepingu

tunnustele uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 17 lg 1 p b mõistes.

11. Tarbijalepingute puhul kehtestab määruse artikkel 18 lg 2 üldise reegli, mille järgi

võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi

kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et selleks,

et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja

kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust.

12. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus

isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse

elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku

tahet oma elukohta muuta.

13. Rahvastikuregistri andmetel on kostja xxx sündinud xxx kodanik, kelle emakeel on

xxx keel. Kostjal on kehtiv xxx Vabariigi pass. Rahvastikuregistrisse tehti kostja

elukoha kohta kanne esmakordselt 07.02.2022, mis on juba alates 12.06.2022

kehtetu. Registris puuduvad kostja kehtivad ja varasemad elukoha- ja

kontaktandmed. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja kunagi Eestis

maksustavat tulu teeninud. Kinnistusraamatu järgi ei oma kostja Eestis kinnisvara,

liiklusregistris puuduvad tema nimele registreeritud sõidukid. Hagimenetlusele

eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada, samuti tuvastati, et kostja ei ela aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille on

hageja märkinud üheks võimalikuks aadressiks. Politsei- ja Piirivalveamet on Pärnu

Maakohtu maksekäsuosakonnale 18.04.2024 teatanud, et neil puuduvad andmed

kostja elukoha kohta ning isikuga ei ole seotud ühtegi juhtumit.

14. Hageja on esitanud kohtule xxx Kodakondsus- ja migratsiooniameti vastuse, mille

järgi on kostja andmetele vastava isiku nimi M.U K. ja elukoht 18.03.2024 seisuga

18. xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxx. Arvestades, et

hagejale oli päringu tegemise ajal teada lisaks kostja nimele tema sünniaeg ja xxx

Vabariigis väljastatud passi number, on ebatõenäoline, et väljastatud on andmed vale

isiku kohta. M.U K. xxx isikukoodis kajastatud sünniaeg langeb kokku kostja

omaga. Kuna rahvastikuregistris on kostja isiku olek „andmed puuduvad“, kirje olek

„arhiivis“ ning viimased andmed kostja kohta pärinevad 2022. aastast, on usutav, et

kostja võib olla perekonnanime muutnud.

15. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole seega võimalik järeldada, et kostja elaks Eestis

või oleks üldse kunagi omanud tahet siia elama asuda. Seega ei allu vaidluse

lahendamine uuesti sõnastatud Brüssel I määruse art 18 lg 2 alusel Eesti Vabariigi

kohtutele.

16. Määruse artikkel 19 sätestab, et artikli 17 ja 18 sätetest võib kõrvale kalduda üksnes

kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal

algatada menetluse II peatüki 4. jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud

tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe

sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks

pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole

vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.

17. Hageja toob esile, et krediidiandja ja kostja sõlmisid teenusetingimuste p-s XI

kohtualluvuse kokkuleppe Eesti Vabariigi kohtute, täpsemalt Harju Maakohtu

kasuks. Kohus leiab, et kokkulepe ei ole kehtivalt sõlmitud, kuna see on vastuolus

tarbijakrediidilepingute kohtualluvuse kokkuleppeid reguleerivate õigusnormidega.

Tegemist on ebaselge tüüptingimusega majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

juriidilise isiku ja tarbija sõlmitud tarbijakrediidilepingu üldtingimustes.

Kokkuleppes ei ole sõnaselgelt esile toodud, et see on lepitud kokku juhuks kui

kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma

tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise

ajal teada. Seega ei kehti kokkulepe Brüssel I määruse art 19 p 3 alusel koosmõjus

TsMS §-dega 104 lg 3 p-de 1 ja 2 ja 106 ning kohtualluvus tuleb määrata uuesti

sõnastatud Brüssel I määruse art 18 lg 2 alusel.

18. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2

alusel. Kuna hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel Eesti kohtule, ei

edasta kohus hagiavaldust kohtule, kellele see allub (TsMS § 75 lg 2).

19. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja

menetluses ei osalenud, puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

20. Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast määruse jõustumist esitada kohtule avaldus

hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik