2-24-10814/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista solidaarselt kostjatelt KL Transport OÜ ja K. L. hageja IC Hulgi OÜ kasuks Mõista solidaarselt kostjatelt KL Transport OÜ ja K. L. hageja IC Hulgi OÜ kasuks
Legislator headnote
AI generated2-24-10814/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: L. hageja IC Hulgi OÜ kasuks Mõista solidaarselt kostjatelt KL Transport OÜ ja K. L. hageja IC Hulgi OÜ kasuks
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. detsember 2024.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-10814
Tsiviilasi
IC Hulgi OÜ hagi KL Transport OÜ, K. L. vastu võlgnevuse
ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 670,88 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: IC Hulgi OÜ (registrikood 14082467))
Hageja lepinguline esindaja: A. P. (e-post: XXX)
Kostja I: KL Transport OÜ (registrikood 14506097)
Kostja II: K. L. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista solidaarselt kostjatelt KL Transport OÜ ja K. L. hageja IC Hulgi OÜ kasuks
välja põhivõlgnevus 8366,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 250,99
eurot.
3. Mõista solidaarselt kostjatelt KL Transport OÜ ja K. L. hageja IC Hulgi OÜ kasuks
välja viivis põhivõlgnevuselt (8366,22 eurot) alates 17.07.2024 kuni põhivõlgnevuse
kohase täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,1% päevas, kuid mitte suuremas
ulatuses kui põhinõue. K. L.ilt koos punktis 2 väljamõistetud summadega kokku mitte
rohkem, kui 1200 euro ulatuses.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Menetluskulude jaotus
1. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
3. Mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskuludena 1200 eurot.
4. Välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse
jõustumisest alates kuni menetluskulude nõude täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30
päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata
jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja
esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks
algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi
toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks
vajalik ning tasuda riigilõiv summas mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud
tsiviilasja hagihinnalt, Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB
Pank või arveldusarvele EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arveldusarvele
EE221700017003510302 Luminor Bank või arveldusarvele EE567700771003819792 AS-s LHV
Pank.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja piK.damise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi
õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita
menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või
teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses
kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Hageja on toonud välja, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud summas
360 eurot (käibemaksuta) 3h eest tunnitasumääraga 120.-/tund (käibemaksuta).
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Käesoleva hagi hind 11 670,88 eurot, millelt riigilõiv on 840 eurot. Riigilõiv on põhjendatud jätta
kostjate kanda summas 840 eurot, kuivõrd kohus hagi rahuldas. Selle kandmine on tõendatud.
Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kuulub tasutud riigilõiv 840 euro ulatuses solidaarselt kostjatelt
2 / 3
hageja kasuks väljamõistmisele. Ülejäänud osas on hagejal õigus esitada taotlus riigilõivu
tagasikandmiseks.
Tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud
hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.
oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23).
TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist
menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise
esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
Hagejale on osutatud käesolevas menetluses õigusabi tunnitasumääraga 120.-/tund. Kohus leiab, et
käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud
tunnitasumääraga, mis vastab keskmisele turuhinnale, kohtupraktikale ning käesoleva asja sisulise
keerukuse astmele.
Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei
saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu
tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu
03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja soovib õigusabikulude
väljamõistmist käibemaksuta.
Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud solidaarselt kostjatelt välja mõista hageja
kasuks riigilõiv (840 eurot) ja hageja põhjendatud õigusabikulud summas 360 eurot (3*120).
TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja
vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et
määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses,
TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib
esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu
tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale
apellatsioonkaebuse.
TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva
jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hannes Olev
kohtunik
3 / 3