2-24-119720/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-119720

Tsiviilasi

Evergreen Capital OÜ hagi Q.W vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5385,89 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Evergreen Capital OÜ (registrikood: 12568964)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe (e-

post: XXX)

Kostja: Q.W (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt Q.W hageja Evergreen Capital OÜ kasuks välja põhivõlgnevus

1554,40 eurot, intress summas 167,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas

722,20 eurot ja hüvitis 105 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja Evergreen Capital OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt

(1554,40 eurot) alates 16.08.2024 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 0,5% päevas, kuid kokku mitte rohkem, kui 3027,02 euro ulatuses.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 1107,40 eurot.

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude nõude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi

toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks

vajalik ning tasuda riigilõiv summas mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud

tsiviilasja hagihinnalt, Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB

Pank või arveldusarvele EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arveldusarvele

EE221700017003510302 Luminor Bank või arveldusarvele EE567700771003819792 AS-s LHV

Pank.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja on toonud välja, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud summas

854 eurot (koos käibemaksuga) 5h eest tunnitasumääraga 140.-/tund+km (22%).

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigilõiv 595 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, kuivõrd kohus hagi rahuldas. Selle kandmine on

tõendatud. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kuulub tasutud riigilõiv 595 eurot kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele.

Tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud

hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.

oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23).

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

2 / 3

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise

esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

Hagejale on osutatud käesolevas menetluses õigusabi vandeadvokaadi abi poolt tunnitasumääraga

140.-/tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid

arvestades ja võttes arvesse, et hagejale osutas õigusabi vandeadvokaadi abi, on kohtu hinnangul

tegemist põhjendatud tunnitasumääraga, mis vastab keskmisele turuhinnale, kohtupraktikale ning

käesoleva asja sisulise keerukuse astmele.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada ning taotleb seetõttu

menetluskulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga, millest lähtuvalt mõistab kohus

menetluskulud hageja kasuks välja käibemaksuga.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud mõneti ülepaisutatud. Hageja on välja

toonud, et tal on hagiavalduse koostamisega seotud toiminguteks kulunud kokku 5h. Võttes arvesse

hagiavalduse mahtu, selle sisulist keerukust ning hagile lisatud tõendite mahtu, ei saa kohtu

hinnangul olla nimetatud dokumendi koostamiseks põhjendatud ajakulu suuremas ulatuses kui 3h.

Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv

(595 eurot) ja hageja põhjendatud õigusabikulud summas 512,40 eurot (3*140.-/h+22%).

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses,

TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib

esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse.

TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hannes Olev

kohtunik

3 / 3