2-24-12734/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-12734

Kohtuasi

Holm Bank AS-i hagi H.C vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830),

lepinguline esindaja Jaana Jostmann

Kostja H.C (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Holm Bank AS-i hagi H.C vastu menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud Holm Bank AS-i kanda ning jätta kindlaks määramata

menetluskulude rahaline suurus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Holm Bank AS (hageja) esitas 23. augustil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse H.C

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

1 (4)

2. Kohus määras 18. oktoobril 2024 hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste

kõrvaldamiseks – hagi aluseks olevate asjaolude välja toomiseks. Hageja esitas hagi

täpsustuse 13. novembril 2024.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p

2 alusel.

Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

4. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Juhul kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, kuid on võimalik seda puudust

kõrvaldada hagi täpsustamisega, võib kohus anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi

täpsustamiseks. Kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud

määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2

ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (vt nt RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 15

ja 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 12).

5. Hagiavalduses ja selle täpsustuses on välja toodud järgmised asjaolud. Hageja ja kostja

sõlmisid 23.08.2023 laenulepingu nr 52308230127, mille alusel väljastas hageja kostjale

laenu 10 600 eurot. Kostja oli täielikult viivituses 10.09.2023, 10.10.2023 ja 10.11.2023

maksegraafikujärgse

tagasimaksega.

01.12.2023 teavitas hageja kostjat lepingu

ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni

14.12.2023. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles 15.12.2023.

Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 10 600 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista intressi 542,40 eurot, viivised 916,54 eurot ja

meeldetuletuskirjade saatmise kulu 10 eurot.

Kohus määras 18. oktoobril 2024 hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks.

Ühtlasi selgitas kohus hagejale, et VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja

võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles

öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Selleks, et kohtule oleks arusaadav, kas leping on kehtivalt üles öeldud, tuli hagejal mh välja

tuua:

1) asjaolud, millest nähtub, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega;

2 (4)

2) millal andis krediidiandja kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist;

3) mis kuupäevast on lepingu ülesütlemise avaldus kostja poolt kätte saadud.

Hagi täpsustusest nähtub, et hageja edastas 23.10.2023 kostjale kirja, milles selgitas, et

lepinguliste kohustuste hiljemalt 02.11.2023 mittetäitmisel on hageja sunnitud kostjale

edastama lepingu ülesütlemise avalduse täiendava tähtajaga ja kokkuleppe mittesaavutamise

korral pöörduma kohtusse. Hageja teavitas kostjat 01.12.2023 lepingu ennetähtaegsest

lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.12.2023. Hageja

informeeris kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb

hageja lepingu alates 15.12.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Hageja saatis kostjale

15.12.2023 ka ülesütlemisavalduse.

Kohus märgib, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või

sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti (TsÜS § 135 lg 1). Hagist ja selle täpsustusest nähtuvalt andis hageja kostjale

täiendava tähtaja 13 päeva puudujääva summa tasumiseks. Kui kostjale anti 01.12.2023

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, siis tuli kostjale anda vähemalt kahenädalane täiendav

tähtaeg, mis oleks saabunud 15.12.2023. Seega sai hageja kõige varasemalt lepingu üles öelda

alates 16.12.2023, mitte 15.12.2023. Kohus märgib, et nendel asjaoludel on hagi muutunud

perspektiivituks, sest kostjale ei ole antud vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega

puudujääva summa tasumiseks. Ülesütlemine peab vastama VÕS § 416 lg 1 sätestatule. Kuna

hageja väljatoodud asjaoludel ei antud kostjale vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega

võla tasumiseks, siis ei ole leping kehtivalt üles öeldud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et

leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

Kohus selgitas hagejale 18.10.2024 kohtumääruses, et hagis toodud asjaoludel ei ole leping

erakorraliselt üles öeldud. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisega seonduv on üheks hagi

rahuldamise eelduseks. Hageja hagi ei täiendanud ja uut nõuet ei esitanud. Hagi muutmine

pärast selle menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist on võimalik üksnes kostja või

kohtu nõusolekul. Kui hagejal puudub soov haginõuet enne selle menetlusse võtmist muuta, ei

saa kohus eeldada, et selline valmisolek tekiks eelmenetluses. Arvestades, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud ja hageja ei ole uut nõuet kohtule esitanud, siis on hagis toodud

asjaoludel hagi õiguslikult perspektiivitu. Kohus ei saaks hagis toodud asjaoludel hagi

rahuldada. Hagis toodud asjaoludel ei saa eeltoodu tõttu asuda ka seisukohale, et põhinõue

oleks muutunud tervikuna sissenõutavaks, nagu hageja oma nõude on esitanud, mistõttu on

hageja nõue selles osas perspektiivitu. Kuivõrd leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, siis on

hagis toodud asjaoludel muutunud ebaselgeks ka hageja ülejäänud nõuded.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse

võtmata. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi

menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Hagejal on võimalik

taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohus selgitab hagejale, et kui lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, siis saab hageja esitada

nõude juba sissenõutavaks muutunud võla tasumiseks ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate

osamaksete tasumiseks VÕS § 108 lg 1 alusel ning paluda kostjalt välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

TsMS § 369 alusel.

3 (4)

6. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et

hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)