2-23-129012/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-129012

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi P.P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

361 eurot 90 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806); lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja: P.P (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi P.P vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista P.P-lt Aktsiaseltsi PusPlus Capital kasuks välja 317

eurot 80 senti (sh põhinõue 185 eurot 90 senti, sissenõudekulud 25 eurot ja 23.

novembri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 106 eurot 90 senti).

3. Mõista P.P-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,065% päevas

tasumata põhinõudelt (185 eurot 90 senti) alates 24. novembrist 2024 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud P.P kanda.

5. Mõista P.P-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 343

eurot.

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt (343 eurot) tuleb P.P-l tasuda

Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 24. juulil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse P.P-lt (kostja) 320 euro 87 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Tartu Maakohus jättis hagi 15. novembri 2023. a määrusega käiguta ja andis

tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja esitas 24. novembril 2023 hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista

põhivõla 185 eurot 90 senti, sissenõudekulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 23.

novembri 2023. a seisuga 106 eurot 90 senti ning viivised alates 24. november 2023 tasumata

põhivõlalt 0,065% päevas kuni põhinõude 185 eurot 90 senti täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS (Elisa) 17. aprillil 2019

liitumislepingu nr 8185570, mille alusel kohustus Elisa pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt

esitatud arvetele. Samuti sõlmisid Elisa ja kostja 2. mail 2019 osamaksetega vara

müügilepingu nr 8185570, liitumislepingu nr 8185570 lisa nr 8231091, mille alusel leppisid

pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Huawei P30 Pro 128GB maksumusega 799 eurot. Kostja

kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksega. Seadme maksumusele ei lisandunud intressi ega

muid tasusid. Elisa ja kostja sõlmisid 2. mail 2019 seadmekindlustuse lepingu, mille alusel

kohustus Elisa pakkuma kostjale seadmekindlustuse teenust soetatud seadmele Huawei Pro

128GB Black ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele.

Elisa ja kostja sõlmisid 22. detsembril 2020 Mobiil-ID lepingu nr. 10307711, mille alusel

kohustus Elisa pakkuma kostjale Mobiil-ID teenust ning kostja kohustus tasuma saadud

teenuste eest vastavalt esitatud arvetele.

Elisa esitas kostjale arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks.

Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei ole tasunud arveid alates 1. mai 2021. a arvest.

Elisa loovutas 13. aprill 2024 nõude kostja vastu hagejale.

3. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu kätte toimetatud 27. jaanuaril 2024. Seega on kostja teadlik hagile

kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (12. veebruariks 2024)

ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei

vasta kohtu määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

5. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

7.1. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub

kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 140

eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja täiendavalt hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 75 eurot), maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud

420 eurot, s.o kokku 580 eurot (dtl-d 71–72).

7.2. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud

27. jaanuaril 2024. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks ega hiljem hageja menetluskulude

osas seisukohta esitanud.

7.3. TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv

140 eurot.

7.4. TsMS § 144 p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista ka hageja

poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot.

7.5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt

Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3,5

tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot ning teinud järgmised toimingud: dokumentide

komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine, esindus

kohtumenetluses.

Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p

25).

Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult

lihtsa tüüphagiga, poolte vahel vaidluse puudumist ning seda, et asi lahendatakse

tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 100 eurot

(1,5 tundi x 100 eurot). Hageja on hagiavalduses märkinud, et ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega lisandub õigusabikulule käibemaks

20%.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 343 eurot (140 eurot + 20 eurot + 183),

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

8. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike

järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik