3-24-3211/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3211

Haldusasi

X kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.07.2024

trahviteatele nr 410124026556

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. X esitas 24.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille eesmärgiks on kaebuse täienduste

kohaselt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.07.2024 trahviteate nr 410124026556 tühistamine

ning tekkinud kahju – sisse nõutud trahvi ja muude kulutuste, eelduslikult täitemenetluse tasude –

hüvitamine.

2. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus tagastab kaebuse, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1p 1).

3. Kaebajale on tehtud hoiatustrahv (dtl 21), mille määramist reguleerib väärteomenetluse

seadustiku (VTMS) § 541 jj. VTMS § 545 lg-st 1 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei

nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest

arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. Kaebus trahviteate

peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale (VTMS § 542 lg 2).

Riigikohus on oma 12.12.2017 otsuses nr 5-17-12 leidnud, et kui sõiduki omanik või vastutav

kasutaja seab trahviteadet vaidlustades kahtluse alla küsimuse, kas fotol, filmil või muul

teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, tuleb

analoogia korras kohaldada VTMS § 546 lg-t 6, mis näeb ette väärteomenetluse uuendamise.

Sellisel juhul alustatakse sõiduki eest vastutava isiku kaebuse alusel väärteomenetlust üld- või

kiirmenetluse korras, mille raames tehtava karistusotsuse peale on võimalik maakohtule kaevata.

Ka juhul, kui kohtuväline menetleja ei rahulda kaebust trahviteate peale, on isikul õigus esitada

kohtuvälise menetleja juhile kaebus (VTMS § 76). Kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi või

tema õigusaktiga volitatud ametniku tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja

tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule

(VTMS § 78).

Seega on hoiatustrahvi vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja kaebajal tuleb

esmalt pöörduda hoiatustrahvi vaidlustamiseks kaebusega trahviteate peale Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti poole ning seejärel soovi korral maakohtusse.

1(2)

4. Kaebaja on taotlenud ka võimalike kulutuste ja/või kahju hüvitamist. Väärteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS).

Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus

nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames

isikule kahju tekitati (SKHS § 7 lg 1). Taotluse kahju hüvitamiseks esitab isik väärteomenetluses

kohtuvälisele menetlejale (SKHS § 14 lg 2) ning väärteoasja kohtumenetluse kestel maakohtule

(SKHS § 18 lg 1).

Seega on kaebajale tekkinud kahju hüvitamise küsimuse lahendamine kohtuvälise menetleja ja

seejärel maakohtu pädevuses.

5. Kuna kaebaja nõuete lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tagastab kohus kaebuse HKMS

§ 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik esmalt pöörduda kohtuvälise

menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti – ja seejärel Harju Maakohtu poole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

2(2)